Platood liigendavad jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja järel läbi on tormanud. Jõed ise, kuigi veerohked ja kärestikulised, on orgudega võrreldes lausa kääbused. Orgude suundumise määrab veelahe, mis Lõuna-Norra platool on umbes 1000 meetri kõrgune ja jagab selle kaheks erinevaks, kuid võrdselt norralikuks maastikutüübiks Vestlandetiks ja Østlandetiks. Lääne-Norras, seal kus on ka fjordid, on jõeorud kitsamad, lühikesemad ja ägedama langusega. Jõed on seal kandis tormilised moodustades koski ning jugasid, eriti mere läheduses. Jääaegse mandrijää masside mitmekordne pealetung ja taganemine ongi tähtsaim jõud, mis on uuristanud kaljudesse need jõetaolised merelahed. Norras o tänapäevalgi mandrijääd üle 17000 liustiku (enamik neist on väikesed ja katavad kokku ainult umbes 3300 ruutkilomeetrit), millest mitmed küünivad mõne fjordini, omakorda suurendades nende maalilist ilu.
Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuutevaldkonnad: kohtupsühholoogia, kriminoloogia, kriminaalpsühholoogia, juurdluspsühholoogia. Iga valdkonna lühiseloomustus ja põhilised uurimisvaldkonnad Kriminoloogia uurib kuritegevust kui sotsiaalset nähtust. Kriminaalpsühholoogia uurib kurjategijat. Juurdluspsühholoogia psühholoogia teadmisi kasutatakse kuriteo avastamisel. Kohtupsühholoogia kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute
LAMBA ARUHEIN Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed enamasti pikuti kahekorra kokku pandud, kuid nii tihedalt, et lehte lahti teha meil ei õnnestu. Nii on nende läbimõõt tavaliselt vaid pool millimeetrit. Lamba-aruheina lehed on näppudega lehetipust allapoole katsudes veidi karedad. Aruheinade lehtedel on veel üks huvitav määramistunnus. Nende ülemine ots on sageli ühe
¤ Primaarsed sugutunnused-esmased sugutunnused on suguküpsuse märgid, mis on seotud inimese võimega saada järglasi ¤ Sekundaarsed sugutunnused-teisesed sugutunnused on suguküpsuse märgid mis ei ole otseselt seotudinimese võimega saada järglasi ¤ Keha proportsioonide muutused õlgade ja puusalaiuse suhte muutus: tüdrukutel kitsamad õlad ja laiemad puusad ja poistel kitsamad puusad ja laiemad õlad ¤ murdeiga- eluperiood, mil saavutatakse suguküpsus e. võime sugu jätkata ¤ akselerant- nooruk, kellel algab puberteediperiood tavalisest varem ¤ retardant- nooruk kellel algab puberteet märgatavalt hiljem ¤ Murdeea alguseks loetakse sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist ja perioodi lõpuks nende tunnuste väljaarenemist ¤ Hormoonid- ained mis lähevad väikestes kogustes verre ja kanduvad verega organismis laiali ¤ Intiimne- väga lähedane , usalduslik
Raamatukogu ülesanne Kristin Vaher a) Neli märksõna seoses Jerl Nordeni lõputööga „Ülevaade visuaali eripäradest koomiksis“ : • „Koomiks“ Asendab: sarjapildid Kitsamad: mangad manga's Seotud: Batman (tegelaskuju) Batman (character); Dark Knight graafilised romaanid graphic novels huumor humour joonistus drawing pildiraamatud picture books Ämblikmees (tegelaskuju) Spider-Man (character) Valdkonnad: AJAKIRJANDUS. KOMMUNIKATSIOON. MEEDIA. REKLAAM. KUNST. ARHITEKTUUR. • „Lõputöö“ Laiemad: üliõpilastööd undergraduate theses
b) otsivälju "Ei controlled terms" Mitu kirjet leidsid? 1 1.2 a) mitu artiklit leidsid? 54 2.1 a) Ava artikli täistekst ja leia, millist firmat Jim Brown juhatab. Jim Brown juhatab firmat nimega Tech-Clarity Inc. in Media, Pa b) Kirjelda otsistrateegiat: Avasin lehe, kirjutasin otsingusse Tools for all jobs, avasin esimese artikli, otsisin tekstist kirjeid autori kohta kasutades ctrl+F otsifunktsiooni. 2.2. Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus. a) esita kitsamad ja laiemad märksõnad, mida võib kasutada ökosüsteemide (ecosystems) kohta kirjanduse leidmisel. - laiemad (broader) märksõnad: Environment - kitsamad (narrower) märksõnad: Aquatic ecosystems, arid zones, coastal plains, coral reefs, deserts, forests, grasslands, oceans, prairies, rainforests, taiga & tundra, terrestrial ecosystems, wetlands b) vali kitsamatest märksõnadest Rainforests, kliki ADD to Search, märksõna
2.1.2. Leia Tehnikaülikooli teaduri Malle Krunksi artiklid andmebaasis Compendex a) mitu artiklit leidsid? Leidsin 59 artiklit 2.2. Otsing andmebaasist ProQuest Science Journals 2.2.1.Leia Jim Browni artikkel Tools for all jobs. a) Ava artikli täistekst ja leia, millist firmat Jim Brown juhatab - Tech-Clarity Inc b) Kirjelda otsistrateegiat: otsiprofiil: au(Jim Browni) AND (Tools for all jobs) 2.2.2. Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus a) esita kitsamad ja laiemad märksõnad, mida võib kasutada ökosüsteemide (ecosystems) kohta kirjanduse leidmisel. - laiemad (broader) märksõnad: environment - kitsamad (narrower) märksõnad: aquatic ecosystems; arid zones; coastal plains; coral reefs; forests; grasslands; oceans; prairies; rainforests; taiga&tundra; terrestrial ecosystems; wetlands b) vali kitsamatest märksõnadest Rainforests, kliki ADD to Search, märksõna ilmub Avanced
2.2.1.Leia Jim Browni artikkel Tools for all jobs. a) Ava artikli täistekst ja leia, millist firmat Jim Brown juhatab. Tech-Clarity Inc. in Media, Pa b) Kirjelda otsistrateegiat: Võtsin artikli lahti ning kasutades klahvikombinatsiooni Ctrl+F sisestasin alguses sõna company, millele tuli küll 7 vastet, kuid ükski neist ei sobinud. Seejärel sisestasin sõna firm ning leidsin ühe vaste, mis vastas otsitule. 2.2.2. Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus. a) esita kitsamad ja laiemad märksõnad, mida võib kasutada ökosüsteemide (ecosystems) kohta kirjanduse leidmisel. - laiemad (broader) märksõnad: environment - kitsamad (narrower) märksõnad: aquatic ecosystems, arid zones, coastal palins, deserts, coral reefs, grasslands, forests, prairies, oceans, rainforests, taiga, tundra, wetlands, terrestrial ecosystems b) vali kitsamatest märksõnadest Rainforests, kliki ADD to Search, märksõna ilmub Avanced Search otsiaknasse,
Iseseisev töö nr. 3 1. Otsing andmebaasist ProQuest Science Journals. b) ("tools for all jobs") AND (jim brown OR brown jim) c) Jim Brown heads a management consulting firm, Tech-Clarity Inc. in Media, Pa. He also serves as the product lifecycle management specialist for the PLM Evaluation Center at Technology Evaluation Centers in Montreal. d) Laiemad märksõnad: environment Kitsamad märksõnad: aquatic ecosystems oceans arid zones peatlands coastal plains prairies coral reefs rainforests deserts taiga & tundra forests terrestrial ecosystems
19.sajandi mood Avapaugu üldse moe suuna tekkimiseks andis tehnika areng ehk õmblusmasina leiutamine 19. Sajandi keskpaigas . See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Rõivaste lõiked muutusid lihtsamaks ja rõivad ise odavamaks. 19.sajandi algus toob moodi kitsamad seelikud. Kuid juba 19. sajandi teisel kümnendil tuli naiste moodi tagasi lai seelik. Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada.
(Kukemari) on meie soode ja rabade igihaljas kääbuspõõsas kasvab koos kanarbikuga lehed on vaid mõne millimeetri pikkused, väga kitsad ja tumerohelised marjataimena teda meil kuigivõrd ei kasutata (viljad üpris maitsetud ja suurte seemnetega) Rohurinne (Lamba-aruhein) väiksed, kuid väga tihedad puhmad lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal on tähtis lambakarjade toit Inimesed saavad materjali nende juurtest (paberi, pintslite, köite ja mattide) Samblarinne on vähe liike enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud Putukad (Sipelgakiil) sipelgalõvi on tema vastne
