tiinuse lõpul( 3,5)). Jääradel on soovitatav 4 palli ning noortalledel 3 palli. Tapaeelne mass- saab hinnata liha kvaliteeti enne tapmist Ultraheliaparaadiga- mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S kõigi teiste lammaste rümbad Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse · Lihakusklasside osas eristatakse: E (ekstra), U (väga hea), R (hea), O (rahuldav), P (lahja), P (eriti lahja) · Rasvasusklasside osas eristatakse: 1 (väherasvane), 2 (kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4
India köök Diana Matejuk Üldiselt Kulinaarsed traditsioonid on erinevad maa eri regioonides Põhjas on kliima mõõdukas, seal on laialt levinud toidud lambalihast Lõunas süüakse ka kitseliha ja kana Idas, Bengali lahe äärsetel aladel kasutatakse toiduks nii jõe- kui ka merekalu Läänekaldal, Guddjaras eelistatakse juurvilja ja taimetoitu · Indias elab palju rahvaid · Suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused · Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega · Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki · India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid
Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammaste piimajõudlus, piimatõud, erinevate piirkondade lambajuustu sordid 12. Lambapiima ja kitsepiima keemiline koostis 13. Kitsepiima eripärad võrreldes lehmapiimaga 14. Eesti kohaliku kitse piima rasvhappeline koostis 15
tootja. Lisaks on Kenya üks riisi, sibulat, oaasides aga ka suurimaid värskete produktide datlipalmi. Peamise tulu tootja, näiteks kapsas sibul, moodustavad siiski suhkruroog mangod. Väiksed farmid ja puuvill. Roogu töötleb toodavad maisi ja kartuleid, suhkrutööstus. Puuvilla banaane, ubasi ja herneid. seemnetest pressitakse toiduõli. Lihana kasutatakse veiseliha, Tänu puuvillale on ka kitseliha ja kaameliliha. kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid. Põllumajanduse spetsialiseerumine. Eksport Kenya Egiptus Sarnasused ja erinevused Erinevused Sarnasused Kenyas eksporditakse Mõlemas riigis kaameli- ja kitseliha. eksporditakse sibulaid,
47% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,2% riigi territooriumist. Osa SKT- st: Austraalia põllumajanduse osa SKT- st on küllaltki väike- vaid 4%.See on umbes 1640. Eksport ja Import Spetsialiseerumine: Austraalia spetsialiseerub toiduainetel. Riigis toodetakse väga palju toiduaineid. Näiteks: õlu 2 mln, puuvill 550 tuh, vein 1 mln, kaamelipiim 1,5 mln t, vill 64 mln t, veisenahad 8 mln t, kitseliha 1 mln t, sealiha 6 mln t, lambaliha 23 mln t, lambanahad 23 mln t, veiseliha 9 mln t, kanamunad 3 mln t, rasvata piim 3 mln. Tootmise efektiivsus: Austraalias kasvatakse suhkrurooga (25 mln t), lehmapiima (9,8 mln t), odra (8 mln t), rapsi (2,3 mln t), otra (4,1 mln t), veiseliha (2,3 mln t), sorgo (2 mln t), viinamarja (1,7 mln t), puuvilla seemneid (1,2 mln t), kanaliha (1 mln t), puuvillakiud (843 tuh t) jms. Austraalias peetakse loomasid ka. Loomade arv seisuga 2011
Põllumajanduse areng areneb koos tehnoloogiaga, mille abil on võimalik toodangut tõhusamalt toota ja müüa. • Põllumajanduse spetsialiseerumine- riigi või piirkonna põllumajanduse keskendumine mingile kindla saaduse kasvatamiseks. Kasutatakse võimalikult kasulikult ära piirkonna kliimat, maastiku ja inimressursse. • Maailma loomakasvatus- 37% sealiha, 25% linnuliha, 20% veiseliha, vähem lamba ja kitseliha ning muude loomade liha. • Mais- kasvatatakse keskmiselt. Veidi lõuna-ameerikas, rohkem põhjas. Veidi euroopas ja hiina pool. • Nisu- suures koguses euroopas, veidi põhja-ameerikas • Riis- peamiselt aasias. • Peale teravilja kasvatatakse veel muid taimi. Nt suhkur (suhkruroog ja suhkrupeet) kesk- ameerikast ja kariibi mere saartelt, puuvill troopikas, lähistroopikas ja soojematel stepialadel (Hiina ja India), kuna vajab palju päikest ja sademeid.
