tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid : tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid Keramsiitbetoonplokid Fiboplokid (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug
1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2
A- on ristlõike pindala 3.Pingete leidmine ristlõikes (avaldised ja tegelik leidmine) Pingeks nimetatakse sisejõu intensiivsust ristlõike pinnal. 1.Pikijõud (surve.tõmme) sigma/A 2,Paindemoment sigma =M/W Wel=I/z Wpl=2S 3.Põikjõust (lõige)=Tau=(V*S)/(I*b) W´-vastupanumoment S-staatiline moment I-nertsmoment 4.Müüritööde materjalid (kivid, plokid) - nende omadused Müüritööde materjalid ja nende omadused Kivid Müürkivid võib liigitada järgmiselt: looduslikud kivid töötlemata kivid, töödeldud kivid; tehiskivid (-plokid). Tehiskivide nomenklatuur on praegusel ajal väga suur, siiski võiks siin eristada järgmisi kivigruppe: savitelliseid kui ilmselt kõige vanemaid, silikaatkive, tsementkive, väikeplokke mitmesugusest materjalist. Savitelliseid valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast hoolikat segamist vormitakse kiviplonnideks ja põletatakse ahjus. Kõik kivimid on oma olemuselt haprad materjalid, nendes
................................................................................................................. 14 2.6.2 Piiranguid ja lihtsustusi ........................................................................................... 15 2.4.3 Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) ............................................................... 15 3 Müüritööde materjalid ja nende omadused ........................................................................... 18 3.1 Kivid ............................................................................................................................... 18 3.2 Mördid ............................................................................................................................ 23 4. Müürituse töötamine, müüri omadused ................................................................................ 25 4.1 Üldpõhimõtted .........................................................................
tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kasutatakse ja tangensiaalpinged, tangensiaalpinged. tema ideliseeritud tõmbepingetest üldjuhul Normaalpinge =N/A± tööskeemi.Selles skeemis loobutakse.Normaalpingete (Mxy)/I N normaaljõud võetakse tala toepindadel avaldis: =N/A±(Mxy)/I N ristlõikes M moment y tekkivast hõõrdejõust normaaljõud ristlõikes M punkti kaugus keskjoonest I põhjustatud tõmbejõud talas moment y punkti kaugus ristlõike inertsimoment. nulliks ja eeldatakse,et tala keskjoonest I ristlõike Kivikonstr-de ristlõigete ots saab toel vabalt liikuda. inertsimoment.
........................................................25 9.1 Kuuendal korrusel Sein1, keskmises tsoonis......................................................................28 10. Seina osa (posti) tugevuskontroll.................................................................................................31 10.1 Koondatud jõu mõjumine..................................................................................................31 10.2 Tugevuskontroll (esimese korruse pikisein tala T1 all)....................................................33 10.3 Tugevuskontroll (kuuenda korruse pikisein tala T1 all)...................................................37 11. Kokkuvõte....................................................................................................................................40 12. Kasutatud kirjandus......................................................................................................................41 Koostas N
...............................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17 Armeerimine.............................................................................................................................17 Betoneerimine...................................................................................
väikeplokkseinad suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena silmas pidades seotist, sealjuures peab rõhtvuugi normikohaseks paksuseks olema 12 mm ja püstvuugi paksuseks 10 mm. Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid.
