keskel, ei oska hinnata vaimseid väärtusi. Tihti jäetakse kõrvale lähedaste armastus, hoolimine ja uhkus saavutuste üle, mis ei ole seotud rahaga . Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi raha. Raha on minu jaoks kõigest paber, mille abil saame osta toitu ja muud eluks vajalikku. Paber, mis pimestab inimesi seestpoolt. Selle pärast ma kaldungi arvama, et kui asja vaadata materiaalsest poolest, siis ma ei usu, et vaesus sünnitab vaesust . Kui inimesel piisavalt otsustusvõimet ja pealehakkamist, siis on kõik võimalik. Kui asja aga intellektuaalsest poolest vaadata, siis ma arvan, et sünnitab vaesust. Oletame, et peres on majanduslikud raskused, siis lapsed ei saagi endale kõike lubada. Näiteks ei jõua vanemad lapse koolitust kinni maksta. Sellest tulenevalt saab laps madala hariduse, millega pole võimalik väga heale ja kõrgele tööle minna.
harimiseks,kogemuste kogumiseks kas siis reisides või elust enesest igapäevaelus ning uute inimestega tutvumine märksa lihtsam. Seetõttu võibki väita, et suurem osa rikastest inimestest elavad rikast elu. Milline elu on siis rikas ja milline vaene? Rikas elu on külluslikult täis erinevatest eluvaldkondadest omandatavaid rikkusi, mis on väärt isegi raamatu kirjutamist. Vaene elu seevastu mitte midagi märkimisväärset sisaldav. Materiaalne rikkus või vaesus ei määra kunagi elu tegelikku väärtust. Iga inimene määrab ise oma elu väärtuse.
Mari-Liis Höövel 11.B Rakvere Eragümnaasium Kes või mis on süüdi vaesuses Vaesust saab jagada kaheks: absoluutne vaesus ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus tähendab seda, et kui inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalsest tasemest. Absoluutse vaesuspiiri määramine on riigi poliitiline otsus, kusjuures tavaliselt lähtutakse mingitele normatiividele vastavast tarbimise tasemest tarbimisühiku kohta. Suhtelise vaesuse piir määratakse tavaliselt lähtudes tarbimisühikute sissetulekute jaotuse mingist jaotusparameetrist .Vaeseks pereks saab nimetada selliseid inimesi kelle peres on palju liikemeid ja keda ei ole võimalik ülal pidada, kus
On inimesi, kellel on palju raha ja on inimesi, kes on rikkad Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Ag
ning aitab kohaneda eluraskustega. Munast suurema serotoniinisisaldusega on ainult juust, lisab Teesalu. ahes-tahmata meenub tuntud mõistujutt India sadhust ja luksuslimusiiniga Briti ärimehest, kes askeeti palmi all istumas nähes peatab oma auto ja küsib, miks too seal istub ja midagi ei tee. ,,Miks ma peaksin midagi tegema?" ei mõista sadhu. ,,Noh, kui sa teeksid tööd, võiksid sa teenida raha, palju raha," selgitas ärimees. ,,Ja mida ma siis teen, kui mul on palju raha?" küsis askeet vastu. ,,No siis sa ei peaks enam midagi tegema, sa võiksid istuda lihtsalt palmi all," ütles ärimees. Selle peale küsis sadhu: ,,Aga mida ma siis praegu teen?" jah, aga vahe on selles, kas puu all istudes on kõht ka täis või mitte ja kui vihma hakkab sadama, kas siis kummikud ka kõrvalt võtta on, eksole... mina olen materialist ja mulle ei
(A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult temal on seda küllalt. (J. Galsworthy)
Inimestel, kes on reisinud ja maailma näinud on palju teadmisi. Nad oskavad mõista erinevaid kultuure, aru saada ka teiste seisukohtadest, mis on üks oluline omadus, neil on avaram maailmapilt ja oskavad hinnata olulisi väärtusi. Kuna nad näevad maailma laiemalt ei ole nad eneskesksed ning neil on elus kergem hakkama saada. Nad on kogenud elu ka teistes riikides ja seega oskavad vaadata endast kaugemale. Materiaalne rikkus või vaesus ei määra kunagi elu tegelikku väärtust. Iga inimene määrab ise oma elu väärtuse.Pole olemas selgelt nähtavat ja katsutavat piiri rikkuse ja vaesuse vahel. Iga inimene on millegi poolest jõukas, olgu see siis raha täis pangakonto või lähikondlaste armastus.
