Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
Rüütliromaanide ja ,,Kuningas Arturi lugude" kõrvale hakkasid tekkima ka värssjutustused, kus püüti naeruvääristada vaimulikke ja feodaale loomade kujul. Selliseks näiteks on ,,Rebaseromaan". Satiiriliste jutustuste levimine rahva hulgas tähendas seda, et linnainimeste- ja feodaalidevahelised suhted ei olnud kiita. Linnad olid rajatud senjööride maa peale, kes üritasid oma mõjuvõimu laiendada. Linnad aga püüdsid end sõltumatuks võidelda. Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa kaubalinnad saavutasid nendes katsetes edu muutudes linnvabariikideks, kes allusid rohkem kuningavõimule kui feodaalidele. Kuninga maadel asuvad linnad ei saavutanud täielikku iseseisvust, kuid said mitmeid privileege nagu õiguse omavalitsusele. Seega hakkas langema mõjuvõimsate feodaalide tähtsus linnatsivilisatsioonis, olgugi, et paljud feodaaltsivilisatsioonilinnad jäid 16.sajandi lõpuni senjööride võimu alla. 10.-16
1212 Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 Damitta vallutatakse. 1221 ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa- Rooma keiser Friedrich II 1244 vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalinnad suurendasid isakaubanduselt saadavaid kasumeid. Islami maailma tihedam liitumine. Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid
moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel XIV sajandiks said Lombardia ja Toscana sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt 4. Kaubanduse areng a) Lähikaubandus: ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid b) Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: araabia kaupmehed tõid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid) nende edasitoimetamise Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad c) Flandria linnade riidekaubandus: tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gibraltari kaudu d) Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit saksa
*Ristosõja põhjused ja eellugu Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis
Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linna uuesti oma valdusse. Järgnesid teine ja kolmas ristisõda, aga edutult.
vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures (türklaste oht!). 1095. aastal kutsus paavst Clermonti kirikukogul kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minna ning uskmatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst kinnitas ristisõdijatele mitmesugused privileegid: kõik nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla,
Linnad ja kaubandus 1227-1561 Kaubandus keskajal Transiit Hansalinnad: Tallinn (Revel), Tartu (Dorpat), Viljandi (Fellin), Uus-Pärnu (Neu- Pernau) Tähtsamad kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, millised vahendasid Venemaa kaubandust. Hansa liit Rae ülesanded 1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; 3. linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; 4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest; 6. kohtumõistmine; 7. kodanike julgeoleku tagamine; 8
Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond. 796 vallutas ta avaaride keskse kindluse. 800 Keiser Karl Suur. 812 Michael I ja Karl Suure rahuleping. 817 jagas Ludwig I Vaga impeeriumi poegade vahel. 843 Frangi riik oli lõplikult jagatud kolmeks. Normannid = Varjaagid. Tähtsad viikingite kaubalinnad: Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna. Rootsi jagunes: Svealased, götlased. 790 inglismaad rünnatakse esmakordselt. 846 viikingid tungisid pariisi. 911 Normandia hertsogkond. 1071 Sitsiilia kuningriik. 874 islandi asustamine. 10 saj avastatakse gröönimaa. 1000 viikingid jõuavad P-Ameerikasse. Jumalad: Thor, Oden, Frej, Freja, Loke. 829 munk Ansgar läheb rootsit ristima. 610 Muhameed saab jumalalat läkituse. Haridziidid, sunniidid, siiidid
keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. XIII sajandil muutusid linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks ning moodustasid omavahel üleeuroopalise suure kaubandusvõrgu. Kaubanduse kiire areng soodustas linnade teket. Tänu tihedale kaubavahetusele tekkis ka rahamajandus ning linnad muutusid jõukamateks. Nii tekkis linnadel võimalus saada senjöörist sõltumatuks nagu päris riik. Suure sõltumatuse senjööridest saavutasid näiteks Tallinn, Riia ja Lübeck ning teised Saksa kaubalinnad Läänemere ja Reini jõe ääres. Arvan, et keskaja ühiskonnas toimis linn täpselt samamoodi nagu riik. Linnas olid olemas kõik ühele riigile vajalik: kodanikud, territoorium, linnaõigus(põhiseadus), valitsus, majandus ja oma kultuur.
