TL nr 3: Loomastiil-Millisel kunstialal kasutati kärgsulatust- ja filigraantehnikat? Kasutatakse ehete, mõõkade ja muude tarbeesemete kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik
Õigeusk on üks kristluse kolmest põhiharust katoliikluse ning protestantismi kõrval. Ortodoksid peavad kristluse algseks kujuks just õigeusku. Õigeusu kirik vastandab end Rooma katoliku kirikule ja paavstile. Õigeusu kirik kasutab enda kohta nimetust "õigeusk" või "ortodoksne" ,viimane tähendab "õiget austamist". Mõistet "ortodoksne" kasutatakse sageli nii õigeusu kui ka katoliikluse suuna kohta. Tänapäeval jaguneb õigeusu kirik paljudeks iseseisvateks kirikuteks eesotsas patriarhide või metropoliitidega. Moskvat nimetatakse "kolmandaks Roomaks", sest temast sai pärast Konstantinoopoli lagunemist uus õigeusu keskus. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks ehk ketserluseks. Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Kogudusi nimetatakse protestantistlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Sõna "protestant" tuleb ladina keelsest sõnast ja see
kivim olevat tsementeerunud ja erosioonile paremini vastu pidanud. Aastatuhandetele on vastu pidanud just need kivimid, mida me tänapäeval näeme metèora sammastena. Paljude sammaste otsast avaneb vapustav vaade Peneus`e jõe orule. Mõned madalamatest mäekülgedest on metsaga kaetud ja pakuvad meeldivat varju, kuid kaljud ise seisavad põletava Kreeka päikese käes. Ohtlike kaljusammaste tipus asuvad kloostrid, mida ehitasid 14. ja 15. saj mungad oma kirikuteks ja kodudeks. Koostas Tony Brük TÜG 7B Kasutatud kirjandus: 1. Maailma loodusime autorid: Dr.J.Baxter,Dr.P.Clarkoon,Dr.E.Cruwys, Dr.B.Riffenburgh Tõlge eesti keelde, Korpus 1997. Tõlkkija M.Pukkanan 2. http://www.ekklesia.ee/parnuimmaanuel/Huvitavat/Mete oora/meteoora__tuhat_aastat_ajalugu.htm
pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Suur kirikulõhe · Juba varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks. Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. · Euroopas domineerisid Benediktiini kloostrid. · Need olid suured ning jõukad munkade või nunnade kogukonnad. · XI sajandi lõpul tekkis tsistertslaste ordu. · Eestis asub nende klooster Padisel. · Kuulsaim nende hulgast oli munk Bernard · Clairvaux (1090-1153). http://www.crossroadsinitiative.com/library_author/69/St._Bernard_of_Clairvaux.html · Frantsiklaste ordu rajas 1223
Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Palju tehti ratsamonumente ning neist kõige paremini säilinud on keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaartel. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared ja kõige hilisem on pühendatud Constantinusele ja sellel on näha reljeefikunsti allakäigu märke. Rooma linna hoonetest on ainult mõned säilinud. Säilinud on peamiselt need, mis muudeti hiljem kirikuteks. Teised on lagunenud ja kasutatud ehitusmaterjalidena. Säilinud on Fortuna Virilise tempel. See asus kõrgel alusel, sambad paiknesid nagu peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud Panteon, üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. See oli kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Elamus, mida ehitis pakub, on rajatud kontrastile. Välisvaade ei anna aimu tuumi sisemusest. Ruumi laius ja kujuteldava kera kõrgus on 43,5 m