((polyethylene) WN CV) ) f) 4 artiklit 2.1.2 a) 69 artiklit 2.2. Otsing andmebaasist ProQuest Science Journals. 2.2.1 a) Jim Brown heads a management consulting firm, Tech-Clarity Inc. in Media, Pa. b) Valisin advanced search. Sealt sisestasin otsiprofiili "Tools for all jobs" in Document title. Tegin linnukese full texti ette, autoriks kirjutasin "Jim Brown". Dokumendi tüübiks valisin Article. 2.2.2 a) · laiemad märksõnad: environment · kitsamad märksõnad: aquatic ecosystems, arid zones, coastal plains, coral reefs, deserts, forests, grasslands, oceans, prairies, rainforests, taiga&tundra, terrestrial ecosystems, wetlands b) 1363 artiklit; kõige vanema artikli autor on: Plotkin, Mark J 2.3. Otsing andmebaasist Science Direct. e) Sain 296 artiklit f) Sain 4 artiklit g) 4 articles found for: KEYWORDS(Semiconductors) and KEYWORDS(solar cells) AND
oranzpunane mari, mis sisaldab 26 seemet. Marja läbimõõt on 0,71,1 cm. Seemned valmivad septembris või oktoobris. Seemned on sinist värvi tavaliselt ja kerajad. Võsaülane: Ilma õiteta on ta väga sarnane kollase ülasega. Erinevust võib tähelepanelikumal vaatlemisel märgata lehtedes: kollasel ülasel on lehtede üksikud osad kitsamad kui võsaülasel. Samuti on võsaülase õie alusel olevad lehed pikema rootsuga. Ülasel on üks juurmine leht. Ka ülase õis on ebatavaline. Tupplehed moodustavad valge ümbrise mitmele tolmukale ja emakale, kroonlehti ülasel aga üldse ei ole.Võsaülane paljuneb kahel viisil. Risoomi külgedel
o Teadlased hakkasid uurima kindlaid valdkondi ehk spetialiseeruma o Tekkisid iseseisvad loodusteadused Füüsika Keemia Geoloogia Hüdroloogia Meteoroloogi o Hiljem eraldusid ühtsest kirjeldavast geograafiast kitsamad uurimisvaldkonnad, kus kasutati loodusteaduslikke uurimismeetodeid o Ühtlasi arenesid välja teooriad ja meetodid, mis võimaldasid praktilisi küsimusi paremini, kui seda suutis traditsiooniline kirjeldav geograafia o Side bioloogia ja geograafia vahel oli taime-, looma-, ja mullageograafia kaudu o Iseseisvusid geograafia harud mis tegelesid rahvaste ja
2.1.2 a) 68 articles found in Compendex for 1969-2014: ((({KRUNKS MALLE}) WN AU) OR (({KRUNKS M.}) WN AU)) 2.2.1 a) Jim Brown heads a management consulting firm, Tech-Clarity Inc. in Media, Pa. b) Otsistrateegia : Kõige pealt kirjutasin otsingulahtrisse Tools for all jobs seejärel panin Advanced Search ja sealt kirjutasin teise otsingukasti Jim Brown ja panin in Autors- AU , kahe otsingufraasi vahel oli AND 2.2.2 a) o laiemad märksõnad: environment o kitsamad märksõnad: aquatic ecosystems, arid zones, coastal plains, coral reefs, deserts, forests, grasslands, oceans, prairies, rainforests, taiga&tundra, terrestrial ecosystems, wetlands b) 1363 artiklit; kõige vanema artikli autor on Plotkin, Mark J 2.3 e) 38,091 articles found for: ALL(Semiconductors in solar cells)[Journals(Chemical Engineering,Chemistry,Materials Science)] f) 216 articles found for: ALL(Semiconductors in solar cells) AND LIMIT-TO(cids,
2. Eesti Märksõnastikus kirjutasin otsingusse „keemiline süntees“. Teiseks „bioaktiivsed ained“ seotud märksõnad. biosüntees – biosynthesis orgaaniline süntees – organic synthesis bioaktiivsus – bioactivity biokatalüsaatorid – biocatalysts toidulisandid - dietary supplements; food supplements; nutraceuticals 3. Eesti Märksõnastikus kirjutasin otsingusse „bioaktiivsed ained“, sealt kitsamad märksõnad. biogeensed amiinid – biogenic amines digitoniin - digitonin ensüümid - enzymes feromoonid - pheromones fütontsiidid - phytoncides fütotoitained - phytochemicals; phytonutrients; plant chemicals hormoonid - hormones katehhoolamiinid - catecholamines looduslikud ühendid - natural products semiokemikaalid - semiochemicals steroidid - steroids