V:Beduiinid olid rändkarjakasvatajad,nad rändasid oma kaamlite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamlit(kõrbelaeva) kasutati sõidu- ja veoloomana, tema piimajoodi ja liha söödi,telgid ja rõivad tehti kaamlikarvadest valmistatud vildist või kaamlinahkadest. 3. Tähtsamad linnad Araabias. V: Mediina ja Meka. 4. Kaaba tempel Mekas, tähtsus, miks käidi, kes käisid ja must kivi. V: Jõukad kaubalinnad tekkisid tekkisid Jeemenist põhja pool.Tähtsaim nende seas oli Meka. Seal asus araablaste peamine usukeskus kuubikukujuline Kaaba tempel(kaaba tähendab araabia keeles kuupi). Mekas käis palju palverändureid araabia jumalatele ja mustale kivile austust avaldamas. Templi seina sisse oli müüritud must kivi, mida araablasedpidasid pühamast pühaks. 5. Kes oli Muhamed? V:Meka kaupmees Muhamed kuulutas välja uue usu(islami usu). Varem austasid
Renessanss ja humanism ideed levisid üle kogu Euroopa 16. sajandil antiikkultuuri taassünd renessanss austus inimlikkuse vastu humanism tähtsaim renessansskultuuri keskus Firenze Medicite pankurisuguvõsa toetas keskmes Jumala asemel inimene humanistlikele veendumistele leiti tuge antiikkultuurist Eeldused: mõtte muutus, jõukuse kasv, pillamine, iseseisvad ja jõukad kaubalinnad, paavsti võim nõrgenes Iseloomulikud jooned: tähtsustati maist elu, inimene kui isiksus, hinnati isikupära, loomingulisust, elu muutub ilmalikumaks, ideaalinimene (haritud, mitmekülgne Leonardo da Vinci) Itaalia kirjandus: (Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia") Petrarca, Boccaccio ,,Dekameron" Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus. Teos ,,Valitseja" valitseja ei kasutanud ainult ausaid ja õiglasi meetodeid, ideaaliks ühtne Itaalia riik.
Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi valitsejad hakkasid viikingitele läänistama maid, et lepitust otsida. 911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased
Linnad ja kaubandus Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Pärssivalt mõjusid 17. sajandi alguse sõjad kaubandusele ka Läänemere ruumis -- nõnda lagunes valdavalt Saksamaal peetud Kolmekümneaastases sõjas lõplikult juba ammu mõranema hakanud Hansa liit. Läänemere-kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt Põhja-Saksa, Madalmaade ja hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse
Tänu linnadele saavutas riik edukuse ja omandas endale omapärase kultuuri. Linnadel oli mitu olulist rolli, millega aitas kaasa jõudsalt riigi arengule. Linnad olid suured ning tähtsad kaubanduskeskused. Hoogsalt hakkas arenema käsitoo, mis pani aluse ka kaubatootmisele. Kauplemine linnades oli peaaegu samatähtis kui jumalateenistus. Eri käsitööalad jagati tsunftidesse, mis kindlustasid eduka kauba müügi. Tekkisid kaubalinnad ja nende liit Hansa, mille vahendusel oli lihtsam oma kaupu müüa või osta kaupu oma maale. Selle üks põhimõtteid oli veel, et kaupmehed oskaksid üksteisega kokku hoida. Näiteks Venemaalt saadi palju vajalikku: metsamaterjale, tõrva, vaha, mett. Linnad mängisid olulist rolli ka kultuurikeskustena. Linna vaadeldes avaldusid suured ning võimsad müürid ja tohutult kõrged kirkikutornid. Romaani stiili arhidektuur asendus gootikaga
Kes on selle usutunnistuse lausunud ega ole sellest vabal tahtel lahti öelnud, seda loetakse moslemiks. Islami usus naiste seis paraneb, sest prohvet olevat naistesse leebelt suhtunud ja võtnud arvesse nende nõuandeid. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõjad kestsid 1096. aastast 1270. aastani. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad. Samuti osutus edukaks Euroopa feodaaltsivilisatsiooni ning roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee ps. ja Läänemere piirkonnas. Kuid need sõjad süvendasid vaenu läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel. 10) keskaegne haridus
vilja kasvaada. Enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. 2) 1 usutunnistus - tuleb tunnistada ainujumalat Allahit 2 palvetamine - viis korda päevas Kaaba poole palvetamine 3 paast - ramadaanil ei tohi päeva ajal midagi süüa ega juua 4 annetamine - tuleb annetada nõrgematele 5 palverännak - kord elus tuleb ära käia Mekas 3) Meka ja Mediina olid kaubateede ristumiskohtadesse tekkinud jõukad kaubalinnad, samuti tähtsad usukeskused. 4) Moslemid peavad oma ajaarvamise alguseks seda kui Muhamed oma kaaslastega kiusamise tagajärjel Mekast Mediinasse põgenes, sest seal loodi ka esimene islami põhimõtete järgi elav koolkond. 5) Vana-Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladimir Püha 988. aastal Bütsantsi keisri õega abielludes. Pingutustest hoolimata võttis suure riigi ristiusustamine palju aega ja leidis alguses rohkesti vastupanu.