Liivakivid on vastupidavamad kui lubjakivid. Kõige ilmastikukindlam looduslik materjal on graniit. graniit. Külmakahjustuste esinemine looduskividel on tavaliselt seotud kivide kehva struktuuriga. Peenemate pooridega looduskivid hoiavad endas vett paremini kui suuremate pooridega looduskivid, Külmakahjustustele tundlikumad peenemate pooridega kivid. 5 Looduskivi Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein: Ühe ja sama kihi ladumisel tuleb valida ühepaksused kivid. Looduskivist müü müürr laotakse kahe poolega: sisemise ja vä välimise reana. Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem kü külg müü
7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur:
FIBO PLOKI OMADUSED Poorsus Sisemine pooride ruumala kergkruusa graanulites moodustab 70-75%. Poorid on suletud, kuid poorid võivad olla omavahel ühenduses mikropragude kaudu. Tsemendikivi, mis täidab punktidena üksikuid graanuleid, ei täida aga terade vahelist tühiruumi ning seda nimetatakse ka poorideväliseks ruumalaks, mille suurus sõltub kergkruusa fraktsioonist ja mahukaalust. Näiteks Fibo 3 plokkidel on poorideväline ruumala ca 30% ja seetõttu on soovitav müüritise välispind läbipuhumise vältimiseks tihendada kas pahteldamise või krohvimisega. Eriti oluline on teha krohvitööd ukse- ja aknapaledel ning seda soovitavalt enne lengide paigaldamist. Külmakindlus Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmumise korral on niiskusel piisavalt ruumi jääkristallide tekkimiseks. Plokid dreenivad vaba vett, sest poorideväline ruumala on läbitav ja kapillaarselt
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
............................................................... 90 9.3 Lisamomendid mehhaanilistes liidetes ........................................................................................... 97 10. JÄIKUSSIDEMED............................................................................................................................... 98 10.1 Surutud üksikelemendid................................................................................................................ 98 10.2 Tala või sõrestiksüsteemi jäikussidemed ...................................................................................... 99 10.3 Karkassi sidemete kujundamine.................................................................................................. 101 11. TULEPÜSIVUS................................................................................................................................. 102 11.1 Materjali omaduste arvutussuurused tulekahjus .................................
Keevisühendus palju tööd objektil, keevitustööd, suurem kandevõime. Talad Ristkülikulõikega talad: tüüplaiusega 30...70cm, tüüpkõrgusega 50...120cm, sammuga 10cm, soovitatavad ristlõike mõõdud on 40x60, 40x70, 40x80 cm Lõugtalad: keha laiusega 30...70cm tüüpkõrgusega 50...120cm, sammuga 10cm). Lõugtalad võivad olla ühepoolse astmega või kahepoolse astmega. I ja HI talad: tala keskosas külgedelt vähendatud ristlõikega, vöö laiusega 30...50cm, tüüpkõrgusega 90...2100cm. Komposiit talad: terastalad, mis valatakse betooni täis ehitusobjektil. HQ tüüpi terastala Posti ja tala liited Ristkülikupostile toetuv tala Ümarpostile toetuv tala. Ristkülikuposti konsoolile toetuv tala. Peitkonsooliga ühendussõlm Õõnespaneelid Paneelide kõrgus 150, 220, 265, 320, 400mm Sõltuvalt kõrgusest ja armeeringust sille kuni 7..
