PRESENT SIMPLE I You work here. ... do not (don't) work ... We They Do you work here? Yes, I do. / No, I don't. He She works here. ... does not (doesn't) work ... It Does she / he work here? Yes, she / he does. / No, she / he doesn't. Time expressions always often not often never usually normally rarely sometimes occasionally hardly ever when after before unless in case as soon as until Uses - for permanent facts - for actions and situations which are generally true - for habits and routines PRESENT CONTINUOUS bebe++ ing ing I am (I'm) You are (you're) She/He/It is (she's/he's/it's) (not) + working here. We are (we're) They are (they're)...
KESTEV OLEVIK Present Continuous Kestev olevik väljendab tegevust mis toimub praegu. ,,be" olevikus + põhitegusõna / I am;he, she, it is;we, you they are / -ing vorm Küsiv vorm moodustatakse sõnajärje muutumise teel ja eitav vorm not lisamisega peale BE vormi: N: Jaatav- He is reading. Küsiv- Is he reading? Eitav- He is not (isn't) reading. Märksõnad: now (paregu) at present (praegu) at the present moment (käesoleval tehtkel) at the moment (käesoleval hetkel) N : The children are sleeping now. (Lapsed magavad praegu.) At present h...
KESTEV OLEVIK AM, IS või ARE + tegusõna + ING Näited: She is reading a book now. She is not reading a book now. Is she reading a book now? LIHTOLEVIK Tegusõna 1. põhivorm. Eitavas ja küsivas lauses abitegusõna DO + tegusõna 1. põhivorm. Näited: They read a book every day. They don't read a book every day. Do they read a book every day? Erandid!!! Kui me räägime temast (he, she, it), siis lisatakse tegusõna lõppu S või ES. Eitavas ja küsivas lauses võetakse appi abitegusõna DOES ning tegusõna 1. põhivorm. Näited: She reads a book every day. She doesn't read a book every day. Does she read a book every day? LIHTMINEVIK Jaatavas lauses kasutatakse tegusõna 2. põhivormi. Eitavas ning küsivas lauses kasuta abitegusõna DID ning tegusõna 1. põhivormi. Näited: We played football yesterday. We didn't playfootball yesterday. Did we play football yesterday? TULEVIK BE GOING TO + tegusõna 1. põhivorm Näited: We are going to play football tomorrow. ...
MOODUSTAMINE ABITEGUSÕNAD AJAMÄÄRUSED AEGADE Et moodustada eitavat, küsilauset NIHE KAUDSES KÕNES AJAVORM Present Simple Tegusõna I põhivorm Always, often, usually, Lihtolevik (algvorm) do sometimes, seldom, does every .... , once a year, he / she / it +s twice a month ...... Past Simple Tegusõna II põhivorm did Yesterday, ..... ago, Lihtminevik (+ ed) last night / week / ..... Present am am Now, at the moment, Continuous is + - ing is Listen! Look! Kestev ole...
English Grammar - The most common tenses in English Tense Signal words Use Estonian Form Examples · something happens repeatedly *korduv tegevus every day · how often something happens *püsiv olukord sometimes, *tulevikus · one action follows another I work Present twice a week toimuv, seotud · things in general infinitive he works Simple always, often sõiduplaanidega · after the following verbs (to love, ...
docstxt/1319115192148303.txt
TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev O [ ma töötan (igal suvel) ] [ ma töötan (praegu) ] [ ma olen (siin) töötanud (alates [ (täna) olen ma (jub 1987. a.) ] töötanud ] O L I, you, we, they I am E work working I, you, we, they have worked I, you, we they have bee V He, she, it He, she, it is He, she, it has He, she, it has b I works working worked ...
TEGUSÕNA PASSIIVI AJAD Present Present Simple Continuous Present Perfect AM + BEING + III HAVE/HAS + BEEN + OLEVIK AM/IS/ARE + III pv pv III pv nt. I am often invited to nt.She is being nt. They have been parties. manipulated. silenced by her sharp tongue. Passiivi Past Simple Past Continuous Past Perfect kasutatakse WAS + BEING + III samadel asjaoludel, MINEVIK WAS/WERE + III pv pv HAD + BEEN + III pv mil akti...
