Tänu madalatele hüvedele on vähe töötuid. Negatiivne - Kohalikele elanikele madalad hüved (madalad pensionid/töötuabirahad) 8. Mida tähendab ühiskonna jätkusuutlikkus? Püütakse rahuldada nii praegusi kui tulevasi vajadusi. 9. Mis iseloomustab head valitsemist? Võimu õiguspärasus Tulemuslikkus e. Efektiivsus Läbipaistvus Kodanikke kaasav iseloom, mis vähendab mässumeelsust. 10. Miks võime öelda, et tugeva keskklassiga riik on stabiilne? Inimesed usaldavad riiki rohkem ja näevad tulevikus perspektiive. 11. Milliseid probleeme toob kaasa ühiskonna vananemine? Iive on negatiivne, maksumaksjate hulk väheneb, maksud suurenevad, tööjõu puudus. 12. Nimetage demokratiseerimise lained? (1826-1922) Perioodi lõpetas fasismi võimulepääs Euroopas (1945-1956) Lääne-Euroopas taastati demokraatia (1974-1991) Demokraatia areng. Kaasajal elab maailmas u. 40% maailmarahvast
ooper on muusikadraama, kus kõik kunstiliigid moodustavad terviku ning milles on loobutud üksteisele järgnevate numbrite esitamisest — muusika ja lavategevus peavad arenema katkematult. Wagner kirjutas oma ooperilibretod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja Germaanile omaseid legende ning müüte. Saksamaal kirjutati ka koomilise oopereid. Teatritüüpe oli Saksamaal kaks: • Õukonnateater — finantseeris õukond. • Linnateater — asutamine oli seotud keskklassiga. Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatriseltsi või ühingu, kutsusid teatridirektori, kes omakorda koostas trupi. Finantseerimises hakkas osalema ka linn. Teatritrupid olid algul segatrupid, kus oli paar silmapaistvat lauljat, kes esitasid peaosi, ülejäänud olid laulavad näitlejad. Linnateater oli mitmežanriline, kus mängiti nii sõnateatrit, oopereid, operette kui baletti — selline Linnateater tegutses ka Tallinnas laia tänava alguses. Tegemist oli saksa truppide ning
19. sajandi keskpaigaks muutus laps “linna” keskklassis ökonoomselt mõttetuks. Rahaliste hüvitiste asemel muutus tähtsaks laste haridus. Töölisklassi laste väärtus kasvas edasi. Järsk industrialiseerimine tutvustas lastele uusi tegevusalasid ja 1870. aastaks oli iga kaheksas laps tööline. Laste töötamise lõpetasid laste töötamise seadused, kohustuslik haridus ja range “beebi farmide” eeskiri. Kahekümnenda sajandi alguses ühinesid madalama klassi lapsed keskklassiga uues mittetootvas lapsepõlves. Laste pühadus ja emotsionaalne väärtus tegid lapse elu tööstuslikult tabuuks. Muutused perekonnas on samuti seotud laste väärtuste muutustega. Kasvav eristamine majandusliku tootmise ja kodu vahel muutis perekonna ühtekuuluvuse aluseid. Kui töölised suhted nõrgenesid, st et ei oldud tööst enam nii sõltuv, hakati hindama perekonna, ka laste, emotsionaalset väärtust. Kui emad spetsialiseerusid täisajaga emadeks, siis laialtlevinud laste
lauljad ning ka repertuaari) See hakkas paranema 1817. aastal kui ooperitruppi hakkas juhtima Carl Maria von Weber Sajandi keskpaigas tuli aga Richard Wagner oma ooperireformiga, mis parandas ooperi seisu Kaks teatri tüüpi a) Õukonnateater b) Linnateater Õukonnateater Finantseeris õukond Publikuks oli õukond, kuid sajandi teisel poolel publik laienes Linnateater Kujunes välja 18. saj lõpus Selle asutamine oli seotud keskklassiga Algul hakkasid seda finantseerima teatrihuvilised hiljem ka linn Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatri seltsi ning kutsusid direktori Direktor koostas teatri truppi Algul olid sega trupid Sajandi jooksul trupid eristusid ja see tõi kaasa ooperi etendute taseme tõusu Mitmezanriline (sõnateater, ooper, operett ja ballett) Carl Maria von Weber (1786- 1826) Oli saksa helilooja, dirigent, pianist Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi rajajaid.