Konverents ,,Avameelselt riigikirjandist 2006" lisa ,,Stiilivigade loetelu" STIILIVIGADE LOETELU VEA PARANDATUD LAUSE LIIK 1. * Universum hoiab endas veel tuhandeid saladusi, mis ainult ootavad tühi- avastamist, lahendamist. sõna- * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on lisus vaja haridust, aga nendel, kes kõrgkooli ei läinud_ seda haridust, mida nõutakse, pakkuda ei ole. 2. kõne- * Ideid uuendusteks on hetkel veel piisavalt. keelsus * Ja kui teha eriti korralikult tööd, äkki on võimalik ülemuselt puhkuse pikendustki välja kaubelda ja perega kuhugi kena metsajärvekese kaldal päikeseloojangut nautida? * ...tekib ka jäätmeid kordades rohkem. * Näiteks inimest loetakse täiskasvanuks alles ... * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiiliveaks, märgitud äärele) ar
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Mis on siis õnn? Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud. Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja ,,söövad" ära meie
Kuid selleks, et kuulsaks raskustest, kuid ei sõnagi sellest, miks on taolise saada, peab omama annet ja tegema palju tööd. Tippu jõuavad tavaliselt eesmärgi püstitamine mõne need inimesed, kel on auahnust, jõudu ja tarkust. inimese jaoks tähtis. Raha on paljude inimeste üks tähtsamaid eesmärke. Et seda oleks Autor mõistab hukka neid inimesi, kelle jaoks on raha palju, et saaks osta ilusamaid ja uhkemaid asju, riideid, autosid, maju. kõige tähtsamaks eesmärgiks. Kindlasti annab raha paljudele enesega rahulolutunde ja teeb uhkeks. Antud teema puhul ei tohiks Tänapäeva ühiskond on juba nii üles seatud, et raha on vaja. Kuid nagu nii teha, sest ka selline öeldakse, liiga palju head pole ka hea. Igaüks peab leidma enda jaoks piiri, eesmärk annab ju paljudele millal või kas üldse see vastu tuleb. Raha on kindlasti vaja, et end hästi elu mõtte.
protsessides. 1990. aastate keskpaigas oli Eesti ühiskond kihistunud edukateks (10%), tõrjututeks (10-15%) ja ülejäänuteks (75-80%). Eestis kehtestati nn vaesuspiir esimest korda 1993. aasta augustis (280kr). 1994. aasta lõpus jäi allapoole vaesuspiiri iga kolmas pere. Aastal 2001 oli arvestlikuks elatusmiinimumiks 1282 kr. Maailmapanga poolt pakutud vaesuse mõõtmise kriteeriumiks oli tulu alla $1 või $2 päevas (Hiinas 54%, Indias 86% ja Nigeerias 91% elanikkonnast). Rikkus ja vaesus on paljus päritavad ning sõltuvad inimese vaimsetest ning füüsilistest võimetest ning elu jooksul tehtud valikutest. Tulude suurus sõltub perekonna suurusest, koosseisust, perekonnapea vanusest ja soost ning elamise piirkonnast. 1. Vaesus on sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste tagajärg, mille üle vaestel endil puudub kontroll. Vaesuse eest vastutab valitsus. 2. Vaesus tuleneb inimeste vähesest kohanemisvõimest ja valedest otsustest, st inimese enda käitumisest.
