Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kergvaheseinad kipsplaadist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karkass, karkassi, konstruktsioon, kipsplaadi, kipsplaat, profiil, vöö, isolatsioon, heliisolatsioon, plaadid, kinnitus, heliisolatsiooni, kartong, kinnitamise, sammuga, gyproc, vuuk, pahtel, ladustamine, seinakonstruktsioon, mineraalvill, vuugid, kruvid, üla, kipsplaadid, jääks, mehhaanilist, ergo, tugede, tihendite, akustiline, kasutuskohad· Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 · Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 · Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 · Kakrassitangid Lk16 Gyproc plaadid Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina
•Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 •Karkassitüübid Lk 6 •Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 •Metall-karkassseinad Lk9,10 •Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 •Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 •Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 •Kakrassitangid Lk16 Gyproc plaadid Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina
Esikülje kartong on keeratud üle plaadi pikemate külgede ja plaadi otsad on saetud. Kipsplaatide pikad küljed on kas faasitud (servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk- kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi
18cm betooni (450kg/m2) 500Hz juures Õhupidav, pragusid ei ole, naaberkonstruktsioonidest eraldatud R500=20lg(450x500)- =20lg(450x500)-49=58dB 49=58dB (2x: 4… 4…6dB) 8 4 Kihiline tarind Kihiline sein on vedru-massi kombinatsioon ja heliisolatsioon põhineb teineteisest eraldi olevate masside ja nende vahel oleva õhuvahe (vedru) koostöötamisel. 9 Tulepüsivuse nõuded Vahesein peab olema piisava tulepüsivusega: eraldama tuletõkke- tuletõkke-sektsioone takistama ettemää ettemääratud ratud aja jooksul tule ja suitsu
..................................................................................................... 8 Moodulripplagi......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 11 Ripplagedega on võimalik saavutada erinevaid eesmärke, olgu nendeks siis ruumide parem akustika, suurem niiskuskindlus, isolatsioon või hügieenilisus. Samuti saab ripplaega peita kõik ruumi laes olevad torustikud, juhtmestikud, agregaadid ning ka koledaks muutunud vahelae. Samas säilib vajadusel neile ligipääs, sest moodulripplaeplaate on võimalik lihtsasti eemaldada ja kipsplaadist ripplagedes on võimalik kasutada vajadusel plekist või kipsplaadist hooldusluuke. Ripplagesid on kolme erinevat tüüpi:kinnised-, moodul- ja metallripplaed. Kinnised ripplaed
ärkel aga seintega ümbritsetud. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 6 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). · Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kande-konstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse hooned järgmiselt: · kandvate pikiseintega hoone (skeem 1) · kandvate põikiseintega hoone (skeem 2) · kandvate piki- ja põikiseintega hoone · mittetäieliku karkassiga hoone (skeemid 3 ja 4) · täiskarkasshoone (skeem 5) · ruumilistest suurelementidest hoone 7 8 3. Hoonete liigitus tulepüsivusklassideks
Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik! Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. 2 Aurutõkkematerjalid: keraamilised plaadid betoon tellised
Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioon, põranda alune isolatsioon, torustike isolatsioon. Seveliin- kahe tugeva paberi vahele õmmeldud lina-või takukiht, puitkilpmajade seinte soojustamiseks. Fibroliit-puidu narmaslaastud+vesi ja mineraalained Tselluvill-(peenestatud makulatuur+antipüreenid)seob ja loovutab niiskust, raskestisüttiv, korduvkasutavus, ei takista hoone loomulikku õhuvahetust ja ei vaja kiledega ümbritsemist, nakkub kõigi teadaolevate materjalipindadega, täidab seinte
Võivad põhjustada allergiaid. Hoonete ohutus Piirdetarindite ja nende detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja hoonest möödujate turvalisuse. Hooneteosade lahtipääsemine peab olema välistatud ka juhuslike mõjude tõttu. 13 Ohutuks klaasiks võib lugeda klaase mis on karastatud, lamineeritud, karastatud ja lamineeritud klaasid. Müratõrje ja heliisolatsioon Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad akustilised tingimused vastavalt nende otstarbele. Müra kahjustav toime oleneb: heli intensiivsusest dB, hali sagedusest Hz, müra kestusest ja jaotusest, kumulatiivsest müraekspositsioonist. Müra ja vibratsioon võivad kahjustada närvisüsteemi, halvendada mälu, tähelepanuvõimet, põhjustada peavale jne.
