Enamik KCN kasutatakse kulla kaevandamisel. Väiksemate rakenduste hulka kuuluvad ehete keemiline kuldamine ja koorimine. FÜÜSIKALINE OLEK Hügroskoopiline, kristalne erinevates vormides tahke või iseloomuliku lõhnaga aine. KEEMILISED OHUD Aine laguneb kokkupuutel vee, niiskuse, süsinikdioksiidi ja hapetega. Vesilahus on tugev hape, reageerib ägedalt hapetega, on söövitav. KUIDAS SATUB KEHASSE ? Ained võivad imenduda kehasse hingamise kaudu, naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu. MÕJUD INIMESELE Allaneelamisel söövitav Võib kahjustada kesknärvisüsteemi Võib põhjustada surma NB ! Arstlik kontroll vajalik ! FÜÜSIKALISED OMADUSED Keemistemperatuur: 1625°C Sulamistemperatuur 634°C Suhteline tihedus ( vesi =1 ) 1.52 Vees lahustuv, g/100 ml: 71.6 Kaaliumtsüaniid 10. klass MIS ON KAALIUMTSÜANIID ?
maitsmiseks kinnihoidmiseks, Kompekarvakesed kogu kehal NÄRVISÜSTEEM Kõhtmine, üsna pikk Koondunud peamiselt Peaajust algav kõhtmine närvikett, väike aju pearindmikusse närvikett, mille närvid jõuavad kogu kehasse HINGAMINE Keha külgedel pearindmiku Tagakehal alalpoolel Lõpused ja trahheed kilbi all lõpused. Raamatkopsudega, trahheedega tagakehal. TOITUMINE Suurte sõõrgadega haarab Püüab saaki Spetsiaalsete suistega, toidu ja suunab suuava püünusvürguga, sööb vaid loomtoidulised,
loomadel ühe südame asemel hoopis rohkem südameid. Kõrgematel loomadel on südameks keeruline lihas, mis võib olla jaotatud mitmeks kambriks, et pumbafunktsiooni parandada. Väga huvitav oli minu jaoks see, et imetajate südamel on neli kambrit, mis jagunevad kaheks kojaks ning kaheks vatsakeseks. Need hoiavad hapnikuvaese ja -rikka vere täiesti edasi. Seal rikastatakse veri hapnikuga ja pumbatakse teise kotta, mis suunab vere teise vatsakesse, kust see kehasse laiali pumbatakse. Kogu see süsteem tundub minu jaoks väga raske ja natuke veider. Mida väiksemaks loomad lähevad, seda väiksemaks muutub ka tema süda ning kodade ja vatsakeste arv. Roomajatel on imetajatest üks vatsake vähem, kus siis on ainult jagunenud vatsake ja kaks koda. Üks koda võtab kehast vastu hapnikuvaese vere, teine aga hapnikurikka vere kopsudest. Seejärel pumbatakse veri vatsakesse ja sealt edasi kehasse laiali. Selles süsteemis
vanemad elasid vanaks. Sel juhul on nimel head päritud eeldused pika elu jaoks. Otsustavad on ka tervislik seisund, toitumisharjumused ja eluviis. Vanasti ei elanud inimesed nii vanaks. Ka tänapäeval on eluiga enamasti lühem Aafrikas ja mujal vaestes piirkondades, sest seal on elu palju raskem: vähem süüa, rohkem haigusi, liiga vähe arste ja ravimeid. Kuid maailma vanim inimene, üks jaapanlanne, on kuuldavasti saanud 120-aastaseks. (Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse.107.) Mis on vanadus? Vanaduse vältimise meetodid. Kunagi rakkud vananevad ega uuene enam. Ühel varem, teisel hiljem. Seda vananemist ei suuda me senimaani peatada, küll aga kaugemale nihutada. (Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse.107.) Kuidas siis? Sellega, et aitame oma kehal - täpsemalt öeldes üksikrakkudel - terved olla. Näiteks suitsetavad paljud inimesed. Iga sigaretiga hingatakse sisse ligikaudu 2000 ained, mis keha kahjustavad
VRE Elundkond mis võimaldab vere pidevat ringlemist organismis Koosneb südamest,verest ja veresoontevõrgustikust Veri viib toitaineid ja hapnikku kõigisse kudedesse ja kannab ära jääkained Vere teekond on 8-kujuline- verivoolab läbi kopsude ja suundub ülejäänud kehasse . Punalibledel kulub keskmiselt vähem kui minut kogu vereringe läbimiseks. VRE koosneb suurest ja väikesest VRE-st V.VRE ehk kopsuVRE * vere liikumine südamest kopsudesse ja tagasi.Hapniku vaene suundub kopsudesse,mööda 2 arterit mida nim. paremaks/vasemaks arteriks . Kopsude kapillaaridest küllastub veri hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist.
