unustatakse, mis tegelikult see õige peaks olema. Toon näiteks, et umbes kümme aastat tagasi, kui lõpetas noor eestlane oma haridusteekonna ning asus töökohta otsima, siis kõige olulisem oli neile: töö valdkond, töötamise keskkond ja järgmisena palk. Tänapäeva noortel on palganumber esikohal, pole oluline, mida täpselt tegema peab, niikaua kui raha saab hästi pole muu oluline. Alguses tahetakse hästi teenida, aga nii kiputakse unustama oma soove ja eesmärke, mida on alati tahetud täide viia, pea iga poiss on väiksest peale tahtnud politseinikuks saada ja aidata maailma paremaks kohaks muuta, aga paraku kaob see mõte ajaga. Väärtushinnanguid unustatakse tagaplaanile, nagu on öelnud ka Oscar Wilde, et ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust", seepärast tulebki alati endale meelde tuletada, et mis on tegelikult oluline, ja just miks seda vaja on.
inimesi reeturiteks ning samas külaelanikud metsa inimesi jälle segaseks, mis põhjustab konflikte. Külaelanikel olid uued traditsioonid. Samuti võib välja lugeda probleemina seda, et autor kardab, et varsti enam ei oska keegi ussikeelt ning Eesti vanad kombed ja tavad jäävadki unustustehõlma. IDEE: ma arvan, et teose põhiidee on analüüsida Eesti ühiskonda. Kuna tänapäeval on tehnoloogia areng ja ka uute traditsioonide pealekasv väga kiire, siis kiputakse unustama vanasid tavasid. Ma arvan, et Leemetit ongi kujutatud, kui vanade tavade armastajat, kes ei lase end teiste ideedel ja väärtustel pimestada ja jääb alati iseendaks, samal ajal, kui muu ühiskond areneb ees ära ning vanasid traditsioone kiputakse unustama. Kuid samas üht artiklit antud teose kohta lugedes jõudsin ka järeldusele, et teoses olev Põhja-Konn on keegi selline, keda aeg ajalt oli appi vaja oma rahvale ja kes igal rahval on olemas. Tundub, nagu
Kuna noortele on eelkõige keelatud vili eriti magus, haaratakse aga esimesest võimalusest kinni ja... Jah... tagajärgedeks üldjoontes oleks tuju muutus ja keha allumatus. Kuid miks siiski keelatakse alaealistel alkoholi osta/tarbida? Öeldakse, et nad ei vastuta oma tegude eest. Kuid seepeale esitaksin vastuküsimuse: kas täiskasvanud vastutavad oma tegude eest? Ilmselt mitte, kui istutakse purjuspäi rooli, aetakse alla ilmsüütuid inimesi, kiputakse võõra vara kallale ja tehakse suuremaidki sigadusi. Tänapäeval on paratamatus, et teismelised alkoholi tarbivad. Ainus vahe võrreldes täiskasvanutega on selles, et karistada saab juba tarbimise, mitte alles sellega kaasnevate tagajärgede eest. Kus on õiglus? Rääkides meelemürkidest, ei saa kuidagi kõrvale põigata tänapäeval enim peavalu tekitavast probleemist: narkootikumid. Siin vallas on juba väga kerge üle piiri astuda. Mõni gramm on otsustav elu ja surma küsimuses
Meedia tsensuur oleks mõistlik Meedia on teabelevivahend ning täiesti tavaline kommunikatsioon inimese ja meediategelase vahel. Meedia on väga hea vahend inimeste mõjutamiseks, sest tihti kiputakse ju olema väga kergeusklikud ning naiivsed. Ometigi, kui meedia on ise mõjutusvahend, siis asjal on ka teine külg Meedia on väga mõjutatav. Näiteks : osanikud saavad otsustada, milleks nad raha annavad, milliseid osakondi toimetustesse juurde tekitada, aga ka ära kaotada. Ajakirjanikud otsustavad, millest nad kirjutavad ning kuidas. Kirjutamise stiilist oleneb väga palju, mis uudisest lõpuks välja kujuneb.
Kolmandal õhtul oli luuletus Leelo Tungla poolt nimega Massikultuur ühe lausega. Minu arvates oli see võrreldes eelmistega väga hea. Kohe oli tunda, et seekord on tegemist ikka kogenud ja tunnustatud luuletajaga. Luuletus oli äärmiselt informatiivne ja sügavamõtteline, mis iseenesest mulle väga meeldis. Luuleminutid annavad kuulajale väga paljut juurde. Nad avavad silmaringi ja panevad inimesi mõtlema selliste asjade peale, mida tihti kiputakse unustama. Minu arvates on luuletminutid üks ääretult vajalik saade ja iga enesest lugu pidav ning kultuurne eestlane peaks seda vaatama.
täielikult sõltuvad inimolevused. Kuidas see kõik on mõne või mõnekümne aastaga muutunud. Milliseks see ümbruskond meid kujundanud on. Identiteedi kujunemine ei lõpe eal. Tänapäeva maailmas on üsna tavapärane kuulda kedagi lausumas, et soovitakse olla keegi teine. Võetakse üle teiste persoonide harjumusi ja omadusi ehk segatakse oma identiteet kellegi teise omaga. See pole küll halb, kuid kui muutused on drastilised, muutub ka identiteet pea täielikult, mistõttu kiputakse ütlema, et ei tunta seda isikut enam ära. Samas ei ole erinevate identiteetide segunemine alati halvamaiguline. Nii on see juhtudel, kus segunemine toimub inimesel teadmatult. Näiteks kordadel, kus kohtutakse uute inimestega ning muutused toimuvad iseenesest. Igal inimesel on talle omane identiteet ehk olemus, mis kujuneb tema ümbruskonnale vastavalt. Identiteedi areng ja kujunemine on kestev protsess, millele andsid alguse meie vanemad.