arutamisega alustas, ei saa ta Sokratese poolt kõneluse käigus segadusse aetuna lõpetada enne, kui hakkab aru andma iseenda kohta: sellest, mismoodi ta elab praegu ja mismoodi on ta elanud oma eelnenud elu. Ja kui ta juba on peale hakanud, ei jäta Sokrates teda enne rahule, kui on kõik hästi ja ilusti järele katsunud." Rikkaid võidakse imetleda, kuid nende imetlemine sõltub sellest, kuidas nad on oma rikkused saanud, nii nagu ka vaesus iseenesest ei räägi midagi konkreetse inimese moraalsest väärtusest. Pole olemas siduvat põhjust, et rikka mehe teeb vooruslikuks tema vara ning samas, et vaese mehe võiks muuta kõlvatuks ainuüksi viletsus. Sokrates julgustabki meid mitte muutuma jõuetuks nende inimeste enesekindluse ees, kes ei oska mõtlemise keerukusest lugu pidada.See, mis kuulutatakse ilmselgeks ja ,,loomulikuks", on seda harva. Sokrates mitte ainult ei aita meil kujutleda, et teisedki võivad
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks? Tänapäeva maailmas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas edukas olla. Igaüks meist võib edukaks saada, kuid me kõik oleme väga erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast tähendab meie kõigi jaoks edukaks inimeseks olemine midagi teistsugust. Igaüks saab olla iseenda definitsiooni järgi edukas, kui me seame endale eesmärke, mille poole püüelda, järelikult edukatel inimestel on eesmärgid, mille poole liigutakse. Tihtipeale kui küsida inimestelt, kes on tänapäeval edukas inimene, võib kuulda vastust: isik, kes tegeleb ettevõtlusega, omab oma firmat ja saavutab sellega edu. Seda võib pidada ka õigeks ning ettevõtluse edu valemit püüab lahti seletada oma artiklis Juhan Parts: tänased eestlased on keskmiselt vähem ettevõtlikud kui teised Euroopa rahvad ning riskide võtmise ja isetegemise asemel oodatakse tihti seda, et riik peaks pakkuma kõike: töökohti, kindlustunnet ning perekonnaõnne
· mõistatuslikkus raskolnikov(haritud, taibukas, õilis, täiesti vaesunud, aga andis viimased kopikad marmeladovi perele, õigustas oma käitumist) · moraalsus kas pärast religiooset elu on kõik lubatud(viimne kohtupäev ei tulegi, kas siis saab tappa ja röövida) · erinevad ühiskonnaklassid · nihilism inimese elul ei ole mõtet, seotut utilitalismiga seotud(maksimaalne kasu kõigile inimestele) · füüsiline vs psüühiline karistus · vaesus probleemid · vaesus alkoholism, prostitutsioon, kuritegevus, eneseväärikuse kaotamine, (oluline probleem 1860 venemaal, roskolnikov oli väga vaene tudeng, et oma õpinguid jätkata, heal arvamusel endast, arvas, et väärib head elu, palju probleeme, vähe raha, vaesuse pärast tahtis suure kuriteo teha; sonja probleemid sonja isa marmelados oli joodik, jõui pere tühjaks, sonjal polnud
Kes on edukas inimene? Edukaks inimeseks saab nimetada kedagi, kes on suutnud teenida suure numbri pangakontole, ärijuhti, kes on populaarne, armastatud ning omab kõrget positsiooni ühiskonnas. Edukas inimene on ka see, kes julgeb öelda, et on südamest õnnelik ning on elus saavutanud just selle, mis lubab tal õhtuti uinuda rahulolevana. Minu jaoks omab viimane näide suuremat väärtust inimese edukaks nimetamisel. Tõde on see, et ühiskonna jaoks on olulisem siiski see, et inimene omaks suuri materiaalseid väärtusi, kuid need ei pruugi teha veel inimest õnnelikuks. Ning kui inimene pole õnnelik, on ta edukas vaid ametialaselt. Seepärast ongi minu mõistes eduka inimese tunnused järgmised: ta on õnnelik, omab palju sõpru, on rahul iseendaga, tegeleb hobidega, leiab aega iseenda jaoks, tema eesmärgid on saavutatud või ta püüdleb nende poole, naeratab südamest, armastab ligimesi ja on ka ise armastatud, teda võib pi
