Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga
Keskaja teadus ja ülikoolid Anete Merilin Leetberg 05.01.13 Kirikukoolid Internaatkoolid Eksternaatkoolid Õpetati tulevasi Valmistati ette kirikuteenreid, kes ei vaimulikke astunud vaimulikku seisusesse 05.01.13 7 vaba kunsti Kvardiivium: Triviium: Aritmeetika Grammatika Astronoonia Retoorika Geomeetria Dialektika Muusika 05.01.13 Ülikoolid 12.saj 13 saj Pariisi ülikool Cambridge'i ülikool
P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1755 Moskva ülikool, kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond 1758 Kaasani gümnaasium, kaks haru: aadlile; madalamas seisusest noortele Katariina II (1762- 1796) põhimõttelised uuendused hariduse vallas 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks (Suursuguste Neitside Kasvatuse Selts) 1780 asuti looma rahvakoole
isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Kujunes välja pärisorkus, teokohustus kasvas ja ka maksud suurenesid. Need muutused olid tingitud mõisate laienemisest talupoegi kasutati mõisapõldude harimiseks. 3. Ristiusu mõjud vaimuelule keskaja Eestis: a) haridus ja kirjasõna Enne reformatsiooni ei jõudnud haridus ja kirjasõna maarahva sekka, ei tulnud ka eriti muutusi, kuna katoliiklus ei soodusta haridust. Olid kirikukoolid. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus b) maailmapilt mõjutas see, et Eesti jumalad jäid ristiusu jumalatele alla, vahetati välja ristiusu jumalate vastu (nt pühakud nagu Jüri ehk Georgius, Peeter ehk Peetrus jne). Siiski austati edasi väikseid haldjaid jne ning pühad loodusobjektid säilisid, kuna katoliiklus ei surunud end eriti peale.
18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Asutati kirikukoolid, kus lapsi õpetati õigeusu vaimus. Säilis vaid üks palvemaja Kasepää külas. Võimude surve nõrgenedes hakkasid vanausulised organiseerima salajasi "tädikoole", kus anti vanausu õpetust. Tüdrukuid saadeti Peterburi ja Pihkvasse õppima lugemist, koorilaulu ja ikoonide tikkimist. Käsitsi paljundati vanu käsikirju. Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi
Eeposte asemel oli kultuuri aluseks piibel. Ka kunstis hakati kujutama enamjaolt piiblis seisvaid sündmusi. Samas oldi ikkagi aukartlikud ka antiikaja kultuuri suhtes. Hinnati muistseid Rooma ja Kreeka kirjamehi ja nende õpetusi, neid uuriti üsna põhjalikult. Ka haridus ja teadus põhinesid antiikaja õpetlaste tarkusel kui ka lisati piiblitarkusi. Kui antiikajal said haridust õpetlastelt vaid üksikud valitud mehed, siis nüüd tekkisid suured kloostri- ja kirikukoolid, mis olid kiriku ja vaimulike hoole all. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kui antiikaegse haritlaskonna moodustasid filosoofid, siis keskajal vaimulikud. Kõige rohkem sai keskaja tulekuga kannatada antiikne teater. See hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks võeti jumalateenistus. Sellest tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja
Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet asutada nn piimatalituskooli 1870.aastate II poolel kavatses C.R.Jakobson Soome eeskujul ja Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi heakskiitmisel asutada oma piimamajandusele orienteeritud Kurgja talus piimanduse näidiskooli 1873.aastal muudeti Tartu Veterinaariakool veterinaariainstituudiks Alghariduskoolid aastail 1905-1917 Kõige suuremasse alghariduskoolide rühma kuulusid luteri usu valla-, mõisa-, kihelkonna- ja kirikukoolid( 65,5% alhariduskoolidest ja 51,9% algkooliõpilaste koguarvust) Teiseks suuremaks alghariduskoolide rühmaks olid õigeusu koolid, mis moodustasid 19,5% alghariduskoolide üldarvust ja milles õppis 14,5% algkooliõpilastest Kolmanda rühma moodustasid riiklikud õppeasutused, kroonualgkoolid, ministeeriumikoolid ja linnakoolid. Sellesse koolirühma kuulus 7% alghariduskoolidest ja 16,6% algkoolide õpilaste üldarvust Keskhariduskoolid aastail 1905-1917 1912
