1980ndatel sai lugejate lemmikuks __________kirjanduse esindajana _________________ Kaugver. Noortest autoritest äratas tähelepanu veel Mihkel ___________, kelle iroonilise proosa keskmes on intellektuaalid (nt ______________kriitiline romaan „Hiired tuules“). Seisakuaja lõpu üks silmapaistvamaid teoseid on Viivi Luige romaan „__________________ rahukevad“ (1985), mis hoolimata tsensuurist kujutab stalinismiajastut ausalt _____________ silmade kaudu. Eesti nüüdisproosa 1980. aastate _________ poolel alguse saanud ühiskondlikud muutused vabastasid eesti proosakirjanikud ettekirjutustest, millest ja kuidas kirjutada. Omette tähelepanuobjektiks sai proosateose ___________ kui kirjanduse loomise vahend. Lugejaile tuletati meelde, et nad loevad ____________pandud teksti. Eesti nüüdisproosas said sagedaseks ka _____________________ mängud ehk erinevate tekstide kokkupõimimine. ______________________
siis, kui mediteerides asuvad igaviku seisukohale, teispoole head ja kurja. Niisiis võib minavormi järjekindel kasutamine tõepoolest tähendada kõlbelist relatiivsust. Ent kõlbeline relatiivsus minavormilistes teostes ei tähenda selle identifitseerumist autoripositsiooniga. Uuemas proosas taandub autor allteksti või saavad tema maailmavaate ja hoiaku väljendajaiks teose kui terviku arhitektoonikast väljakasvavad suuremahulised üldistused. Nüüdisproosa jätab lugejale suurema iseseisvuse ja vabaduse hinnangulisteks suhtumisteks. Tegelikult on see vabadus siiski näiline ja piiratud, sest kuigi autor ei pruugi kuskil oma tegelaste üle kohut mõista ega oma suhtumist otsesõnu väljendada, tuleb autoripositsioon ometi esile -- inimese moraalne kohustus vastutada ise iga oma sammu eest realiseerub teose kunstilise struktuuri kaudu. Nõrkade ja järeleandlike tegelaste kõrval seisavad kindlameelsed ja oma
külm vari langes pilveservale kus on su suu - kus on ta nüüd mind hoiab kinni hele päev mind hoiab kinni pime päev mu soontes sinu vere kullesed neil kevadhommik on - mu soontes - (sinu) hele päev mu huultel sinu huulte liblikad neil suvehommik on - mu huultel - (sinu) hele päev Refrään on varju hämaruses naeratus suur läbipaistev kuu - ma tean ta jälgib sind sa püüad varjata end minu unenäos külm naer mu unne lõikab - kõlisev kui klaas Nüüdisproosa Demokraatia taassünniga kaasnes hulk kõrgetasemelisi proosateoseid. 1980.-90. aastate vahetusel domineeris veel vanem põlvkond eesotsas Jaan Krossiga. Tema ajaloolistel romaanidel on lai lugejaskond ("Wikmani poisid"). Kross, Traat ja Valton avaldasid teoseid ka 1990. aastatel. 1980. aastate lõpul tekkis nn avalikustamiskirjandus, kirjutati Siberi vangilaagritest ja asumiselolekust (Heino Kiige "Maria Siberimaal"). 1988. a ilmus väliseesti kirjaniku Ilmar Talve romaan
annaabi.ee 
