2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine 5. Jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine 6. Jääkreostuse likvideerimine 7. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks Riiklik keskkonnategevuskava Keskkonnastrateegia elluviimiseks töötati ajavahemikus 1997. aasta aprill kuni 1998. aasta märts välja üksikasjalik Keskkonnategevuskava (KTK). Vabariigi Valitsus kiitis KTK heaks 26. mail 1998 ja määras selle elluviijaks Keskkonnaministeeriumi. KTK laiem eesmärk on juurutada säästva arengu põhimõtteid KS-s sätestatud prioriteetsete põhieesmärkide (vt. ülal) kiire saavutamise kaudu. KTK koostamist finantseeris EL Phare programm. KTK-d iseloomustab:
3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine 5. Jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine 6. Jääkreostuse likvideerimine 7. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks Riiklik Keskkonnategevuskava(KTK) Töödati välja keskkonnastrateegia elluviimiseks Elluviia Keskkonnaministeerium KTK laiem eesmärk on juurutada säästva arengu põhimõtteid keskkonnastrateegias sätestatud prioriteetsete põhieesmärkide kiire saavutamise kaudu Täname kuulamast Leemet Käär Meelis Liiv
kavandatud tegevused kellelegi kohustuslikud. Paljud kavas ettenähtud tegevused siiski toimuvad, sest selle alusel koostati Eesti keskkonnastrateegia ja tegevuskava dokument, millest juhindub oma töös Keskkonnaministeerium. Riikliku keskkonnapoliitika üldsuunad ja prioriteedid, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse vallas, on ametlikult reguleeritud Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030 (aastast 2007). Keskkonnastrateegial omakorda põhineb keskkonnategevuskava aastateks 2007 2013, mis kinnitati samuti aastal 2007. Keskkonnategevuskava annab detailsed tegevused koos eelarve ja tegevuste täitjate ja indikaatoritega. Pikka aega on olnud ette valmistamisel ka kolmas oluline ja laiapõhjaline suunisdokument ,,Looduskaitse arengukava aastani 2035", mis peaks olema ühendav lüli keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava vahel. Käesoleval ajal täiendatakse seda
Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks.
alade valikut 10.05.2004 jõustus Looduskaitseseadus 2004 Matsalu rahvuspark 2009 alustas tööd Keskkonnaamet Kaitsealad Eestis 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa juhapuud 1927 Linnulaht 1930 Abruka mets rändrahn- suur kivi, mille diameeter vähemalt 1 meeter Mitu % Eesti territooriumis on kaetud kaitseaaladega? Maismaa 18% ehk 1/5, veealast Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis 2007 Eesti keskkonnastateegia aastani 2030 2007 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson “Silent Spring” 1972 ÜRO esimene Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis!! (väga oluline) 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO teine Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10) 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis)
putuka- ja rotimürgid, suuremõõtmeline kodutehnika. Enamasti kogutakse eraldi patareisid, kuna ülejäänud ohtlike jäätmete tekkimine on ebaregulaarne. Olmeprügi Kõik prügi, mis kuhugi eelneva alla ei mahtunud läheb olmeprügikasti. Selle prügikasti sisu rändab prügimäele. Kas Sa tead, et Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 380 kg olmejäätmeid, millest 140 kilogrammi moodustavad kasutatud pakendid? Kas Sa tead, et riiklik keskkonnategevuskava näeb ette vähendada aastaks 2010 olmejäätmete hulka 250-300 kilogrammini inimese kohta? ...aga, kas Sa ka tead, et kui võtta arvesse ka tööstusjäätmed, siis tuleb ühe eestimaalase kohta ligikaudu 9 tonni jäätmeid aasta? Kas Sa tead, et eelmise sajandi alguses kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500 kilogrammi, tänapäeval aga alla 100 kilogrammi? Millest selline erinevus?