plaanime tulevikus teha võib-olla juba ammu läbi proovitud ja selja taha jäetud. Muidugi ei arva ma et kõik mis on aja jooksul hüljatud on tingimata halb. Vastupidiseid näiteid on väga palju. Me peame suutma lihtsalt ise otsustada kas tahame samu tagajäri või suudame vanu meetodeid nüüd targemini kasutada lisades oma innovaatilisust ja entusiasmi. 2 Ajalugu 15 Dets. 1917. A. Anti kõik kirikukoolid Hariduse Rahvakomissariaadi alluvusse ning muudeti üldhariduslikeks ilmlikeks koolideks. Algas Nõukogude kooli periood. 1918. 31. Mai otsusega likvideeriti endine naise aj mehe võrdõigusetus hariduse alal. Kehtestati ühiskooli nii nais kui mees õpilastele. (Eestisse jõudis see küll hiljem) Kogu reform mis kehtestati oli läbi imbunud V.I.Lenini ideoloogiast. Leenini eesmärk oli tõestada, et kodakondlik kool on läbi imbunud klassitsismist ja õpetab kapitalistidele
o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks · Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid · 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini · muinajal õpiti esivanemate tarkustest · keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid
o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini muinajal õpiti esivanemate tarkustest keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid
Tähtsaimad keskused Genf ja Basel. Rahvas oli äärmiselt lihtne ja töökas, mistõttu vaimulike kombe lõtvus ja kirikute ahnus ei olnud seal vastuvõetavad. 16. saj tekkisid tugevad taotlused kiriku reformeerimiseks. Kaks eestvedajat: 1) Ulrich Zwingli taotles lihtsat ja vaest kirikut. 1525 saavutas kirikutest kaunistuste eemaldamise. Lihtsad jumalateenistused ja kirikumaade ära võtmise. Tema algatusel rajati vaeste hoolekanne, varjupaigad ja kirikukoolid. 2) Johann Calvin- temalt pärineb jumaliku ettemääratluse põhimõtte(Jumal on määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised hukatusse saatust muuta ei ole võimalik.) nõudis lihtsat eluviisi, kokkuhoidlikust, töökust. Õpetust nim kalvinismiks. Levis kiirest üle Euroopa ja muutis inimeste elulaadi. Keelati tantsud, mängud, laulmine, meelelahutus, värvilised riided, ehted. Kõik kandsid musta, käisid kirikus ja lugesid piiblit
õpetati 7 vabakunsti. 6 sajandil jagati need ained kaheks astmeks. KVATRIIVIUM TRIIVIUM · grammatika * geomeetria · retoorika * aritmeetika · dialektika * muusika koos kirjandusega * astronoomia Aja pikku hakati koole rajama ka kirikute kõrvale. Esimesed kirikukoolid asusid toomkiriku juures, õpetati samu aineid mis kloostrikoolideski. Hiljem hakati rajama linnakoole ja ametikoole (abakusekoolid need olid raamatupidamise ja arvutuskoolid), kus hariduse said kaupmeeste ja käsitööliste lapsed., õppetöö oli emakeeles. 14. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, juhtimise süsteem, õpitavad ained, Teaduskonnad. Esimene ülikool asus Bolognas, asutamisaasta on 1119 .Veel vanu ülikoole: Priisi, Oxfordi,
suhtes. Kellele meeldiks olla kiusatud? Selle alapunkti alla võib pikalt kirjutada juhtumitest, mis on seotus koolivägivallaga nt. koolikiusamised viivad enesetappudeni ning koolitulistamisteni, mis võivad kõige hullemal juhul nõuda palju ohvreid. 3. Teemaveeretamine teemal ''Kool ja usuõpetus''. Milleks oleks vaja õppida koolis usuõpetust? Kool ja usk on ajalooliselt alati koos käinud. Sajandeid tagasi tekkisid esmalt kirikukoolid, kus õpetati noori just nimelt läbi usu. Nad õppisid esimesena lugema Piiblit ning laulma koraale. See tõestabki seda, et ka tänapäeval ei tohiks me unustada, et usk on meile ajalooliselt siiski väga tähtis, ja enamik asju mis maailmas on korda saadetud, ongi seotud just usuliste põhjustega. (nt. ristisõjad jne) Tänapäeval võetakse usku, kui ajupesu ja ammugi on see lahku kasvanud koolist. Kuid miks nii
Kasinus, kuulekus (abtile või abtsissile), vaesus. Päev tuli võrdselt jagada palvetamise ja töö vahel. Tegeleti põllundusega, loomakasvatusega, aiandusega. Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid ennast kerjamisest. Jutlustasid. Frantsisklased ja dominiiklased. Ülikoolide teke Algul kirikukoolid ja kloostrikoolid. Õpiti seitset vaba kunsti: grammatika (ladina keel), retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad). Esimeste ülikoolide teke jääb 11-13 sajandisse. 1119 Bologna ülikooli asutamise ürik vmi. Eestis sellel ajal piirdus haridus kodus õpitu ja nähtuga. Ülikoolis kunstiteadus, arstiteadus, õigusteadus, usuteadus. Pidi alustama kunstist. Hakati välja andma teaduskraade.