Äraspidimunajad Kolmekandilised Mustjaspruunid pähklid Pikkus 2.5...4 mm ja laius 1.2...2 mm Valmivad alates juunikuust Leht Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud liitlehed. Lehe alus kiiljas või veidi südajas, lehe tipp ümardunud, ogarteravikuga, lehe serv täkiline kuni saagjas. Lehelaba pikkus 1...5 cm ja laius 1...4 cm, rootsu pikkus 1...3 cm. Ülemised lehed on kitsamad, teravama pikemalt teritunud tipuga ja saagja servaga. Vars ja maaalune osa Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Õitsevad varred on püstised, kuni 0,5 m pikad, mitteharunevad. Mitteõitsevad varred on mööda maad roomavad ja juurduvad, kuni 65 cm pikad, kõik varred on kaetud valgete karvadega. Maaalune osa: Risoom nöörjas, harunenud. 1. Süstemaatiline kuuluvus 2.Eluvorm
pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle vasakpoolsed lisajõed. Alpide põhja- ja lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago
accountid=28786 a) Jim Brown heads a management consulting firm, Tech-Clarity Inc. in Media, Pa. he also serves as the product lifecycle management specialist for the PLM Evaluation Center at Technology Evaluation Centers in Montreal. b) kasutasin Advanced Search’i, sisestasin autoriväljale nime Jim Brown ning kasutasin märksõnadena tools ja jobs ning märkisin full text välja. Sain esimese hitina vajaliku artikli. 2.2.2 a) Laiad märksõnad: ecosystems, environment Kitsamad märksõnad: coral reefs, aquatic ecosystems, costal plains, arid zones, deserts, forests, grasslands, oceans, prairies, rainforests, taiga and tundra, terrestrial ecosystems, wetlands. b) Plotkin, Mark J. 2.3 Solar Energy Materials and Solar Cells (52), Thin Solid Films (50), (Journal of Non- Crystalline Solids (31), Synthetic Metals (18), Organic Electronics (10), Materials Science in Semiconductor Processing (2)
· Mustamäe Suusahüppebaas · Tallinna Lauluväljaku talvepark · Väike - Munamäe Mäesuusakeskus Mäesuusad Mäesuuski võib liigitada klassikalisteks laia ninaosaga mäesuuskadeks - näiteks Rossignol Cut, carving-suuskadeks (Rossignol Viper), ja moodsateks free-skiing suuskadeks - näiteks Rossignol Bandit X"". Kui klassikalistel mäesuuskadel on 9-10 cm lai ninaosa ja ühtlase laiusega keskosa, siis carving- ehk liivakell- suusad on keskelt kitsamad. Suusaliidu hooaja lõpetamisel selgusid parimad 2011/2012 hooaja parimad Tõnis Luik- Parim meesjuunior mäesuusatamises Triin Tobi- Parim naisjuunior mäesuusatamises Tormis Laine- Parim noormees mäesuusataja Carmen Piho-Parim neiu mäesuusataja Warren Trace Smith-Parim mäesuusataja Mäesuusakool · on Eesti Suusaliidu liikmesklubi, mida juhib Nils Kroon. · Mäesuusakool tegeleb algajate ja edasijõudnud mäesuusatajate koolitamisega
Egiptusest kust töölistel oli maja sees rohkem tolmu, selle tõttu tehti rohkem avasi.Keskajal hakati kuivatama kaminatega õhku kuna inimesed said aru et õhk levitab haigusi.Kuni 19.sajandini ventilatsiooni jaoks kasutati avausi ehitistes ja nende asukohti.19.sajandil võimaldas seda aurumasinate teke ja elektri avastamine. Palk Palk on põhiline ehitusmaterjal, selle juures vaadatakse aastarõngaste laiust- mida kitsamad aastarõngad, seda vastupidavam tuleb maja. Ehituspalgi juures olulisem: 1)diameeter suurem kui 25dm 2)kõrge vaigusisaldus 3)palk peab olema sirge Ehituspalke kooritakse käsitisi,eluea pikendamiseks. Kooritud palk seejärel kuivatatakse ja piserdatakse seenevastase ainega üle. Tuuletõke Nõukogudeajal ei peetud tuuletõket tähtsaks.
13.sajandi alguses muutus rõiva mood. Kleidid olid läbilõigatava pihaga, mis rõhutasid piha joont. Meeste särgid olid lühemad ja varukad kitsamad. Jalad kaeti sääristega mis olid pikad ja puusadeni ulatuvad. Need õmmeldi kahest riidetükist kokku ja kinnitati vööle. 14. sajandil muutusid kleidid alt laiemaks ja meeste rõivad veelgi kitsamaks. Hakati kandama liibuvaid pükse ning lühikeste hõlmadega kuubesid. Sajandi lõpus muutus trendikaks kanda väga pikkade käistega rüüd. Meeste kuued muutusid veelgi lühemaks ning mehed hakkasid kandama sukkpükse.
Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. toitumine Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest
POSTSKRIPTUM Kogukonnad Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest.
kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Põdra jälg Põdra jälgi polegi meil kellegi teisega segamini ajada. Täiskasvanud loomal on need 12...16 sentimeetrit pikad. Esijalgade jäljendites paistavad sõrgatsite jäljendid. Rahulikult kõndides on sammu pikkuseks poolteist kuni kaks meetrit. Noorloomade jälje suurus ja sammupikkus on vähemad kohe selge kes on läinud. Põdrarada sookaasikus. Ristsaare, AlamPedja
ümber kitsas valge rõngas. Muus osas on nad kaetud halli sulestikuga, selg ja tiiva kattesuled on mustjaspruunid. Sabapeegel on must, kitsa valge raamistusega ja valge saba on keskelt must, küljel mustade ülespidi krussi hoidvate sulgedega. Emaspardid on kollase-pruunikirjud, iseloomulik sinine laik tiiva tagaserval. Isaspartidel kollakasroheline, emaspartidel oranz ja must nokk. Noorlinnud meenutavad emaslindu, kuid nende rind on tumedam, ebaühtlaselt laiguline ja sabasuled on kitsamad. 5 1 Sinikael part külastatud http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Mallard#/media/File:Anas_platyrhynchos_distribution_map. png 3http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=108 4http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 5 www.vvvs.ee/failid2/Linnud-pikemjutt.doc Toitumine Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid, vähilaadseid ja limuseid. 6 Rändamine
Väikestes kogustes soodustab Dvitamiini tootmist, suurtes kogustes kahjulik Nähtav valgus 380750nm Vajalik fotosünteesiks ja loomadel nägemiseks Infrapuna e. soojuskiirgus Soojuskiirguse abil tõstavad kõigusoojased oma keha temperatuuri Ökoloogia Valguse mõjul toimub fotosüntees 440nm, 680nm Kohastumused valguse hulga suhtes: Valguslembesed (niidutaimed nurmenukk, aastimut) Lehed kitsamad, kaetud vahakihiga (aurumine väiksem) Varjulembesed (metsa alustaimestik jänesekapsas) Õitsevad enne või pärast teisi taimi ülane varjutaluvad liigid (sõnajalad) Fotoperiodism reageerimine öö ja päeva pikkusele Lühipäevataimed Pikapäevataimed Ööloomad (ja hämarikuloomad) Päevaloomad Ränded Pesitsusperioodid
Tiivad on ühepäevikulistel kolmnurksed, vaegmoone tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad. Tiivad on kilejad, tiheda soonestusega. vaegmoone Tiivad on nad kaotanud parasiitse eluviisi tõttu. Rindmikule kinnitub enamasti kaks paari tiibu. vaegmoone Kattetiivad kaitsevad nende all olevaid lennutiibu täismoone eestiivad on tagatiibadest pikemad ja kitsamad. täismoone Tiibu on liblikatel kaks paari täismoone kaks paari kilejaid lennutiibu, täismoone mõnedel tiivad puuduvad. normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, täismoone tagatiivad on muutunud sumistiteks kirpudel puuduvad tiivad täismoone TOITUMINE ENESEKAITSE
Antud lähenemine on muutunud populaarseks tänu peamiselt viimasel kahel sajandil toimunud sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas. Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus jne. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Evolutsiooniline areng kus üldisematest määratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast üha täpsemalt ja põhjalikumalt ka identifitseerima.Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu. See saab alguse varajasest lapsepõlvest, suures osas kujuneb välja 20-30ndates eluaastates ning lõppeb inimese surmaga. Teatud tingimustel võidakse, aga
2. ESTER Otsingut on võimalik sooritada autori, pealkirja, märksõna ja koha tunnuste järgi. Valisin ,,märksõna’’ otsingu. Otsingusõnaks valisin ,,infootsing’’ ja vajutasin otsi nuppu. Valisin täpsusta otsingut. Ilmumisaastaks valin 2012, kus saangi vastuseks 19 raamatut ja 1 käsikiri. Antud märksõnaga leidub kaitstud magistritöid. 3. Infohaldus: information, managment Asendab: infojuhtimine ja infokorraldus Kitsamad: Andmehaldus- data managment Infohaldusprogrammid- information, managment, programs Infotalletus- information, storage Teadmuse organiseerimine- knowledge organization 4. ISE Andmebaas sisaldab: Üksikuid artikleid 19. Sajandist Õigus- ja ajaloolaseid artikleid alates aastast 1900 Enamus ajakirja- ja kogumikuartikleid alates 1993 Humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaseid ajaleheartikleid
Seelik tehti hästi pikk ja lai. Seeliku laiuse kohta valitses arvamus, et mida enam volte, mida laiem ja raskem on seelik, seda toredam. Pikitriibuline seelik kooti valdavalt punase põhjaga ja triibustik ei muutunud oluliselt kogu 19. sajandi jooksul. 19. sajandi teisel poolel asendati mahedate toonidega taimevärvid järk-järgult aniliin- ja asovärvidega, mis tingis seelikutriibustike muutumise märksa intensiivsemaks. Vanematel seelikutel olid triibud laiemad, uuematel kitsamad. Triipmustreid käidi üksteiselt eeskujuks võtmas. Seeliku sissepoole alla äärde õmmeldi kuni kämblalaiune linane riideriba, millel oli eelkõige praktiline otstarve: see kaitses riiet alt määrdumise ja kulumise eest. Samas võis see täita muud ülesannet: olles küllalt paks, hoidis see seeliku alt ilusasti laiali. Suveseelikud ehk pallapooled olid algul valdavalt täislinased, hilisemal ajal hakati nende kõrval järjest rohkem kandma poollinaseid, s. t. puuvillase lõime ja linase
vajatakse? millist infot vajatakse (mis valdkonnas, mis küsimuse kohta)? kui mahukas on ülesanne, mille täitmiseks infot vajatakse? kui oluline (hädavajalik) on puuduv info selle ülesande täitmiseks? kui palju aega on võimalik kulutada teabe hankimisele? kes võiks info hankimisel aidata? mis teemal infot vajatakse? mida juba teatakse teemast? millise laiema teema alla küsimus kuulub? millised kitsamad küsimused selle teema alla kuuluvad? mis on antud teema keskne probleem (küsimus)? mis aspektist lähtuvalt peaks infot otsima (konkreetse valdkonna või nähtuse ajalugu, mida ütleb seadus jms)? kas vajatakse üldist (populaarset, tutvustavat) käsitlust või teaduslikku materjali? kes on sellel teemal kirjutanud või rääkinud? kui vana informatsioon võib olla/millisel ajaperioodil ilmunud informatsioon?