2. Suured maadeavastused 1. Millised olid maadeavastusretkede tehnilised ja majanduslikud eeldused? · Tehnilised eeldused: astrolaab, tugev laevastik oli arenenud- karavell, purjed (4 puri), kompass, ebatäpsed maakaartide olemasolu, teadmine, et maakera on ümmargune · Majanduslikud eeldused: meresõidu oskused, toetav stabiilne ja tugev riigivõim, julge vaim. 2. Nimetage suurte maadeavastusretkede põhjused. · Majanduslikud põhjused: kuningad tahtsid oma riiki rohkem arendada, leida kulda või hõbedat, oli vaja leida uusi ühendusteid, palju uusi huvitavaid kaupu- tulus vürtsikaubandus, silmaringi laiendamine, põllumajanduse arendamine, alternatiivsed mereteed · Poliitilised põhjused: väike aadlikud jäid tegevuseta, uus rakendus 3. Miks said maadeavastusretked alguse just Hispaaniast ja Portugalist? 3 põhjendust · Nende maade geograafiline asend oli soodne- asusid Atlandi ookeani kui k...
väikegildiks. Kaupmeeste ühendus suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid Mustpeade gild. KAUBALINNADE LIIDUD: Kaubandus oli koondunud 2te suurde piirkonda: 1.Vahemeri (Euroopa ning Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee), 2.Lääne-ja Põhjameri, kuhu kuulusid saksa kaupmehed. 1160.a moodustasid kaupmeeste koondise-Hansa. Hiljem kujunes sellest kaubalinnade liit. Eestist olid hansalinnade hulgas Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Siiski olid Vahemere kaubalinnad mõjukamad. KÕRG-KESKAJA KULTUUR: TEADUS:Keda huvitas haridus ja teadus, pidi astuma kiriku teenistusse, sest vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. 11- 13saj tekkisid ülikoolid.Pole kindlalt teada, milline vanim ülikool, aga mainitakse Salerno ülikooli Itaalias(arstide kool). Vanimaks tunnistatud Bologna ülikool(1119). Trükikunsti leiutamine(1445 või 1446). 1456 trükiti Piibel(1.trükitud raamat Euroopas). ARHITEKTUUR: Romaani ja gooti stiil. Kiriku põhiplaaniks basiilika
Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina, Venemaa transiidi kaubanduste osa vähenes pidevalt. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola, mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid
Kokkuvõttes jäi linn ikka muhameedlaste valdusesse. Suureks läbikukkumiseks osutus II ristisõda ning kui III sõja juhtideks olid kuningad Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Philippe II Auguste, ei saavutatud ka siis edu. Neljanda ristisõja 13. sajandi alguses viis läbi paavst Innocentius III, mida seostatakse ka Eesti alade vallutamisega. Ristisõdade tagajärjel suurenes ka lõhe läänekristluse, Bütsantsi ja islami vahel. Kõige rohkem võitsid nendest Itaalia kaubalinnad, kes suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid ja lõikasid ära muhameedlaste ja bütsantsi konkurentsi. Samuti õnnestus ristisõdade käigus liita roomakatoliku kirikuga ja seega euroopa kultuuriga Pürenee poolsaar ja Läänemere regioon, mis andis neile piirkondadele olulise arenguimpulsi. Ristisõdade ajal oli valdavaks kunstisuunaks gootika. Kui gooti arhitektuur oli võrreldes romaani stiiliga teinud läbi suurema arengu, oli muutunud ka skulptuur ja maalikunst.