Kloostrid Puudus Paavst Regionaalne piiskop Avar maailmapilt (palju maid) Kinnine maailmapilt (peamiselt Saksamaa) Ladina keel Rahvakeel, saksa keel Toomkoolid (vaimulikud) Humanistlik haridus - eeslased 17.saj (100a sõda) Kirikukoolid Vaeste koolipoiste institutsioon Ladina- ja linnakoolid (kaupmeeste Tütarlastekool pojad) Käsitsi kirjutatud tekstid Trükikunst Kirikukesksus Kirikulaulud Kindel tõlgendus Vaba tõlgendus Läbi kunsti usuharidus Rahvalt vaimulikud laulud Maal ja skulptuur Pildirüüste Jumalakultus Kadus
21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides. Katedraal on kristlik linna piiskopikirik. Missa on armulauaga jumalateenistus kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi? a) haridus kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt. Hariduses oli oluline osa kloostritel, kellel oli oma haridussüsteem. Kõige haritumad olid tol ajal mõsitagi kirikuteenrid. Tavaliselt, kui sa juba hariduse omandasid, siis üheks perspektiiviks oli saada preestriks. Paavst pidi andma oma luba ülikooli avamiseks.
haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides. Katedraal on kristlik linna piiskopikirik. Missa on armulauaga jumalateenistus kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi? a) haridus – kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt. Hariduses oli oluline osa kloostritel, kellel oli oma haridussüsteem. Kõige haritumad olid tol ajal mõsitagi kirikuteenrid. Tavaliselt, kui sa juba hariduse omandasid, siis üheks perspektiiviks oli saada preestriks. Paavst pidi andma oma luba ülikooli avamiseks.
4.2. Põhja-Iirimaa Põhja-Iirimaa haridussüsteem sarnaneb Inglismaa ja Wales'i omaga, kuid eristub siiski laste esmase õppima asumise ea poolest, mis on neljas eluaasta (1. juuli seisuga) ja kohustusliku haridustee pikkuse poolest õppeaastates (12 aastat). Ühtlasi on Põhja- Iirimaal peamiselt kahte tüüpi haridusasutusi: riigikoolid ja katoliikliku taustaga kolmanda sektori (vabatahtlikkusel põhinevad) kirikukoolid, mis koolitavad välja kusagil 45% õpilastest. Sõim/lasteaed Lastele vanuses 2-4 aastat, kes ei ole 1. juuli seisuga nelja-aastaseks saanud. Lasteaia viimane aasta on ühtlasi ka ettevalmistavaks klassiks enne algkooli astumist, kuid ei ole kohustuslik. (Eures) Algharidus Alates 4-aastastele lastele, koosneb 7 klassist. Sekundaarharidus Põhikool, alates 11-aastastele lastele, mis kestab 3 aastat ehk 8., 9., 10. klass. Praegu
kaasa lugemisoskuse levimisele kõigis Eesti linnades. 1422. aastal Valgas kokku tulnud maapäev nõudis kirikuõpetajailt meieisapalve, ,,Ave Maria", kaheteistkümne usupeatüki ja kümne käsu õpetamist rahvakeeles. Vaimulikud pidid õppima koguduse liikmete keelt ja selles keeles jutlustama. Siit alates hakati tõlkima ja levitama nõutavaid tekste eesti keeles. Eestikeelne kirjasõna alustas vaevalist arenguteed. Lääne-Euroopa eeskujul asutati kirikumõisate juurde kirikukoolid. Kuna katoliku kirikus oli tähtsal kohal poistekoori laul, võeti kooli peamiselt hea lauluhäälega poisse. Köstrite juhtimisel õpetati noorukitele palveid, andekamatele lugemist ja kirjutamist ladina keeles. Peatähelepanu oli mitmehäälsel laulmisel. Nõutavaks sai organistide väljaõpetamine, et poistekoori laulu kirikuteenistuse ajal orelimänguga toetada. Seal, kus orelit polnud, õpetati talunoortele puhkpillimäng selgeks. Levima hakkas noodikiri ja muusikaõpetus. Andekamatele