koosolekuid. Basilica oli risküliku-kujulise põhiplaaniga. Trianuse foorumiga oli seotud tema auks püstitatud sammas. Monumendikunst muutus keistite ajal veeldi tähtsamaks. Paljude keisrite seisvad või ratsakujud püstitati esinduslikeisse paikadesse. 1. Marcus Aureliuse ratsamonument 161. 80. pKr. Foorumid ja monumendid olid kõigis Rooma linnades. Rooma linna hoonetest on mõned üksikud säilinud; peamiselt need, mis muudeti keskajal ristiusu kirikuteks. Erandina on säilinud Fortuna virilise tempel(2. saj. lõpp eKr.) ja Maison Carre tempel (1. saj. eKr.). Nendel on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Sambad on seina liigendamiseks ja kaunistuseks. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Pathenon. See on täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas, kõigi jumalata tempel. Silindri
Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana Lähtub M. Lutheri usupuhastusest ja usukäsitlusest Sai alguse 16, saj Saksamaal Kuni 19. sajandi lõpuni olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud valdavalt saksakeelsed Lutheri roos Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks Oma kirikuid ja kogudusi nimetavad nad luterlikeks, luteriusu, evangeelseteks või evangeelseteks luteriusu kirikuteks ja kogudusteks Erinevus katolikust kirikust vahendajate/vahenduse puudumine või väiksem tähtsustamine Puudub pattude andeksandmine Vähe rituaale Luterliku õpetuse alus Pühakirja pidamine normatiivseks autoriteediks Luterlaste üldise preesterluse põhimõte (s.t. Preester võib Click to edit Master text styles olla iga luterlane) Second level Inimene võib saada õndsaks Third level üksnes usu läbi Fourth level
keelatud.Korraldati aeg-ajalt kohtuprotsesse kristlaste vastu ,et sundida nad usust lahti ütlema.Kuid nad ei suutnud takistada ristiusu levikut. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik-Keiser Constantinius legaliseeris ristiusu 313. aastal.Sellest sai kiiresti impeeriumi valitsev religioon.4 saj kuulutati ristiusk keiserriigi ametlikuks riigiusuks ja koos sellega algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine.Vanade jumalate templid muudeti kirikuteks.6 saj lõpuks oli enamik Vahemere maad ristiusus. Kiriku struktuur-Piiskopkond eesotsas piiskopiga.Piiskopile alluvat piiskonda nimetati diötsees.Suuremate eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid.Kujunes välja 5 peapiiskopkonda.Tähtsamaid asju arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid-Kirik muutus üheks tähtsamaks organisatsiooniks Rooma riigis.Annetused tegid kirikust suurima maavaldaja.Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigifunktsioone
vahetasid paljud usku oma kasu silmas pidades - IV sajandi lõpul sai kristlusest riigiusk. Riigiusuks kuulutamise tagajärjed - Kõik paganlikud kultused keelustatakse, koos sellega algas ka paganausuliste ehk mittekirstlaste riiklik tagakiusamine - Keelati muistsed usupidustused, teiste seas ka olümpiamängud - Suleti vanade jumalate templid või muudeti need ristiusu kirikuteks - Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks institutsiooniks riigis - Kirikute ehitamisel võeti eeskujuks Rooma kohtu- ja koosolekuhoone basiilika - Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigi funktsioone kandis hoolt vaeste ja haigete eest, korraldas kooliharidust - Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. · 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks: Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks
· Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks: "Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." (Augsburgi Usutunnistus) · Kirikuid ja kogudusi nimetavad nad luterlikeks, luteriusu, evangeelseteks või evangeelseteks luteriusu kirikuteks ja kogudusteks. Luterlikel kirikutel on tänapäeval kolm peasuunda, mis on koondunud kolme ülemaailmsesse organisatsiooni: Luterlik Maailmaliit asutati 1947, ühendab 147 kirikut umbes 66 miljoni liikmega. Alates 1963. aastast kuulub sinna ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu asutati 1993, ühendab 30 kirikut umbes 5 miljoni liikmega.