............................................................. 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 1. ALUSED ................................................................................................................................ 5 2. VUNDAMENDID ................................................................................................................. 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS..........
laotakse suurematest, paremate sängituspindadega kividest. Kivide vahetu kokkupuutumine (ilma mördita) on lubamatu, samuti määrdunud kivide kasutamine. Kergmüüritis. Massiivsetel tellisseintel on rida puudusi: sein on raske, madalate hoonete juures pole kivide tugevus täielikult ära kasutatud, seina soojajuhtivus on suur jne. Tellise otstarbeka kasutamise mõttes on parem anda välisseintele selline konstruktsioon, kus seinale annavad tugevuse tellised, vajalik soojapidavus aga oleks tagatud soojapidavate materjalidega. 2 Joonis 7.3 Seina pinna seotised ehk müürikiri: a plokkseotis ja b ristseotis plokksüsteemis seinal, c müürikiri mitmekihilisel seinal Joonis 7.4 Seinte seotisi 3 Joonis 7.5 Seinad klassikalises ehk plokkseotises:
· suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Kipsplaadi tootmisprotsess. · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist. · Tooraine segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele. · Kips kivistub rihmal niivõrd, et see võidakse lõigata plaatideks. Kipsplaadi kasutamine. · Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli- ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim kasutatav ehitusplaat. · Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides ; ei soovitata saunaruumides ja külmkambrite sisepiiretel. · Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes. 2
Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku
27 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Eestis algas suurpaneelelamute tootmine 1960. aastal. Esimese maja ehitus algas 1961. aastal. Kahel tehasel baseeruva Tallinna Majaehituskombinaadi võimsus oli 200000 m2 elamispinda aastas. Ligikaudu sama, mis kogu Eestis 1991-2000. Eestis ehitatud vanemate paneelelamute konstruktsioon koosneb betoonist põik- ja keskmisest pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelagedest. Peamiselt 5, 9 ja 16 korruselisi Välisseinte paksus oli 230, 250, 280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50, 60mm; soojustus 110 või 125mm (mineraalvill või fibroliit plaat või fenoplast plaat või vahtpolü vahtpolüstü stüreen plaat); sisemine kandev r/b plaat sõltus hoone kõrgusest 75,80,125,130mm.
AEROC on ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. Oma emissiooniklassilt kuulub AEROC vastavalt Soome RTS kvalifikatsioonile parimasse M1 klassi. Kõige kergematest AEROC plokkidest AEROC EcoTerm saab ehitada ühekihilise väga hästi sooja pidava välisseina ilma täiendavaid soojusisolatsioonimaterjale kasutamata. Selline massiivne ,,hingav" ning soojust akumuleeriv välisseina konstruktsioon loob ruumides tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav täispalkmajadega. AEROC EcoTerm välissein tasandab järske välistemperatuuri kõikumisi, külmal talveööl on sellises majas hubaselt soe ning kuumal suvepäeval meeldivalt jahe. AEROC TOOTMISPROTSESS AEROC tootmisprotsess on võrreldav leiva valmistamisega. Põhimaterjalide ja vee segusse (,,tainas") lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit (,,pärmi"), mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt
kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema. Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100..
Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks Kasutustemperatuur min +10o C Veekulu 8L/25 kg kott Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine
kaebused kvaliteedi kohta kohe, enne kauba kasutusele võtmist. 3. Kaitske puitmaterjali sademete, intensiivse päikese, määrdumise ja maapinna niiskuse eest nii hoidmise kui ka ehitamise ajal. 4. Ladustage puitmaterjal õhuliselt ja kindlustage, et presendi või muu katte alla ei jääks niiskust. 5. Siseruumides kasutatav puit peab olema kuiv ja hästi isoleeritud sellega kokkupuutuva materjali niiskuse eest. Katke karkass ja kaitske sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. LIIMPUIT Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetsevad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast. Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit
olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad
Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm.
· Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud.
tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >15800C (samott); raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350 ... 15800C (ahjutellis); kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <13500C (harilik savitellis). 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
..30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlaselt
on 380...900N/mm2, voolavuspiir 240...600N/mm2ja suhteline pikenemine 23...6%. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: ·Naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; ·Puidukruvidon kumer-, lame-või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud; ·Eriotstarbelised kruvid: kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema keerme sammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piitanihutada mõlemas suunas; ·Poldid; ·Needidtehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer-või lamepeaga; ·Riisad(klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks; ·Peentooted(ukse-ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 15
aknaraamid jt.), ehitussõlmed-detailid, puitnõud, laevade, rongide,- põllumasinate osad, spordiinventar.