Saksamaa Vähe oli oma rahvusest häid repertuaare ja lauljaid. Ooperi trupi juhiks kutsuti C.M von Weber- ,,Nõidkütt''.Sajandi keskel tuleb Richard Wagner.Ta kirjutas librettod ise(skandinaavia,germaani teemalised sisud,müüdid)Põhiteos tetraloogia,,Nibelungi sõrmus''.Idee ja soov ehitada Bayreuthi teater. Saksamaal kirjutati ka koomilisi oopereid. Kasutati loodusteemat. Teatritüübid: 1) Õukonnateater 2) Linnateater seotud keskklassiga, linnatrupid, segatrupid, laulvad näitlejad. Truppide eristumine->ooperi taseme tõus. Venemaa 19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate zanrite mõju. Õigeusk-puhas vokaalne nähtus.Areng hiljem,aga väga kiiresti.Rahvuslik ainestik. Mussorski, Boris Godunov, Rimski Korsakov , Pjotr Tsaikovski ,,Padaemand'' RICHARD WAGNER ,,Nürnbergi 1813-1883 Muusikuna geenius, inimesena ,,tõbras"
MUUTUSED: · Toomise automatiseerimine o Töö viljakuse kasv o Tööjõu vabanemine o Vaba aja pikenemine · Meelelahutus tööstus · Tööliste arvu kasv teenindussfääris · Tarbimine kasvab · Elukvaliteet paraneb · Väheneb erinevus linna ja maa elustiili vahel. · Nõuded tööjõu kvaliteedile kasvavad. Peab olema haritud ja kvalifitseerunud. · Toimub üleminek ekstensiive tööjõu kasutuselt intensiive tööjõu kasutusele. · Kujuneb tugeva keskklassiga ühiskond. Keskklass on haritud ning otsustusvõimeline. · Olulisem kui kapital, on info valdamine ja info liikumise kiirus. 3 Ühiskonna tüübid (ajalooliselt) 7. September 1. AGRAARÜHISKON ( ehk premoderne ehk traditsiooniline) · Enamik rahvuslikust rikkusest tuleb hankivast sektorist · Suurim osa elanikkkonast on hõivatud hankivas sektoris · Omane on suletus ehk väike mobiilsus
Oma voorusi rakendab ta ebatäiuslikes olukordades (sõda nt). Filosoofi elu (eelistatuim): filosoof praktiseerib tarkuse voorust. Selle saavutanu, mõtiskleb maailma üle oma valguses. Jumalasarnane elu. Poliitika eesmärgiks (nagu inimeselgi) on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Seega parim riigikord selline, mis tagab inimesele õnnelikema elu. Selline näiteks riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas või siis suure keskklassiga riik. Riigist ja valitsemisest Polis on poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Valitsusvormid aga jagunevad ühiste (hea) ja valitseja (halb) huvidega riikideks. Monarhia on ülivooruslik. Demokraatia (parim halb) on valitsus vaeste huvides. Monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Eristagem neid. Stoikud Õnn on kindlus hüve omamises mitte väliste hüvede kogumine küll, aga pigem õige hoiaku kujundamine naudingusse. Cicero Sõprusest
Piiratud ligipääs Distsipliin ja monitooring Tegevusvõimaluste reguleeritus o Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised....lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – keskklassistumise tees o Alamklass Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, etnilised vähemused, immigrandid Sotsiaal-ruumiline segregeeritud: gettod-mitmene tõrjutus – vastavate gruppide piiratud sotisaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda
palgatöötajad), lähenema hakkasid erineva tuluastmega inimeste elustiilid. See leevendab klassivastuolusid. Joseph Schumpeter: Sarnane marksistlikule käsitlusele, ent pidas kapitalismi hävitamisel ja sotsialismi ülesehitamisel võtmeelemendiks korporatsioonide tegevjuhte ja managere. Pidas oluliseks riigi tugevat sekkumist majandusse. Charles Wright Mills: Vana keskklass (väikekodanlased, talupidajad, arstid ja juristid) on asendunud uue keskklassiga (kõrge kvalifikatsiooniga teenistujad): valgekraedega, kelle positsioon teeb nad konformistlikuks ja ettevaatlikuks poliitiliste muutuste suhtes. Uue keskklassi tõusuga võib seostada ka poliitilist ükskõiksust. Poliitiline võim on koondunud föderaalametnike, ärikorporatsoonide liidrite ja kõrgemate ohvitseride kätte. Siiski rahva sotsiaalse apaatia süvenemine ei jätkunud, vaid 1960-ndad läksid ajalukku
saamisel, erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatus Keskklass: mitmekesisus; suurenev vajadus ekspertide ja proffide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemi kasv, kõrghariduse ekspansioon; valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tipp-proffide ja kontoritöötajate vahel Töölisklass: Homogeensem, siiski sisemised erinevused (oskus-,lihttöölised), kahenemine majandusliku restruktureerimise tõttu; kõrgem elutustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga Alamklass: marginaliseeritud ja tõrjutud, sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline segregeeritus: getod, vastavate gruppide piiratud integreeritus ühiskonda Klasside olemuse muutumine 1. Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P.Bourdieu) 2. Klassid on surnud – staatuskonventsionalism (Paulski ja Waters 3
Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest Õnn on selline asi, mis on või ei ole, vahepealset ei ole. Ainus tõeline hüve on nauding, vastand valu. Õnn seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral
Filosoofi elu (eelistatud): Filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust. Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: * riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele * suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest. Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vaid vooruse läbi. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Ent isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest - surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest).
ligipääs, nt arstid, juristid jne, kes saavad sellele töökohale kandideerida. Distsipliin ja monitoring. Tegevusvõimaluste reguleeritus, tegevuskoha nõuded, kuuluvus organisatsiooni jne) Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised... lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga on keskklassistumise teel Alamklass Marginaliseeritud ja tõrjutud (nt pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid) Pigem ameerika kontekstis, eestis on selline asi siiski suhteliselt piiratud, euroopas sellest moistest hoidutakse, väga tugev negatiivne mõiste arvatakse, et inimene ise vaesuses süüdi Sotsiaal-ruumiline segreeritus
3) vähemalt 40-aastane sünnijärgne kodanik saab kandideerida EV presidendiks Euroopa kodanik Vähemalt 18-aastane 1) võib kuuluda Eestis erakondadesse 2) võib valida valla / linnavolikogu 3) võib kandideerida valla / linnavolikogusse 4) võib valida Euroopa parlamenti Vähemalt 21-aastane 1) võib kandideerida Euroopa parlamenti Eesti ühiskonna sotsiaalne kihistumine Tugeva majandusega arengumaa Tugeva keskklassiga ühiskond, ,,banaanivabariigid" kuhu Eesti pürgib straatum üks ühiskonna kiht/klass 11 stratifikatsioon ühiskonna jagunemine klassideks või ühiskonnakihtideks sotsiaalne mobiilsus inimeste liikuvus ühe keskkonnaklassi siseselt või klasside vahel. Jaguneb kaheks: vertikaalne liikumine klasside vahel ( nt alamklassist keskklassi);
- piiratud ligipääs (kvalifikatsioon) - distsipliin ja monitooring - tegevusvõimaluste reguleeritus (nt kuuluvus organisatsiooni, tegevuskoha nõuded jms) o Töölisklass - Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised … lihttöölised - Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu - Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – „keskklassistumise tees“ o Alamklass - Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud; etnilised vähemused, immigrandid - Sotsiaal-ruumiline segregeeritus: „gettod“ (USA suurlinnad) – mitmene tõrjutus (vaesus, madal haridustase, kuritegevus, piiratud ligipääs linna infrastruktuurile igas mõttes, töötus) –
Filosoofi elu eelistatud filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust. Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikuma elu: - riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele - suure keskklassiga riik 4) Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding, ainus tõeline halb on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis tuleneb sellest, et ollakse vabad valust ja vaimsest rahutusest (ataraxia). Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi. Eeldab: voorusi ja sõprust; ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast
- Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes · filosoofi elu (eelistatud): - Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust; - Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses; - Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärk on õnn see peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnnelikema elu (riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele, suure keskklassiga riik) 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on epikuurlaste arvates nauding. Selle vastand on valu. Seega tekib probleem: kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? Epikuurlased:"Ei." Õnn on eriline naudingutunne (ataraxia), mis seisneb valu ja rahutuse puudumises, mitte maksimaalne nauding. Ataraxia on mõõdetamatu seda kas on või pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse kaudu ning see eeldab häid sõpru ning ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi
Filosoofi elu(eelistatud): Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust. Ta on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimestelgi, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimaluse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnneliku elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ja toimivad vastavalt loomutäiusele; suure keskklassiga riik. 4. Epikuurlased õnnest 1 Ilma naudinguteta ei saa õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve on nauding ja ainus tõeliselt halb on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne(ataraxia), mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda ei ole. See saavutatakse vooruse läbi
Filosoofi elu (eelistatud): Filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust. Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: * riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele * suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis tuleneb sellest, et ollakse vabad valust ja vaimsest rahutusest. Õnn on teatud passiivne seisund(rahulikkus), mis saavutatakse vaid vooruse läbi ja see eeldab: 1) voorusi ja sõprust 2) ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast.
sest tal pole selleks aega. Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes poliitikas. Filosoofi elu on eelistatud, sest ta praktiseerib kõige täiuslikumalt voorust. Aristoteles poliitikast ja õnnest. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: suure keskklassiga riik, kus kodanikud osalevad aktiivselt riigiasjades. KESKAEG ehk kristlik maailmapilt. Püha Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist. Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop : Aadama ja Eeva elu paradiisis oli piiramatu õndsus. Pattulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu). Enesearmastus on ennasthävitav, sest inimene ise on seesmiselt lõhestunud. Ta väitis, et paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk ning nende
Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu o Poliitikast ja õnnest Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele. suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest: õnn on teatud passiivne seisund. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne - ataraxia, mis seisneb valu ja vaimse rahutusese puudumises o Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda pole Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi. Eeldab: häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi o Kas poliitik saab olla õnnelik? Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal poliitikast 5