· 630 naasmine Mekasse · Tänaseni islami usu Püha linn · 632 Muhamedi surm Mediinas Islami tähendus ja põhimõtted I · Islami usk põhineb 5 põhimõttel ehk sambal · USUTUNNISTUS · Pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet · PALVETAMINE · 5x päevas näoga Meka Suunas · Palvetama peab kultuslikult puhtas olekus · ANNETAMINE · Vabatahtlik almuste jagamine · Kohustuslik annetamine Kooliharidus. · Kloostri-või kirikukoolid · Õpetajateks preestrid · Eesmärk õpetada tulevasi preestreid, munki · Linnades loodi ka linnakoole · Õpetati linnaelanikke · Õpetati seitset vabakunsti · Alamaste-kirjutamine,retoorika,dialektika, · Ülemaste-geomeetria,,aritmeetika,astronoomia,muusika. Ülikool · Kõrgem õppeasutus · Tekkepõhjuseks vajadus juristide järele · Esimene ülikool loodi 1119 Bolognas · Ülikooli juhtis rektor · Õppejõud-doktor · Abilised-bakalaureused
=Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatika, retoorika, dialektika, loogika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika Tekivad rahvuskeelsed kirjandused =Domineeris antiikkirjanduse mõju =Tihti kiriklik sisu =Rahvalooming Suurimad teosed: =Eepika e. Jutukirjanduse vallas: -Pärit Iirimaalt ja Islandilt (vanim vabariik Euroopas)
Jõukatel linlastel pea sama uhked. Käsitöölistel töö ja kodu samas esinduslikus majas. 3. Perekonna sidemed nõrgemad. Abielud inimeste endi otsuste kohaselt. (kesk ja alamkihtides; aristokraatias silis vana süsteem. 4. Hinnati rikkust ja kasvatati rahahulka. 5. Vaja valuutasid tundvaid ja vahetavaid inimesi. Vaja laene Ajalugu Page 32 Haridus 22. jaanuar 2010. a. 9:54 Haridus seotud usuga. Kloostri ja kirikukoolid, linnakoolides käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Oxford, pariis, salerno, bologna, cambridge, salamanca. Üles ehitatud tsunftikorrale. Usuti Maa kerakujulisust. Maakeera universumi keskel. Lihtinimesele lame maa taevavõlviga. Jeruusalemm keskel. Ajalugu Page 33 Gooti ja romaani võrdlus 28. jaanuar 2010. a. 8:31 Gooti Romaani
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jutuvestjad ja lauljad ehk fil'id
ordu rajajaks oli Dominicus. Peamist ülesannet nägid selle liikmed jutustamises. Neid kutsuti ka jutlustajavendadeks. Hiljem hakati ka neid kutsuma nimega domini canes (tähendab issanda koerad). Nende sümboliks oli hagijas. 23) Koolikorraldus keskajal Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene suudab ära tunda Jumala tahte. Kõik oluline on kirja pandud piiblisse ja antiikautorite teostesse. Haridust saadi kirikute juures. Vaimulikud õpetasid neid. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Õppetegevus toimus ladina keeles. Koolis õpetati seitset vaba kunsti. Oli alamaste ja kõrgem aste. Alamaste moodustasid grammatika, retoorika ja dialektika. Kõrgem aste oli astronoomia, muusika, geomeetria ja aritmeetika. Kui inimene oli need läbinud võis ta minna ülikooli. Ülikoolid tekkisid 11, sajandil. Ülikoolis tuli läbida kunstiteaduskond. Kui see oli läbitud, sai valida kolme vahel: õigusteaduskond, usuteaduskond ja arstiteaduskond. Doktor oli meistri osas
Siiski mõisteti ohvitser vangi. Rahvas nõudis uue protsessi korraldamist, mida ka tehti. Mitme protsessi tulemusena mõisteti Dreyfus õigeks. Kirik, kool ja ühiskond Päevakorda kerkis katoliku kiriku roll Prantsusmaal. XX sajandi algul oli ca. 1500 vaimulikku ordut, mis tegelesid aktiivselt majanduses, poliitikas ja kultuuris. Teravaid vaidlusi tekitas kiriku roll noorsoo kasvatamisel. Kuna tekkis ilmaliku ja vaimuliku hariduse võrdlusmoment, siis leidsid radikaalid, et kirikukoolid tuleks sulgeda. 1902 sai peaministriks radikaal Emile Combes, endine kloostrikooli kasvandik. Ta suutis läbi viia reformid, millega suleti üle 3000 kirikukooli ja keelati vaimulikel organisatsioonidel koolides õpetada. Järgnevatel aastatel lahutati kool kirikust ja kirik riigist. 1906 viidi läbi sotsiaalsed raformid, millega kehtestati pensionid. SUURBRITANNIA XX sajandi algul kasvas Inglismaal tööstuse arengutempo aga vähenes pidevalt tema osa maailma kogutoodangus