Sellises poolreaalsuses tajume me surma kui midagi üsna ohutut, teatud olukordades isegi koomilist. Mõistetakse, et ekraanil toimunu on väljamõeldis ning kogetu pole võrreldav tõelise elulise inimese surmaga. Keeruliseks läheb olukord siis, kui sama meediumi (sel puhul siis televiisori või arvuti) kaudu edastatakse reaalsuses toimunud õnnetusi või surmajuhtumeid, mida tuleks käsitleda alati ülima delikaatsusega ent siiski kiputakse tänapäeval seda tava tihtipeale eirama (mis on juba omaette arutlusteema). Tihtipeale on tänapäeval nii, et väikeses eas laps puutub surmaga esmakordselt kokku just televisiooni vahendusel, kus seda sündmust võetakse kui midagi igapäevast (täiskasvanu eristab juba reaalsust tavaelust, kuid väike laps ei oska veel dokumentaal- ning mängufilmidel vahet teha ning tema tajub oma esimest kohtumist surmaga just nende narratiivide kaudu).
Miks on raske jääda iseendaks? Igaüks meist on erinev, kuid alatihti tahetakse kellegagi samastuda. Arvukas hulk noori valib musterkujusid, kelle moodi ihaldatakse olla. See raskendab ainulaadseks jääda soovivate inimeste olustikku. Mälust kiputakse ära kustutama, et iga inimene on loodud omapäraseks. Naeruvääristatakse neid, kellel on julgust hallist massist välja paista, sest paljudel pilkajatel endil sellist südikust aga ei ole. Tänapäeva ühiskonnas on väidetavalt raske jääda iseendaks. Pean kahjuks sellega nõustuma, kuna meedia on noortele tohutuks mõjutusteguriks. Sallivus teist laastu inimeste vastu seega kannatab. Sageli naerdakse välja eelnevalt julgena käitunud noored, kuna nad on teistsugused,
Mis maksab inimese elu? Väga populaarsed on tänapäeval rassiliste ja erinevate rahvuste võrdsuse nõudmised. Nendega käivad kaasas igasugused protestid, meeleavaldused ja üritused, mille eesmärgiks on pöörata rohkem tähelepanu ühiskonnas domineerivatele probleemidele. Küll aga kiputakse ära unustama varju jäävad murekohad, mille juures nahavärv või teine kodumaa asjasse ei puutu. Tegemist on pealtnäha samasuguste inimestega, kes siiski vaikse diskrimineerimise ohvriks langevad Ükski inimelu ei tohiks väärtuselt ületada kellegi teise oma, kuid tänapäeva maailmas välja kujunenud pilt on täpselt vastupidine. Inimesed kõrge kuritegevuse tasemega linnades elavad iga päev hirmus, et kahe võhivõõra vaheline arveteklaarimine võib mõne mööda tulistatud kuuli
Sageli ei tea mehed kuidas õigesti naise kätt suudelda nad on seda filmidest näinud ja arvavadki et tuleb suu panna käe vastu kuid tegelikult tuleb vaid õhata õrnalt naise käele. Tervitamisel on väga oluline vaadata inimesele silma ja kindlasti naeratada, see on kindlasti eestlaste üks väga suur probleem kuna eestlased juba on üks tõsine rahvas. Ka tervitamisel nagu tutvustamisel on oluline, et ei eksiks kes peab esimesena tervitama kuid siiski kiputakse eksima näiteks, et üksik mees tervitab oma meestuttavat ja tagant tulija tervitab eesminejat. Tihtipeale ei teata ka seda, et üle õla ei ole viisakas tervitada. Tänapäeval on tervitamise reegleid küll vähem näiteks ei ole nii väga oluline enam daamide vanuse vahe ja abielunaiste positsioon võiks siiski inimesed põhi reegleid teada. Väga tihti satutakse rumalatesse olukordadesse lihtsalt selle pärast, et ei teata kuidas käituda või siis teise riigi isikut õigesti tervitada.
On ka kolmas variant- inimesi sunnitakse end müüma. Sellisel juhtumil võib inimese eneseväärikus saada korralikult kannatada ja ta ei pruugi enam kunagi saavutada varasemat enesekindlust. Kahjuks on inimesed tänapäeval väga kinni välimuses ja asjades, mis on kallid ja hinnalised just rahalise poole pealt. Sellisel juhul on üldiselt inimeste enesehinnang väga kõrgel tasemel. Ühelt poolt võib see küll hea olla, aga samas, kui kiputakse selle pärast juba teisi oma kõrval arvustama, et neil pole selliseid nö ägedaid asju, siis see enam pole hea. Sama lugu on ka haigete inimestega- enesevääritud inimesed kipuvad defektidega inimesi alahindama, arvates, et nemad pole sama head, targad jms. Üldiselt on eneseväärikusega seotud teemad siiski väga keerulised. Tihti ollakse kurjad ja õelad, et saavutada oma tahtmist- taolisi inimesi nimetatakse eneseväärituteks inimesteks, sest nemad ei ei austa oma kaaskodanikke
Alljärgnevalt püüan panna kirja mõned enda jaoks olulisemad pidepunktid, mis minu elus on olulisel kohal Kõige enam väärtustan ma perekonda. Mul on väga vedanud, kuna mind on õnnistatud mehe ja kahe imetoreda lapsega. Minu elus on olnud palju erinevaid perioode ning olen tõesti õnnelik, et olen tänasel päeval sellises punktis, kus mul on kodu ja oma väike pere, kes on minu jaoks asendamatu ja vastupidi. Kõige tähtsam on tervis. Terved inimesed ei oska seda kahjuks hinnata ja kiputakse iga pisiasja puhul hädaldama, kuigi võiks mõelda, kuidas saavad igapäevaselt hakkama kurdid, pimedad ja muude erivajadustega inimesed? Mina olen õnnelik, et näen, kuulen, mu käed ja jalad on terved ning saan vajadusel ka teisi inimesi aidata. Olulisel kohal minu elus on sõbrad ja sõprus. Mul ei ole küll nende jaoks pere kõrvalt palju aega, kuid südames mõtlen neile tihti ning õnneks on tänapäeval olemas Facebook ja muud
mõeldes saadakse aru ütlusest ,,noor ja ruaml". Keskeas tekivad uued eluvaated ja ka uued probleemid: lapsed, mugavustahe, pensioniea kindlustamine. Põhiliseks huviks elus saab töö ja kõik sellega seonduv. Selles elupõlvkonnas unistatakse kiirest edust ja jällegi tahetakse muuta oma minevikku kiirema edu ja parema partneri saamiseks. Vanuriaes on inimesel kõige rohkem aega mõelda oma elu üle järele. Arvatavasti kiputakse siis kõige tihedamini unistama erinevatest situatsioonidest. Pikk elu seljataga ja liiga palju vaba aega võivad tekitada masendust, sest alati pole ju inimese valikud kõige paremad olnud. Võib öelda, et üsna raske on leida vanurit, kes ei tahaks midagi oma elus muuta ja on rahul elus veedetud ajaga. Me võimegi alatiseks jääda mõtlema erinevate variantide peale, mis oleksid võinud olla, kuid meie minevik jääb siiski selliseks, nagu me oleme ta ise endale teinud. Ainus asi
Selle asemal võiks "ärgata" ja olla tänulik kõigi pisiasjade eest mis teele jäädes on suutnud su päeva paremaks teha. Inimesed jäävad ilma oma õnnest mitte seepärast,et nad seda kunagi ei leia,vaid seepärast et nad ei peatu, et seda nautida või siis taipavad liiga hilja ning siis see on juba möödund... Kõik "tavaline"ja"igapäevane" on inimese elus õnn..kuigi kiputakse arvane et rutiin ja tavaline igapäevaelu muserdab. Kui meil oleks selge ettekujutus kõigest sellest,mis on inimese elus tavaline,oleks see sama mis kuulda rohu kasvamist ja orava südamelööke.Mida aeg edasi,seda enam mõistame,et kõik see "tavaline" oligi see mis tolle ajahetke hoopiski õnnelikuks tegi. Ei ole teed õnnele,õnn ongi tee.