2kursus Kas Sinu pereelu on õnnelik? Perekonnaõnn on mitmete tegurite ja komponentide koosmõju tulemus. Mõned olulised neist on positiivses vormis meile n.ö taeva kingitusena kaasa antud tervis, arukus, välimus, andekus jne. Mida antud ei ole või mis meie elus puuduse või nõrkusena esineb, tuleb meil endil planeerida, luua ja kujundada. Õnn ei ,,juhtu" iseenesest, ta luuakse. Olemasoleva abielusuhte kvaliteet sõltub paljudest faktoritest. Loetleme mõned: · Teadlikkuse aste suhte alustamisel; · partnerite pühendumise aste; · suhte emotsionaalne kvaliteet partnerite emotsionaalne küpsus jne; · selgelt sõnastatud eesmärkide olemasolu nii suhtes kui ka mõlema partneri isiklikus elus; · plaani olemasolu püstitatud eesmärkide saavutamiseks nii isiklikul kui ka peretasandil; · plaani konsistentne järgimine; · omavahelise kommunikatsiooni kvaliteet; · koos veedetud aja hulk ja kvaliteet; · e
Enamasti ei pea nõudleja veenma kogu avalikkust/ühiskonda. See on võimatu. Tuleb veenda kedagi, kelle võimuses mingi sotsprogramm käivitada, vastu võtta seadus vm regulatsioon. Luua uus teenus, toetus. Mida teeme, kui töötame sots probleemiga? Kõigepealt tuleb luua sotsprobleemi tüüp. Me mõtleme sotsprobleemidest kasutades selleks valmis olevaid raamistikke. Kikas ütleb sõna ja auditoorium ütleb mõtlemata sõna, mis esimesena tuleb. Prügikastiinimene vaesus, mustus, hais, alko. Sõnad väljendasid tüüpmõtlemist a-sotsiaalist. Sellised tüübid istuvad meil peas. Need istutatud nõudlejate poolt. Kui tahame otsida leevendust probleemile, peame selle probleemi sõnastama. Peeme looma probleemi tüübi ja selle inimestele pähe istutama. Inimesed peavad probleemist aru saama nii, nagu meie seda tahame. See ongi töö sotsprobleemidega selliste sots probleemi tüüpide loomine. Nende avalikkuses esitamine ja publiku veenmine
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maai
*** Kõige ebameeldivam inimene seltskonnas on see, kes ei varja, et tal on alati õigus. *** Looming algab sealt, kus tuntud seosed lõpevad. *** Hea kokk teeb ka sõnnikust saia, aga jahust teeb kindlasti parema! *** Asjad on mitte üksnes kirgede tekitajad, vaid ka nende ohvrid. Nad ei hakka vastu ja neid purustatakse nii kodus kui ka pärissõjas. *** Riie ei riku meest, küll aga arvamust temast. *** Satiir peab olema vahe, et sellega saaks leiba lõigata. Aga mitte nii terav, et endale näppu lõikad. *** Ilus on alati veidi maitsetu, sest ilu on silmatorkav, maitsekas aga harjumuspärane ja silmapaistmatu.
Stroomiga nõustuma selle koha pealt, et sündmused olid väga selgelt väljatoodud ning arusaadavad. Sisu poole pealt tekkis mul väike probleem, kui ma hakkasin mõtlema, kes ikkagi on peategelane kas inimene, kes on juba vana ning ikka kordab oma tegevust ning alles lõpul taipab, et ta on vea teinud või inimene, kes on noor ning naiivne ning alles alustab oma elu, tehes vigu ning neist õppides. Kuid siis hakkasin mõtlema kumb tegelane on sellele teosele tähtsam. Kui ära võtta Eugene de Rastignac, tunduks teos poolik, sest tema elul on suur osa selles loos. Kuid kui ära võtta hr Goriot, ei oleks kogu sellel lool mõtet. Kuigi mõlemad tegelased on tähtsad ning kumbagi ei saa ära jätta, on minu arvates ikkagi tähtsam Eugene de Rastignac. Kuna realistid kujutasid elu nii nagu see on, hr Goriot tegelaskuju oli aga täiesti pime tõe ja reaalsuse suhtes.
Kuid ma pean Stroomiga nõustuma selle koha pealt, et sündmused olid väga selgelt väljatoodud ning arusaadavad. Sisu poole pealt tekkis mul väike probleem, kui ma hakkasin mõtlema, kes ikkagi on peategelane – kas inimene, kes on juba vana ning ikka kordab oma tegevust ning alles lõpul taipab, et ta on vea teinud või inimene, kes on noor ning naiivne ning alles alustab oma elu, tehes vigu ning neist õppides. Kuid siis hakkasin mõtlema kumb tegelane on sellele teosele tähtsam. Kui ära võtta Eugene de Rastignac, tunduks teos poolik, sest tema elul on suur osa selles loos. Kuid kui ära võtta hr Goriot, ei oleks kogu sellel lool mõtet. Kuigi mõlemad tegelased on tähtsad ning kumbagi ei saa ära jätta, on minu arvates ikkagi tähtsam Eugene de Rastignac. Kuna realistid kujutasid elu nii nagu see on, hr Goriot tegelaskuju oli aga täiesti pime tõe ja reaalsuse suhtes.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KÕ I ST II Filosoofia ELURÕÕM Referaat Aineõpetaja: R. V. Mõdriku 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Kasvada inimesena 4 3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5 4.Ärganud äratundmine 5-6 5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla teha omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta täiel määra? Kas pole n�
nõrkusele ja sündinud n-ö võimuvaakumis, nagu sündis muistne Iisraeli kuningriik või ka meie oma riik. Tõsi, uus Iisraeli riik püsib oma naabrite kiuste, ka Eesti Vabariik püsib veel, kuid igale mõtlevale inimesele peaks olema selge, kuivõrd palju me sõltume oma naabritest ja liitlastest ning üldisest poliitiliste jõudude vahekorrast maailmas. Seda, kui tugevalt me sõltume globaalsetest protsessidest, peaks näitama ainuüksi praegune majanduskriis. Kas ka see on meie valede valikute (või õigetest valikutest loobumise) tagajärg? Ka üksikisiku tasandil on meie valikuvõimalused piiratud. Nii ei vali me oma sünniaega, sünnikohta ega vanemaid, oma sugu (selles suhtes hakkab tänapäeval olukord muutuma, kuid soovahetusoperatsioonid on kallid ega ole veel kõigile soovijatele kättesaadavad, pealegi pole kunagi garantiid, et need õnnestuvad), oma emakeelt ega kultuuri. Need on asjad, mis antakse meile kaasa juba sündides, ometi mõjutavad need
Kuid ma pean Stroomiga nõustuma selle koha pealt, et sündmused olid väga selgelt väljatoodud ning arusaadavad. Sisu poole pealt tekkis mul väike probleem, kui ma hakkasin mõtlema, kes ikkagi on peategelane kas inimene, kes on juba vana ning ikka kordab oma tegevust ning alles lõpul taipab, et ta on vea teinud või inimene, kes on noor ning naiivne ning alles alustab oma elu, tehes vigu ning neist õppides. Kuid siis hakkasin mõtlema kumb tegelane on sellele teosele tähtsam. Kui ära võtta Eugene de Rastignac, tunduks teos poolik, sest tema elul on suur osa selles loos. Kuid kui ära võtta hr Goriot, ei oleks kogu sellel lool mõtet. Kuigi mõlemad tegelased on tähtsad ning kumbagi ei saa ära jätta, on minu arvates ikkagi tähtsam Eugene de Rastignac. Kuna realistid kujutasid elu nii nagu see on, hr Goriot tegelaskuju oli aga täiesti pime tõe ja reaalsuse suhtes.