Kuidas hoiduda nakatumast sugulisel teel levivatesse haigustesse? Turvaline seks Turvaline seks tähendab arukat ja ohutut käitumist. Seksuaalvahekorra ajal ei tohi lasta partneri verel, spermal ega tupevedelikul oma kehasse sattuda. Selleks tuleb kasutada kondoomi või turvakilet. Rasestumisvastased vahendid nagu plaaster, tabletid või tuperõngas, aitavad ära hoida rasestumise, kuid nakkuste vastu need ei aita. Seksuaalsel teel levivad nakkused Suguhaigused ehk nakused levivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal Nakkused levivad kui ühe inimese kehasse satuvad teise inimese kehavedelikud. Mõned nakkused võivad kulgeda ilma esialgsete sümptomiteta. Ükski seksuaalsel teel leviv nakkus ei kao
ja valged maisitõlvikud. Loomad, kes selle toidu sõid, olid märikass, koiott, papagoi ja ronk. Need neli looma tõid Loojale ning Tegijale teate kollaste tõlvikute ja valgete tõlvikute kohta, ütlesid neile, et nad läheksid Paxili ja näitasid sinna teed. Nõnda leidsid nad toidu, ja just see läks loodud inimese, tehtud inimese ihusse; see sai tema vereks, sellest tehti inimese veri. Nõnda läks mais Suure Ema ja Suure Isa nõul ning tahtel inimese kehasse. Katkend: Ja suur rõõm valdas Loojaid ning Tegijaid, sest nad olid avastanud ilusa maa täis kõike maitsvat, maa, kus oli külluses kollaseid maisitõlvikuid ja valgeid maisitõlvikuid, samuti mitut liiki kakaod ja arvutu hulk sapotesid, annoonasid, hokoteploome, tapale, ahatseesid ja palju mett. Rohkesti maitsvat toitu leidus nendes paikades nimega Paxil ja Cayala. Seal oli igasugust toitu, väikseid vilju ja suuri vilju söömiseks, väikseid taimi ja suuri taimi
kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast tagasivoolav veri;vasemasse kotta koguneb kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri.
Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukites, et eemaldada jää tiibadelt. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel, sest see soojendab ainult sööki ja mitte ümbritsevat õhku, juhul kui õhus pole osakesi. Kommunikatsioon Kasutatakse mobiiltelefonides ja personaalarvutites omavaheliseks andmesideks ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. Tänu sellele, et infrapunakiirgus tungib kuni 4-5 cm sügavusele inimese kehasse, higistabki inimene infrapunasaunas kolm korda rohkem kui tavalises saunas, kus higistamine ulatub - kuumusele vaatamata - ainult mõni millimeeter naha alla. Higi hakkab voolama juba 10minutilise saunasistumise järel. Kehasse tunginud infrapunakiired lõhustavad seal mürk- ja jääkaineid, aidates kehast kiiremini välja viia raskmetalle, kaasa arvatud pliid, elavhõbedat ja alumiiniumi.
Peas asuvad maipõrnikal suised ja meeleelundid. Põrnika pea külgedel asub paar liitsilmi. Kumbki silm koosneb mõnest tuhandest lihtsilmast. Silmadest eespool on tundlad, mille tipus on veidi laiemad plaadikesed. Need on haistmiselundid. Maipõrnika rindmik koosneb kolmest lülist, mille igaühe küljes on paar jalgu. Tugevad kattetiivad on iseloomulikud kõigile mardikalistele. Süda asub tagakeha selgmises osas. Veri voolab ainult ühes suunas - tagant ette. Õhku satub maipõrnika kehasse stigmade kaudu. Stigmadest saavad alguse trahheed, mis omakorda ulatuvad kõikidesse siseelunditeni. Tagakeha lihaste kokkutõmbumisel surutakse õhk kehast välja. Paisumisel tungib värske õhk taas kehasse. Kehaehitus
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme
VERERINGEELUNDKOND SÜDA PANEB VERE LIIKUMA KODA- Südame osa, milles koguneb südamesse voolav veri. VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune.