Islam Kätriin Randla 7.klass Rõuge Põhikool Juhendaja: Inga Ermel Kasesalu Araablased enne islamit Puudus ühtne riik Poolsaar oli kuiv ja krõbe Suurem osa inimesi olid beduiinid Lõunaosa oli niiskem Araabia poolsaart läbivate kauba- teede ristumiskohtades asusid jõukad kaubalinnad Jathrib ja Meka Usuti paljusid jumalaid Tähtsaim usukeskus asus Mekas, kus suure pühamu Kaaba ümber asustati 360 jumalust Islami tekkimine Muhamed hakkas kuulutama uut usku Uue usu nimeks sai islam - "Kuuletumine" Mekas leidus uue usu pooldajaid, kuid vastaseid oli rohkem Mediinas leidis ta rohkem järgijaid Peagi võtsid ka teised ümberkaudsed hõimud islami omaks, teised aga allutati sõjaga Islami 5 sammast
rüüstades linnu ja tappes juute. · Peamine ristisõja põhjus oli vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. Tähtis: · Paavstid lootsid ristisõjaga endale kahekordset kasu teenida ning juhtida kristliku maailma tänu millele hakkasid nad kasutama ristisõja ideed kasutama ka feodaaltsivilisatsiooni siseselt. Oluline: · Itaalia kaubalinnad tahtsid järjest enam kontrollida Vahemere kaubandust. Vähe oluline: · Paavstid kinnitasid ristisõdijatele mitmeid privileege, et nad astuksid Kristluse nimel relvile. Esimene ristisõda ja selle tulemused Väga tähtis: · 1099.a suutsid viimaks läänekristlased saavutada edu ja lõpuks langes ristisõdijate kätte Jeruusalemma, mis oli ristisõdijate eesmärk. Tähtis: · Konstantinoopolisse jõudes õnnestus Alexios esimesel ristisõdijate juhtidel võtta
Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid tegutsesid eraldi, moodustades Mustpeade gildi. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja kaupmeeste gild, vaid teatud kaupade töötajad ja nendega kauplejad moodustasid ühise gildi. 5. Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad 13.-14. Sajandi kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda. Esimene neist oli Vahemeri kui Euroopa ning Idamaade ja Põhja- Aafrika vaheline ühendustee, kus Itaalia kaubalinnad ristisõdade tulemusel araabia ja bütsantsi kaupmehed tagaplaanile tõrjusid. Teine piirkond hõlmas Lääne- ja Põhjamerd, kus initsiatiivi haarasid saksa soost kaupmehed. 1160. Aastatel moodustasid kaupmehed koondise- Hansa ( algne tähendus seostub relvastatud sõjasalgaga, hilisem tähendusvarjund viitas välismaal tegutsenud kaupmeeste omavahelise kokkuhoidmise vajadusele. Hiljem kujunes
Skraa- käsitööliste põhikiri (reeglid kvaliteedile, hindade reguleerimine) Meister sell õpipoiss 4. Mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Linnaõigus linnas kehtivate seaduste kogum, e põhiseadus - linnaharta valitsejalt: omavalitsus (raad Saksamaal), raha, seadused, kohus, maksud Linnavalitsus koosnes suurkaupmeestest ja pankuritest 5. Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Siiditee Hiina- Pärsia-Araabia-Lähis-Ida (siid, portselan, paber, muskus, vürtsid, juveelid, klaas) Vürtsitee Moluki saared India ookean - Punane meri - Egiptus (maitseained, narkoained, oopium) Läbi Vahemere sadamate 6. Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit u 100 linna Linnad: London, Brügge, Köln, Hamburg, Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn,
sai alguse eelkõige Lübecki taasrajamisest 1159.aastal. Samas sai sellest linnast ka hansakaubanduse tähtsaim koht. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa liitu kuulusid ka sellised Vana-liivimaa kaubalinnad Riia,Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. Need olid suured kaubalaevad, mis liikusid edasi ühe purje abil. Peeti otstarbekamaks paigutada ühele laevale mitme kaupmehe vara. Nii oli oht kaup kaotada palju väiksem. Tänapäeval veetakse eelkõige juba valmis kaupu. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid.