Olevik: PS He/she/it + -s /Does I/you/we sama /Do PC am/is/are + -ing PP ... + Have/has + III PPC ... + Have/has been + -ing Minevik: PS -ed/III PC Was/were + -ing PP I/she/it/you/they + Had + -ed/III PPC - ... + had + been + -ing PPS - ... + have/has + III Olevik: Present Simple Lihtolevik: Tegijale harjumuspärane, tihti korduv tegevus, loodusseadused, sõiduplaanid, püsiv olukord. Eevery day/month/ year/once twice a week /often/ usually/ always/seldom/never. Tulevikku väljendades pärast: when, after, as soon as, until. Olekut väljendavate tegusõnadega: Like, love, hate, enjoy, prefer, adore; See, hear, smell, taste, feel, look, sound; Know, believe, understand, realise, remember, forget, notice, recognise, think, seem; Be, contain, include, belong, need, cost, mean, want, have, wish, own. He/she/it + -s /Does I/you/we sama /Do Present Continuous Kestev olevik: Tegevus toimub praegu. Tegevus toimub lähiajal....
Past Continuous ( Progressive ) -ing vorm Kestev minevik PR talk talking play playing Kestev minevik väljendab tegevust, · Kui sõna lõpeb e- ga mis oli toimumas mingil kindlal ajal Come coming minevikus. Take taking Moodustamine : · Kui sõna lõpeb t- ga "be" minevikus + põhitehusõna / was; were / -ing vorm Sit sitting Put putting JAATAV · Kui sõna lõpeb ie- ga (ma olin töötamas) Lie lying I was working - ma töötasin Die dying You were working - sa töötasid She/he/it was working - ta/ see töötas We were working - me töötasime Present Continuous (Progressive) You were workin...
TEGUSÕNADE PÖÖRAMISE TABELID REEGLIPÄRASED VERBID INDICATIVO kinde kõneviis l INFINITIVO PRESENTE PRETÉRITO PRETÉRITO FUTURO algvorm olevik INDEFINID IMPERFECT tulevik O O kestev lihtminevik minevik BAILAR bailo bailé bailaba bailaré tantsima bailas bailaste bailabas bailarás baila bailó bailaba bailará bailamos bailamos bailábamos bailaremos bailáis bailasteis bailabais bailaréis bailan bailaron bailaban bailarán COMER como comí comía comeré sööma ...
Inglise keele ajavormid: 5. Õppeaasta Ajavorm Tähendus Vormid Abisõnad Present Continuous Kestev olevik am Look! Listen! Now! At (Present Progressive) BE is +ING the moment. At the are present. Present Simple Üldolevik He, she, it + S Always, usually (Indefinite) They, we, you, I (s) Sometimes, every ?does (he, she, it) (s) often Do (they, we, you, I) (s) Past Simple Lihtminevik II pv/ -ed Last, yesterday, ago ?Did + I pv (ed) In 1950 -Didn´t +I pv (ed) P...
PRESENT PAST TENSES FUTURE TENSES TENSES minevik tulevik olevik Present Simple Past Simple Future Simple lihtolevik Lihtminevik Lihttulevik I You + I põhivorm + II pv We ? , - Do + I pv. ?, - Did + I pv Will + I põhivorm They He + I põhivorm + S Tegevus tulevikus, mis ei She ?,- Does + I pv Lõpetatud tegevus ole ettekavatsetud It (yesterday, last week) (tomorrow, next week, next year) Korduv tegevus, faktid (always, often, usually, every day, normally) Present Continuous Past Continuous GOING-TO Future Kestev olevik Kestev minevik ...
Get/ Have something TENSE ACTIVE PASSIVE WHEN? done Present Simple Am/is/are + Every day, year, often, I pv + do/does Have/ get + sth+ III pv Lihtolevik III pv usually, always Past Simple Yesterday, last year, II pv(-ed)+ did Was/ were + III pv Had/got + sth + III pv Lihtminevik ...