· trantspordib kaitserakke ja entikehi 2)Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Südat ümbritseb südamepaun. Süda jaotub kaheks pooleks: paremaks ja vasakuks. Mõlemas on koda ja vatsake seega on süda neljaosaline. Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse · kehaveenid - toovad hapnikuvaese vere paremasse kotta · parem koda - veri liigub paremasse vatsakesse · parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse · kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus
abil liigub ärritus mööda teisi närvirakke ajju; järgneb liigutus · Mis on humoraalne regulatsioon? · Sisenõrenäärmete regulatsioon organismis, verre või lümfi imenduvad · Millega peab organism võitlema? · Viirustega ehk võõrvalkudega · Millised on inimese kaitsemehhanismid? · 1. Nahk ja limaskestad · 2. Valged Verelibled · 3. Lümfotsüüdid · Kuidas toimib immuunsüsteem? · Kui viirus proovib kehasse tungida siis järjekorras aktiveeruvad 3 kaitsekihti · Mis põhimõttel toimib vaktsineerimine? · Teatud haigustekitaja toksiinid viiakse meie kehasse ja koheselt hakkas keha tekitama nende vastu antikehi mis reaalse haigustekitaja korral hakkavad vastu võitlema koheselt · Mis on homöostaas? · Organismi hoidmist teatud piiratud vahemikus, sellest vahemikust väljumisel võib organism kahjustada saada või hävida
Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning kehasse suunamiseks. Toituks on talle bakterid, teiste ainuraksed ja üherakulised vetikad. Toitekublikus toimub seedimine. Hingamiseks kasutab amööb vees lahustunud hapnikku. Mis tungib läbi rakukesta kehasse. Tuiekubliku abil eritab amööb kahjulikud ained. Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane . Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm. Pikkused algloomad. Nad elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub
kukkuda. 3. Sarvikrästik Enamus madusid, mis elavad kõrbes liiguvad külgepidi. 4. Vaaran Peidab end liivas ,,lahustub liivas" teiste loomade eest. (kuna urusid kaevata on liiva pärast kõrbetes võimatu, hakakvad loomakesed oma käpakestega vibreerima ja peidavad nii end liiva sisse loomad nagu lahustuks liivas) 5. Kaamel Varub endale põuaks veevarud kehasse. Kokkuvõte: · Kõrbetaimedele on iselooomulik: Paks vars, lehtede puudus, kudedesse toitainete ja vee varumine põuaperioodiks, okkad ja samuti ka mürgine aine. · Kõrbeloomadele iseloomulikud tunnused: Kaitsevärv, ööelu, kiire liikumisvõime, toitainete varumine kehasse, jäsemetel on paks karvkatte mis võimaldab liikuda liival, soomuseline kehakate, kuumuse taluvus, m]ned teevad suveuinakuid ja talveuinakuid.
Veresooned- On torujad elundid, kus very liigub kindlas suunas. Tunnus e. kriteerium Arter Veen Soone sein Paksud elastsed,tugev Pehme ja lihaskiht õhuke,lihaskiht on õrnem Klapid puuduvad On olemas Vereliikumine Kiire,südamest Aeglane,kehast kehasse,veri liigub südamesse,very liigub südame kokkutõmmete lihaste kokkutõmbel survel Hulk 2 korda vähem, kui 2 korda rohkem veene Sarnasus:soone sein mitmekihiline Kapillaarid-ühendavad arterid veenidega Suure vereringe tähtsus: Viia O2 ja toitained kehasse,tuua CO2 ja jääkained kehast välja. Tagab gaasivahetuse keharakkudega.