püüti vastast sadulast paisata. Ristisõdade perioodil asendus nahast soomusrüü rõngassärgiga. Näo kaitseks oli kiiver, mis ka täiustus aja jooksul. Samuti kuulus rüütlite relvastuse juurde kilp, millel oli perekonna vapp. Kaitserüü täiustudes oli kilpi aina vähem tarvis ning lõpuks loobuti sellest üldse. Ristisõjad tekkisid soovist vabastada Kristuse haud Jeruusalemmas. Paavstid soovisid end näidata ristirahva juhtidena. Itaalia kaubalinnad püüdsid seeläbi tugevdada oma kaubanduslikke positsioone Vahemerel. Paavast Urbanus II kuulutas 1095. aastal Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja. Ristisõdu oli kokku kaheks, millest esimene toimus Jeruusalemmas aastatel 1096- 1099. Teises ristisõjas, mis kaotati, osalesid prantsuse ja saksa rüütlid. Kolmas toimus 1189- 1192. aastatel, kus silmapaistvamateks olid Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Phelippe II Augustus. Neljandal retkel aastatel 1202- 1204
tekke staadiumis. 3. Idaprovintsi maad olid rooma võimu all kõige jõukamad alad. Lääneprovintsis oli ainult üks erand Põhja-Aafrika, mis oli ainuke rikas maa. 4. Idaprovintsides eksporditi pigem kästitöökaupu ja luksuskaupu. Lääneprovintsides olid ekspordiks põllumajandustooted. 5. Idaprovintsides kasutati kreeka keelt, lääneprovintsides kasutati ladina keelt. 6. Idaprovintsides jõukad ja arenenud kaubalinnad. Lääneprovintsides väikesed ja noored linnad. 4. Mis tagas Rooma impeeriumi tugevuse? Seoses valitsemisega: Rooma ülemvõimu tunnustamine suursuguste provintslaste poolt. Keisri ja senat hea läbisaamine. Seoses sõjandusega: sõjanduses oli elukutseline palgavägi. Võimas sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluse piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpingud sõjaväelaagrites
enamiku maksudest. *tegeldi peamiselt *Käsitöölistest väga *Oluliseks majandusteguriks keskaegses vahenduskaubandusega. olulisel kohal sepp. Eestis oli ka Hansa Liit, kuhu kuulus *leiud näitavad, et kaupade hinda enamik linnadest. Kõige olulisemad arvestati hõbeda kaalu järgi. kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, olulisel kohal olid veel ka Pärnu ja Narva kui transiidisadamad. Vana-Liivimaa olulisimaks kaubanduskeskuseks oli siiski Riia linn.
· Foiniikias kasvasid kõrged seedrimetsad ja seedripuu oli üks põhilistest väljaveokaupadest. Seedrit kasutatakse ehituspuuna ja laevade ehitusel. Aastal 3000 ekr tekkisid Foiniikias esimesed linnriigid alguses Byblos, hiljem Siidon ja Tüüros. Linriik koosneb linnast ja seda ümbritsevast maa-alast. · Ka Foiniikias polnud küninga võim piiramatu ja ta valitses oma riiki kaupmeestest koosneva nõukogu abil. Foiniikia linnad olid eelkõige kaubalinnad. Tähtsaimad väljaveoartiklid olidki seedripuu ja purpurpunane riie. Tegeleti ka vahenduskaubandusega. · Foiniikia asutas palju kolooniaid ehk asumaid ja kõige tähtsam neist oli aastal 814. eKr rajatud Kartaago. · VIII sajandil ekr langes Foiniikia Assüüria kuningate võimu alla. Hiljem on olnud Foiniikia ka Uus-Babüloonia ja Pärsia võimu all. · Foiniikias oli kasutusel tähestikkiri, milles iga märk tähenas ühte häälikut. See
Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kuramaale jõudes välja Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. Juba 1560. aastal tungis suur Vene vägi uuesti Eestisse, rünnates Härgmäe Oomuli mõisa ning piirasid ümber Viljandi ordulinnuse.
suur, tänu heale toidule ning meditsiinile. 14.Asustus Elati Tekkisid Tekkisid Olid suured Rahvast hakkab Enamus e areng telkides algelised linnad ning kaubalinnad kolima rohkem rahvastikust ning asulad. neid Euroopas. linnadesse. elab linnades. lihtsates Mõned ühendavad majades. reisisid. teed. Paikset elukohta polnud. 15.Areng U 500 a Pole Euroopas Alates Euroopas arenes Euroopas igal Euroopas ja eKr (XV
Ristisõjad: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täiel...
Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. 17. sajandi alguse sõjad mõjusid pärssivalt ka kaubandusele Läänemere ruumis -- nõnda lagunes valdavalt Saksamaal peetud Kolmekümneaastases sõjas lõplikult juba ammu mõranema hakanud Hansa liit. Läänemere-kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt Põhja-Saksa, Madalmaade ja hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehitusmaterjali, karusnahku ja muid metsasaadusi.
2. Pühitseda ametisse preestreid. 3. Kloostrite, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. IV Preester -usuelu korraldaja koguduses. Ül. 1.Jagada sakramente 2.Korraldada jumalateenistusi. 4.Idamaade ristisõjad: üldised põhjused ja tagajärjed, I ja IV ristisõda Üldised põhjused: 1.Soov vabastada Jeesuse pühahaud Jeruusalemmas moslemite käest. 2.Paavstidele andsid sõjakäigud võimaluse end kogu ristirahva juhina näidata. 3.Retkesid toetasid Itaalia suured kaubalinnad. 4.Bütsantsi keisri palve tulla appi võitlema moslemite vastu, et türklastele kaotatud alad tagasi saada. 5.Euroopa valitsejate soov vaigistada rüütlite omavahelisi tülisid suunates nad itta. + üldine rikastumise soov. I ristisõda (1096-1099) IV ristisõda (1202-1304) Algatajad juhid, osalejad Algatas paavst Urbanus I Paavst Innocentius III u
Hansakaubandus Eestis Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ...
Friedrich1 Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste ja Inglise kungingas Richard 1 lõvisüda. 4-ristisõda eesotsas Innocentius 3, enam ei olnud eesmärk võita muhamedlasi vaid võita Konstantinoopoli. Viimased- 5.ei saavutatud midagi, 6. 10aastane vaherahu ja Jeruusalemm mis uuesti ära võeti. 7. nurjus. 8. said haigused. TAGAJÄRJED- Eesmärgid jäid täitmata, Jeruusalemma ja Püha Maad ei vallutatud ega ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Itaalia kaubalinnad said kasumit. Õppisid erinevaid kultuure paremini tundma. Roomakatolik kirkik tungis edasi kahte kohta Pürenee poolsaarele ja Läänemere regiooni. Mingi muu pask Rooma rahu langemine- algas Marcus Aureliuse surmaga. Impeeriumi kaitsepiirid hakkasid variseme, tugevnesid välismõjutused. Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes)
Esimesed taivilisatsioonid tekkisid eufrati ja tigrise jõe orgudes ja niiluse orus enamvàhem ühel ajal u 3000 a ekr. Eeldudekspaikne eluviis, viljelev majandus, varajane kihistumine, tööjaotus. tsivilisatsiooni tunnusteks on veel 1. riigi olemasolu 2. kiri 3. mitmekesise vaimse tegevuse olemasolu (kultuur) Primaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. Sumerite linnriigidkõige vanem tsivilisatsioon (IV at. Lõpp ekr) 2. Ratas 3. Vask 4. Maailma vanim eepus gilgames 5. Vanim kirjalik seaduste koguHammurami seadused 6. Leiutati metallitöötlemine 7. Järgmine avastus pronks sai uue ajastu alguseks 2500 a ekr 8. Kiilkiri 9. Suured mõjutused naaberriikidelt Seknudaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. hetiidid võtaid kasutusele raua (1300a ekr) 2. foiniiklased leiutasid tähestiku (14 saj ekr) 3. juudid võtaid esimesena kasutusele mo...
