Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Narkootikumid - Kõne (0)

1 Hindamata
Punktid
Kõne
Narkootikumid , narkomaania .

Lugupeetavad õpetaja ja klassikaaslased. Minu teemaks on narkootikumid , narkomaania.
Narkomaania sõna on tulnud kreeka keelest „ narke“ mis tähendab kangestus, uimasus + „ mania“ hullus, haiguslik soov saada narkootikumi tarvitamise järel joovet (uima). Narkootikumi toime möödumisel tekivad rasked psüühilised ja sõltuvusnähud, nendest vabanemiseks püüab haige iga hinna eest saada uut narkootikumiannust. Narkomaania edenedes süvenevad füüsiline ja psüühiline harjumus ning narkootikumiannust tuleb järjest suurendada. Inimene laostub vaimselt ja kõlbeliselt, tööhuvi ja –võime vähenevad, tekib kehaline kurnatus.
Narkomaania on haigus kogu eluks. Isegi kui narkomaan tarvitamise maha jätab, on ta mittetarvitav narkomaan. Narkomaania tekib tavaliselt uimastite proovimise tagajärjel vaatamata sellele, kas tarvitamine on kogemata või meelega.
Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime jaoks on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja vaimsete häirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest kõrvaltoime on tugevam kui ravitoime. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid ja psühhoaktiivsed ained. Need näitavad selle ainegrupi erinevaid toimeid.
Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimasteid kui aineid, mida võidakse tarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. See tähendab, et alkohol ja tubakas on samuti uimastid.
Võitlemisel uimastihulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, kaasaegse ja selge info
levitamine. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste seas veel erandlik , siis nüüd on narkootikume kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Narkootikumide puhul on selgunud , et kõige rohkem kahju tekitab teadmatus. Kiputakse arvama, et ühed või teised narkootilised ained ei oma mingit sõltuvusttekitavat toimet, kuid sellist fakti narkootikumide puhul tegelikult ei eksisteeri. Kunagi ei pruugi täpselt teada, mida sulle pakutud aine sisaldab.
Kõige tuntumad narkootilised ained on:
Marihuaana - puru suitsetamiseks
Hašisi – tahked tükid, pulber või õli suitsetamiseks
Heroiinpulber nina kaudu sisse tõmbamiseks või lahus süstimiseks
Kokaiin – pulber nina kaudu sissehingamiseks
Amfetamiin ja ecstasyerinevad tablettidena, pulbri ja kapslite puhul
Kuna meil on narkomaania veel uus ja huvitav, on informatsiooni narkootikumide kohta vähe. Üleannustajaid ja narkokurjategijaid on palju ja tänu sellele on narkomaania hoogne levik praegu paratamatu. Kui kaua see kestab ja kui kaugele areneb, on juhuslik ja sõltub meist endist . Koos suudame me narkomaania vastu võidelda! Aitäh !
Narkootikumid - Kõne #1 Narkootikumid - Kõne #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KadiSaks Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Narkootikumid - kõne
2
docx

Narkootikumid - kõne

Kõne Narkomaania Narkomaania on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas. Narkomaania on haigus kogu eluks. Isegi kui narkomaan tarvitamise maha jätab, on ta mittetarvitav narkomaan. Narkomaania tekib tavaliselt uimastite proovimise tagajärjel vaatamata sellele, kas tarvitamine on kogematta või meelega. Põhiliselt kulgeb protsess järgmiselt: + algne rõõmujoovastus - lühiajaline (näiteks oopium) + talumusjärk - tekib aeglaselt ja on ajutine. Maks suudab ja jõuab veel uimasti lammutada ning soodustada väljumist. + vaimne ja füüsiline sõltuvus - seda iseloomustavad klassikalised ärajätunähud e. katkestusnähud. + ärajätunähud - tekivad 12-48 tundi pärast uimastite tarvitamise katkestamist. Sõna narkomaania tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune

Eesti keel
Narkootikumid
14
docx

Narkootikumid

Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul

Rahvatervis
Referaat narkomaaniast
5
doc

Referaat narkomaaniast

Eesti ja teised sotsilistlikud maad on praegu olukoras kus arenenud maad olid 1960. aastate lõpul ja 70ndate esimesel poolel. 1980. aastate lõpust on hakatud narkootikumide tarvitamine Euroopas jälle kasvama. Kui arenenud maades on välja kujunenud selged seisukohad ja lähenemisviisid sellele probleemile samuti mitmesugused abisaamise võimalused siis meil tuleb see tee alles läbi käia. Mis on narkootikum? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske kuid mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aine mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasuguseks toimeks on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul

Ühiskonnaõpetus
Uimastid
11
doc

Uimastid

.......................................................................4 Sõltuvuse liigid.......................................................................................................................5 Narkootikumite põhiliigid......................................................................................................6 Levik.......................................................................................................................................8 Mida halba teevad narkootikumid?........................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus Uimastid jagunevad kaheks: 1) legaalsed uimastid ­ tubakas ja alkohol

Kirjandus
Narkootikumid
9
doc

Narkootikumid

SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest..........................

Informaatika
Narkomaania
15
doc

Narkomaania

lahendada. Leidub ikka suurel hulgal inimesi, kes narkootikume tarbivad ja tootmisega tegelevad ning kahjuks neid inimesi tuleb meie ühiskonda aina juurde ja juurde. On paratamatu, et inimestes tekib huvi ja uudishimu proovida mõnuaineid, see siiski ei kehti kõikide inimeste kohta kuid enamik noorukeid moodustavad selle suure osa protsendist, kes on huvitunud narkootikumidest. Räägitud, kui halb ja mida halba võivad narkootikumid tekitada ühiskonnale, endale, lähedastele, tervisele, kuid siiski on tahe proovida kõik see ära- mis tunde need ained meie kehas tekitavad. Tulenevas uurimustöös saame teada mis on narkomaania, mida teevad narkootikumid inimesega, mis on narkootikumide põhiliigid, millised on psüühilised, füüsilised kahjustused, sotsiaalne mõju inimkehale. Miks hakkavad noored narkootikume tarbima või sunnitakse neid seda tegema. Lühike ülevaade ka karistustest, mis määratakse, kui on

Sotsioloogia
Alkaloidid - narkootikumid referaat
15
doc

Alkaloidid - narkootikumid referaat

KOOL Alkaloidid (referaat) Õpilane: NIMI Juhendaja: NIMI Sisukord. Eessõna.................................................................. Mis on narkootikum?................................................... Mida halba teevad narkootikumid?................................................................. Amfetamiin, Ecstasy.................................................................. Ravimisõltuvuse iseärasused.................................................................. LSD....................................................................... Kokaiin.................................................................... Narko-esmaabi......................................................... Lõppsõna..............

Keemia
TUNTUMAD ILLEGAALSED UIMASTID
7
docx

TUNTUMAD ILLEGAALSED UIMASTID

TUNTUMAD ILLEGAALSED UIMASTID Marihuaana Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine, lihtsaim kanepitoode valmistatud kuivatatud õitest ja lehtedest. Tarvitamisel, nii suitsetamisel kui suukaudsel, tekib eufooria ja lõdvestustunne, kaob reaalsustaju, tekib ajas mitteorienteerumine ja tundemaailma intensiivistumine, sageli pidurdamatu naer ja jutukus, muutused koordinatsioonis ja kontsentreerumises. Kasutajal on jutukas, võib tekkida depersonalisatsiooni tunne, kuid siiski on tõestatud, et samas väheneb inimestevaheline suhtlemine. Lühimälu ja tähelepanu, reaktsiooni aeg ja käelised oskused on häiritud. Kõige sagedamad ebameeldivad kõrvaltoimed on hirm ja paanika, kuid võib esineda ka paranoia ning hallutsinatsioonid. Kanepi suitsetamine on vähkitekitav ja põhjustab mutatsioone, kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas. Hasis (kanepivaik) Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Taval

Meditsiin




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun