Kihutuskõne Tervist lugupeetud klass ning õpetaja! Oleme täna siin, et arutada, mida me sooviksime muuta Eesti haridussüsteemis. Kas on üldse vaja seda muuta või on kõik ideaalne? Ei, see ei ole ideaalne ja kindlalt oleks vaja seda korrastada ja ümber teha. Haridussüsteem kui tervik, on selline asi, mis peaks pidevalt muutuma ja käima kaasas ajaga, kuid samas ei tohiks olla järske suuri ümberkorraldusi. Muutus peaks toimuma vaikselt ja laskma lainel end kanda, ise vahel aerudega suunates. Nagu ütles Herakleitos: „Miski pole püsiv peale muutuste.” Sellepärast arvan, et kui muutused toimuksid pidevalt ja vähehaaval, siis oleks õpilased ja ka ühiskond rahulikum ning parem. Seda selleks, et kui haridussüsteem on vana ja aegunud, tekib rahulolematus õpilaste seas ja sellest tekivad muud probleemid nagu liigne stress ja mõtted, et miks on mul sellist asja vaja teada. Kuid lõpuks peab muutus...
Piduliku ehk olmekõne eesmärgiks on inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõned Üksikisikud, mitmesugused inimgrupid, erakonnad, äriuhingud tahavad ühiskonnas oma ideid tutvustada ja propageerida. Toimub ju ühiskonnas erinevate ideoloogiate võitlus ning eelise saab see, kes oma ideid häälekamalt, veenvamalt ning mõjuvõimsamalt tutvustada ning levitada suudab. Veenmis- ehk propagandistlik kõne on näiteks poliitiline kõne, kihutuskõne, tootetutvustus, aga ka parlamendikõne, kohtus süüdistus- või kaitsekõne. Selliseid kõnesid esitatakse erakonna kongressil, koosolekul või istungil. Veenmiskõne eesmärgiks võib olla ka inimeste liikluskäitumise või toitumisharjumuste muutmine, alkoholi ja suitsetamise või narkootiliste ainete vastu võitlemine. Veenmiskõne eesmärk on muuta inimeste suhtumist või käitumist. Veenmisel kasutatakse ühepoolseid argumente, s.t vastavalt vajadusele kas siis ainult
sajand. Kurtuaasse kirjanduse aineks on eelkõige rüütlite seiklused, kangelasteod, armastus, naudingud. Rüütlikirjandusel oli oluline osa kirjanduse kunstilisuse arengus. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. Antiikajal jagati kõned õiguslikeks, arutlevateks ja pidulikeks. Tänapäeval liigitatakse kõned olmekõnedeks (tervitus-, õnnitlus- ja tänukõne), informeerivateks (loeng, ettekanne, informatsioon) ning poliitilisteks (kihutuskõne, poliitiline kõne). Kõnede erinevused tulenevad peamiselt nende eesmärkidest, probleemikäsitlusest, süvenemisastmest ja pikkusest. Kõne tüüpilised osad on sissejuhatus, aine/probleemi käsitlus ja lõpetus. Sissejuhatuse ülesanne on pöörduda kuulajate poole, saavutada nendega kontakt ning juhatada nad aine/probleemi juurde. Kõne põhiosa on aine/probleemi esitus/käsitlus, mis võib põhineda jutustamisel, kirjeldamisel või arutlemisel. Kõne lõpetuses
annaabi.ee 