1453türklased vallutavad Konstantinoopoli.1455 1485Rooside sõda.1480Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi võimu alt. 2.Põllumajanduse arengu põhjusedKliima soojenemine, kolmeväljasüsteem, tehnika areng. 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad, Hansa Liit §18 ja lk 160Kaubadeed ühendasid Euroopat islamiusuliste maadega, kulges Vahemere idarannikult Itaaliasse ja L Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Keskning LääneEuroopasse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid PõhjaItaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia).Hansa Liit tekkisXII saj. Keskus oli Lübeck, linnade esindajate kokkutulekud olid hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid LääneEuroopasse PõhjaVenemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha. 4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VIIarvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja
kolmeväljasüsteem. Selle mõjul suurenes haritav pind, sest poole maa asemel puhkas nüüd kõigest kolmandik. Kasvas ka põllukultuuride mitmekesisus. Arengut soosis ka muidugi Euroopa soojem kliima. Kaupmehed moodustasid erinevaid ühinguid. Abielus kaupmehed koondusid gildidesse ja vallalised vennaskondadesse. Arenes ka suurel kiirusel kohal valmiv käsitöö. Käsitööliste ühinguks oli tsunft. Üheks suurimaks kaubaliiduks oli Hansa Liit, mis hõlmas Läänemere piirkondades asuvad kaubalinnad. Samuti leidus ka igal organisatsioonil oma pühak. Feodaaltsivilisatsioon oli väga tihedalt seotud kirikuga, ning seda iseloomustasid sõnad: feodalism ja katoliiklus. Feodaalsüsteem oli valitsevaks nii vaimulik- kui ilmaliku võimu puhul ning samuti ka põllumajanduses, millele feodaalsüsteem- ja tsivilisatsioon tuginesid. Linnade ja linnaelu aluseks oli kaubandus ja käsitöö, eraomand ja rahamajandus, mis arenesid peaaegu et ilma feodaalkorra mõjutusteta
Ordumeister-ordu kõrgeim ametnik Kapiitel-orduametnike kogu,kus lahendati tähtsamaid küsimusi Taani hindamise raamat-XIII sajandist pärit; varasema ajaloo oluline allikas Liivi ordu-Saksa ordu Liivimaa haru;neil oli sidemeid üle kogu Euroopa Stensby leping-1238.aastal sõlmitud leping, siis oli ordu sunnitud uuesti Põhja-Eestist Taani kasuks loobuma Linnadepäev-kohalike hansalinnade võimuorgan Maapäev-Vana.Liivimaa seisuste esindusorgan Hansalinn-Liivimaa kaubalinnad (riia,Tallinn,Tartu,Uus-Pärnu ja Viljandi); hansa ühised huvid pidid neile olema seaduseks Raad-linnavalitsus 1186- Hamburgi Breemeni piiskop pühitses Meinhardi siinseks piiskopiks 1196- liivlaste ristiusustamise etteotsa sai Berthold 1198- Berthold tõi liivimaale esimesed ristisõdijad 1200- 1201-Riia linna asutamine 1202- loodi mõõgavendade ordu. 1206-1207- liivlaste allutamine viidi lõpule 1208- ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda
19. Milline teravili jõuab 11 sajandil Eestisse? Mida muudab see põllumajanduses? 2p Jõudis talirukis ja setõttu kujunes kolmeväljasüsteem 20. Kirjelda Eesti kaubanduselu muinasaja lõpus 3p Eestit läbisid mitmed kaubateed. Peamiselt oli vahetuskaubandus. Sisse veeti hõbedat, pronksi, relvi, riiet jne. Välja veeti nahku, vaha, tegeleti ka röövsagi ja orjade vahendusega. Lisaks oma tarbeks kaubitsemisele tekkis vahenduskaubandus. Tekivad kaubalinnad. 21. Kirjelda Eestis kujunenud erinevaid külatüüpe 3p Sumbkülad väga lähedalt teine teist Ridakülad- mõlemate teede pool Hajakülad väga kaugelt teine teist 22. Kirjelda Eestis tekkivat sotsiaalset ebavõrdsust ja ülikute-vanemate väljakujunemist 3p Õiguste poolest olid Eesti elanikud võrdsed, kuid majanduslik kihistumine on selgelt eristav. Küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel(Osalesid ainult mehed). Eesti on
saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud raha laenamisele ja vahetamisele. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad
Gild- keskaegne ametiühendus -kaistes oma liikmete huve -korraldas seltsielu -pakkus vajadusel abi ja toetust -hoolitseti leskede ja orbude eest *Gildidest oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ünedav Suurgild. *Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond. *Hansa Liit ühendas Läänemere ja Põhjamere kaubalinnu. *Hansa Liidu suur mõjuvõim piirkonnas avaldus selles, et see organisatsioon oli rikas, selle piirkonna kaubanduslik areng oli jõulisem. *Eesti kaubalinnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi *Vahemere kaubanduses domineerised Põhja-Itaalia linnad (Firenze, Genova, Veneetsia) *Vahemere kaubanduse seos pankade kujunemisega- tekkisid pangad, et iniemsed saaks laenu võtta. Intress oli suur, seega võeti laenu mitme inimese peale. Haridus. Seitse vabakunsti Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Teaduskonnad: Kunstide (filosoofia) teaduskond, usu-, õigus-, arstiteaduskond.
Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid (Tallinnas ja Riias). 1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Põhjalikult muudeti maksukorraldust. Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks ja maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Majandus Poola aeg: Pärast Liivi sõda sai Tartust, Viljandist ja Pärnust kaubalinnad. Rootsi aeg: Aktiivne majandustegevuse võimalus oli üksnes sadamalinnadel. Olulisemad olid Tallinn ja Narva. Tartu tähtsus hakkab tõusma alles 1632 kui asutatakse ülikool. Peamisteks kaupadeks kujunesid teravili ja lina, mida veeti Eesti sadamate kaudu. Tekkisid ka manufaktuurid, mille keskuseks oli Narva. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks.
1. Tulirelvade areng (lk 9) Keskaja lõpu poole õpiti metalli töötlema. Sellest tulenevalt hakati peagi valmistama tulirelvi. Vanimad tulirelvad olid veel algelised ja rasked ning nende laskekaugus ning täpsus jätsid soovida. Relvameistrite oskused aga aja jooksul täiustusid ning peagi osati valmistada ka täpsemaid ning kergemaid relvi, mille käsitlemisega saadi ka üksi hakkama. Keskaja lõpus muutus tulirelvade osa relvakunstis nii tähsaks, et vanu, ebatõhusamaid kiviheitmismasinaid hakati järjest vähem kasutama. Tulirelvadega tuli kaasa mitmeid muutusi sõjakunstis. Hakkas kasvama jalameeste osatähtsus, kuna vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka linnused polnud enam vallutamatud neid võis vabalt suurtükiga (suure tulirelvaga) puruks lasta. 2. Meresõidu ja laevaehitus...
Mingi lahenduseni sõda ei viinud. Tagajärjed Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. Sellegipoolest mõjutasid need seõjad tuntavalt Euroopa arengut. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) Mungaordud: * tsistertslaste ordu E * fransisklaste ordu * dominiiklaste ordu E * benediktlased Vaimulikud rüütliordud: (liikmed andsid munatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust elust, perekonnast;pühendusid täielikult ristiusu kaitsele) * templivendade ordu * johanniitide e hospitaliitide ordu
Henry VIII alustas reformatsiooniga enamasti seetõttu, et ta ise tahtis abielulahutust, kud paavst ei olnud nõus seda talle andma. Ta suurendas kuningavõimu ja muutis Inlismaa kuninga anglikaani kiriku peaks. Anglikaani usk lubab abielulahutust, mida Henry VIII mitmeid kordi kasutas. Inglise kiriku lahkumist Rooma kiriku alt tähistas supremaatiaakt. Reformatsiooni tekke ja leviku mõju: Majandusele kaubandus arenes. Rajati manufaktuure. Kaubalinnad kasvasid. Idamaade kaubad jõudsid ka Euroopasse. Haridusele teadmised looduse ja matemaatika kohta kasvasid. Koolid arenesid. Inimestele enamasti läks rahvas reformatsioonidega kaasa, samas tekkis vastasseise erinevate pooldajate vahel. Mõnes kohas jäid inimesed reformatsioonide tõttu tööta. Augsburgi usutunnistus ja usurahu Usutunnistus võeti vastu 1530. aastal. Kuna lindprii Martin Luther ei saanud osaleda oli eestvedajaks Philipp Melanchthon
Riigi pealinn sai makse ja andmeid kogu riigist ning sinna koondus ülemkiht, nende teenrid , luksuskaupu valmistavad käsitöölised ja tolle aja vähesed haritlased. Agraarajastu linnad olid tänapäeva mõistes väiksed. Euroopas mõnesaja või mõne tuhande elanikuga, rikka ja arenenud põllumajandusega Hiinas ja Indias aga isegi mõnekümne tuhande elanikuga. Suurteks linnadeks kujunesid vaid üksikute riikide pealinnad või suurematel kaubateedel väga soodsas kohas asuvad kaubalinnad. 1.saj. oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku. Siiski elas agraarajastul linnades vaid 12% rahvastikust, harva veidi rohkem. 12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt.,sh..paljud Eesti linnad) ja Vahemereäärsed linnad (Genova, Pisa, Veneetsai jt.). Et feodaalvõimu alt vabaneda ,
Testamendis jättis ta oma naisele ja kolmele tütrele suure rahasumma, kuid see ei olnud selline tohutu varandus, millega ta oli hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro. 5 Kokkuvõte Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam. Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