tapasaadused sealhulgas seapea, saba ja jalad. Ta peab olema tunnistatud toidukõlblikuks Punane liha - on punase värvusega liha: sea-, veise-, lamba-, talle- ja vasikaliha Beef- veiseliha Pork- sealiha baby beef- Veise noorloomad, keda tapetakse noorelt. Liha on valge ja mahlane. Teda liigitatakse punase liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne) · linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha, pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma liigist võib rümp olla tükeldatud poolrümbaks või veerand rümbaks.
350 300 250 200 Eluskaal 150 Tapakaal 100 50 0 1980 1984 1988 1992 1996 2000 2004 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Loomakasvatussaadused Eestis Loomakasvatussaadus liha jaguneb veel omakorda viite gruppi: Sealiha Veiseliha Linnuliha Lamba- ja kitseliha Küüliku- ja nutrialiha http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Sealiha 90 80 70 60 50 Liha kokku 40 Sealiha 30 20 10 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34216?highlight=sealiha Veise ja linnuliha 20 18 16 14 12
september Puu- ja aedviljad: õunad, virsikud, pirnid, viigimarjad, sarapuupähklid, viinamarjad, viigkatkuse viljad, ploomid Hispaanlaste söögilaulale kuuluvad viinamarjad ja oliivid ning nendest valmistatud tooted-vein ja õli Rannikualadel süüakse palju kala, kalmaare, krabisid, vähke ja tigusid Mägedes armastatakse süüa lambaraguusid, idas pilaffi Kanaari saartel leidub kohalikul söögilaul värsket kala, kitseliha, sealiha, troopilisi puu-ja köögivilju Hispaania toidud Crema Catalana karamellipuding Mandlikreemiga pirukad Ensaimadas - Mallorca magus kook Laialt tuntud kastmed on: "All i oli" - küüslaugu majonees - tehtud vaid õlist ja küüslaugust "Picada" - purustatud pähklitega eri tüüpi kastmed Gazpacho mitmesugustest Tortillas omlett Paella riis mereandide ja aedviljadest külm supp hakitud lihaga
vorstiviilude või salatiga. Magustoitudest on Saksamaal populaarsed mitmekihilised koogid ja erinevad kreemi- ning plaadikoogid Lisaks süüakse rohkelt puuvilju, erinevaid kompotte ja pudinguid. Liha ja kala Sealiha , loomaliha ja linnuliha on peamised lihad mida tarbitakse Saksamaal. Viimaste hulgas on ka kana levinuim, hani ja kalkun ja part tarbitakse sagedasti.Jahihooajal on ka populaarsed metssiga , küülikud ja hirved . lambaliha - ja kitseliha ei ole väga populaarne. hobuseliha on saadaval mõningates piirkondades, kuid ei levi palju.Saksamaal on palju erinevaid vorste . Samuti on iseloomulik Toores liha või tatari . Kõige tavalisem merekalad on heeringas erinevates . Ka lõhe süüakse kogu riigis. Euroopa mageveekaladest on forell on kõige levinum kala. Mõned road : snitsel Berliini moodi(Berliner Schnitzel)- Rasvas praetud paneeritud lehmaudarad. Serveeritakse peamiselt kartulisalatiga
talvel vili kopitama ja suur osa viljast läheb ussitama. Ja kui rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase ära. Toidulauale toodi sel päeval paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti sel päeval toidulaud sauna lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust ja joomingust osa. Maakonniti olid peolaual toidud erinevad. Näiteks Hanilas oli toidulaual tangupuder. Tarvastus küpsetati rukkileiba ja keedeti kitseliha. Paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Ussimaarjapäeva tähistatakse 8.septembril. Seda päeva teatakse veel väikse maarjapäevana ja ussi magamise päevana. Eestis teatakse püha alates 16.sajandist. Varaseim teade päeva tähistamisest pärineb kuuenda sajandi algusest Süürias. Keelatud oli metsa minek, kuna mets tahtis puhata ja ussid rahulikult urgu minna
sõmer tatratangupuder, kartuli- tangupuder seentega, vastlapannkoogid, panni- ehk rasvaleib, vastlakuklid Tõnisepäev Tangudega keedetud seapea, Süüakse tavalist toitu herned (oad) sealiha või seapeaga. Rukkimaarjapäev Tangupuder, leib, keedeti Tangupuder, supid lihast, kitseliha, söödi ka sealiha ja pannkoogid pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. Hingedepäev hingekakkusid (hingeleiba) Talupiim, õlu, leib, tangupuder, verikäkid, kohupiim Kadripäev värskekapsasupp, kartuli- Verikäkid ja mulgikapsas sibulasupp, sealiha hernepudruga, hapukurgid,
tule. Kui halud olid söeks põlenud, lükkas ta need üle kogu kolde laiali ja laskis neil seal seni olla, kuni kolde põrand läks kuumaks, siis ta pühkis söed kõrvale, pani leivapätsid põrandale ja kattis savinõuga, söed aga tõmbas uuesti tagasi, et kuumust lisada ja seda ühtlasena hoida. Nii küpsesidki tema odrapätsid tema maailma kõige paremas ahjus. Peale tema odrapätside valmistas ta veel kakukesi ja pudingeid, ainult pirukaid ta ei teinud, sest peale linnu-ja kitseliha polnud tal neile midagi täidiseks panna. Vaatamata kõigele, oli ta väga hea ning nutikas pagar. Need tööd võtsid temast suurema osa saarel viibimise kolmandast aastast, arvestades seda, et nende tööde kõrvalt oli tal vaja ka koristada ja teha ka igasuguseid majapidamis töid. RC oli väga nutikas ja julge noormees. Igaüks ei tuleks sealse elu ning töödega toime. Uskumatu oli alguses mõelda, et kuidas ta tuli sellise tööga toime
Sisukord 1.Mясо (Liha).................................................................................. 4 2.Мясные Товары (Lihasaadused).................................................4 3.Классификация говядины (Klassifikatsiooni veiseliha).............5 4.Мясо домашних млекопитающих(Koduloomad, imetajad):......5 4.4Конина(Hobuseliha): лошадь(hobune), зебра(sebra)...........8 4.5Козлятина (Kitseliha) –..........................................................9 4.7Бизон (Piison) –....................................................................10 5.Птицы (Linnud).........................................................................11 6.Вареных колбасных (Keeduvorstid)........................................15 7.Bетшина (Sink).........................................................................17