Toodang on keeruka konstruktsiooniga, detailiderohke, sageli liimitud ja tisleriseotistega. Omavad sageli
kaitse- või viimistluskihti. Kasutavad pooltooteid oma tooraineks: lauad, laast-, kiudplaadid, vineer,
liimitud toorikud, spoon.
III. Spetsiaaltootmise grupp. Tinglikult kuulub siia tootmine, kus tooraineks on ümarmets ja pooltooted,
toodangu konstruktsioon on äärmiselt lihtne: tiku-, pliiatsi-, tünni, vooritarvete, taara jne. tootmine.
puitjäätmete kasutamine, puidujahu, fibroliidi, arboliidi ja teiste plaatmaterjalide tootmine ning detailid
laastu-liimi segudest.
2. Tootmisprotsess
2.1.Tehnoloogilise protsessi üldandmed
VL: Tehnoloogia (
4.3.2.1.2 Omadused Tihedus: 100kg/m³. Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C. 4.3.2.2 Kuumtsingitud terastraatvõrguga ja klaaskiudvõrguga tugevdatud alumiiniumfooliumiga kaetud kivivillamatt 4.3.2.2.1 Kasutamine Sobib silindriliste, kooniliste ja tasapindade ning ventilatsioonikanalite soojus- ja tuletõkkeisolatsiooniks. 4.3.2.2.2 Omadused Tihedus: 80 kg/m³. Tulekindlus: mittepõlev 13 Soojustus ja isolatsioon. (2010). Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358. (29.04.2010). 14 Soojustus ja isolatsioon. (2010). Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358. (29.04.2010). 12 Max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C. 4.3.3 Lamellmatid 4.3.3.1 Klaaskiudvõrguga tugevdatud alumiiniumpaberiga kaetud lamellmatt [15] 4.3.3.1.1 Kasutamine
Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi.
postid ja nendele toetuvad mineraalvilla või vahtpolüuretaani ning paneelid ühendatakse 3)Eesti vabariigi Ehitusseadus näeb ette: talad.Taladele toetakse vahelae kk-nide elemendid- 2)Vundament(on hoonete maa-alused konstruktsioonid,milledele karkassi külge kahel viisil : poltidega läbi paneeli ja kinnitakse -mis on projecteerimine vahelaepaneelid) toetavad seinad ja millede ülesandeks on hoone koormuse ülekadmine surveplaadiga -mis on ehitamine alusele
23 EPS soojustus 2x50 mm m2 640 0,1 64 6 2 24 Põranda hüdroisolatsioon m2 640 0,1 64 6 2 25 Põranda armeerimine m2 - - - 6 3 26 Armeeritud betoonpõranda valamine 80mm m3 47,2 2 94,4 6 1 KARKASS JA MONTEERITAVAD ELEMENDID 26 Postide montaaz tk 33 4,8 158,4 3 2 27 Soklipaneelide montaaz m2 100,8 0,05 5,04 3 1 28 Talade montaaz tk 56 4,6 257,6 4 1 31 Jäikusseinte ehitus m3 9,72 0,9 8,75 3 4
Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi. Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal. Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel. Tooraine alusel eristatakse kolme sorti mineraalseid villasid: Klaasvill, kivivill, räbuvill. Kasutusotstarbe alusel liigitatakse: tehnilised isoleermaterjalid, akustilised plaadid, puistevill. Muidugi võib igaühte liigitada veel eraldi. Näiteks on laialt levinud arusaam, et kõik üldehituslikud kivivillad sobivad kuumade pindade isoleerimiseks. Peab aga tõdema, et tavalise kivivilla kasutustemperatuur on tegelikult vaid kuni 200 oC. Seega jagunevad kivivillad veel eraldi kasutusotsarbe alusel jne. Mineraalvillasid toodetakse suure temperatuuri juures. Toorine sulatatakse 1400-1800 oC juures. Sulatamisest saadud mass pihustatakse kiududeks
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam
jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Kasutuskohad: ehitusmaterjalid killustik, sillutuskivid, äärekivid, välistrepiastmed, plaadid põrandateks või seinte vooderduseks, skulptuursed detailid jne. 14. Settekivimid eriliigid, kasutuskohad Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi).
annaabi.ee 