Grammar Present Simple (Lihtolevik) and Present Continuous (Kestev olevik) PRESENT SIMPLE - LIHTOLEVIK Lihtolevik väljendab: 1) Harjumuspärast tegevust või seisundit olevikus. What time do you usually get up? 2) Üldtuntud tõdesid ja fakte. It always rains in October. 3) Oskusi ja võimeid. She speaks English well. Juhul kui tegusõna lõpeb häälikuga `s` või ühenditega sh`, `ch`, lisatakse ainsuse kolmandas pöördes tegusõna lõppu ` ES` (switch switches). Täpselt sama reegel kehtib tegusõnade kohta, mis lõpevad häälikuga `o` (go goes). Erandina tuleks välja tuua tegusõna `have`, mille ainsuse kolmas pööre on has. He/She has a nice car. Does he/she have a nice car? He/She does not have a nice car. Juhul kui küsimus algab küsisõnaga (when, where, how, why, what), järgneb küsisõnale alati abitegusõna DO või DOES. Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I live in Tallinn. Do ...
PAST NOW FUTURE PRESENT SIMPLE (üldolevik) He handles the export side of our He, she -s business. PRESENT CONTINUOUS You are dancing well tonight. (kestev olevik) Am, is, are + ing PAST SIMPLE (üldminevik) He went there by car. -ed, II PAST CONTINUOUS I was reading when the phone rang. (kestev minevik) Was, were + -ing PRESENT PERFECT I have lived here since 1983. (täisminevik) I have lived here for 10 years. Have, has + -ed, III PAST PERFECT She had left when i arrived. (enneminevik) Had + -ed, III FUTURE (tulevik) I will give up smoking. Will I am goi...
Eesti keel Inglise keel Tähestik Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, ...
ENGLISH GRAMMAR KAS SA TEADSID? Inglise keele grammatika peegeldab seda keelt kõnelevate rahvaste ajalugu ja olemust! Kuningriigis on olulisel kohal olnud viisakus ja kombed. Ülikud ei saa hakkama teenijateta (abitegusõnad)! Ülikud on kõikjal tuntud oma kitsiduse poolest (mitte midagi ei ole topelt, e.g. ei mingit topelt eitust)! Pikk ajalugu on lihvinud keelt ja tulemuseks on lihtne loogika ja käändelõppude puudumine! Mitmekesine ajalugu on aidanud kaasa eri päritolu sõnavarale ning ka hääldusmuredele. Väidetavalt on üle poole inglise keele sõnavarast mitte anglo- saksi päritolu, ehk siis laenatud – kontrolli hoolega, kas ‘sympathy’ ikka tähendab ‘sümpaatiat! kaastunne Aari Juhanson, MA 2009 Tenses – Tegusõna ajad • Olevik (Present) • Minevik (Past) • Tulevik (Future) • Kaudne tulevik (Future-in-the-Past) ...
AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE ; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT I pv ( +s ); do/does Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. ev SMPLE live, goes every day, usually, often, somtimes, always,never Lihtolevik THE PAST SIMPLE II pv; did ,lived, Tegevus toimus minevikus. Lihtminevik went yesterday, last week, two years ago, in 1998 THE FUTURE SMPLE ( shall ) / will +I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go tomorrow, next week, soon, later, In 2050 THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus. Kaudne tulevik ...
THE TENSES AJAVORMID JA NENDE KASUTAMINE AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT SIMPLE I pv. (+ s); do/does + I pv. Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. püsiv olukord, ajagraafikutega seotud tulevik Lihtolevik live, goes every day, usually, often, sometimes, always THE PAST SIMPLE II pv.; did + I pv. Tegevus toimub minevikus. Lihtminevik lived, went yesterday, last week two years ago, in 1998 THE FUTURE SIMPLE be going to/ will + I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go/ won´t tomorrow, next week, soon, later, in 2012 TH...
Present Simple (lihtolevik) Infinitive + He/she/it+-s Signal words: Every day, sometimes, always, often, usually, never + I work. He works. I go. He goes. - I don't work. He doesn't work. I don't go. He doesn't go. ? Do I work? Does he work? Do I go? Does he go? Present Continuous (kestev olevik) To be (am/are/is) + infinitive + -ing Signal words: now, at the moment, look!, listen! + I'm working. He's working. I'm going. He's going. - I'm not working. He isn't working. I'm not going. He isn't going. ? Am I working? Is he working? Am I going? Is he going? Present Perfect (täisolevik) Have/has+ infinitive + -ed / 3rd IRW Signal words: yet, never, ever, already, so far, since, for, recently + I have worked. He has worked. I have gone. He has gone. - I haven't worked. He hasn't worked. I haven't gone. He hasn't gone. ? Have I worked? Has he worked? Have I gone? Has he gone? Past Simple (lihtminevik) Infinitive+ -ed (/ 2nd IRW) Signal ...