juures tõstes elukvaliteeti. Eesmärk on üllas, aga teostus raske. Vananev rahvastik ja üha kasvav vaesus riigis muudab heaolu suurendamise keeruliseks. Kritiseeritakse poliitikuid, aga nii palju kui on eestlasi, on ka erinevaid arvamusi riigikogu käekäigu üle. Juba 1988. aastal, kui ei osatud arvatagi, mis muredega peab riik seisma silmitsi 2016. aastal, laulis Urmas Alender Eesti imekaunitest põldudest, metsadest ja oma kodumaast. Nüüdisajal kiputakse unustama neid väärtusi, mida just need nii harilikud tunduvad asjad, meile pakuvad. Eestlased oskavad nautida loodust ja pakkuda seda ka teistele, korraldades turismireise Eestimaa kaunitese rahvusparkidesse ja saartele. Järjest enam üritatakse ennast esile tõsta teiste suurte ja tugevate riikide seast ja teadvustada maailmale, et me oleme eraldi riik, mitte Venemaa osa. Looduse kõrval on Eestil pakkuda ka ainulaadset kultuuri suurejooneliste laulu- ja tantsupidude,
Kui mingisugune norm aga puudub ja seda ühiskonnast endast omandada võimalik pole, kehtestatakse norming. Nii on loodud terveid valdkondi nagu näiteks liiklus. Nii nagu normid esinevad meie ühiskonnas, esinevad ka kirjakeele sõnavaral ja ka näiteks grammatikal. Näiteks inglane kirjutab nädalapäevi ja sakslane iga nimisõna suure tähega, meie väiksega. Hispaanlane paneb meie mõistes tagurpidise küsimärgi küsimuse ette. Mis puudutab veel „õige-vale”-vastandust, siis kiputakse seda kehtestama veel ka kirjutustavades nagu oleks olemas vaid üks variant, kuidas midagi kirjutada tohib. Toome näiteks ühe Jaapani sünonüümi. Hüüdnimena saab seda kirjutada nagu nime ehk läbiva suurtähega (Tõusva Päikese Maa). Saab toetuda ka kohanimereeglile, kus liigisõna käib väikse tähega (Tõusva Päikese maa), ja pidada väljendit ümberütlevaks nimetuseks ehk tõlgendada teda tavalise metafoorina (tõusva päikese maa). Paistab siiski,
kofeiini. Kofeiini sisaldavaid taimi on looduses palju, liikide arv küünib kuuekümneni. Kohvipuu viljad, teepõõsa lehed, kakaopuu seemned, koolapähklite ekstrakt, merisibula sibulad see on vaid väike loetelu kofeiinirikastest taimesaadustest, mida inimene küllaltki tihti kasutab. Eestis küll selliseid taimi looduses ei kasva, kuid kofeiinirikkaid jooke pruugitakse palju. Mis see kofeiin siis ikkagi on ja kuidas ta mõjub meie organismile? Kofeiini piirid Sageli kiputakse kofeiini liialt ülistama. On teada, et kofeiin tõstab tähelepanu- ja töövõimet, lühendab reaktsiooniaega, aitab keskenduda ja unisust ületada, stimuleerib loomingulisust ning mobiliseerib intellektuaalseid reserve. Ent ükskõik kui palju inimene ka kohvi või teisi kofeiinirikkaid vedelikke ei joo, targemaks ta kofeiini mõjul ei saa. Eriti ettevaatlikud peavad niisuguste jookide liigtarbimisega
Keha rasvasisalduse ülempiir on naistel 25 - 27% ja meestel 18 20%. Hommikune söögikord on kõige tähtsam sest see paneb päeva käima. Hommikusööki ei tohiks kindlasti vahele jätte sellepärast, et organism vajab päeva alustamiseks energiat. Lõunasöök peaks ka olema korralik mis peaks koosnema supist ja magustoidust või praest ja magustoidust, rohke salatiga. Paaril korral nädalas tuleks süüa lõhe näiteks täisriisi ja rohke salatiga. Õhtul kiputakse just kõige rohkem sööma sest siis ollakse just väsinud ja kurnatud. Õhtul ei tohi palju süüa vaid täpselt niipalju kui organism energiat vajab ja süüa tuleks midagi kergemat ja vähem rasvast. Toidukordi päevas võiks olla viis. Põhikordade vahele tuleks süüa midagi kerget näiteks jogurtit. Tervisesport on väga tähtis igas eas inimestele. Kui me tahame, et me oleksime normaal kaalus, terved, reipad ja energilised. Inimesed peaksid sportimisel arvestama oma
Julgen väita, et see on puhas investeering, mis kõik tasub tulevikus ära. Pean ka riigi sekkumist ettevõtlusesse positiivseks, sest riik toetab ettevõtlust pakkudes abirahasid. See näitab seda, et Eestis toetatakse aktiivset kodanikuühiskonda ning riik hoolib oma inimestest. Samuti toetavad ettevõtlust ka investorid, kes investeerivad ettevõttesse lootes sealt kasu saada. Tavaliselt arvatakse, et inimene jääb ettevõtte tegemisel hätta ka oma teadmistega selles vallas. Kiputakse mõtlema, et äri loomine on nagu geenitehnoloogia või ulmeteadus, mis nõuab kõrget haridustaset ning intelligentsi. Arvan, et just siin eksitakse kõige rängemalt. Põhjenduseks tooksin lihtsa väite- kõik on õpitav. Teadmised, millega ettevõtja algusaastatel kokku puutub ei ole keeruline selgeks saada. Kuid loomulikult on nendel inimestel lihtsam, kes on juba ettevõtlusega varem kokku puutunud. Kuid ma arvan siiski, et teadmiste
tarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. See tähendab, et alkohol ja tubakas on samuti uimastid. Võitlemisel uimastihulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, kaasaegse ja selge info levitamine. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste seas veel erandlik, siis nüüd on narkootikume kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Narkootikumide puhul on selgunud, et kõige rohkem kahju tekitab teadmatus. Kiputakse arvama, et ühed või teised narkootilised ained ei oma mingit sõltuvusttekitavat toimet, kuid sellist fakti narkootikumide puhul tegelikult ei eksisteeri. Kunagi ei pruugi täpselt teada, mida sulle pakutud aine sisaldab. Kõige tuntumad narkootilised ained on: Marihuaana - puru suitsetamiseks Hasisi tahked tükid, pulber või õli suitsetamiseks Heroiin pulber nina kaudu sisse tõmbamiseks või lahus süstimiseks Kokaiin pulber nina kaudu sissehingamiseks
Tänapäeval on kõigil väga palju erinevaid mõtteid ja arvamusi. Me võime tunduda samad, kuid tegelikult oleme hoopis erinevad. On inimesi, kes lepivad väga vähesega ja oskavad sellega õnnelikud olla ja väga magusat elu elada, ehk loeb kvaliteet. Hoopis teine rühm inimesi on, kelle jaoks on oluline asjade rohkus, ehk kvantiteet ning ei panda rõhku emotsioonidele. Kindlasti ei saa siin raha nimetamata jätta, mis on väga ihaldatud siin maailmas. Pigem kiputakse arvama, et raha tood suuri muresid, kuid mõned suudavad näha raha teise külje alt ning läbi selle lahendusi leida. Samas võib olla, et inimesed ei oska rahaga õieti ümber käia. Kindlasti on rahaga lugu selline, et mida rohkem seda on seda uhkemalt saad elada. Muidugi minu seisukohast lähtuses võiks raha olla rohkem ning uhkemalt elada, aga tänaseks on kujunenud elurütm, mis on harjunud elama kompakselt, hangin seda mida vaja ning harva natuke rohkemgi.
Olen sündinud ja kasvanud keskkonnas, kus on kujunenud ja arenenud minu isikuomadused, mis on demokraatiale vajalikud väärtused. Ei ole ma ju mees metsast, mind on ,,vormitud" ja kujundatud peaaegu 18 aastat. Lasteaiast alates on mulle õpetatud sallivust, teistega arvestamist, algatuslikkust, koostöövõimet- kõik vajalikud omadused, et elada demokraatlikus ühiskonnas. Demokraatia on tänapäeval populaarne, kuid kahjuks on ta muutunud nii laialivalguvaks, et demokraatiaga kiputakse manipuleerima, eriti poliitikas. Novembris oli meil koolis näidendite konkurss. Püüdsime oma klassi etendusega ,,Lubada ju võib" rääkida sellest, kui räpased mängud toimuvad meil poliitikas. Kas demokraatia annab poliitikutele selleks õiguse? Samal ajal annab demokraatia meile, 11.klassi õpilastele, õiguse poliitikute tegudesse kriitiliselt suhtuda. Demokraatia laialivalguvust on juba kritiseeritud ammustest aegadest saadik. Arvatakse, et midagi niisugust pole üldse võimalik
Eestis. Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, talvel joonistuvad taevast ja maast lipuvärvid, kevadine lõhn ja vee voolamine annavad alati energiat ja suvi on aeg üheks mõnusaks puhkuseks. Eestimaa ilusad paigad nagu Otepää või Saaremaa ei ole meeliskohad vaid turistidele ka minule meeldib sealset ilusat loodust nautimas käia. Kõigele sellele vaatamata ei ole eestlane ise kunagi rahul. Ikka kiputakse minema välismaale paremat õnne, tööd ja armastust otsima. Me ei näe seda, mis meil on ja usume, et mujal on parem. Mina nii ei arva. Heaolu ei tasu nii meeletult otsida, nii võib ta veel rohkem kaduma minna. Võibolla ma erinen teistest eakaaslastest, kui ütlen, et mina ei taha välismaale elama ega õppima minna. Minul ei ole seda julgust ega tahtmist täiesti võõras keskkonnas elada. Eesti on ikkagi minu maa ja omas keeles kõnelda on kõige parem. Pealegi on Eesti pakutav
raamatuid jms. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt küsiti: ,,Mis vahe on haritud ja harimatul inimesel?" Too vastas: ,,Samasugune vahe nagu elus või surnud olemisel." Haritud inimene oskab unistada alati millestki enamast ja suudab oma unistused ka täide viia. Harimatu inimene ainult kadetseb neid kellel läheb hästi ja tunneb rõõmu kui kellegil läheb temas halvemini. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või kiputakse unustama, et kõigil on sõnavabadus aga ei tohi teisi inimesi halvustada. Väga hästi on ütelnud sõnavabaduse kohta Ameerika psühhiaater Thomas Szasz: ,, Kui inimene ütleb, et ta on Jeesus või Napoleon, või et marslased teda jälitavad, või ütleb midagi muud, mis tavamõistusele pöörane tundub, siis peetakse teda hulluks ja pannakse hullumajja luku taha. Sõnavabadus on ainult normaalsetele inimestele." Muidugi ei ole ka liigne vabadus hea