Dioksiinid tavaliselt otse õhust inimesteni ei jõua. Esmalt peavad nad sadenema põldudele, kust kariloomad nad koos taimedega nahka panevad. Dioksiinid ei lahustu vees, kuid see-eest seonduvad väga püsivalt rasvadega. Seega kogunevad nad loomade ja kodulindude rasvas. Nende loomade liha ja piima kaudu saabki inimene enamiku dioksiine. Vihmaveega voolab mürk jõgedesse ja järvedesse, kust koguneb kaladesse. Dioksiinidest reostatud veekogude kala on eriti ohtlik. Kord meie kehasse sattunud, jäävad dioksiinid aastakümneks rasvkoesse. Dioksiini kogunemine meie kehasse algab juba emaüsas. Edasi saab laps dioksiine rinnapiimaga. Imikuea lõpuks oleme endasse kogunud kümnendiku oma elu dioksiini-laadungist. Mida võivad dioksiinid põhjustada? Dioksiinid võivad tekitada: immuunsüsteemi kahjustuse (eriti laste puhul) maksa, neeru ja seedetrakti kahjustusi iseeneslikke aborte steriilsust sünnidefekte
Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Kapillaarid-Ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Õhuke sein koosneb ühest rakukihist. Kapillaarides toimub nii gaasivahetud kui ka toit- ja jääkainevahetus. 3. Milles seisneb südametsükli erinevate etappide tähtsus? 1) Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse, kust see saab edasi liikuda kas kopsudesse või kehasse(olenevalt sellest, kas see veri asub paremas ja vasakus vatsakeses) 2) Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse, kopsudest minnes rikastub veri hapnikuga ja kehasse minnes kannab veri hapniku laiali. 3) Kogu süda lõtvub, et see saaks puhata. 4. Selgita kuidas osaleb vereringe kehatemperatuuri ühtlustamises. Siseorganite temepratuur on mõnevõrra kõrgem, keha pinna temperatuur aga mõnevõrra madalam. Veri ringleb kehas pidevalt ning temperatuur ühtlustub.
Ta abiellus Elizabeth Browniga (kuninganna Elizabeth I ja kuninga James I õukonna arsti tütrega). Tänu sellele märkasid teda rikkad ja mõjukad inimesed ja ta liikus kiirest karjääriredelil ülespoole ning sai väga edukaks. Lõpuks sai ta nii James I kui ka Charles I õukonna raviarstiks. Õukonna arstina uuris ta palju inimese füsioloogiat ja bioloogiat. Ta oli väga huvitatud vereringest inimese kehas. Enamik arste tunnustasid Galeni õpetusi ja arvasid, et kopsud juhivad verd kehasse. Harvey aga kahtles nendes tõekspidamistes ja uuris neid teaduslikult. Harvey viis läbi palju eksperimente loomade peal. Tema vaatlused näitasid, et klapid südames lasid verel liikuda ainult ühes suunas. Otsesed vaatlused elavate loomade südamelöökidega näitasid, et vatsakesed tõmbuvad koos kokku, lükates ümber Galeni teooria, et veri liigub ühest vatsakesest teise. Kui Harvey eemaldas töötava südame elavalt loomalt, lõi see edasi, tegutsedes nagu pump, mitte imev organ
veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. 3. TOITUMINE JA SEEDIMINE Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad, need lõpevad teravate küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha. Hammustades valgub mürk ohvri kehasse ja surmab selle. Seejärel mähib ämblik ohvri võrku ja eritab suu kaudu tema kehasse seedenõret. Saak muutub vedelaks. Mõne aja pärast tuleb ämblik oma saagi juurde tagasi ja imeb toidu oma pugusse. Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see lubab neil rohkem toitu säilitada. Seedenõresid eritab maks. Ämbliku lõugtundel 4. HINGAMINE Ämblik hingab raamatkopsudega
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%.
Seejärel kutsub ta nõiaks saaja enda juurde peole. Keskajal vanemad nõia nõudsid õppijatelt ja abiotsijatelt kolm tilka verd. Kui need anda ei tahtnud, siis seletasid nõiad aitamise ilma vere andmiseta võimatuks. Keerulistes olukordades nõudsid nõiad alati verd. * Vaimude riiki rännates poeb hing inimese magama heitmisel pisikese tiivulisena inimese suust välja, lennates ära kaugele. Hingeta keha jääb nagu surnukeha liikumatult maha kuni hinge tagasi tulekuni. Et hing tagasi kehasse pääseks, peab keha olema samas asendis nagu siis, kui hing sealt lahkus. Kui nii ei ole, siis hing kehasse ei pääse. Lendamisel hing pääseb igasse kohta, puutub vaimude ja haldjatega kokku, kuuleb nende nõu, näeb igapäevaste inimese silmadele nägemata asju ja juhtumisi. Kui vajalikud teated käes, pöördub haldjas inimese kehasse tagasi. * Nõiasõnad on suurel osal Soomest Eestisse rännanud. * Sõnadega nõidujad sõnatargad, lausujad, pobisejad, posijad, soolapuhujad.