1. pikk ja liiga sale inimene näib täidlasemana, kui kaunistused asetatakse ülespoole vööd rinna või kaela lähedusse ja rõhutakse varrukatel laiust. Rõivaste triibud peaksid asetsema horisontaalselt; 2. väikest kasvu ja täidlasema figuuriga naine peab loobuma laiadest varrukatest ja vöödest. Vabalt langev kleit peidab volüüme. Optiliselt pikendavad kandjat sallid ja kõrged kontsad; 3. naised, kelle õlad on kitsamad kui puusad, peavad õlakutega õlavööd laiendama ja kraedega ning sallidega ülakehale tähelepanu juhtima; 4. lühikesi jalgu pikendab visuaalselt pikem, kitsas sääremarjani ulatuv seelik, kitsamad viigipüksid, plisseeritud seelik ja kõrge kontsaga kingad; 5. väga kandilised, laiade õlgadega, sportlikud naised võivad kanda rangelõikelisi inglise stiilis kostüüme, mille detailid hajutavad tähelepanu. Rõivaste kangad
Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra eluiga on harilikult 10, harvemini kuni 25 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Kasutatud kirjandus: Tekst http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/p6der2.htm http://www.zone.ee/alces/ Pildid http://foto.dvaa.ee/?pid=1147 http://foto.dvaa.ee/?pid=1142
Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad on nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest (ülemine aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga viiluvälja ehk tümpanoni, mida kaunistati; liistukaitse sima. Sammaste taga asub templi pearuum ehk naos. Sambaid on kolme stiili dooria, joonia ja korintose. Sambaid paisutati (entaas), et nad näeksid sirged välja.Dooria sammas oli lühike ja jässakas. Dooria samba kapiteel on lihtne. Joonia sammas on kõrgem, algab ümmarguse mitmeosalise paasiga. Kapiteel on ümmarguse/rullis padjandi kujuga; seda kapiteel kutsutakse veel voluudiks. Korintose
· kuju Näiteks on punase veini pokaalid suuremad kui valge veini pokaalid; shampanja pokaalid on pikad ja kitsa kujuga, et jook koheselt ei lahtuks; kangete jookide klaasid on nn. väiksed klaasid jalgadel ehk pitsid, viskiklaasid on paksupõhjaga sirgete seintega klaasid, et viskile mahuks lisada juurde jääd; konjakiklaas on kumer nn aroomiklaas, lühikese jalaga ja kitsa ülaosaga, mis ei lase aroomil kergesti lenduda; kokteiliklaasid on seevastu pealt avatud, laia ülaosaga, alt kitsamad, jalaga klaasid; hea õlleklaas on aga kõrge ja paksu põhjaga, väheke kitsama ülaosaga, et õllevaht püsiks kauem.Tunnustatud on läbipaistvad ja värvita klaasid, mis ei domineeri iseenesest, vaid lasevad jookidel endil esile tulla. Olenevalt klaaside erinevast kujust, hoitakse neid ka erinevalt käes, näiteks konjaki ehk aroomiklaasi peopesal, mis aitab soojendada klaasipõhja ja laseb aroomil meeldivalt klaasist
Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ ) 3. Õige suusa valimine Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 – 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline: - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni),
Erinevalt ärivarast võib jaosvara levitada igal moel va kommertseesmärkidel. Jaosvara erinevus ärivarast seisneb ka selles, et tegemist on tarkvaraga, mille võimalused ja funktsioonid on reeglina piiratud või lakkavad mingi tähtaja saabumisel toimimast. Ka jaosvara suhtes kehtivad samad tingimused, mis ärivara suhteski, arvestades eelpool toodud erinevusi. Seega jaosvara üldreeglina ei erine oma kvaliteedilt ärivarast, vaid lihtsalt selle programmi kasutamisvõimalused on kitsamad, kandes eneses rangelt toote tutvustamise eesmärki. Interneti üha laienev levik on järsult tõstnud jaosvara meetodi populaarsust tarkvara tootjate hulgas: iga soovija võib programmipaketi endale tootjafirma serverist kopeerida, paigaldada selle oma arvutisse ning juhul, kui paketi omadused ja hind rahuldavad, osta litsents. Seega on tegemist tarkvaraga, mille selge eelis ärivara ees seisneb selles, et see võimaldab
Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Keskmiselt elavad nad 8-12-aastaseks. Kõige vanem põder on elanud 27 aasta vanuseks. Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa- alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Talvel liigub ta kuivemates ja suvel märjemates kohtades. Ujub hästi ja läheb tihti vette. Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2.