Aeff = 5763 4×28,3×6 = 5083 mm2. Teras 1 22 NÄIDE 3.2 RK 4 kuuluva keevistala efektiivristlõige Vaatleme terasest S355 keevistala kõrgusega h = 1000 mm, mille vöödeks on ribaterased 300×20 ja seina paksus tw = 8 mm (ristlõike tähis I 1000×8 300×20). Leiame tala ristlõikeparameetrid. Tala brutoristlõikepindala A = 2bf tf + hw tw = 2 300 20 + 960 8 = 196,8 10 2 mm2. Keevistala ristlõige Tala brutoristlõike inertsimoment 2 2 t h3 h-tf 8 960 3 1000 - 20 4 I y w w + 2b f t f =
On võimalik määrata ilma erilise arvutuseta. 1. tingimus koormamata kolmevardaline sõlm, milles kaks varrast on ühel sirgel sisaldab kolmanda vardana nullvarda. 2.tingimus koormamata kahevardaline sõlm, mõlemad nullvardad. 3.tingimus kahevardaline sõlm, milles koormus on ühe varda sihiline, on üks varras nullvarras. 1.2. Meelevaldse tasandilise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Staatikaga määratud tala ja raami toereaktsioonid Meelevaldse jõusüsteemi taandamise (teisandamisel e. liitmisel) tulemuseks võib olla, et ei teki peavektorit (R) ega peamomenti (Mo), st. R=0 ja M=0. Sellisel juhtumil on jõudude süsteem tasakaalus R = xR 2 + y R 2 = 0 st. xR = xi = 0 ja y R = yi = 0 . Seega tasakaalutingimused on: 1. Jõudude projektsioonide algebraline summa x-teljel võrdub nulliga. Jõudud projektsioonide algebraline summa y-teljel võrdub nulliga. Jõudude momentide
-suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal
vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui valmissilluseid tehasest ei saa, siis võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Need valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. 20. Kaar-, kiil- ja kihtsillused. Tellisseina avasid võib sillata ka nn kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m. Kuni 1,5 m ava korral 8 mm, kuni 2 m ava korral 12 mm. Kandvas seinas 28 on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab
iseenesest pole ehitusele ohtlik. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Pinnaste kandevõimedsügavusel 2 m, talla laius 1 m, väikemajadel koef. k=0,7 Pinnase nimetus Kandevõime Jämerähk ülekaalus on ümardunud osad, siis jämekruus, millest 6 kg/cm2 vähemalt pooled kivid on jämedamad kui 10 mm ja kivide vahed on ehk 0,6 MPa täidetud liivaga Rähk ülekaalus on ümardunud osad, siis kruus, milles vähemalt pooled terad on jämedamad kui 2 mm a) kristalseist kivimeist (maakivist) 0,5 Mpa b) settekivimeist (lubjakivist) 0,3 Mpa Jämeliiv milles vähemalt pooled terad on jämedamad kui 0,5 mm 0,5÷0,6 MPa
EM koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Rs= P/A P- jõud, A- pr ristlõike pindala. Tõmbe:kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi
................................................ 21 5.4.2 Ristlõike kandevõime nihkepingete plastse jaotuse korral ................................................................ 22 5.4.3 Seina nihkestabiilsus........................................................................................................................... 23 5.4.4 Toe- ja jäikusribi kandevõime leidmine.............................................................................................. 25 5.4.5 Tala seina kandevõime koondatud koormuste suhtes....................................................................... 26 5.5 Ristlõike kandevõime paindemomendi ja põikjõu koosmõju ............................................................... 28 5.6 Ristlõike kandevõime pikijõu ja põikjõu koosmõju ............................................................................... 28 5.7 Ristlõike kandevõime paindemomendi ja pikijõu koosmõju.....................................
See termin hõlmab tööd ehituskohal; see vib tähendada ka detailide valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja seejärel toimuvat montaai ehitusplatsil; · ehitise liik: termin, mis viitab ehitise või ehitustehnilise töö Projekteerimise alused 8 funktsioonile - näiteks tööstusehitis, elamu, maanteesild jne.; · ehitusmaterjal: ehitustöödel kasutatav materjal, näiteks betoon, teras, puit, kivi jne.; · ehitusobjekt (ehitis): kõik, mida ehitatakse või mis on ehitustegevuse tulemus. Siia alla kuuluvad nii hooned, rajatised kui ka ehitustööd. See viitab nii kandekonstruktsioonidele, ehitiste geotehnilistele osadele kui ka mittekandekonstruktsioonidele; · ehitusviis: ehitustööde tegemise viis, näiteks ehitamine monteeritavatest detailidest, konstruktsioonide valamine monoliitsest betoonist jne.;
saueosakesed. teinetesisest sõltuvuse graafik, kus määratakse max (max tihedus antud osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui 1.2.3 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Kruus ja liiv on koostiselt energia puhul), d/dmax = parim tihedus ehituse vundamendile, sest pinnase tugevus on ammendumas. Mahumuutus on pinnase puhul seotud kui kivid, peenemad pinnaseosakesed on tav monomineraalsed. Liiva- ja surve tuleb otse peale. Pinnase omakaalust põhjustatud pinge tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist, harvemini kaltsiiti ja teisi mineraale. arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel deformeerumine on väikse tähtsusega, millega arvestamine pole vajalik.
Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. 5. Kalju tugevuse hinnang Tõmbetugevus (To,St)- Harva mõõdetud. Enamasti UCS/20 kuni UCS/8 kaljude puhul. Painde tugevus on seotud tõmbetugevusega kivimi välispinnal ja seda pole lihtne mõõta ja defineerida. Elastsed vilgukivi plaadid kannatavad päris suuri paindetugevusi. Survetugevus (Qu, UCS)- Kuivade kaljude UCS on standart kivimite tugevuse defineerimisel. Üldjoontes on survetugesvus seotud poorsusega ja seetõttu ka kivi kuiva tihedusega. Enamus süvakivimitel on poorsus alla 1 protsendi ja UCS suurem kui 200 Mpa ja settekivimitel tihedus alla 2-3 t/m3 ja survetugevus väiksem kui 70Mpa. Survetugevus kasvab ajapikku enamikes settekivimites tänu kivistumisele ja vähendunud poorsusele.
See arvutatakse kui kaeviku põhja kõrgusel 21 kinnitatud konsooli läbipaine pinnase aktiivsurvest (joonis 10.43 b). s2 on allpool kaeviku põhja jääva seinaosa pöördumisest tingitud paigutus s2= h, kus on seina pöördenurk kaeviku põhja kõrgusel. s3 on seina põhjast allapoole jääva seinaosa paigutus. ja s3 määramiseks võib kasutada mingit elastsele alusele toetuva tala arvutusskeemi (joonis 10.43 c). Neid arvutuskeeme käsitletakse kursuse teises osas Vundamendid. Kõik eelpooltoodud põhimõtted kehtivad ka keerulisematel juhtudel, kui surveepüürid ei ole lihtsad kolmnurgad (kihiline pinnas, maapinnale mõjuv koormus, nidususe ja vee mõju arvestamisel). Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus pinnasesse
MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus, külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Survetugevust kontrollitakse kivimist väljapuuritud silindrite purustamisega survel. Killustiku külmakindlus näitab külmutustsüklite arvu, mille juures killustikuproovi massikadu ei ületa veel 5%. Kuluvust kontrollitakse pöörlevas trummlis ja leitakse killustiku massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol 500 (1000) pöörde jooksul. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik.
Looduskivist vundamendi 2 2 puudusteks on suur käsitöö mahukus 3 ehituskohal ja materjali väike tõmbe- ning lõiketugevus. Tagamaks jõu Joonis 4.2 Erinevast materjalist vundamentide ülekandmine ehitise postilt või seinalt võrdlus. 1 – raudbetoon, 2 – betoon, 3 – kivi- pinnasele ainult surve kaudu müüritis vundamendis, peab vundamendi väljaulatuse ja kõrguse suhe olema 2 segamördil müürituse korral alla 0,5, tsementmördil müürituse korral alla 0,67 ja betoonist vundamendil alla 0,75. Seetõttu võib vajaliku laiusega vundamendi talla saavutamiseks
Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. · 05.05.2014 · Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. · Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. · Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Illiit 0,02-0,2 20-30 50-100 Montmorilloniit 0,001-0,01 40-100 200-800 2.5 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Jämedamad pinnaseosakesed kruus ja kivid on oma koostiselt samasugused kui kivimid, mille lagunemisel nad on tekkinud ja nende mineroloogiline koostis on mitmekesine. Peenemad pinnaseosakesed on tavaliselt monomineraalsed. Liiva- ja tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist. Harvem esineb kaltsiiti ja teisi mineraale. Võrreldes liiva- ja tolmuteradega on savi mineroloogiline koostis mitmekesisem. See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;