oleme nakatanud, nii et kui peaksime mõnega neist uuesti kokku puutuma, ei jää me enam haigeks. Seda nimetatakse Immunoloogiliseks mäluks. Immuunsüsteem koosneb spetsialiseerunud rakkudest, mida nimetatakse immuunrakkudeks. Üheks osaks meie immuunsüsteemist on veri ning seal sees olevad valged verelibled. Immuunsüsteemis on mitmesuguseid rakke. Neutrofiil, mis kaitseb pisikute eest, mis tahavad kehasse tungida läbi nahal olevate haavade. Makrofaag, mis hävitab haigustekitajaid otseselt. Need asuvad kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid, mis toodavad antikehi, ründavad haigustekitajaid ja hävitavad nakatunud rakke. Dendriitrakk, mis aitab aru saada, mis pisik on kehasse tunginud ja kuidas on parim viis seda hävitada. Haigustekitajaid saab hävitada kolmel viisil: Neutrofiilid ja makrofaagid
*) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu lahti 3) kinni *) Vere liikumine 1) kojast vatsakesse 2) vatsakesest arterisse 3) veenist kotta *) Kestvus 1) 0,1 sek 2) 0,3 sek 3) 0,4 sek Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse (Keha)veenid toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse Kopsuarter viivad hapnikuvaese vere südamest kopsudesse (Keha)arter pumpab hapnikurikast verd kehasse Aort pumpab vere kehasse Pärgarterid varustavad südant hapniku ja toitainetega 2) Veresooned ja vereringe Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale (soontes, kus rõhk suurem, voolab veri madalama rõhuga soontesse). Veri vedelsisekude, mis ringleb veresoontes Vereringe vere pidev ringlemine organismis Vere hüübimine vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis
kohta VAKTSIIN nõrgestatud või tapetud haigustekitajad või haigustekitajatele iseloomulikud molekulid, mille toimel keha õpib tootma vastavaid antikehi VAKTSINEERIMINE vaktsiini sisendamine organismi HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4. Eritised, nt sülg, higi ja pisaravedelik, kus on patogeene hävitavad ained 5. Maomahl hävitab patogeene 3. Kuidas toimub esmane immuunvastus, miks on see kehale väga koormav? Oska kirjeldada. Haigustekitaja, nakkus organism peab tootma väga palju valgevereliblesid, mis on
• Geeni ära võtmine • Hetkel on teada umbes 10 000 geeni, mis tekitavad haigusi • Üsna kallis • Siiani veel veidi segane Kuidas? • Keerukas on ravida polügeenseid haiguseid: • Südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, Alzheimeri tõbi, artriit, diabeet ja kasvajad • Kasutatakse somaatilise rakke (ehk keharakke), vähem ka sugurakke • Sugurakkudega tehtava teraapia tulemused kanduvad ka järglastele • Kehasisene in vivo ja kehaväline ex vivo • Geeni kehasse viimiseks kasutatakse kandjat ehk vektorit • Nt adenoviirused, vähem ka retoviirused • Ravi töötatakse välja haigustele, millele senine ravi on olnud tulemusteta või puudu Lubada või mitte lubada, selles on küsimus • Hirm loodusliku olemuse kadumise pärast • Kas inimene omandab tänu uuele geenile ka uue omaduse/tunnused? • Neid geene, mida oleme omandanud pole õigus muuta! • Milliseid omadusi võib raviotstarbel muuta ja milliseid mitte?
2..6nädala, max 3 kuu pärast; pole ravitav; viirus jääb kehasse; eluiga pikendav või haiguse kulgu aeglustav ravi on võimalik Hepatiit B/C viirus Kuni kuu aega Sümptomaatiline, Enamasti
Vererõhk sõltub paljudest teguritest: südamest stress jt tegurid. aorti paisatava vere hulgast, veresoonte Terve inimese vererõhk on piirides 110120/7080 läbimõõdust ja elastsusest, ringleva vere mm Hg (millimeetrit elavhõbedasammast) hulgast, südame töö sagedusest jm teguritest. Suur vereringe Suur vereringe Vere liikumine südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt tagasi südame paremasse kotta. Ainevahetuse käigus muutub arteriaalne hapnikurikas (helepunane) veri venoosseks (tumepunaseks) vereks. Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt ära viia jääkained. Veri liigub südamest veresooni mööda üle kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ning sealt uuesti tagasi südamesse. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab kopsudest tulnud hapnikurikka vere aorti
Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kehasse. Nad on paksude seintega, suure elastsusega ja nende sees on suur rõhk. Pulss on arterite kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenid juhivad vere kehast südamesse. Nende seinad on pehmed ja õhemad kui arteritel. Vere panevad liikuma kehalihaste kokkutõmbed. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenide maht arteritest on 2 korda suurem. Kapillaarid on veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Aeglane verevool. Sein koosneb vaid ühest vaheseinast
Kui sissetungijad sellest kaitsest ikkagi läbi murravad, käivitub organismi adaptiivne ehk omandatud immuunsus, milles on kesksel kohal antikehavastus ning B- ja T-lümfotsüüdid. Omandatud immuunsus omab mälu, mis võimaldab sama patogeeni teistkordse invasiooni korral kiirelt efektiivse vastuse anda. Erinevalt kaasasündinud immuunsusest esineb omandatud immuunsus ainult selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka imetajatel. Immuunsüsteemi ülesandeks on hävitada kehasse tunginud haigusetekitajaid. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis valmistavad organismi tunginud võõrkehade, bakterite ja viiruste vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüte tootvad elundid Lümfisõlmed on ovaalse kujuga elundid, ms asuvad lümfisoonte koondumiskohtades. Nad toodavad aktiivselt lümfotsüüte ja hävitavad kehasse tunginud mikroobe. Lümfisõlmede põletiku korral suurenevad nende mõõtmed
Süda ja vereringe 1. Südame ehitus: kojad, vatsakesed, klapid, arterid, veenid; kus on arteriaalne, kus venoosne veri. Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded.