Inglise keeles Eesti keeles + -/? Usage Näited 1. Present Simple Lihtolevik I ajavorm Do, don't, does, doesn't A permanent state, a generally Every day, always, often, (He, she, it + -s) known fact, usual or repeated usually, sometimes, rarely, actions, timetables, sport never, on Monday, in the commentaries, other events morning. Facts. ...
Present Simple (lihtolevik) Abitegusõnu do, does kasutatakse ainult + 1.põhivorm + (e)s he, she, it eitavates ja küsilausetes. - do (does) + not + 1.põhivorm ? do (does) + 1.põhivorm Väljendab: Korduvat tegevust, püsivat olukorda, sõiduplaanide jms. Seotud tulevikku Spikkrisõnad: always, sometimes, seldom, often, usually, once a week, twice a day, every day, on Mondays Present Continuous (kestev olevik) Be(am, is, are), kasutatakse jaatavates, + be (am, is, are) + 1.põhivorm ing eitavates ja küsilausetes. - be (am, is, are) + not+ 1.põhivorm -ing ? be (am, is, are) + 1.põhivorm ing Väljendab: Praegu toimuvat tegevust, praeguse momendi vältel toimuvat tegevust, ettekavatsetud tegevus tulevikus Spikkrisõnad: now, at the moment, at 6'clock, today Present perfect (täisminevik...
PRESENT PRESENT PRESENT PRESENT PAST SIMPLE PAST PAST PERFECT PAST PERFECT SIMPLE CONTINIOUS PERFECT PERFECT CONTINUOUS SIMPLE CONTINUOUS SIMPLE CONTINUOUS Lihtolevik Kestev olevik Täisminevik Kestev Lihtminevik Kestev minevik Enneminevik Kestev täisminevik enneminevik I pv Am/is/are, I pv, Has/have, III Has/have, II pv, -ed Was/were, -ing Had, III pv Had, been, -ing -ing pv/-ed been, -ing *Recurring *Action *(Giving new *Acti...
Present Simple I Make Do not make Do I make? (lihtolevik) He/she/it Speaks Does not speak Does they go? We/you/they Do not go Do not go Present Continuous I am speaking Am not speaking Am I speaking? (kestev olevik) He/she/it is going Is not going Is he going? We/you/they are making Are not making Are you making? Present Perfect I Have asked Have not asked Have I asked? (täisminevik) He/she/it Has gone Has not gone Has she gone? We/you/they Have made Have not made Have they made? Present Perfect I have been asking Have not been asking Have I been asking? Continuous (kestev He/she/it has been going Has not been going Has he been go...
Ajavorm Mille puhul Tegusõna vorm: Näide kasutatakse? Peresent Simple - Tihti korduva Tegusõna algvorm You speak English. Lihtminevik tavalise teo puhul. (+es/s ainult HE, (Sa räägid inglise Selleks võib olla SHE, IT puhul) keelt.) hobi; igapäevane She speaks English. plaanitud tegevus; (Ta räägib inglise tegevus, mis juhtub keelt.) tihti. Võib ka olla tegevus, mida unustatakse tihti või enamasti ei tehta. Past Simple - Lühiajaline tegevus, Tegusõna+ed või I called Debbie. Lihtolevik mis algas ja lõppes ebareeglipärane...
Kommunism Sõnad ,,Kommunism" ja ,,kommunist" Tulid kasutusele Prantsusmaal. Sõna ,,kommunism" tuleb prantsus keelsest ja seda võib tõlkida kui kommuun või ühisomand. Sõna ,,kommunism" tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu. Sõnal ,,kommunism" oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele sotsialism. ,,Kommunist" on kommunismi ideoloogiate toetaja. Tuntuks on sõna ,,kommunism" teinud Nõukogude Venemaal valitsenud reziim. Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d : Diktatuur Vabaduse piiramine K...