kahjustavaid käitumisviise, sest see näitaks pigem juba ükskõiksust tema ümber toimuvale. Kuna kodust saab alguse suures osas inimese enesehinnang, mis lubaks tal sallida iseenda nõrkusi ning vigu ning olla sallivam ka teiste suhtes, siis võiks olla juba koduses kasvatuses selgitav töö vanematel oma lastele. Austada ennast ning teist inimest.Austada teise inimese soove, unistusi, maailmavaateid ning nende tööd ning tegemisi. Samuti tuleks olla kannatlikum kui teine inimene räägib, kiputakse ju hoogsalt ise sekkuma vestluskaaslase juttu ilma, et teine saaks oma lauset lõpetadagi. Rohkem võiks olla ka verbaalset austuse näitamist, selle all pean silmas kiitmist ning julgust väljendada tänulikkust teise inimese vastu. Neid väärtusi võiks õppida ja omandada oma vanematelt. Ning ka nende järgimine väljaspool vanemate silmaulatust. Minu arvates võiksid vanemad rohkem tähelepanu pöörata oma võsukestele ning nendega rohkem tegeleda
EMA MEREAKADEEMIA MEREKOOL Nimi TREENINGKAVA KOOSTAMISE ALUSED Kodunetöö Juhendaja: - Tallinn 2011 Sissejuhatus Valisin teema treeningkava koostamise alused kuna sporti tehes arvan, et on vajalik seda teada. Tihti kiputakse oma keha ülehindama ning et vältida tulevikus sama viga tegemast otsustasin ma end selle valdkonnas pisut harida. Treeningkava koosatamise alused Kui oled otsustanud koostada endale isikliku treeningkava oleks tarvis teada põhilisi punkte mida koostamisel järgida. Võid vabalt varieerida harjutusi, katsetades erinevaid jõutreeningu tehnikaid ning luua just oma vajadustele vastav kava. Esiteks tuleks selgeks teha mis on sinu eesmärgid! Kui soovid panna rõhku
Kas tööd tehes tuleb ikka armastus? Eestlased on oma hulga poolest tugev ning tahtejõuline rahvas. Samas iseloomustab meie rahvast isekus, kadedus ning tahtmine teisest parem olla. Kiputakse unustama lähedased ja sõbrad- kõige tähtsamad. Hiljuti loetud Tammsaare romaanis „tõde ja õigus“ 1 osa jutustab hea loo inimeste vahelisest suhetest, tavalise eestlase elust ning samuti suurest töö tegemisest. Kas kõva töö tulemuseks on armastus? Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab.
täpselt sama kõrget või madalat palka. Kui kaotada konkurents, kaoks tõenäoliselt väga suurel osal inimkonnast motivatsioon pingutada, sest kõigel sellel ei oleks mõtet. Just seetõttu pean ääretult oluliseks ebavõrdsust, olenemata sellest, et see masendab suurt osa inimkonnast. Alati on oluline tuua ohvreid, et saavutada midagi raskemat ning et astuda mööda elutreppi kõrguste poole. Ohvrite toomisega ei tasu aga liialdada, kuid kahjuks kiputakse just sellesse ,,ämbrisse" tänapäeval astuma. ,,Ämbrisse" astumisega võib kaasneda väga palju erinevaid suuri probleeme ning piisava ebaõnne korral võima oma maailma sootuks kaotada. Heaks näiteks siinkohal oleks esimese tuumapommi heitmine Jaapanile. Väidetavalt ei teadnud pommi heitjad, et tegu on nii laastavaid tagajärgi külvava pommiga. Kaldun arvama, et lennukipiloodid siiski teadsid, millega tegu, ning USA valitsuse poolt
INIMENE ON ÜKSI Me sünnime üksi ja sureme üksi, kõik vahepealne on kõigest illusioon. Olgu inimene siis karjaloom või mitte, ikka kiputakse just sellest vahepealsest üksindusest suur numbrit tegema. Seejuures peetakse tihti üksindust ja üksildust ekslikult sünonüümideks, ent tegelikkuses on need kaks täiesti erinevat seisundit. Paljud eelistavadki üksiolekut, ent üksildane olla ei taha keegi. Leidub inimesi, kel on üksinduse ees kohutav hirm. Sageli otsitakse seltsi ükskõik kelle näol, et ei peaks üksi olema. Selline käitumine võib aga viia moraaliväärtuste ohverdamiseni. Lihtsalt selleks,
Kui palju võib suhkrut süüa? Uute Eesti toitumissoovituste järgi on normaalne tarbida suhkrut, maiustusi ja karastusjooke maksimaalselt kaks kuni neli portsjonit päevas. Üks portsjon kujutab endast kas kaks teelusikatäit mett, suhkrut või moosi või 1015 grammi küpsist või kümme grammi sokolaadi. Kes paneb hommikul ja õhtul tee sisse kaks teelusikatäit suhkrut ja sööb kaks-kolm küpsist, ei tohiks sel päeval tegelikult rohkem magusat süüa. Tihti kiputakse unustama, et suhkrut leidub väga paljudes toitudes, näiteks saiakestes, magustoitudes jm roogades.
Valgus ja varjud inimhinges Inimhing on väga keerukas ning tihti vastuoluline, kuna igas inimeses on see erinev. Kõik tema head ja halvad küljed peegelduvad läbi isiksuse kogu tema elu. Tihti mõjutavad seda minevikus toimunud sündmused, ka nendel inimestel, kellelt seda kõige vähem oodata oskame. Need läbi elatud hetked võivad panna igaüht tegema midagi, mis on tema loomuse vastu ning neid ei ole kerge unustada. Pahatihti kiputakse inimestest uskuma head ning harva kahtlustatakse halba. See ei ole tark tegu, kuna just kõige tavalisem ja ohutuna näiv inimene võib tänapäeva maailmas osutuda kõige ohtlikumaks. Inimsuhted on muutunud nii petlikuks, et ollakse veendunud selles, mida esimesena kuuldakse. Ameerika Ühendriikides röövis ja vangistas üks pealtnäha tavaline pereinimene Cameron Hooker oma laste lapsehoidja ning hoidis naist seitse aastat voodi all kastis.
sõidukiirust, mis on neile liig. Selline see Eesti inimene juba on, enesekeskne ja egoistlik. Kannatamatus sunnib ristmikel autode vahele ohtlikult põikama, uhkus ei luba kellelegi teed anda ja sellist teguviisi karistab paratamatult varem või hiljem õnnetus. Mulle tundub, et rahvas unustab ära, mis eesmärkidel sai auto kunagi loodud. Ikka selleks, et teha meie elu mugavamaks ja, et oleks võimalik kiiremini liikuda erinevate sihtpunktide vahel. Praegu kiputakse autosid kasutama tihti valel otstarbel ja tulemusi vaatame õhtuti uudistest. Kultuur või kultuuritus ei teki ühe päevaga. Meie tänavatel olevat olukorda ei suuda muuta ei riigi valitsus ega ka ametivõimud. Muutus peab algama meist endist. Kui iga juht sõidaks õigel sõidukiirusel, hoiaks silmad natuke rohkem lahti ja oleks arvestavam teiste suhtes, muudaks see juba palju. Selle pärast võiks muret tunda igaüks ja iga
Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad põllumaade laiendamine ja kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Kuid ka see on metsadele halb, kui sinna loopida prügi või muul viisil metsa reostada või kahjustada. Eestlastele on juba väga ammusest ajast olnud mets tähtis selle poolest, et seal on mõnus lõõgastuda ja tunda ennast looduse lähedal. Tihti aga kiputakse unustama, et iga pisemgi prügi metsa all on alguseks meie oma ilusa looduse hävitamisel. Inimesed peaksid aru saama, et kuigi mets on taastuv loodusvara, siis see kehtib ainult teatud tingimustel. Teiseks keskkonna probleemiks Eestis võib välja tuua vete reostamise. Oluline veereostuse põhjustaja on tööstusvete jõudmine veekokku. Sellised veed võivad sisaldada ohtlikke jääkaineid, mis kahjustavad looduslikku ökosüsteemi. Reostumist võib põhjustada aga ka see
Tuumaenergia kasutuselevõtt Tuumaenergia kasutamisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Reeglina kiputakse miinustega liialdama. Seda muidugi sellepärast, et ajalugu on tuumakatastroofe näidanud ja inimesed ei taha neid läbi elada. Põhjuseid selle kartmiseks on palju, kuid kas tsivilisatsioon saab endale ikka lubada tuumaenergia kõrvale heitmist? Tõesti, tuumaelektrijaamade kasutamisel on palju miinuseid. Üheks suurimaks probleemiks on nende väga kõrge maksumus. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev
Temagi vajab ellujäämiseks toitu, rõivaid ja peavarju. Nende hankimisel on kerge sattuda kuritegelikule teele. Õiguserikkumisi ei panda aga toime mitte ainult selleks, et ära elad a, vaid ka siis, kui üleliigsele energiale mujalt rakendust ei leita. Noorsoopolitsei andmetel kasvab alaealiste kurjategijate ja nende sooritatud kuritegude arv kiiresti. Tänavaelu ahvatleb lapsi alkoholi ja narkootikume tarbima, suitsetamisest rääkimata. Mõnuainete hankimiseks on vaja raha ja enamasti kiputakse selle hankimiseks varastama. Narkootikumide tarbimisest on aga vaid lühike samm ne ndega kauplemiseni. Tänavale sattunud lapsi ohustab ka prostitutsioon kui üks võimalus eluks hädavajalikku hankida ja mingisugustki lähedus- ja turvatunnet saavutada. Tänavalastel on üldjuhul probleeme ka koolikohustuse täitmisega. Isegi kui neil on soov õppida, võib kooliskäimist takistada rõivaste, koolitarvete jms puudus.
ressursse ega asuma troopilises paradiisis.Seda on juba jõudnud tõestada Eesti sportlased,kes hiilgavate tulemustega on jätnud märgi maailma spordiajalukku. Kui eestlaste käest küsida,milline spordiala on toonud meile ülemaailmse kuulsuse,siis suurem osa vastaks,et suusatamine.Tõsi,suurepäraseid tulemusi olümpiamängudel on saavutanud Kristina Smigun,Andrus Veerpalu ja Jaak Mae,kuid staarhetkedeks ongi jäänud mõned kuldse helgiga medalid.Miks kiputakse unustama teisi eestalstele üle maailma kuulsust toonud spordialasid ja räägitakse ainult tuntuimaist-talispordist?Põhjus võib olla see,et Maarjamaa suurimad ärimehed toetavad praeguse aja suusatähtesid ja nii saavad nad rohkem reklaami ning see viib omakorda üldise tuntuseni. Mitte ainult suusatamises ei ole noored mehed ja naised väljapaistvaid kohti saavutanud,vaid ka motokrossimaailmas figureerib mõningaid lootustandvaid persoone
isegi kui väljas on tutvustavad tahvlid jne. Kahjuks on palju selliseid kohti, kus teenindaja on väga külm ning jätab mulje, justkui tere ütlemine võtaks tüki küljest. See tekitab ebamugavust ja vahetevahel rikub lausa tuju. Sellist ettevõtet kohates jätan järgmine kord sinna minemata. Ettevõttele on see aga suur kahju, sest enamusjuhtudel siiski inimesed vahetavad omavahel muljeid ja negatiivne kogemus jääb alati pikaks ajaks meelde. Ka kiputakse paljudes kohtades küsimustele nähvama ja palutakse rohkem kodulehtedelt ja infotahvlitelt uurida. Selline käitumine peletab kindlalt kliente eemale. Teenindaja peaks olema teadlik kõigist ettevõtte pakutavatest kaupadest ja teenustest ja omama vähemalt minimaalset informatsiooni nende kohta, et mitte jääda lolli olukorda, kui klient vajab soovitusi või abi teatud kauba või teenuse puhul. Teeninduskvaliteedi parandamiseks on vajalik, et ettevõtte koolitaks iga töötajat, kes
Kas oskame märgata inimest enda kõrval? Elame ühiskonnas ,kus tihtipeale kiputakse inimesi hindama nende välimuse,keelelise erinevuse,kultuurilise tausta või majandusliku seisukorra järgi. Selliseid ennatlikke järeldusi tehes,loome inimest ise enda jaoks teisest inimesest vale mulje ning seetõttu jääb meil paljud inimest märkamata.Sest kui inimene ,,paljaks koorida",jäävad kõik inimesed täpselt ühesugusteks. Kui võtta inimesi ilma eelarvamusteta ja mitte suruda neid kindladesse raamidesse,siis oleksid omavahelised suhted palju rõõmsamad
varjamaks ahnust, kadedust ja isegi kurje plaane inimkonna suhtes. Lastes nähakse potentsiaali ja neid võetakse kui oma vanemate mõjutusvahendeid. Mulle tundub, et viisakus ja headus segavad kellegi plaanide täitumist. Massikommunikatsioonivahendid on üksteist mustavate kildkondade poolt justkui kallutatud ning rumal ühiskond seega allutatud labastele, ent hästi läbi mõeldud plaanidele, olemaks kasulikud robotid. Kõik, mis on ilus, seda kiputakse üha enam nimetama muinasjutuks. Tõelist viisakust ja kombekust tänapäeval isegi naeruvääristatakse ja põlatakse ja sellist sõbralikkust, mida sajand tagasi kohata võis, saame varsti lugeda vaid raamatutest või kuulda üksikute, veel elavate vanurite suust. Loodetavasti ei sure iidne viisakus välja ja ühiskond jõuab lõpuks äratundmisele, et headust ja häid kombeid tuleks enam väärtustada.