Pika konksuga purustatakse aju ja tõmmatakse see ninakaudu välja. Slaid4 Keha on nüüd lõpuks kaetud ja täis topitud kristallsoodaga, mis selle ära kuivatab. Kõik vedelikud ja kaltsud(riideräbalad) palsameerimisprotsessist hoitakse alles ja maetakse koos kehaga. Slaid5 40 päeva pärast pestakse keha uuesti Niiluse veega. Slaid6 Siis kaetakse see õlidega mis aitavad nahal püsida elastsena. Kuivatatud siseorganid pakitakse linasse ja tagastatakse kehasse. Keha topitakse kuiva materjali täis nt. saepuru, lehed ja riie, et see näeks loomulik välja. Keha on nüüd valmis riidesse pakkimiseks. Slaid7 Minevikus, kui siseorganid eemaldati kehast, asetati need purkidesse. Üle aastate muutus palsameerimiskunst ja palsameerijad hakkasid organeid kehasse tagasi asetama pärast nende kuivamist kristallsoodas. Kuigi puhas puit või kivist purgid pandi ikkagi hauda kaasa et sümboolselt siseorganeid kaitsta.
Väega on tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurendada. Teine eestlaste loodususundi alustala on hing. Hing on inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoiab inimese isikupära. Hingel on võime kehast lahkuda (vabahing), see võib juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naaseb hing kehasse, kuid surma korral lahkub hing jäädavalt kas Manalasse või siirdub uude kehasse. Hingega on seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada.
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
Dioksiinid tavaliselt otse õhust inimesteni ei jõua. Esmalt peavad nad sadenema põldudele, kust kariloomad nad koos taimedega nahka panevad. Dioksiinid ei lahustu vees, kuid see-eest seonduvad väga püsivalt rasvadega. Seega kogunevad nad loomade ja kodulindude rasvas. Nende loomade liha ja piima kaudu saabki inimene enamiku dioksiine. Vihmaveega voolab mürk jõgedesse ja järvedesse, kust koguneb kaladesse. Dioksiinidest reostatud veekogude kala on eriti ohtlik. Kord meie kehasse sattunud, jäävad dioksiinid aastakümneks rasvkoesse. Kui meie toit oleks tänasest dioksiinivaba, siis puhastuks organism poolest sellesse kogunenud dioksiinist alles seitsme aasta jooksul! Dioksiini kogunemine meie kehasse algab juba emaüsas. Edasi saab laps dioksiine rinnapiimaga. Imikuea lõpuks oleme endasse kogunud kümnendiku oma elu dioksiini-laadungist. Ometi ei maksa selle hirmutava tõsiasja pärast rinnaga toitmisest loobuda. Miski ei
kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsused, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub informatsioon keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. 5. Mis on hallaine, mis valgeaine? Kus asuvad? Mis on akson? Dendriidid? Vastus: Hallaineks ehk hallolluseks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Rakkude kehad. Valgeaineks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Pikad jätked. Peaajus on hallaine väljas ja valgeaine sees. Seljaajus on hallaine sees ja valgeaine väljas. Akson- närviraku pikk jätke, mida mööda närviimpulsid närvirakust välja liiguvad.