4. Uued töölisklassi eeslinnad – rajatud avaliku sektori poolt Kogukond ja võrgustik 1.Töölisklassi esindajate suhete baasi moodustab võrgustik. 2. USA uuringud näitavad töölisklassi spetsiifilise eluviisi jätkumist nende kolimisel eeslinna 3. Euroopa (Inglise) uuringud väidavad, et teataval määral omandatakse keskklassile omane familistlik eluviis. 4. Sugulussidemed nõrgenevad, lokaalse naabruskonna elust osavõtt nõrgem võrreldes keskklassiga 5. Urban village(rahvuspõhise kogukonna) ja eeslinna erinevus- teises pole nii tugevalt välja arenenud lokaalset sotsiaalse vastutuse süsteemi D. Harvey naabruskonna liigitused: 1. Defineerimata naabruskond (pole arenduspiirkond, omavalitsus vm) 2. Füüsiline naabruskond – looduslike piiridega määratletud 3. Homogeenne naabruskond – sisemiselt füüsiliselt ja sotsiaalselt ühetaoline 4. Funktsionaalne naabruskond – domineeriva töö-, elu-, õppimise vm funktsiooniga 5
käes. Teema 13. Prantsuse ooper 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses (kuni 1830) 1. Opéra comique (ka harud pääsmisooper, revolutsiooniooper) Opéra comique tekkis 18. sajandi keskel itaalia opera buffa ja prantsuse enda vodevillide (eriti levinud laadateatrites) etenduste põhjal. (Vodevill kergesisuliline teatritükk lauludega, sageli päevakajaline ja satiiriliste elementidega.) O.c on nagu ka itaalia analoog opera buffa esmajoones keskklassiga seostuv zanr, sageli näidatakse, kuidas alamast seisusest tegelane on aadlikust moraalselt kõrgem või temaga vähemalt võrdne. Ainestiku valikut mõjutas ka inglise sentimentalism (Stern, Fielding, Richardson) nende romaanides kannatas peategelane ebaõiglase kohtlemise ja raske elusaatuse tõttu, tehes küll ka ise vigu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. Niisiis on ka o.c-s ühendatud 12 põnevus ja tunded. O
(,,Sevilla habemeajaja" 1782, hiljem 19. sajandil kirjutas samal ainestikul Rossini) ja Cimarosa (,,Salaabielu" 1795). Prantsusmaal Opéra comique (ka harud pääsmisooper, revolutsiooniooper) O.c tekkis 18. sajandi keskel itaalia opera buffa ja prantsuse enda vodevillide (eriti levinud laadateatrites) etenduste põhjal. (Vodevill kergesisuliline teatritükk lauludega, sageli päevakajaline ja satiiriliste elementidega.) O.c on nagu ka itaalia analoog opera buffa esmajoones keskklassiga seostuv zanr, sageli näidatakse, kuidas alamast seisusest tegelane on aadlikust moraalselt kõrgem või temaga vähemalt võrdne. Ainestiku valikut mõjutas ka inglise sentimentalism (Stern, Fielding, Richardson) nende romaanides kannatas peategelane ebaõiglase kohtlemise ja raske elusaatuse tõttu, tehes küll ka ise vigu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. Niisiis on ka o.c-s ühendatud põnevus ja tunded. O
116 · Enamasti on töötus naiste ja rahvusvähemuste hulgas kõrgem kui meeste ja valgete hulgas Töötus Töötuse tagajärjed: · Sissetulekute kaotus · Emotsionaalne stress · Sotsiaalsete suhete nõrgenemine Kaasaegses ühiskonnas on kasvanud ebakindlus töökohtade stabiilsuse pärast. Hirm tuleviku pärast eriti seotud keskklassiga. 15.1.16. Kokkuvõte: · Majandus ja töö on osa kultuuriuniversaalist, kuid erineb oma korralduse poolest · Majandust ja töötamist on mõjutanud: tailorism, fordism, tehnoloogia areng, I ja II Maailmasõda · Mõisted: võõrandumine, automatiseerumine 16. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: PEREKOND JA ABIELU Perekond on üheaegselt nii institutsioon kui väike grupp. Kõik see, mis kehtib väikesele grupile, on üpris iseloomulik ka perekonnale
saagi tekkida teisiti, kui nii, et üks etniline grupp allutab oma võimule teise etnilise grupi. Algselt on igas ühiskonnas olemas 2 klassi, need on allutatud klass ja ülemklass. See konstruktsioon kestab kuni väljastpoolt selle riigi piire transporditakse või tuleb ise juurde kolmas klass e vahendav klass, kes lööb kiilu ülem ja alamklassi vahele. Tavaliselt on selleks välismaiste kaupmeeste klass. Ajaloolise arengu käigus sulab esimesena ülemklass kokku keskklassiga ja siis ka alamklass, ning olulisim tulemus on, et ülemklass liitudes alamklassiga tõstab alamklassi kultuurilist taset ja tegelikult sellise protsessi tulemusena tõuseb kultuuritase terves ühiskonnas. Nii see siis jätkub ringina => kõik sotsiaalsed klassid on pidevas konflikti seisundis. Klasside liitumisega käib alati kaasas etnotsentrism ühe rahva veendumus selles, et üks rahvas on kõikide olnud ja olevate rahvaste hierarhia tipus.
annaabi.ee 