tasukeskuse signaaltipud kõrgemad. Bronson ja Merryman toovad välja, et mõned teismelised lihtsalt ongi loomupäraselt riskialtimad. ,,Neuroloogiliselt hõlmab riskile vastuvõtlikkuse süsteem aju dopamiiniretseptorite tiheduse vähenemist, mis muudab teismelised võimetuks nautima väikest tasu ning annab samal ajal tõuke oksütotsiiniretseptoritele, mis paneb nad ülimal määral kaaslaste arvamuse järgi häälestuma." Mistõttu kiputakse riskima enim just seltskonnas ning lihtsalt põnevuse pärast. Täiskasvanute definitsioon ja arusaam riskidest on erinev teismeliste omast. Teismeliste jaoks on seetõttu korvi saamise risk näiteks olulisem. Abigail Baird on teinud skaneeringuid teismeliste ajust ning jälgis reaktsioone ning muutusi ajus erinevate ideede suhtes. Pakuti välja negatiivseid ja positiivseid ideid ning vastajateks olid nii täiskasvanud kui ka teismelised. Tuli
sobilik. Treener on justkui lapsevanem, kes kasvatab, arendab ja kujundab treenitavat. Treenerid peavad arvestama iga treenitava omapäraga, ea ja koostama neile vastava treeningkava. Peab oskama luua usalduse oma treenitavaga, et koostöö oleks hea ja toimiv. Üheks tähtsamaks omaduseks treeneril peab olema oskus analüüsida liigutuste sooritamist. Kahjuks olen tänapäeval kohanud väga palju treenereid, kes kasutavad oma õpilasi kui vahendit. Näiteks olen kuulnud kus kestvusjooksudel kiputakse kasutama keelatuid võtteid nagu küünarnukkidega tõuklemine. Loomulikult selliseid asju tuleb ette ka meeskonna võistlusaladel. Selline käitumine ei anna paraku sportlasele mingit tulemust. Sportlane, kes on pandud ebapopulaarsele alale, ei saa realiseerida oma tegelikku potentsiaali, mis võib tegelikult olla sprint, aga konkurents on seal tihedam. Ja see, kes tõukleb, et saada parem positsioon jooksus ei pruugi lõpetada esikolmikus, aga võib ära rikkuda kellegi teise võimalusi
Aastatega niigi vähenenud abielude hulgas on ka suurenenud lahutuste hulk. Näiteks, 1000 sõlmitud abielu kohta on Venemaal enam kui 600 lahutust, USA-s 559. Lahutuste arv elaniku kohta on Eestis üks kõrgemaid Euroopas ning ka Jaapanis, kus on sügavad perekondlikud traditsioonid toimub palju lahutusi. Üldiselt on lahutusi palju sellepärast, et üha vähem on religioosseid inimesi ning ei usuta, et abielu kestab elu lõpuni ja lahutamist tingib ka kehv majanduslik olukord. Rohkem kiputakse lahutama siis, kui keegi jääb töötuks ja puudub hea rahaline sissetuleks, mille tõttu tekivad inimeste vahel pinged, mis võivad viivad ka lahutuseni. Vaatamata sellele, et naised on alati pidanud palju tööd tegema, on nüüd muutunud naiste töövõimalused, naistel on suurem võimalus eneseteostusele, mille tõttu muutub ka järglaste saamise tava. Laste saamine on aastatega edasi lükkunud, mis on tingitud sellest, et
riskialtimad. „Neuroloogiliselt hõlmab riskile vastuvõtlikkuse süsteem aju dopamiiniretseptorite tiheduse vähenemist, mis muudab teismelised võimetuks nautima väikest tasu ning annab samal ajal tõuke oksütotsiiniretseptoritele, mis paneb nad ülimal 1 Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 määral kaaslaste arvamuse järgi häälestuma.“ Mistõttu kiputakse riskima enim just seltskonnas ning lihtsalt põnevuse pärast. Täiskasvanute definitsioon ja arusaam riskidest on erinev teismeliste omast. Teismeliste jaoks on seetõttu korvi saamise risk näiteks olulisem. Abigail Baird on teinud skaneeringuid teismeliste ajust ning jälgis reaktsioone ning muutusi ajus erinevate ideede suhtes. Pakuti välja negatiivseid ja positiivseid ideid ning vastajateks olid nii täiskasvanud kui ka teismelised. Tuli välja, et eelneva kogemuse puudumise tõttu ei
Üks olulisemaid aspekte inimestega suheldes on jätta hea esmamulje. Ei hakka diskuteerima milline on hea mulje, sest iga ühe arvamuse kohaselt on see erinev ja eks me loomulikult püüa alguses head muljet jätta, lihtsalt alati see ei õnnestu. Hea esmamulje on nagu filmi hea algus, mis intrigeerib, huvitab, kutsub edasi vaatama. Väidetakse, et esmamulje tekib esimese 10 sekundi jooksul ja kinnistub 3 minuti jooksul. See on drastiliselt lühike aeg, seega tuleb anda endast parim. Tihti kiputakse alahindama esmamulje tähendust, sest arvatakse, et seda on võimalik muuta. Esmamuljet muuta on väga raske, pea võimatu, seega sellele ei maksa loota inimestega suheldes. Pöörduks tagasi esmamulje tähenduse juurde, kuid seda mitte selle inimese vaatevinklist, kes seda head muljet üritab jätta, vaid läbi selle inimese pilgu, kes omale seda esmamuljet loob. Esmalt kohtudes inimesega, ei saa üle ega ümber tema välimusest, millest oleks kasulik kohe midagi ka järeldada
vaid tõsiseltvõetava unistuse ja sooviga põgeneda raskuste ning rahapuuduse eest ja minna Pariisi. Kapriisne Anna kaebab, et tal pole isegi tervet paari sukki jalga panna ning ka ohvitseride balli jaoks on vaja ilusat kleiti, samal ajal kui Tanel katsub säilitada kainemat mõistust ning leppida olukorraga, ise aga samuti salamisi mõeldes elule mujal, kus ta saaks rakendada ka enne sõda omandatud arhitektiameti haridust. Kiputakse arvama, et lihtsam on alustada puhtalt lehelt selle asemel, et katsuda parandada seda, mis on. Ei ole raske panna end Taneli ja Anna olukorda, kellele madala elukvaliteedi tõttu tundub see mõte kindlasti veel eriti ahvatlev. Peab aga tõdema, et sellise tee valik võib kujuneda surnud ringiks jäädaksegi eluks ajaks alustama puhtalt lehelt, aina uuesti ja uuesti põgenema ära, mujale, kus kindlasti on palju parem.