N:,,Ma otsustasin tööd vahetada" selle all mõtlen mingit tahte akti, mis on mingisugune jõud minus, mis on esile kutsutud keele abil. Ilma keeleta ei saaks väljendada oma tahteid, tundeid. Me elame keele poolt loodud eristuste maailmas. Näiteks kasvõi see, kui ma eristan hobi ja tööd, eraldan nendele eraldi aega, millele rohkem, millele vähem, tekivad prioriteedid. Nii organiseerin ma oma elu, millest ma tean ainult tänu keelele. Meie keele rikkus on meie elu rikkus, meie keele vaesus on meie elu vaesus. Kui mul on niisugune keel, kus asjad on põhimõtteliselt selged, elu põhitõdesid on võimalik väljendada lihtsalt, siis on ka minu elu suhteliselt lihtsakoeline. Ma elan selliselt, missugune mu keel on. Me ei kasuta keelt vaid kommunikatiivses, vaid ka loomingulises maailmas. Keele abil loon ma liigenduse, mida ma siis elus järgima hakkan. N: sõna ,,jumal" kui mul sellist sõna pole, siis ei käi ma ka pühapäeviti kirikus.
Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid. Võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta ei pane seda pahaks, kuna on ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne. Tema tütreid hakatakse
vastuargumendid, lisa näited. Kremer tahtis oma tehinguga teha head, kuna tema arust oleks võitnud sellest kõik. Tal ei olnud plaanis teha kellelegi halba, kuna tema eesmärk oli leida omale lihtaslt naine. Pooltargument: Kremer oli heategija, sest andis Tõnule vastu piimaäri, millest Tõnu oli unistanud ja Mari sai elada mugavat elu mõisas. Näide: Tõnu tegi kõrtsis kõigile välja näidates, et ta on nüüd rikas ja Mari käis linnas ning ostis omale ja lastele ilusaid riideid, mida ta enne ei saanud osta. Vastuargument: Kremer ei olnud heategija, sest ta lõhkus selle tehinguga Prillupi pere ära. Näide: lapsed tundsid puudust Marist, kuna Mari oli kogu aeg mõisas ning hiljem suri ka Tõnu (külmus surnuks), kuna ta ei tulnud toime piimaäriga ning oli ilma oma naisest. d) Kas Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik? Hinda asjaosaliste teguviisi moraali seisukohalt? Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik, kuna nad tahtsid vastu Mari tahtmist seda
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetlane SANTIDEVA- jalg
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e
Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Ma mõtlen, et sa mõtled, et ma ei mõtlegi su peale - mõtle pealegi, et ma ei mõtle, mõtlen ikkagi su peale! Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Mõtetute mõtete mõtlemine mõtetutele mõtetele on mõtetu ajaraiskamine mõtetute mõtete mõtlemisele. Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Kummikutes kummitus kummitas kummutis. Ära küsi küsimusi, küsi musi! Võimatu,et võimatu on võimatu Onju minu onju on sinu onjust onjum,onju ? KALLISTUS: Kallistus on midagi, see soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret. Kallistus on kõigi jaoks, kellest me hoolime. Kallistus on midagi imelist. See on võimalus väljendada armastust, mida on vahel raske sõnadesse panna.
Kokkuvõte nr 2 Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid. Võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta ei pane seda pahaks, kuna o» ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne.
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks Tänapäeval soovivad paljud inimesed saada edukateks. Kuna tänapäeva inimeste mõttemaailm, tegevusala kui ka teadmised on erinevad, mõistame me ka edukust erinevalt. Omades kindlat eesmärki on edukaks saamine tunduvalt reaalsem, kui sellest lihtsalt unistades. Enda jaoks püstitatud eesmärgid on inimestel erinevaid, kuid nende ülesanne kõigil on üks motiveerida tegutsema. Üldlevinud arusaama järgi peetakse praeguses Eestis edukaks eelkõige inimest kellel on oma kasumit teeniv ettevõte. Juhan Parts kirjeldab oma artiklis Postimehele, millised oskused ja keskkond peavad olema ettevõtluse kaudu edukaks saamisel. Üleilmastuvas maailmas edukas olemiseks ei piisa ka lihtsalt heade oma ala spetsialistide olemasolust, vaid oluline on ka see, et spetsialistid oskaksid enda teadmisi majanduslikus mõttes rakendada ning oleksid paindlikud. Olukord, kus pärast kõrgkooli tööle minnakse ning kuni pensionini samas asutu
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel �
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