Vererõhk sõltub: · Aorti paisatava vere hulgast · Südame töö sagedusest jm. Suure vereringe ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainetega ja hapnikuga ning ära viia jääkained. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Veri liigub südamest veresooni mööda üle kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ja siis tagasi südamesse. Veri jõuab südame paremasse kotta. Vere liikumist südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta nim suureks vereringeks. Väike vereringe ehk kopsuvereringes vabaneb veri süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga. Veri liigub südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, mis kokkutõmbudes paiskab kehast tulnud venoosse vere kopsuarteritesse. Siis jagunevad arterid peenikesteks kaplillaarideks. Läbi nende seinte toimub gaasivahetus ja rikastub hapnikuga. Venoosne veri muutub arteriaalseks
eestlastest 67%. Kristlikke väärtusi esindab kõige paremini: eestlastest EKRE 14%, mitte-eestlastest Keskerakond 37%. Neid, kes eitasid absoluutselt kõiki teispoolsusele viitavaid uskumusi ehk nn. täisateistid, oli uuringus vaid 3 inimest. Eestlaste arvamus surmast 2015 Inimese hinge eksistents jätkub ka peale surma: Nõus või pigem nõus 50,7%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 36,2% On tõenäoline, et inimese hing sünnib pärast surma uude kehasse: Nõus või pigem nõus: 44,3%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 43,8% Inimese tegudel on mõju tema surmajärgsele saatusele (karma): Nõus või pigem nõus 37%, Pigem ei või üldse ei ole nõus: 51,7% 2011.a. uuringu tulemusi On olemas isikuline Jumal: 21% Onn olemas paradiis: 15% 3% loeb korra nädalas Piiblit 5% käib korra kuus kirikus 9% palvetab vähemalt korra nädalas Kõik hea ja halb, mkis inimene teeb, tuleb elu jooksul tagasi: 88%
sülg eritub kuigi süüa ei saa) Andis kindlal kella ajal süüa Lõikas lõua alla augu, et kas enne söömist eritub sülge Koerale süüa antud, aga ikka süljenäärmed hakkasid tööle Psühhoanalüüs o Viktoriaanlik moraal Suhtumine seksi/kehasse 19. Sajandil Euroopas Tuleneb inglise kuninganna nimest Viktooria Victoria oli kole, otsiti meest, leidis kena printsi Alberti, said 9 last, olid õnnelikud. Moraal- perekondlikud väärtused · Seks ja kõik kehasse puutuv oli tabu · Naised vooruslikud, ei tohtinud teada midagi seksist Sigmund Freud (1856-1939) Austria arst ja psühhiaater
Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti. Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks palsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti ka surnust kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda. Kõige olulisem oli muidugi vaaraodele igavese elu kindlustamine. Juba nende
TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (aine- üks keemiline element,valmistis-kahe või enama aine segu) Keemilised ohutegurid võivad esineda Gaasina Auruna Vedelikuna Aerosoolina Suitsuna Tolmuna Tahkena Kõige sagedamini sisenevad kemikaalid kehasse hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu, ning sealt edasi liiguvad mööda organismi laiali. (suitsetamine ka passiivne suitsetamine) Organismi sattunud keemiline aine imendub verre ja sealt edasi kudedesse ja maksa. Mõningatel juhtudel võib aine keemiline struktuur organismis muutuda ja mõni aine on organismis püsiv näiteks plii. Kemikaalid võivad olla Ärritavad Söövitavad jne Osad kemikaalid mõjuvad näiteks südamele, neerudele, maksale...ajavad oksele
Radioaktiivse kiirguse mõju inimesele ja kuidas end selle eest kaitsta ... 2010 Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus on aatomi tuumade lagunemine. Radioaktiivsust esineb kahte tüüpi: Looduslik Tehislik Radioaktiivsed kiirgused: Alfakiirgus inimesele ohutu. Beetakiirgus inimesele ohutu. Gammakiirgus inimese tervisele ohtlik. Miks on kiiritus ohtlik? Radioaktiivne kiirgus tungib inimese kehasse ning lõhub seal orgaanilisi molekule põhlustades kiiritustõbe. Kiiritustõbi on kiirituse tagajärjel tekkinud haigus. Sellesse haigusesse võib surra, mille põhjuseks on vereloomeelundi kahjustus. Kiirituse mõju tervisele Lühiajaline mõju: Vereloomeelundi kahjustus Kesknärvisüsteemi kahjustus Seedeeluntite kahjustus Pikkaajaline mõju: Võib põhjustada loote arengus kahjustusi Kuidas radioaktiivsuse eest kaitsta
Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. FÜÜSIKALISED OHUD: Aur seguneb hästi õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. KEEMILISED OHUD: Reageerib ägedalt oksüdeerijad põhjustab ohtu. TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. hingamise ja naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu . SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Aine ärritab silmad nahkand hingamisteed Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemtulemusena teadvuse kadu. PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti.. Aine kahjustab kesknärvisüsteemtulemusena peavalud ja nägemishäired. MÜRGISUS
Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised. Närvikude -närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist. Närviraku kehad asuvad peaajus või seljaajus. Dendriidid toovad erutusi närviraku kehasse ja neuriidid juhivad erutuse närvirakust välja, näiteks lihasesse. Nimeta inimese elundkonnad Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet: Närvisüsteem (närvikude, närvirakud, saaterakud) - Kesknärvisüsteemi elundid on pea ja seljaaju mille põhifunktsioonid on tingitud ja tingimatute reflekside reguleerimine. mälu ja mõtlemine; Perifeerne, vegetatiivne (sümpaatiline,
❊ nahahooldus pimskiviga ❊ juuste värvimine, huulte värvimine. silmade meikimine, kontuur ja sinine lauvärv. pikendati kulmujoont ja tehti mustreid. laubale tätoveeriti veresooni. Meeste seas normaalne ❊ mehed puuderdasid end tumedamaks, naised heledamaks ❊ Esimesena kasutusel metallpeegel ja kamm Matmistraditsioonid Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks palsameeriti surnuid - nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. organid eemaldati enne palsameerimist ning niiskuse eemaldamiseks oli keha soolatud ja 70 päevaks kuivama jäetud. kamoop - organite urn kehal asetati käed rinnale või kõhule. sarkofaag- kirst, kuhu pandi muumiad Arhitektuur
Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva hapnikuvaese (venoosse) vere ning surub selle paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse. Vasak koda võtab kopsuvereringest tuleva hapnikurikka (arteriaalse) vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere
on kõrbes väga kuiv, taevas pilvitu ja sademeid langed harva. Sellise kliimaga on loomadel ja taimedel kindlasti vaja erikohastumusi. Neid neil ka on. Kõrbetes kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad. Lehed on enamasti väikesed ning sisaldavad eeterlikke õlisid, et loomad neid ei sööks. Samuti on neil lehed viltjad, et vähendada vee aurumist. Neil on väga sügavale ja kaugele harunenud sügav juurestik, et vett kätte saada. Osadel taimedel on ka võime endale põuaperioodiks kehasse vett koguda. Neid, näiteks aaloe ja kaktuseid nimetatakse sukulentideks. Kõrbetaimed arenevad ja kasvavad väga kiiresti. Loomad on kõrbetes enamast heledavärvuselised ja väikesed ning jäävad liiva taustal märkamatuks. Enamik loomi on öise eluviisiga ja päikese eest otsitakse varju liiva seest. Osadel loomadel on suured kõrvad, mida raputades neid nad jahutavad end. Paljudel loomadel on tihe karvastik, mis kaitseb päeval päikese eest ning öösel külma eest
Honore Fragonard (1732-1808) NAISTE RÕIVASTUS Panjeesidega seelik + kor ett + sügavalt rinda paljastav dekoltee + lahtine seelikuosa nähtava alusseelikuga. Jean - Antoine Watteau aalid: toovad rokokooaegse elegantsi esile, maalidel kujutatud tualette hakati ühendama kunstniku nimega. Watteau-kleit: iga moeteadliku naise garderoobis pidi olema. Watteau sako: kodukleit, puusani kehasse töödeldud, esiosas kolmnurkne vahetükk seljaosas tihedalt allalangevad voldid. MEESTE RÕIVASTUS Rokokoo meesmoodi võik nimetada aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk ja valge puudertatud parukas. Selle juurde kuulus küll veel peaaegu mänguasjaks taandunud mõõk. JEAN ANTOINE WATTEAU (1684-1721) ,,PIERROT" (TUNTUD KA KUI GILLES)
Vere ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Kannab kehas edasi toitaineid ja hapnikku · Osaleb jääkainete eemaldamises Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. Inimese süda asub kopsude vahel ja teda kaitseb rinnakorv. Arterid pumbatakse hapnikurikas veri kehasse Veenid toovad hapnikuvaese vere südamesse Pärgarterid varustavad süda hapniku ja toitainetega Kopsuarterid viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Vasak pool sisaldab hapnikurikast verd. Paremas pooles on hapnikuvaene veri. Klapid lasevad
annaabi.ee 
