Minu kirjandi meelespea Kirjandi teema valin selle järgi, mida kõige rohkem tean ning mille kohta oskan näiteid tuua. Kui teemade vahel on raske valida, siis koostan pingerea et missugune teema sobib kõige paremini. Enne eksamit peab kindlasti jälgima uudiseid ning uurima teemade kohta, milles olen nõrk ning mida võib kirjandis vaja minna. Kindlasti ei tohi liialdada sõnaga „probleem“. Kirjutamise ajal võiks olla kaasas vett ja/või sokolaadi, see paneb mõtte paremini jooksma. Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist. Proosatsitaatide kasutamisel peavad olema raudselt selged otsese kõne kirjavahemärgid ehk jutumärgid! Mustandile kirjutan süvenenult kõik mõtted mis pähe tulevad, ja kui mõtted otsas hakkan vaatama mida saaks juurde lisada. Kui arvan, et mustandi tekst enamvähem valmis ja sõnade ar...
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on s...
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt ,,Raamatud" Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt ,,Raamatute kirjutamisest" Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: võib olla nii fraas kui ka terviklause ei ole liiga pikk osutab teksti tuumale pealkiri on metafooriline ja/või tabav pealkiri on sobiv ja üldistav hoidub hinnangutest 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (,,Inimene on saladus") Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte (,,Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teiste...
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine ...
Eesti keel ja kirjandus KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA 1. Kirjand kirjuta joonelisele või valgele A4 formaadis paberile. 2. Äärejoonte pidamine on kohustuslik. 3. Kirjandi teema kirjuta teisele joonele. 4. Kirjandi kirjutamist alusta neljandalt joonelt. 5. Kirjand kirjuta musta või sinise tindi- või pastapliiatsiga. 6. Kirjandi pikkus on a) 10. klassis - kaks kuni kolm A4 lehekülge, b) 11. ja 12. klassis kolm kuni neli A4 lehekülge. 7. Kirjand kirjuta loetava käekirjaga, käekirja tõttu ebaselged kohad tõlgendatakse vigadena. 8. Parandused tee selgelt, tõmba maha terve sõna, ära kustuta ega paranda üksikuid tähti. 9. Korrektuurpliiatsit ja linti ära kasuta. 10. Arvutil kirjutatud ja esitatud kirjandit reeglina vastu ei võeta. 11. Peale nõutud tähtaega esitatud kirjandeid ei loeta ega tagasta...
VI ülesanne – hea kirjandikirjutaja meelespea 1. Esmasel teemadega tutvumisel ära kuhja enda pead üle mõtlemisega! 2. Enne kõike muud, ürita rakendada teema veeretamise meetodit! See aitab kirja panna kõik tobedad mõtted, mis sul antud teema kohta on. Sel juhul on 2 võimalust: sa ei pannud kirja ühtegi väärt mõtet ja see oli puhas ajaraiskamine või leiad selle segaduse seest vähemalt paar kvaliteetset ideed kirjutamiseks. 3. Koosta mõttekaart, mis toob välja teemaga seotud mõisted. Seejärel arenda neid mõtteid edasi ja kui aega üle jääb, proovi neid ka kirjandi kirjutamisel kasutada. 4. Tänu mõttekaardile võivad hakata selguma ka teksti vormilised jooned, mis aitavad kindlaks teha teksti põhiliini, alateemad, lõigud. 5. Pööra erilist tähelepanu grammatika- ja faktivigadele! Väldi neid iga hinna eest! 6. Püsi teemal! Teemast kõrvalekaldumine võib põhjustada täieliku kirjandi kokkuvarisemise! 7. Kui t...
Arutlus Arutlemine on ÜKS teksti arendustüüpe. Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet. 1. Analüüsimine - analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse Välja tervik, Selle osad JA nendevahelised Otsi osalejaid. 2. Illustreerimine - näiteid on VAJA arutlemisel selleks, et iseloomustada Üldist Läbi üksiku. Arutluses EI Tohi näidetega liialdada. 3. Defineerimine - definitsiooniga Saab Avada loogiliselt JA Täpselt mõiste Sisu. Defineerida tuleks mõisteid, Mille PUHUL ollakse Kindlad, et lugeja NEID EI Tunne. 4. Võrdlemine - võrdlus on KÕIGE tavalisem nähtuste avamise hääl. Vaata põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu Abil. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Mõtle Läbi kirjandi Idee JA probleemistik. Kogu ainestikku, tee SELLE põhjal kavand 2. Sõnasta PROBLEEM JA väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult Ara pööra TÄHELEPANU õigekeelsusele, tee Seda hil...
Kirjand Mustandit kirjutades loen seda kellegi teise pilgu läbi, et rohkem vigu leida ja arvamusi saada. Sissejuhatus kirjutatakse viimasena, siis on kindel et ta ei lähe tekstiga lahku. Lõike kirjutades teen nii (võimalikud variandid): · Panen lõigu ajalisse järjestusse, et kõik tuleb algusest ja siis läheb edasi. · Alguses on tervik, või kese ja siis selle detailid ja ja selle osad (võib ka vastupidi et algul seletatakse asi ära pikalt, siis võetakse kokku) · Väide ja selle väite analüüs. · Põhjus ja tagajärg, mingi sündmuse või probleemi. · Väide ja näide. · Probleem ja lahendus. Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset. Lõpetus on autori viimane võimalus midagi väita või lugejat kuidagi mõjutada, suunata. Lõpus ei ole hea, kui see on liiga pikk, kui seal on uued argumendid, kui see on liigselt tundeline, kui seal on sama mida oled teemaarenduses j...
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on ...
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus o...
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased ...
annaabi.ee 