Ing Present Simple Present Progressive/Continuous (lihtolevik) (kestev olevik) I vorm (play) am JAATAV he is I vorm+ing (playing) she I vorm+s (plays) are it do not I vorm (don't play) am EITAV he is not I vorm+ing she does not I vorm are (not playing) it (doesn't play) Do I vorm (Do ... play ... ?) KÜSILAUSE ...
Ing Present Simple Present Progressive/Continuous (lihtolevik) (kestev olevik) I vorm (play) am JAATAV he is I vorm+ing (playing) she I vorm+s (plays) are it do not I vorm (don't play) am EITAV he is not I vorm+ing she does not I vorm are (not playing) it (doesn't play) Do I vorm (Do ... play ... ?) KÜSILAUSE ...
Ing Present Simple Present Progressive/Continuous (lihtolevik) (kestev olevik) I vorm (play) am JAATAV he is I vorm+ing (playing) she I vorm+s (plays) are it do not I vorm (don't play) am EITAV he is not I vorm+ing she does not I vorm are (not playing) it (doesn't play) Do I vorm (Do ... play ... ?) KÜSILAUSE ...
SIMPLE CONTINUOUS PERFECT I (-s) DO/DOES AM/IS/ARE + ING HAVE/HAS + III pv. I learn English I am learning English I have learned English. I get up at 7 every day. I'm reading a good book at the I've learned 10 words today. He doesn't get up at 7. moment. He hasn't learned any new What time do you get up? He isn't reading anything at the words today. moment. How many words have you What are you reading at the learned today? moment? 1 Korduv tegevus. 1 Praegu toimuv. 1 Äsja lõppenud 2 Püsiv olukord. 2 Praeguse perioodi vältel 2 Täna/sel nädalal toimunud 3 Tulevikus toimuv, seotud toimuv. ...
Eesti keele iseloomustus 1. Eesti keele ajalugu · Eesti keel hakkas kujunema 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid: muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg. 2. Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): · Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. · Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). · Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. · Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. · Prosoodias (kõnelõ...
Affirmative tense Use Signal Words /Negative/Question · always · action in the present taking place Simple Present A: He speaks. · every ... once, never or several times N: He does not speak. tegevus, mis toimub ühe korra, mitte · never Lihtolevik Q: Does he speak? · normally kunagi või mitu korda · ...
PRESENT SIMPLE [s] lihtolevik · kestvad tegevused. Tom works in the market. · rutiinid. He works every day. · loodusseadused. The sun sets in the west. · ajatabelid ja programmid. The buss leaves at 7 am. · (spordi) kommentaarid. Ben passes ball to Tom. väljendid, mida kasutatakse: usually, often, always, every day/week etc, in the morning/afternoon/evening, at night/the weekend, on Friday etc. He works He don't work Does he work PRESENT CONTINUOUS [ is + ing] kestev olevik · tegevused, mis praegu leiavad aset. Karl is doing his homework at the moment. · plaanitud tegevus lähitulevikus. I am going to school tomorrow. · kui midagi toimub/muutub praegu. The number of burglaries is increasing. · alati sama korduv tegevus. You are always eating, when i wake up. väljendid, mida kasutatakse: now, at the moment, at present, these days, nowdays, still, today, tonight etc. He is working He isn't ...
PRESENT SIMPLE (lihtolevik) Form: 1st form (+s) Use: 1. Things in general. Nurses look after patients in hospitals. 2. Things that happen all the time or repeatedly. She usually goes away at weekends. 3. Laws of nature (things that are true in general). The sun rises in the east. 4. Timetable events. The train leaves at 6.50 p.m. Negative form: I don't (do not) normally eat my lunch here. He doesn't (does not) like this film at all. Question form: Do you live here? How often does it rain around here? Signal words: always, every day/month, never, normally, often, seldom, sometimes, usually etc. PRESENT CONTINUOUS/PROGRESSIVE (kestev olevik) Form: am/is/are + ing Use: 1. Unfinished actions happening at or around the time of speaking. Listen! Somebody is crying. They are building a new bridge in our town....
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (m...
Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? Do We/you/they go We/you/they do not go go? we/you/they NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, -h, -ch, -tch, -x või o-ga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad y-ga, mille ees on konsonant, muudavad y i-ks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: ...
Eesti keele tutvustus · Eesti keele kujunemine sai alguse 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid (muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg). · Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): 1. Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. 2. Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). 3. Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. 4. Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. 5. Prosoodias (kõnelõikude nähused) on oluline: intonatsioon kõnemeloodi...
Inglise keele ajavormid Tense Affirmative Negative Interrogative Adverbs Present Simple I do not + I 1) Do you go to school? every day (week, month, (Lihtolevik: Ma käin he, she, it } I-s he, she, it } does not + I 2) When does he go to year) koolis.) ex: I go to school. school? always often She goes to school. ! Who goes to school? sometimes usually once a week Past Simple ...
Present Simple · Korduv, regulaarne tegevus: I WORK every day / each Monday / only on Wednesdays. · Üldine, tavapärane tegevus; loodusseadused / füüsika etc. reeglid: I usually DO NOT WORK in summer. She DOES NOT WORK at night. Magnet ATTRACTS iron. · !!! Spordikommentarid: ... and now he PASSES the ball ... and off he GOES towards the goal... · 1pv (+s/es Å he/she/it); ? DO(ES)+ 1pv ; - DO(ES) not + 1pv Aari Juhanson, MA 2008 Present Progressive · Hetkel toimuv, pooleliolev tegevus: S/he IS TALKing on the phone now. I AM READing an interesting book. · Ajutine, regulaarsele ja tavapärasele vastanduv tegevus (tulevikku viitav): This summer they ARE not GROWing cucumbers as usual. They'RE GROWing tomatoes instead. · !!! Halvakspanu väljendus harjumuspärase tegevuse kohta: He IS always COMPLAINing! · BE (am/is/are) + 1pv-ing Aari Juhanson, MA 2008 ...
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajavormid Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik The past continuous...................................................................
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord 2 Ajavormid Tense vorms 3 Lihtolevik The present simple 3 Lihtminevik The past simple 3 Lihttulevik The future simple 3 Kestev olevik The present continuous 3 Kestev minevik The past continuous 4 Kestev tulevik The future conrinuous 4 Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited ...
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
TENSES. ACTIVE VOICE. 1. Present Simple (üldolevik) I (he, she, it s) he works Eitav,küsiv do (I, you, we, they) he does not work does (he, she, it) does he work? Verbidele, mis lõpevad infinitiivis ss, -sh, -ch, -x või o, lisatakse ainsuse 3. pöördes es he touches, she goes Verbidel, mis lõpevad y-ga, mille ees on konsonant, muutub y->ies carry - he carries Vrdl: play he plays 1. Harjumuspärane, korduv tegevus või seisund olevikus. Tom drinks tea every day. He lives in Brussels. 2. Üldtuntud tõed, loodusseadused The earth goes round the sun. 3. Tulevikus toimuv tegevus a) Sõiduplaanid, planeeritud programmid. The train for Tallinn leaves at 10. The course begins on Monday. ...
Lihtlause (The simple sentence) Lauseliikmed on alus (t/ie subject),iildis (the predicale), sihitis lthe objecr) ja mddrus (.the adver- blal1. Lau.eliikmek. rdih olla iiLl.,siksona r0i terve:dnade riihm ehl< lraas. faraline sdnajiirg on: Alus Oeldis Sihitis MAarus Tbm played sot:f yesteral0!-. My elder brother will play tahle tennis next week Lausete liigid (Klrds ol sentence.s) Viiitlaused (Statements'l teata...
Unit 1/ Present Simple be /lihtolevik + - ? I am your teacher I'm not am I German? Yes- I am, you are, she/she/it is, we are, You are in room 13 you aren't am you German? you are, they are. He is jane he/she/it isn't Is he/she/it German? No I'm not, you aren't, he/she/it isn't, we aren't, She is marta we aren't are we German? you aren't, they aren't. It is a school. you aren't are you German? We are students they aren't are they German? You are in class 12 They are teachers Unit 2 / present simple + - ? yes- I do, you do, he/she/it does. I work I don't work ...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust ,,Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" 2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - ...
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