ühiselt uusi võimalusi ja saada neist ühtviisi kasu. (Majandusleksikon) Erinevate ettevõtjate ühine turundustegevus, mis on suunatud individuaalsete eesmärkide saavutamisele. (EAS'i koduleht) Inglise keeles co-marketing EESMÄRGID · kliendibaasi suurendamine · tarbijatele suurema väärtuse loomine · uutele turgudele sisenemine · toodete ja teenuste otseturundus sihtturu edasimüüjatele ja tarbijatele · kulude vähendamine · kitsamad eesmärgid (I. Mann, Turundus ilma eelarveta) EELISED · väiksemad kulud ja suurem tulemuslikkus · ühised ressursid, kogemused, jne. · riskide jagamine · suurem nähtavus · toote innovatsioon · ja muud EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ETTEVÕTTED SAAVAD ÜHISEKS TEHA · turunduseelarveid · reklaame · kliendibaase · tooteid · kogemusi · pindasid · heategevust · ideid jne. NÄITED REKLAAM KLIENDIBAAS (UUDISKIRI) TOODE KODULEHT KAUBANDUSPIND MESSID VÄLISMAAL HEATEGEVUS
Kuusk kõverdub kuivades rohkem kui mänd, selle kahanemine on mahult väiksem ja peab männiga võrreldes paremini vastu seal, kus puitu ähvardab vesi (nt. katus, maja välisvooder). Kuusepuit vettib vähem: puu kuivamisel jäävad männi poorid (avaused rakuseintes) avatuks, kuusel need sulguvad. Hea ehituspuu on sirge, kõrge vaigusisaldusega, ilma mädanenud oksteta, tiheda ja kuiva süüga lülipuu. Tähtis on ka aastarõngaste laius. Mida kitsamad on aastarõngad, seda kestvam hoone saab. Kõlbmatud on noored lopsaka kasvuga maltspuud, mis on pehmed, vett täis, kuivavad siniseks ja lähevad kergesti mädanema.Ehituseks parima männi leiab kuivast nõmmest, kuuskedest on parimad aeglaselt kasvanudsookuused. Palkmajade erinevus oleneb palgi tüübist, enamkasutatavad on: - käsitsi töödeldud ümarpalk; - masinal töödeldud ümar- või ovaalne palk; - masinal kandiliseks töödeldud palk; - kandiline liimpalk.
Dromedarid taluvad paremini kõrgemaid temperatuure, pakast aga halvasti..Dromedarid olid kodustatud enne baktriani, varem kui 3000 eKr Araabia poolsarel. Sõna dromedar on tulnud kreeka keelset sõnast dromos. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks . Kodustatud kaksküürkaameleid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu.. Ka baktrian kogub
häälikute reaga õ-d-e (s-oe-u-r), samamoodi nagu härg tähistatavana pole ühegi sisemise seose kaudu ühenduses tähistajaga härg (boeuf). Mis on rändavad mõisted? Rändav mõiste on selline mõiste, mis liigub ühest distsipliinist teise, see tähendab seda ei kasutata ainult ühes, vaid mitmetes distsipliinides või teadustes. Mõiste pragmaatilise, rakendusliku ulatuse laienemisega kaasneb sageli mõiste semantilise, tähendusliku ulatuse laienemine. Mõiste traditsioonilised, kitsamad tähenduspiirid nihkuvad. Keel kui rändav mõiste Keele mõiste semiootikas Keel on mistahes märgisüsteem. Visuaalne, verbaalne, lõhn, värvid... Keel (semiootiliselt) kui organisatsiooni looja ja organisatsioon kui keel (sellisel kujul küsimus ei tule) Üldtuntud organisatsiooni näitel kuidas märgisüsteeme kasutatakse. Miks on mistahes kommunikatsiooniakt semiootiline fenomen?
Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1.6 Soolised erinevused Mehe ja naise luustik erinevad. Kõige enam erineb vaagen ,kuna naissugu sünnitab lapsi. Naise vaagen on lamedam, ümaram ja proporsionaalselt suurem, et võimaldada loote pea läbipääsu. Samuti on naise õndraluud orienteeritud tahapoole ,samal ajal kui meestel on ta orienteeritud ettepoole. See erinevus annab lootele arenemiseks rohkem ruumi. Meestel on jämedamad ja pikemad jäsemed, samuti sõrme ja varbaluud, kuna naistel on kitsamad roidekõhred, hambad ja väiksema nurgaga alalõua luud. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) ! 2. Luukoe seisundit mõjutavad tegurid Luukoe seisundit mõjutavad tegurid võib jaotada mõjutatavateks ja mittemõjutatavateks. Viimaste alla kuuluvad geneetilised faktorid. Mõjutatavateks teguriteks, mis põhjustavad luude hõrenemist ehk osteoporoosi, on : · D- vitamiini puudus, millest on saanud ülemaailmne probleem · Suitsetamine, mis pidurdab osteoblastide aktiivsust
vastupidiselt klassitsismile mis oli värvilage. Kivi kasutati kas siledate või rusteeritud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, korrus korruselt ülespoole muutus rustika peenemaks. Hilis- renessanssil muutus arhitektuuri vormikeel. Selle asemel et aknaid reeglipäraste vahedega reastada koondati need nüüd sageli rühmadeks või jäeti akende vahele vaheldumisi kitsamad ja laiemad seinapinnad. Sellest tulenev liikumise mulje muutis vastavalt ka fassaadidekoratsioonid skulptuursemaks erinevalt klassitsismile.