Kristluse levik Levikut soodustasid : 1. Kuulutati Jumalariiki kõigile 2. Ei tehtud vahet vaeste ega rikaste vahel 3. Rändjutlustajate tegevus 4. Segaduste ajad Roomas. Kiriku osatähtuse kasv 1. Tänu annetustele suurim maavaldaja 2. Andis võimalusi karjääri tegemiseks 3. Kandis hoolt vaeste ja haigete eest 4. Korraldas kooliharidust 5. Kõrgeim kohtumõistja 6. Keelati muistsed usupidustused, s.h OM 7. Templid muudeti ristiusu kirikuteks Tähtsamad isikud Theopompos Kreeka ajaloolane, rääkis naiste kohast Rooma ühiskonnas. Plinius Rooma õpetlane, räägib akveduktidest, nende rajamisest ja tähtsusest. Juvenalis poeet , rääkis elust Rooma linnas. Diodoros Kreeka ajaloolane, kes uuris etruskide elu ja nende allakäiku. Maecenas toetas rahaliselt kultuuriviljelemist. Tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. Vergilius poeet, teos ,,Aeneis".
kontekstis. Kirik organisatsioonina on ajaloos jagunenud kogudusteliitudeks, 3 suuremat on Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku, mis on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu jagunenud eri koolkondadeks ehk "kirikuteks". Need on erinevate riituste (kultus) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe rahvuse piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne praktika erinev, sõltudes sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud. Dogmaatilis- juriidiliselt on korrektne rääkida katolikest, õigeusu-, protestantlikest jne kogudustest, mitte kirikutest. Kiriku lõhenemise ühe tagajärjena on aga levinud arusaamad, et ainult mingi osa universaalsest Kirikust on ainuõige
Pärispattu peetakse kõikidele inimestele loomupäraseks kurjusekalduvuseks. Kuid siiski õigeusklikud usuvad, et Maarja jäi pärast eostamist jätkuvalt neitsiks ning oli kogu elu ilma patuta. (Gabriel,T., Geaves,R. 2008:27) Õigeusu kirik on tänapäeval roomakatoliiklaste ja protestantide järel suuruselt kolmas kristlik rühm maailmas, millel on umbes 350 miljonit järgijat. Õigeusu kirikud jagunevad paljudeks iseseisvateks kirikuteks, näiteks Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik jne. Õigeusu kirikud on seest väga rikkalikud ikoonide poolest kus on kujutatud Jeesusest, Maarjast või pühakutest. Kirikurituaalile on iseloomulik osa teenistusest pidada ikonostaasi (ikoonidest sirm kiriku esiosas) taga varjatult. Kui ikonostaasi uks avaneb, sümboliseerib see Kristuse ilmumist rahvale. (Wilkinson,P. 2009:106) Kirikute eesotsas on patriarhid või metropoliidid (kiriku kõrgeim vaimulik).
Õigeusk ei tunnista pärispatust mõjutamata eostumist (Lugu Maarjast ning Jeesusest). Pärispattu peetakse kõikidele inimestele loomupäraseks kurjusekalduvuseks. Kuid siiski õigeusklikud usuvad, et Maarja jäi pärast eostamist jätkuvalt neitsiks ning oli kogu elu ilma patuta. Õigeusu kirik on tänapäeval roomakatoliiklaste ja protestantide järel suuruselt kolmas kristlik rühm maailmas, millel on umbes 350 miljonit järgijat. Õigeusu kirikud jagunevad paljudeks iseseisvateks kirikuteks, näiteks Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik jne. Õigeusu kirikud on seest väga rikkalikud ikoonide poolest kus on kujutatud Jeesusest, Maarjast või pühakutest. Kirikurituaalile on iseloomulik osa teenistusest pidada ikonostaasi (ikoonidest sirm kiriku esiosas) taga varjatult. Kui ikonostaasi uks avaneb, sümboliseerib see Kristuse ilmumist rahvale. (Wilkinson,P. 2009:106) Kirikute eesotsas on patriarhid või metropoliidid (kiriku kõrgeim vaimulik).
välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale mõeldes võiks siia haarata ka sünagoogides, moseedes, idausundite templites kõlavad helid, kui mittekristlikke pühakodasid tinglikult siiski ,,kirikuteks" pidada. Ent kui mõelda tavapäraselt kirikust väljaspool esinevate muusikute kontsertidele näiteks jõuluaegses kirikus, siis võiks mõningaid etteasteid nimetada ka ,,kiriku ärakasutamiseks" ehk sakraalhoone tarbimist sekulaarsena. Siit liigub mõte punkansambli Pussy Riot mõne aja tagusele skandaalsele etteastele Moskvas õigeusu kirikus kas tegu võiks olla kirikumuusikaga? Või skandalistide poolt kiriku ärakasutamisega? Õigeusklik nimetab
Augustuse pere rongkäigul. Reljeefide autor on eeskuju võtnud Partelioni reljeefidest, tegu kõrgreljeefiga. Roomas oli komme austada inimesi monumentidel või raidtekstiga. Monumendid muutusid oluliseks Keisririigi ajal, Ratsamonument ja püstised. Monument on staatiline, kuid uhke, proportsioonid paigas. Kõigil keisritel oli vähemalt pks triumfikaar. Constatiniuse kaare puhul 4.saj on näha kunsti langust. templeid ei ole palju säilinud, sest ehitati ümber kristlikeks kirikuteks. Fona Irilise templi puhul on näha kreeka ja etruskide mõju. Sambad on pigem kaunistuseks. Säilinud Lõuna-Prantsusmaal, mitte Itaalias. Pantheoni tempel on kõige paremini säilinud. Tempel on ümarplaaniga, peetakse üheks täiuslikumaks kuppelehitiseks. See on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ruumi kõrgus 43,5 meetrit. Kuppel seestpoolt kaetud kassettidega, valgus tuleb kupli keskel olevast avausest. Tempel on puhas betoon, marmor on pealt ära võetud
baptisteerium – ristmiskirik barbar — 1) antiikajal mittekreeklane või mitteroomlane; 2) jäme, harimatu inimene. bareljeef - madal- ehk lamereljeef. basiilika — kolme- või enamalööviline piklik hoone, mille kesklööv on külglöövidest kõrgem ning iseseisva katusega. Kesklöövi ülaosas, külglöövide katustest kõrgemal, on aknad; seda osa nim. valgmikuks. Basiilikaid ehitati antiikajal turu- ja kohtuhooneteks, hiljem kirikuteks. büst — skulptuuriteos, mis kujutab inimese pead koos ülakehaga, kuid ilma käteta. Bütsants -Ida-Rooma keisririik dekoor - kaunistus. detail — üksikasi, pisiasi. dipteer - kahe sambareaga ümbritsetud vanakreeka tempel. dolmen — suurtest tahumata kiviplokkidest laotud kivi- või pronksiaegne hauakamber. dooria stiil — vanim ja rangeim vanakreeka ehitusstiilidest, arenes välja doorlaste hõimu juures 600. a. paiku e.m.a.
Kerjusmungaordud - frantsisklased ja dominiiklased REFORMATSIOON EESTIS Reformatsiooniideed jõudsid luterlike jutustajate kaudu eestisse. Esmased teadmised neist pärinevad Riia linnast aastal 1521. 1523. aastal on teada juba rändjutustajate tegevusest Eesti aladel. Linnades said need ideed eriti kiire poolehoiu. Linnade raed läksid ka ideed kaasa ja kuulutasid linnad luterlikeks. Kloostrid pandi kinni, kirikud, mis olid seni olnud katoliku kirikud, muudeti luterlikeks kirikuteks. Samal ajal toimus ka protsess nimega pildirüüste, millega oli seotud linnade alamkiht - kirikuhooned rüüstati. Väga kuulus teos B. Nurge "Surmatants", mis oli Niguliste kirikus, elas rüüstamise üle. Alguses olid maa-aadel ja vasallid luterluse vastu, aga hiljem läksid nad ka üle luterluse usku, kui isand oli usku vahetanud loeti sellega usku vahetanuks ka tema talupojad. Luterliku kiriku tegelik organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks Rootsi valdusesse.