See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. 2) Koolikorraldus keskajal ( 23 ) Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene järgis Jumala tahte. Kõik oluline oli kirja pandud piiblisse ja antiik autorite teostesse. Kooliharidust saadi kirikutest, vaimulikelt. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Haridus oli ladina keelne ning koolis õpetati 7 vabakunsti. Oli ka alam aste ja kõrgemaste. Alamastme moodustasid grammatika, retoorika, dialektika. Kõrgemastme moodustasid geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. Ülikoolis oli 4 erinevat teaduskonda. Esimene oli kunstiteaduskond, mis oli kohustuslik. Siis oli võimalik valida 3 teaduskonna vahel : teoloogia, juura, meditsiin. Ülikooli juhtis rektor
5. Moslem pidi korra elus käima palverännakul Mekas. Keskaegne haridus ja teadus Keskaegse inimese meelest oli kõige tähtsam maailmas Jumal. Loodust peeti oluliseks kui Jumala loomingut. Tähtsaimad teadmised Jumalast saadi piiblist. Samal ajal olid väga au sees ka muistsete kreeka ja rooma õpetlaste kirjatööd, mid uuriti üsna põhjalikult. Seega põhines keskaegne haridus eelkõige piibli tarkusel. Kooliharidus oli põhiliselt seotud vaimulikega, sest peamiselt olid kloostri- ja kirikukoolid. Nende eesmärk oli ette valmistada harituid vaimulikke. Enamik talupoegi oli kirjaoskamatud ja ka harituid feodaale oli üpris vähe. Kogu õpetus toimus ladina keeles, sest seda oskasid kõik haritud inimesed Euroopas. Õpetus ise jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Need olid grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (vaidluskunst), geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste
keskus ja ülikoolilinn). - Rahvas oli äärmiselt töökas ja lihtsate kommetega, mistõttu vaimulike kombetus ja kirikute ahnus ei olnud vastuvõetavad. - 16. saj. tekkisid tugevad taotlused kirikureformideks. - Kaks tähtsamat eestvedajat olid: 1. Ulrich Zwingh Taotles lihtsat ja vaest kirikut. 1525. a. saavutas kirikutest kaunistuste eemaldamise, rahvalähedased jumalateenistused ja kirikumaade äravõtmise. Tema algatusel rajati vaeste hoolekanne, varjupaigad ja kirikukoolid. Zwinghli ja Lutheri vahel oli armulauatüli Zwinghel arvas, et see on mälestussöömaaeg, Luther aga arvas, et tegemist on kristuse ihu ja vere jagamisega. 2. Johann Kalvin Temalt pärineb jumaliku ettemääratuse põhimõte: ,,Jumal on määranud ühed inimesed õndsaks, teised aga hukatusse, saatust muuta ei ole võimalik." Ta nõudis lihtsat eluviisi, kokkuhoidlikkust, töökust. Õpetust nimetati kalvinismiks. J. Kalvin leidis poolehoidu eelkõige vaesemate seas. 1536. a
1806 aastal välja antud Tartu maarahav nädalalaleht. Selle üks olulisemaid väljaandjaid oli Kanepi pastor Johann Phipipp von Roth. Ta on oluline lisaks ka muu tegevusega, lisaks ajalehe väljaandmisele. Oli ta sündinud Pärnu linnas 1754 apteekri ja kauomehe perekonnas, oli pikka aega Kanepi pastor, tegeles kohaliku talurahva hariduse edendamisega. Von Roth asutas esimese kihelkonnakooli.- see kujutas endast teise astme talupojakooli (esimne aste oli küikvõimalikud mõisa/küla/kirikukoolid). Kihelkonnakoolis õpetati lisaks veel juba kirjutamist ja saks keelt ntks. Hiljem levib kihelkonnakool laiemalt juba. Ilmselt hakkas von Roth esimesena panema oma talupoegadele perekonnanimesid u 1810 a peale. Üks Masingu tegevussund oli seotud küll ajalehe väljaandmisega kuid oli tugevalt seotud ka eesti kirjakeele arendamisega (õ tähe kasutuselevõtja). Ta oskas paljusid keeli lisaks eesti ja saksa omale, oli hea keelevaist.
annaabi.ee 