Need väärtused võivad olla materiaalsed (näiteks teatud territooriumi kaitsmine või omandamine) või mitte-materiaalsed (näiteks teatud ideoloogiate levitamine, oma kultuuri kaitsmine või suveräänsuse tugevdamine). Kõige olulisemaid riigi kaitstavaid või taotletavaid väärtusi nimetatakse riiklikuks huviks. Riiklik huvi | Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. Kitsamad riiklikud huvid on ajas ja ruumis piiratumad: näiteks oli 1990. aastatel oli Eesti riiklik huvi liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Mõisted | Rahvusvahelised kriisid tekivad pingetest, mis tulenevad riikide huvide põrkumisest. Alati ei pruugi riikide huvide põrkumine viia kriisi või relvakonfliktini: enamik huvide põrkumisi lahendatakse läbirääkimiste ja kokkulepete teel. Läbirääkimiste
Tumedamat tüve keskosa ei teki. Mitmete maltspuiduliste liikide tüve keskosas võib tekkida seenkahjustuse tõttu tumedaks värvunud tsoon, mida loetakse puidurikkeks väärlülipuiduks. 5. Kuidas võiks seletada nähtust, et lehise puidus väga sageli on puidus piki aastarõngaid ringlõhed (puidu kihid on üksteise küljest lahti), kuid männi puidus sellist ilmingut kohtab suhteliselt harva? ( ? )Ei leidnud vastust Võib olla see on seotud sellega, et okaspuidu aastarõngad on kitsamad, kui lehtpuidus. 6. Milline ehituse erinevus on laiadel ja väärlaiadel säsikiirtel? Eristatakse kolme tüüpi kiirgust (laiuse tüüpi) : väga kitsad, kitsad ja laiad. Laiad kiiret võivad olla tõelised() või väärad (). Laiad; (koosnevad paljudest rakuridadest). Need säsikiired on palja silmaga nähtavad kõigil lõigetel. Väärlaiad : Mõnede liikide väga kitsad säsikiired on grupeerunud nn. väärlaiadeks sel juhul on säsikiirte vahel puidu tugirakud. 7
6. Sisendid ja tootmine Lk 124- 146 6.1 Sisendid ja toomisfunktsioon Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga.
JÄRVEKAUR JA TEMA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Aleksei XXX Tallinn 2013 Sisukord Üldiselt Järvekaur (Gavia arctica) on kaurlaste sugukonda kuuluv veelind. Järvekaur on hane suurune tumedat värvi lind. Tema selga kaunistavad iseloomulikud valged tähnid. äratuntav on ta veel odaterava noka, pika ja jämeda kaela ning väga lühikese saba järgi. Teda lennus nähes paistavad silma veel teistest lindudest kitsamad tiivad. Kaugemalt võime kuulda järvekauri karedaid madalaid häälitsusi. Levila Järvekaur pesitseb Euraasia ja sageli Alaska lääneosas. Meid on leitud 10 miljoni suuruselt maaalalt. Tegemist on rändava liigiga, keda võib kohata asustamata piirkondades kogu põhjapoolkeral. Talvitub merel või suurtel järvedel Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, sisaldades taigat ja tundrat Kanadas, Venemaal, Skandinaavias ja Gröönimaal. Euroopa populatsioonid asuvad
oleva tera Optimaalne niitmise kõrgus 20 cm maapinnast Heksli pikkus 0,8-2 cm, optimaalne 1,5-2 cm lühem heksel, kui mais kuivainerikkam (üle 33%), söödaratsioonis kasutatakse vähem jõusööta; sobib noorkarjale ja lammastele; lihtsam kinni tallata hoidlas Pikem heksel, kui mais madalama kuivaine sisaldusega (alla 25%), sööt läheb lüpsikarjale ja kasutataksee söödaratsioonis suuremaid jõusöödakoguseid ning hoidlad on kitsamad https://www.youtube.com/watch?v=uoLxHeTNUWg Sügavkünd 20cm sügavuselt peale koristust CornHead •Ridade arv: 4, 6, 8, 12 või 16 •Realaius: 70 cm, 75 cm või 80 cm •Töölaius: 2,80 m kuni 12,80 m •Horisontaalne hekseldi: Mais Star SC, Mais Star Horizon, Horizon Star II Pilt 8. Kombainiheeder „CornHead“ •Vertikaalne hekseldi: Rota Disc, Horizon Star II Sileerimine Maisi sileerimisel saadakse hästikäärinud silo
annaabi.ee 