iseloom ning kohaliku, piir- kondliku või üleilmse keskkonna haavatavus 24. Mis on keskkonnakava? keskkonnakava keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete saavutamiseks võetud või kavandatud meetmete, vastutuse ja vahendite kirjeldus ning keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete täitmise tähtajad. Keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete saavutamiseks tuleb organisatsioonil koostada keskkonnategevuskava(d). 25. Mis on keskkonnaülesanne? keskkonnaülesanne keskkonnaeesmärkidest tulenev organisatsiooni või tema osade suhtes kohaldatav üksikasjalik tulemuslikkuse nõue, mis tuleb nende eesmärkide saavutamiseks kehtestada ja täita; 26. Mis on keskkond? Keskkond – ümbrus, milles amet tegutseb (kaasaarvatud vesi, õhk, maapind, loodusressursid, taimestik, loomastik, inimesed ja nende omavahelised seosed) 27. Mis on keskkonnaeesmärk
valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel. Keskkonnavaldkonna arengut suunab Säästev Eesti 21 eesmärk "ökoloogiline tasakaal" ning selle alameesmärkideks on: · loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu · saastumise vähendamine · loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Keskkonnavaldkonna eesmärke täidetakse Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 alusel. [5] Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlikestrateegiate ja arengukavade. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr 302 " Strateegiliste arengukavade liigid, nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord " tuleb valdkondlike arengukavade koostamisel muuhulgas lähtuda ka
tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed. Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid
Keskkonnapoliitika: Keskkonnapoliitika on kogu ettevõtte keskkonnategevuse aluseks, mõjutades majandustegevust ja kavandatavaid arengusuundi. Keskkonnapoliitika kohustab tavaliselt ettevõtet pidevalt töötama keskkonnamõjude vähendamise nimel ning kooskõlas seadusandlike aktide, kehtestatud normide ja nõudmistega. Keskkonnapoliitika on KKJS võtmekomponent. Määratleb, mida organisatsioon soovib saavutada strateegilisel tasemel. Poliitika on seotud missiooni ja visiooniga. Keskkonnategevuskava: 1. Kuidas eesmärk saavutatakse? 2. Milline on ajakava? 3. Kes vastutab eesmärgi saavutamine eest? 4. Millised on ressursid? 5. Millal teostatakse kontroll eesmärgi saavutamise üle? Elluviimine ja toimine. Keskkonnaaudit: Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendades ja säilitades peab ettevõte oma keskkonnategevust pidevalt mõõtme/seirama ja hindama. KKJS sertifitseerimine: Org, kelle KKJS vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati
TAASTOOTMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Triin Engmann KP41 1. Programmi õiguslik tagapõhi 1.1 Eesti Vabariigi seadused ja eeskirjad · Kalapüügiseadus* · Looduskaitseseadus* · Kaitstavate loodusobjektide seadus* · Säästva arengu seadus * · Eesti keskkonnategevuskava 20042006 ja keskkonnastrateegia 2010* · Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava* · Eesti punane raamat * 1.2. Eesti jaoks siduvad rahvusvahelised konventsioonid · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon, Rio de Janeiro, 1992* · FAO kohuseteadliku kalanduse koodeks* · IBSFC Salmon Action Plan 19972010 (Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni Lõhekava)* · Berni konventsioon*
· avada Kaliningradi oblast jpm 1p-vastus õige, kuid viimased kaks punkti on segased, neid peaks korrigeerima 17)Missugused dokumendid loovad aluse Eesti säästva arengu alasele tegevusele? Eesti säästva arengu strateegia põhialused on sätestatud dokumendiga Säästev Eesti 21. Ka riiklik arengukava. 0,5p-ei ole välja toodud Säästva arengu seadust, Eesti Keskkonnastrateegiat ja Eesti Keskkonnategevuskava. 18)Missugune komisjon juhib alates 1992.a Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust? Säästva arengu komisjon. Komisjon töötab teemadega kaheaastaste tegevustsüklitena. Iga-aastastel istungitel analüüsitakse Agenda 21-s ja Johannesburgi tegevuskavas seatud eesmärkide elluviimise seisu ja määratletakse uued poliitilised suunad nii ülemaailmsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
saavutada elukvaliteedi kõrgeim tase on kaasa toonud või toomas: ohutu, tervist säästva ja soodustava KK kahjustumise, halvad tarbimisharjumused, looduslikke iseärasusi mittearvestav maakasutus. Eesti KK starteegia aastani 2030: määratletud pikaajalised arengusuunad loodus KK hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas KK valdkonna seostes majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale loodus KK ja inimesele. Rakendamine: Keskkonnategevuskava kaudu. KK strateegia eesmärgid (17): Jäätmed: aastaks 2030 on vähendatud 30% võrra ning oluliselt vähendatud jäätmete ohtlikkust. Jääkreostus: aastaks 2030 on likvideeritud kõik jääkreostuskolded. Joogi ja suplusvesi: on inimese tervisele ohutu. Veekogude seisund: saavutada põhja ja pinnavee hea seisund, hoida veekogusid millel juba on hea Maavarad: KK sõbralikum kaevandamine ja resursside efektiivne kasutamine ning min.kadude ja jäätmetega.