,,Igaüks on oma õnne sepp" müüt või tegelikkus? Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Mõned inimesed arvavad, et see on kõigest müüt. Mina aga nii ei arva. Õnn tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Tänapäeval kiputakse raha ja edukust õnnega segamini ajama. Kui mõne inimese jaoks on õnn hea elatustase, siis teised tunnevad õnne oma lähedastest ja sõpradest. Tegelikult kipub olema nii, et inimesel võib elus kõik olla hästi, kuid ta ei tunne end õnnelikuna. Läänelikus ühiskonnas sisendatakse kõigile juba lapsest peale, et tuleb olla edukas, palju saavutada ja kaugele jõuda. Sellega kaasneva pinge ja stressi eest ei kaitse aga keegi
Unustatud väärtused Eri aegadel on inimestel erinevad väärtushinnangud. Näiteks vanasti peeti väärtuslikuks suuri hiiepuid, kuid tänapäeval ei huvita need puud enam kedagi. Heal juhul on sinna puu kõrvale pandud kiri ,,hiiepuu" ja parimal juhul hoiab mõni ajaloohuviline seda paikka ka puhtana. Seoses uute väärtuste tekkimisega, kiputakse vanu unustama. Oma kirjandiga juhin tähelepanu mõnele tänaseks suhteliselt unustusse vajunud väärtusele. Vanasti olid ühised söömaajad väga suure tähtsusega, kui mõni pereliige ei olnud veel mingil põhjusel laua äärde jõudnud, siis sööma ei hakatud. Enne toidu kallale asumist, loeti söögipalvet, millega tänati jumalat toidu eest. Söömise ajal ei räägitud, kuna see oli pühalik sündmus
Paljudel inimestel, kellel pole võimalik linnas poodides käia aga kodus on neil Internet olemas, on võimalik neil tooteid ka koju postiga tellida. Leidub inimesi, kes on ise oma vaesuses ja sellest tingitud kurbuses süüdi. Võetakse SMS-laene, ei suudeta neid tagasi maksta, ning seejärel pannakse lõpuks ka kõige väärtuslikumad asjad müüki mis neil olemas on. Eks südametu ja loll inimene müübki kõik maha, kuid mõistlik ja tark ei iial. Tõsi on ka, et vahepeal kiputakse nii-öelda ,,müüma" just kõige kallimaid inimesi enda ümber, sest tuntakse nende üle võimu omavat, mille tõttu võime kindlad olla, et nad ei ütleks meile mitte kunagi ei. Nad täidaksid meie soove isegi iseend ohvriks tuues. Kui me kõik maha müüme, kõigest loobume tabab meid lõpuks suur tühjus ja kurbus. Seda kõike mõistavad sellised inimesed aga kahjuks liiga hilja. Tänapäeva ühiskonnas on võimalik peamiselt kõike müüa. Kahjuks ka levinud on inimeste
Oluliseks peetakse võimalikult kiiresti ja noorelt tippu jõudmist. Tippu defineeritakse erinevalt. Paljud on lummatud raha mõjuvõimust, mõtlemata, et mitte kõigel millega elus kokku puutume ei ole küljes hinnasilti. Vähesed saavad kodust kaasa teadmised tõelistest väärtustest. Inimeste põhimõtted ja väärtused kujunevad alles vanemaks saades. Pärast kooli lõpetamist soovitakse tavaliselt tööle minna. Loomulikult on see üks oluline osa inimese elus, kuid sageli kiputakse seda ülehindama. Soovitakse teenida aina suuremaid summasid, tihtipeale muud arvestamata. On levinud arvamus, et raha teeb õnnelikuks. Romaan ,,The Intouchables" jutustab invaliidistunud jõukast vanahärrast, kes vaatamata oma võimalustele on kaotanud elumõtte ja rõõmu. Tema ellu satub eksvangist noor mees, kelle positiivne ellusuhtumine paneb ka teda mõistma, et elus on palju imelist ja väärtuslikku, mida nautida. Teos näitab, et õnn peitub
mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. See tähendab, et alkohol ja tubakas on samuti uimastid. Võitlemisel uimastihulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, kaasaegse ja selge info levitamine. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste seas veel erandlik, siis nüüd on narkootikume kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Narkootikumide puhul on selgunud, et kõige rohkem kahju tekitab teadmatus. Kiputakse arvama, et ühed või teised narkootilised ained ei oma mingit sõltuvusttekitavat toimet, kuid sellist fakti narkootikumide puhul tegelikult ei eksisteeri. Kunagi ei pruugi täpselt teada, mida sulle pakutud aine sisaldab. Kõige tuntumad narkootilised ained on: Marihuaana - puru suitsetamiseks värvus rohekas, meeldiva magusa lõhnaga Hasisi- tahked tükid, pulber või õli suitsetamiseks tahke ning õlikujuline vorm tugevalt konsentreeritud ebameeldiv lõhn
annaabi.ee 