asendatakse osaliselt ligikaudu 30 aastat tagasi sisseviidud kaasvastutusmeetmed; meetmed talude restruktureerimise soodustamiseks, s.t. varane pensionilejäämine, metsastamine või saagi vähendamine ekstensiivsemate ja keskkonnasõbralikumate meetodite kasutamise teel. Põhilised seadusandlikud saavutused olid teraviljade ühisturu korralduse muutmine, teatavate põllukultuuride tootjate toetusesüsteem, määrused veise- ja vasikaliha, lamba- ja kitseliha ning muude toodete, näiteks tubaka kohta. 1992. a. reform koos struktuurifondide reformiga kutsus esile teatava nihke varasemalt turumeetmete ülekaalult maapiirkondade arengu rolli rõhutamisele, eesmärgiga lahendada olukord, mille oli tekitanud paljude maapiirkondade asustuse hõrenemine ja nende tühjenemine. Struktuurimeetmed Struktuurimeetmed ja põllumajanduslik abi lülitati struktuurifondidesse. Muud selles valdkonnas antud dokumendid puudutasid keskkonnakaitset ja metsandust
järgneva kümne aasta jooksul peale Eesti iseseisvumist ja üleminekut turumajandusele langes lammaste arv alla 30 tuhandele. Kõige madalamale tasemele langes lammaste arvukus 2000. aastal, mil Eestimaal peeti ületalve 28,2 tuhat lammast (tabel 1). See põhjustas suure lambaliha ja lambavillatoodangu languse, mistõttu lambaliha kadus kaupluse lettidelt ja enamik villavabrikuid pidid oma töö lõpetama. Lamba-ja kitseliha kogutoodang tapakaalus langes 2001.aastal 267 tonnini ja lambavilla kogutoodang 65 tonnini. Lambakasvatuse tulukust aitas oluliselt tõsta riigipoolse ute kasvatamise toetuse maksmine alates 1999. aastast. Koos ute kasvatamise toetusega lammaste pidamise majanduslik tasuvus paranes ja lammaste arv hakkas alates 2000. aastast jõudsalt kasvama. See viis lammaste arvu hüppelisele tõusule, sest ajavahemikul 20002008 kasvas lammaste arvukus üle 2,5 korra.
Maarahval pidi selleks ajaks olema lõppenud heinategu, mõnel pool ka rukkilõikus. Maarahval oli rukkimaarjapäev tööpüha, toidulauale toodi paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti rukkimaarjapäeva toidulaud sauna.- lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust- joomingust osa. Maakonniti olid peolaual toidud erinevad. Näiteks Hanilas oli selle päeva toiduks tangupuder, Tarvastus küpsetati uudseviljast rukkileiba ja keedeti kitseliha, paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. Tänapäeval on aga ka see tähtpäev ,,kadunud," ei sööda ei jooda just sel pühal neid toite ja jooke, mida vanal-ajal. Ave Kiiber Mihklipäev- (29. september) tänuks saadud saagi eest ja tulevase saagi õnnestumiseks tähistati mihklipäeval sügiseste põllutööde lõppu
· 1 kg pasta veejälg on 1900 L või riigi · Nahkkingad "tilguvad" nad veejälg seovad endas 8000 L vett Magevee kriis http://www.waterfootprint.org/?page=files/home http://www.waterfootprint.org/?page=cal/waterfootprintcalculator_indv Kitseliha 200 g Roosuhkur 1 Kg Sealiha 200g Kanaliha 200 g Juust 50 g Piim 1 klaas Õunamahl 1 Apelsinimahl klaas 1 klaas Riis 100 g Kohv 1 tass Kanamuna 1 tk Lehtsalat 1 kg Kui palju vett kulub Teravili 40 g
Raita on toit, mis kujutab endast paksu hapupiima segu tomati, kurgi ja sibulaga ning sinna peale raputatakse veel punast ja musta pipart. Tsahi (ei ole meie mõistes tee) on õhuline jook, mida valmistatakse suurest portsust mustast teest, piimast (või piimapulbrist), suhkrust ja sinna hulka lisatakse maitseaineid, näiteks ingveri ja kaneeli. Maitseb nagu kakao või halvimal juhul nagu piparkoogi taigen. Lihavärgist pakutakse kana ja mutton`it (inglise keeles) ehk siis kitseliha meie keeli (parem kui veiseliha). Mõnes kohas pakutakse ka sealiha, aga siga on seal tõesti roojane loom, kes toitub prügimägedel vedelevatest viimastest jääkidest ning rentslis leiduvast sitast. Kalatoite on võimalik süüa mere või mingi muu veekogu piirkondades (hindud ise eriti kala ja liha ei söö). Pakutakse ka kartuli chipse ja keedetud kartulit. Lisaks puuviljad: õunad, banaanid, ananassid, mandariinid, kuivatatud datlid (lõuna pool Gujarat's sai ka arbuusi ja viinamarja)
kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekojarikad Sealiha 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk esikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Muud kasutatavad lihad Lambaliha (talleliha ja oinaliha) üsna punane, spetsiifilise lõhnaga, tallade liha on roosaka värvusega, hapuka lõhnaga Küülikuliha valgest kuni kahvatu-roosani Kitseliha telliskivi-punane Metssealiha, põdraliha, karuliha, jäneseliha jne on punase värvusega, sitkem - sidekojarikam Liha liigitus termilise seisundi järgi: 1) värske liha - peale looma tapmist ei sobi toidu valmistamiseks, peab seisma 24 tundi (laagerduda), temperatuuri null lähedane 2) jahutatud liha - 0+4 (sisemine t) kõige parema maitseomadustega, säilib paremini 3) laagerdunud ehk toorvalminud liha - tumepunase
Selle kõrvale nisujahust ja veest valmistatud ümarad leivad tshapati'd, sinna juurde ka hapupiim ja tavaline joogivesi, mida võib täiesti rahulikult juua. Tshai (ega ikka ei ole meie mõistes tee) on põhiline jook, mida valmistatakse suurest portsust mustast teest, piimast (või piimapulbrist), suhkrust ja sinna hulka maitseaineid, näiteks ingveri ja kaneeli. Maitseb nagu kakao või halvimatel juhtudel nagu piparkoogi taigen. Lihavärgist pakutakse kana ja mutton'i ehk siis kitseliha meie keeli (parem, kui veiseliha). Mõnes kohas pakutakse ka sealiha, aga siga on seal tõesti roojane loom, kes toitub prügimägedel vedelevatest viimastest jääkidest ning rentslis leiduvast sitast. Kalatoite on võimalik süüa mere või mingi muu veekogu lähedastes piirkondades (hindud ise eriti liha ja kala ei söö). Pakutakse ka kartuli chipse ja keedetud kartulit. Lisaks puuviljad: õunad, banaanid, ananassid, mandariinid, kuivatatud datlid (lõuna pool Gujarat-
Jälle hakkas vaidlus ning Johni ja Jimi taheti ära tappa. Järsku kõlasid põõsastest kolm pauku Gray, arst ja Ben lasid. Kaks piraati said surma ning kolm jooksid ära. Jim ja John jäid seisma. Nad jutustasid kogu loo ära ning jooksid ruttu paatideni, et teised piraadid neid eest ära ei võtaks. Nende avastuseks olid paadid veel seal. Nad lõid ühe paadi kirkaga katki ja teisega sõudsid koopa poole. 36. Nad sõid Beni soolatud kitseliha ning järgmistel päevadel vedasid kulda laevale. Varsti oli kõik valmis ja nad asusid teele, jättes kolm ellu jäänud piraati saarele. 37. Nad sõitsid esimese Lõuna-Ameerika sadamani. Nad käisid seal ringi koidikuni, tagasi tulles teatas Ben, et John on põgenenud umbes 400 giniga. See oli võrreldes suure aardega väike raha ning sellest ei hoolitud, vaid oldi hoopis õnnelikud, et nii lihtsa vaevaga Johnist lahti said. 38