1997 – I „Eesti keskkonnastrateegia“ 1998 – „Eesti punane raamat“ 2000 – Natura 2000 2002 – ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents Johannesburgis 2004 – VI looduskaitseseadus; Eesti esitab Euroopa Komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga 2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus 2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013 2009 – Keskkonnaamet 2012 – looduskaitse arengukava aastani 2020; ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2013 – Keskkonnaagentuur (KAUR) LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED looduskaitse mõiste käsitlused: o 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku,
Teine samm energia, vee, materjali (nt paber) säästmine ja keskkondliku ning sotsiaalse aspekti arvestamine igapäevaste sisseostude tegemisel (ökotooted, aus kaubandus). SAHi teemade käsitlemine moodulite või teemanädalatena, õpetajad teevad omavahel koostööd. Kolmas samm oleks koolile oma keskkonna tegevuskava või keskkonnajuhtimissüsteem (nt ISO 14001), SAH on paljudesse või kõikidesse õppeainetesse ja –kavadesse integreeritud, keskkonnategevuskava osa kooli kvaliteedistandardist. Koostöösse lasteaiaga on hõlmatud ka lapsevanemad ja kohalik kogukond. Seega saame: Tarbida vähem - kui osta kvaliteetseid mänguasju ja vahendeid, saab neid kasutada korduvalt ja seetõttu ei pea ostma ka pidevalt uusi asju. Osta kvaliteetseid tooteid - lasteaedades ei pea olema mõttetuid plastmassist mänguasju. Tuleks osta kvaliteetsem toode, mis kestab aastaid. Kasutada vähem pakendeid
jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine, see on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse.Tulenevalt ohust kasutada metsaressurssi pikaajalises perspektiivis rohkem kui seda juurde kasvab, on võimalik seadusandlusega piirata metsavarude kasutamist. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Seaduses sätestatud piiranguid muudetakse paindlikult vastavalt metsakasutuse eesmärkide täitmisele.Puistute õigeaegne raie ja metsa kiire uuendamine sobilike puuliikidega võimaldab kasutada metsamaa tootmisvõimet parimal moel
1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2007. Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm
02.2007) Eesmärk: määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Sisuliselt: nn "suur katustrateegia" loob raami mitmetele valdkondlikele arengukavadele. Seotud säästva arengu riikliku strateegiaga Säästev Eesti 21 (RK 14.09. 2005. Rakendamine: Keskkonnategevuskava kaudu; praegu kehtiv aastateks 2007-2013 (kiidetud heaks VV poolt 20.02.2007) Välja toodud konkreetsed tegevused, nende prioriteetsus, vastutajad, eeldatav maksumus jne. Näiteks: Biolagunevate jäätmete taaskasutamise arendamine, prior. 80%, vastutajad KOV, e/v, KKM; maksumus u. 204 miljonit kr. Näiteks: Järelevalve tõhustamine kalapüügi üle, 60%, KKI, 121 milj. Toetavad arengukavad: Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 (VV otsus: 21.10
Keskkonnapoliitika- on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel ning on avaliku, era- ja mittetulundussektori tegevusjuhis keskkonnaküsimustes. Keskkonnastrateegia- on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning eesmärkide saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnategevuskava- on süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja protseduurid keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad, vajaminev raha ning rahastusallikad. Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted ja rakendamise vahendid. · Energia, ressursitõhus vähese CO2 heitmega majandus (ringmajandus) · Nutikad ja säästvad linnad · Looduskapital (loodusvarad koos ökosüsteemiteenustega) · Kliimamuutustega kohanemine
aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002. aastal toimus ÜRO säästvaarengu maailmakonverents (Rio+10) Eesti – ja säästev areng: 1992. aastal osaleti Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja Arengukonverentsil 1995 – Säästva arengu seadus 1996 - Eesti Säästva arengu komisjon 2001 - Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti säästva arengu strateegia lähteülesande – Säästev Eesti 21 Strateegilised keskkonna ja looduskaitse dokumendid: Keskkonnakaitse strateegia, Eesti Keskkonnategevuskava, Säästev Eesti 21, Eesti Bioloogilise mitmekesisuse kaitsestrateegia ja tegevuskava, Hea Põllumajandustava, Põllumajanduse- keskkonnaprogramm, Maaelu arenguprogramm. LIIGIKAITSE Ajalugu: 1664 Rootsi metsaseadus. 1910 Esimene kaitseala - Vaika linnukaitseala. 1920 E. Sphor tõstatas 11 liigi kaitse vajaduse. 1920ndad E. Reinwaldt uuris haruldaste imetajate levikut ja tõstatas nende kaitseküsimuse. Teisi imetajaid ja linde püüti kaitsta jahiseaduse kaudu.
EESTIS: · 60 loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüüpi · 51 liigi (15 soontaime-, 6 sammaltaime-, 5 · imetaja-, 1 kahepaikse-, 8 kala- ja 16 selgrootuliiki) jaoks. · Ahmi, pringli ja atlandi tuura jaoks erialasid ei · looda. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. KESKKONNATEGEVUSKAVA AASTATEKS 2007-2013 ja KESKKONNASTRATEEGIA OMAVAHELINE SEOS: · Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaan. · Juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest. · Arvestab mitmete teiste arengukavadega ( nt Eesti kalanduse strateegia, Eesti maaelu strateegia ja arengukava 2007-2013,Looduskaitse arengukava aastani 2035 jne). KESKKONNASTRATEEGIA PÕHIMÕTtED: Keskkonnahoid säästev areng, keskkonnapiirangud.
Jäätmeseadus Jäätmete nimistud Riigi jäätmekava Liigitamise kord Eesti Keskkonnastrateegia (2010; 2030) Taaskasutamise ja kõrvaldamise toimingud ja Eesti Keskkonnategevuskava (2007-2013) kord Säästva arengu seadus Jäätmekäitluslitsentside andmise, muutmise, Saastetasu seadus kehtetuks tunnistamise kord Pakendiseadus ............................jne! Pakendiaktsiisi seadus Euroopa liidu õigusaktid
keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaatorid ning koostatakse ka lühike keskkonnaaruanne. 9.3. Tegevuskavad Tegevuskavade koostamine on üks keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementidest. KKJS kavandamisel selgitatakse välja ettevõtte keskkonnaaspektid ja mõjud, koostatakse keskkonnapoliitika, seatakse üldised keskkonnaeesmärgid ning töötatakse välja tegevuskavad. Kui keskkonnaeesmärgid on püstitatud, peab välja töötama konkreetse plaani keskkonnategevuskava, mis näitab kuidas, millal ja milliseid ressursse kasutatakse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Tegevuskava peab vastama järgnevale 6 küsimusele: · Milline on eesmärk? Siin kirjeldatakse lühidalt eesmärki, mida soovitakse saavutada. Eesmärki kirjeldatakse nii, et pärast on võimalik selle saavutamist hinnata. Eesmärk peab olema reaalselt saavutatav. · Kuidas eesmärk saavutatakse (tegevused ja meetmed)? Selles punktis kirjeldatakse
teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga. Lisaks kaasati parema oskusteabe saamiseks ning arengustsenaariumite väljatöötamiseks eksperte. Olulise tähtsusega riigielu küsimusena kuulub metsanduse arengukava kinnitamisele Riigikogus. Arengukava aruandlus selle täitmise, arengukavas ja selle rakendusplaanis seatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta (sh 10-aastase perioodi raiemahtude ülevaade) Vabariigi Valitsusele toimub läbi keskkonnategevuskava aruandluse. Metsanduslik seadusandlus Metsanduse arengud Eestis on sõltunud riigi poliitikatest ning erinevatel perioodidel valitsenud riigikordadest. Eestlastel on olnud suhteliselt tagasihoidlik roll metsandusliku seadusandluse kujundamisel viimastel sajanditel. Iseseisva majandusharuna algas metsamajanduse areng 18. sajandil, kui Eesti oli osa Vene impeeriumist. 1802. aastast pärit Venemaa metsaseadus keskendus peamiselt riigimetsadele, mida oli
Agenda 21 eesmärgid: Majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; inimkonna elukvaliteedi parandamine ja põhiliste vajaduste rahuldamine; rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine ning inimeste hoiakute ja harjumuste muutmine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine arvestades keskkonna taluvuspiiridega; jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Strateegilised keskkonna ja looduskaitse dokumendid: Keskkonnakaitse strateegia, Eesti Keskkonnategevuskava, Säästev Eesti 21, Eesti Bioloogilise mitmekesisuse kaitsestrateegia ja tegevuskava, Hea Põllumajandustava, Põllumajanduse- keskkonnaprogramm, Maaelu arenguprogramm. Keskkonna- ja Arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruande “Meie ühine tulevik” (Our Common Future) mitteametlik nimetus. B. a-s sõnastati esimest korda kontseptsioon säästvast arengust, mis peaks tagama tänase põlvkonna vajaduste
annaabi.ee 