*Pierrefonds'i linnus ja *Carcassonne'i linnamüür. *Mont Saint-Micheli klooster. Gootika Inglismaal, Itaalias ja mujal. Gootika tehnilisi uuendusi õpiti prantsuse meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud (tsitertslased). Inglismaa Canterbury katedraal, Westminster Abbey Inglise kuningate kroonimiskirik. Kirikud olid pikad ja madalad, milletõttu tugikaari polnud väga vaja või need lisati hiljem. Aastatel 1250-1350 loodud Inglismaa kirikuid nim dekoreeritud stiilis kirikuteks. Siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Ehisdetailide rohkus *Yorki katedraal. Inglise hilisgootika võlviroietest rikkalik võrgustik. Perpendikulaarne stiil *Gloucesteri katedraal, *Cambridge'i ja *Oxfordi kolledzite hooned. Itaalia kasutas tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem oli lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud, mõnikord on kesklööv võlvimata. Puuduvad tornid, kuid
Senjööri kohustused Senjöör peab pakkuma vasallile: eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist. 2) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst ( 24 ) Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad piiskopilikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikud jagunesid kaheks: gooti stiilis kirikuteks (teravatipulised, tekkis Prantsusmaal, eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja jumalaema kirik Pariisis ) ning romaani stiilis kirikuteks ( ümaratipulised ). Kirikute juures kasutati palju erinevaid nikerdusi, mis tõid esile kiriku uhkuse. Klaase hakati kaunistama vitraasidega. Kimäär kirikutel olev mitmest loomast/linnust koosneva looma kujutis. Pilet 6. 1) Talupoegade olukord varakeskajal ( 5 ) Keskaja ühiskond jaguned kolmeks klassiks ehk kolmeks seisuseks
Hakati huvituma tegelikust maailmast ja nüüd püüti eeskuju võtta antiikaja filosoofidest ja õpetlastest. Keskaegne arhitektuur ja kujutav kunst Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad piiskopilikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikud jagunesid kaheks: gooti stiilis kirikuteks (teravkaar,saledamad sambad, avaramad aknad, tornid kõrgemad, skulptuuridega rikastatud, tekkis Prantsusmaal, eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema Kirik Pariisis ) ning romaani stiilis kirikuteks ( ümarkaar, paksud müürid, kitsad aknad, raskepärane). Kirikute juures kasutati palju erinevaid nikerdusi, mis tõid esile kiriku uhkuse. Klaase hakati kaunistama vitraasidega. Kimäär on kirikutel olev mitmest loomast/linnust koosneva looma kujutis.
Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Chalkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on kreekakatoliiklik (õigeusklik), kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi
Sinuhe hakkas rohkem armastama ööd kui päeva. Järgmine päev kohtas ta Phatorit, oli talle abiks ning õppis temalt. Nad läksid suurt vaaraod abistama. · Tempel (lk 39) Tempel (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Mõistet "tempel" kasutatakse eelkõige kristlusest ja islamist väljaspoole jäävate usundite sakraalehitiste kohta. Kristlikke pühakodasid nimetatakse "basiilikateks", "katedraalideks" või "kirikuteks"; islami pühakodasid "moseedeks". Siiski on ka üksikuid kristlikke pühakodasid hakatud viimastel sajanditel mõnikord nimetama templiteks. · Paastumine (lk 45) Paastumine on aja mahavõtmise ja enese taastamise aeg. Vaimne puhastumine on paastumise juures kõige olulisem. · Egiptus (lk 35) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias
variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Halkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest 16 kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. a oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on õigeusklik, kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. saj omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser
Varakristlik kunst Rooma riigis levinud ristiusu levitajad olid taga kiusatud. Nad tegutsesid salaja maa-alustes käikudes ja koobastes katakombides, mille laed ja seinad olid kaetud sümbolite abil maalitud piibliainestikuga. Kristlaste vankumatus muutis ristiusu üha enam levinumaks kuni aastal 313 kuulutas keiser Constantinus selle lubatuks. Surnuid maeti katakombide seintesse uuristatud avadesse ja sageli oli kirst uhke reljeefse dekooriga. Iseseisvat skulptuuri ei esinenud. Kirikuteks hakati ehitama uusi basiilikaid: majatüüpe, kus on kolm (hiljem ka viis) pikihoonet, nn. löövid ja keskmisel, kõrgemal löövil on ülaosas aknad. Sisekujunduses kasutati mosaiike, kus oli piiblistseene kujutatud. Näited: Santa Maria Maggorie ja Santa Sabina Roomas. Pärgamendi kasutusele võtmisega hakati pühasid tekste üles kirjutama ja piltidega kaunistama, tekkis miniatuur- ehk raamatumaal. Bütsansi kunst 6
* Küla katoliiklus katoliiklus segunes muinasusunditega. * Eestisse tekkis ka erinevaid mungaordusid, koos nende kloostritega. -) Näiteks jõudis Eestisse ka tsistertslaste ordu. -) Eestisse jõudsid ka kerjusmunga ordud. Näiteks dominiiklased ja frantsisklased. Reformatsioon Eestis * 1521 esimesed rändjutustajad jõudsid Riiga. * 1523 jõudsid nad lõpuks ka Eestisse. * Tulemuseks: -) Kirikud, mis enne olid katoliku kirikud, muudeti nüüd luteri kirikuteks. -) Toimus pildirüüste rüüstati kirikuid ja osa kirikutes paiknevat kunsti hävis. * Vasallid läksid 1530'ndatel üle luteri usule. Isandate üleminekuda asuti uuele usule ja siis loeti ka talupoegade usk vahetunuks. -) Vahetult enne Liivi sõda enam ei olnud katoliku usku, aga luteri usku ei olnud veel. -) Luteri kiriku organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks üle Rootis valdusesse. Kultuur Eestis * Haridus oli peamiselt siiski mõeldud Eesti aladel elavatele sakslastele
Põhjamaadesse ja Venemaale, kus pidi lahti minema aktiivne misjonitegevus. Õigeusklasi käsitleti kui skismaatikuid. Kui hakatakse Liivimaale rajama kolleegiumie, siis Tartus pidi hakatama alustama misjonitegevust Soome, sest keel on sarnane. Taastada oli vaja Tartu piiskopkond ja Riia peapiiskopkond, aga seda ideed kuulda ei võetud. Sai alguse hoopis Võnnu piiskopkond. Nõuti, et linna peakirikud tuleb anda katoliiklikeks kirikuteks. Augsburgi usutunnistuse diskrimineerimine. Katoliku kiriku kasutamiseks antakse neile vajalikke hooneid jne. Leitakse 12 jesuiidi preestrit, kes tulevad Liivimaale. Neist 4 Tartusse. Domitsiil ühendas jesuiite Tartus, hiljem nimetatakse ümber jesuiitide residentsiks. Th.Busaeus üks meestest, kes Tartusse tuli. Oli kaua aega kõige kaalukamaks isikuks, Tartu superioor, rajas 1585 kolleegiumi, sai selle rektoriks. Pärines Madalmaadest
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline
Range funktsionaalsus, vormide ja detailide lihtsus on omased teistelegi 1O.-11.sajandil ehitatud kirikutele Servatiuse kirikule Quedlinburgis (10.saj.) ja Peetri kirikule Erfurdis (11.saj.). Raskepärasus ja rõhutatud läänefassaad ilmestavad ka Kölni Püha Pantaleoni kirikut (10.- 11.saj.; ehitati algselt ühelöövilise saalkirikuna, külglöövid ehitati juurde sadakond aastat hiljem). Romaani arhitektuuri kõige väljapaistvamateks kirikuteks Saksamaal on aga imperaatorivõimu sümbolitena tuntuks saanud Speyeri, Mainzi ja Wormsi toomkirikud, ( kõik 11.-12.saj.) mida kasutati ka ilmalisteks suurkogumisteks Neile kirikutele lisavad veelgi enam jõulisust nende suured mõõtmed (näiteks on Speyeri toomkiriku pikkus 133 m). Võimsad nelitistornid , läänefassaadi tornid ning transeptidega külgnevad paaristornid rõhutavad kirikute kompaktset ja suletud mahtu, olles samal ajal kooskõlas ka suurema
annaabi.ee 