rahulikult juua. (4) Raita on toit, mis kujutab endast paksu hapupiima segu tomati, kurgi ja sibulaga ning sinna peale raputatakse veel punast ja musta pipart. Tsahi (ei ole meie mõistes tee) on õhuline jook, mida valmistatakse suurest portsust mustast teest, piimast (või piimapulbrist), suhkrust ja sinna hulka lisatakse maitseaineid, näiteks ingveri ja kaneeli. Maitseb nagu kakao või halvimal juhul nagu piparkoogi taigen. Lihavärgist pakutakse kana ja mutton`it (inglise keeles) ehk siis kitseliha meie keeli. Sealiha aga ei sööda, sest Indias on siga väga roojane loom. Kalatoite on võimalik süüa mere või mingi muu veekogu piirkondades (hindud ise eriti kala ja liha ei söö). Pakutakse ka kartuli krõpse ja 8 keedetud kartulit. Lisaks puuviljad: õunad, banaanid, ananassid, mandariinid, kuivatatud datlid
toiduportsjoneid, serveerituna ühel vaagnal. Kõige populaarsemad on kohalikud juustud, salatid, täidetud viinamarjalehed, kofta, mahallal, tabule, tahini, leban zabada jm. Egiptuse pärased road. Supid on samuti populaarsed, pakutakse läätse ja kalasuppi. Traditsiooniline roog on igal söögikorral on ful paks vürtsikas tomatiga maitsestatud oahautis. Põhiroad: Liha on peetud Egiptlase menüü luksuslikuks lisandiks. Kõige tavalisem on lamba või kitseliha ning pidulikeks puhkudeks valmistatakse terve loom. Grillimine on kõige populaarsem viis, seda tehakse, kas avatud söegrillis või kinnises puiduga köetavas ahjus. Pakutakse ka vardasse torgatud lihatükke ehk kebabi. Röstitud või grillitud kana on samuti igas menüüs ning ka part ja hani, mis pole nii tavalised, kuid maitsevad hästi. Paljud peavad ka tuvisid. Vutti ja tuvi valmistatakse tavaliselt täidetuna ning serveeritakse riisivaagnal.
kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Rukkimarjapäev -15 august Rukkimaarjapäeval vanasti inimesed puhkasid. Selleks päevaks olid lõppenud heinatööd. Rukki külvamine pidi samuti valmis saama enne rukkimaarjapäeva. Rukkimaarjapäeval oli kombeks minna tuttavatele külla. Mõned inimesed käisid sel päeval kirikus. Rukkimaarjapäeval panid inimesed peolauale parimad söögid. Näiteks küpsetasid nad rukkileiba ja pannkooke, kitseliha või sealiha. Mõned inimesed sõid rukkimaarjapäeval tanguputru. Vanasti ennustasid inimesed rukkimaarjapäeva järgi ilma. Inimesed vaatasid, kas sel päeval oli kuiv ilm. Nad arvasid, et kui rukkimaarjapäeval vihma ei saja, siis tuleb kuiv ja soe sügis. Tänapäeval inimesed enam ei tähista rukkimaarjapäeva. Mõned üksikud inimesed jätkavad vanu kombeid. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev-
ja sõid siiski, neile tundus see veidi kuiva puukoore moodi, kuid vapruse näitamiseks murdsid endale teise tükigi - poisid sundisid ka Hiiet proovima, Ints pidas leiba pigem põdra väljaheiteks, pika tõrkumise peale Hiie siiski proovis leiba, kuid mõne hetke pärast oksendas selle välja, ka poistel oli hirm, et äkki leib teeb nende kõhus midagi ja kõik läksid oma koju - kodus oli ema küpsetanud ohtralt head kitseliha ja tahtis nüüd, et poeg seda õgiks, kuid Leemet ei suutnud hirmust kõhus oleva leiva tõttu, lõpuks tunnistas ta ausalt emale, et sõi seda, ema oli solvunud ja hakkas nutma, selgus, et ka Salme oli seda kunagi proovinud, ema arvas, et lastele ei meeldi tema road, kuid mõlemad eitasid, kiitsid ema liha ja laitsid leiva maitset, ema rahunes - Salme sõbranna Linda kolis oma perega linna, taaskord oli metsas 1 pere vähem
tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. Liha toiteväärtus: Vee sisaldus kõigub 30-83% vahel. Väga veerikkad on vasika-, jänese- ja kitseliha, subproduktidest neerud ja süda. Rasvased lihad (pardi- ja sealiha) on samas veevaesed. Veesisaldus väheneb soolamisel, suitsutamisel ja kuumtöötlusel. Lihamahl sisaldab vees
Meie kliimapiirkonnas on soovitav liha tarbimismäär keskmise inimese kohta 64 kg aastas ehk 175 g päevas. 2011. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 73,1 kg liha ühe elaniku kohta. Kõige väiksema osakaaluga kogu Eesti lihatarbimises on aastaid olnud lambaliha. Põhjusena võib välja tuua tootmise sesoonsuse, kvaliteetse liha vähesuse, vähesed tarbimisharjumused ning suhteliselt kõrged jaehinnad. 2011. aastal kasvas sealiha tarbimine. Veise-, lamba- ja kitseliha tarbimise dünaamika ei muutunud, kuid vähem tarbiti linnuliha. Toidule kulutatakse sissetulekust 30%, seejuures lihasaadustele 26%, teraviljasaadustele 20%, piimatoodetele 15%. 12. Liha morfoloogiline koostis 1. Lihaskude Vöötlihaskude ehk Silelihaskude skeletilihased Südamelihaskude 2. Sidekude
madal tasuvus ja põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses. Muidugi takistasid lambakasvatuse arengut toodangu realiseerimise probleemid. Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 01.01.) Aasta Lammaste ja Lammaste Toodetud Toodetud kitsede arv arv lamba ja lambavilla kitseliha (t) tapakaalus (tuh. t) 1938/1939 695,7* 8,1 1112,4 1992 142,8 1,8 311 1993 124,2 123,1 1,2 282 1994 83,3 82,2 1,3 241 1995 61,5 60,0 0,8 174
2004 aastal toodeti kokku vaid 71 300 tonni liha. Lihatootmise langust süvendas vabaturu tingimustes dumpinghindadega sea- ja linnuliha piiramatu import, liha ületootmine maailmaturul ning viimaste aastate madalad kokkuostuhinnad siseturul. Eestis on aastakümneid toodetud liha kogutoodangust ligi 55% sealiha, 30-35% veiseliha. Sealiha moodustas 2004 aastal lihatoodangust 57%, osatähtsuselt järgnevad võrdse 21%-ga linnu-ja veiseliha ning lamba- ja kitseliha 1%. Veiseliha. Taasiseseisvumisperioodi algaastatel toodeti Eestis veiseliha põhiliselt praagitud piimalehmadest ja noorpullide üleskasvatamisest. Viimastel aastatel on Eestis taas hoogustunud lihatõugu veiste kasvatus. 2000 a. loodi Lihaveisekasvatajate Selts ning alates 2001.aastast tehakse lihatõugu veiste jõudluskontrolli. Enamlevinud tõugudeks on hereford, limusiin ja aberdiin-angus.
(vajadusel vaata 2.5) ÜLESANDED 1. Koostage ideekaart „Piimatoodete kasutamine toiduvalmistamisel“. 2. Külastage toiduainete kaupluse piimatoodete letti. A. Valige viis erinevat piimatoodet. B. Liigitage need rasva sisalduse järgi. 3.4.4. Liha ja lihatooted Liha tarvitatakse toiduainena. Mida paremini on looma toidetud, seda rohkem sisaldab liha rasva ja vett. Selle alusel võib liha jaotada: 1) väga veerikkad lihad: vasika-, jänese- ja kitseliha, samuti nende neerud ja süda; 2) rasvarikkad lihad: pardi- ja sealiha. Veesisaldus on nendes vähene. Tabel 7. Erinevate lihade toiteväärtus Lihad Rasva% Vett% Energiat 54 kcal/100 g kohta Veiseliha toores 8 69,5 160
annaabi.ee 
