Viimase muudavad haavatavaks kõhrelised alad (sh kasvuplaadid). Seetõttu tekib lastel täiskasvanutega analoogse trauma puhul pigem luumurd (kasvuplaadimurd, avulsioonmurd) kui nt sidemerebend. Samas on laste luud elastsemad ja painduvamad kui täiskasvanutel ja luumurde kokkuvõttes vähem. Ka paranevad murrud parema verevarustuse tõttu kiiremini. Skeleti luustumine lõpeb alles 20.25. eluaastal. Vigastuste hulk ja raskusaste suureneb koos vanusega, tulenevalt suuremast kehamassist ja treeningkoormuse intensiivistumisest. Enne sugulise küpsemise perioodi esineb tõsisemaid sporditraumasid harva. pordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. Luu kipub ka nõrgenema, kui ta ei saa piisavalt palju toitaineid, mida põhjustab vale toitumine.
Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoe hulgaga, langedes suure rasvumise korral isegi alla 40% kehamassist. Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis. Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele
ml/kg/päevas. Sõltub loomaliigist, soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist. Täiskasvanud koeral on 40-60 ml/kg/päevas; noorel, ka lakteerival loomal 2 korda rohkem. Vedelikuvajadus suureneb kõrge kehatemperatuuri korral, imetavatel loomadel jt. - Organismi veesisaldus sõltub: rasvkoe sisaldusest, loomavanusest (noorloomal palju rohkem). Täiskasvanud loomal on 55-60% (kehamassist), noorloomadel 70-75%, vanadel 50%. Mida rohkem on rasvkoe, seda vähem on vett. Inimestel: naised 50%, mehed 60%. - Erinevate kudede veesisaldus: Lihaskoes 50% organismi veehulgast Skeletis 14% organismi veehulgast Veres 5% organismi veehulgast - Vedelikke jaotumine ruumidesse: Intratsellulaarne 40% kehamassist Ekstratsellulaarne 20% kehamassist
Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama · Südame töö · Hingamise · Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E =
tekib nii palju, et antioksüdantne süsteem ei suuda seda reguleerida, tekivadki häired elutalitluslikes süsteemides. Oksüdatiivne stress kahjustab rasvade, valkude ja nukleiinhapete struktuuri ning funktsiooni. See viib omakorda rakkude kahjustumiseni ja apoptoosi tekkele (raku surm). Skeletilihaste vananemisega kaasnevad muutused Vananemine toob kaasa ulatuslikud muutused skeletilihastes. Väheneb lihaste osakaal keha kogumassis. Täiskasvanul inimesel moodustavad lihased ligi poole kehamassist, naistel 35 40%, meestel 45 50%. 30 aastase 75 kg kaaluva mehe lihastik moodustab kehamassist 48% (36 kg), seevastu sama kaaluga 70 aastase mehe lihastik moodustab vaid 31% (23 kg) kehamassist. Muutuse põhjustab lihasrakkude arvu ja lihaskiudude mahu vähenemine, kusjuures väheneb nii kontraktiilsete elementide müofibrillide arv lihaskius kui ka sarkoplsma sisaldus. Lihaskiududesse koguneb polümeersetest oksüdeerunud lipiidimolekulidest moodustunud lipofustsiini
hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega.(1) Vesi Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoe hulgaga, langedes suure rasvumise korral isegi alla 40% kehamassist.(1) Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis. Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett
Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta emisel praktiliselt tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Varavalmivus: Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks 67 kuud. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel juba 45-kuuselt. Kõrge tapasaagis: (7585%, veistel 5565%). Tapasaagis oleneb sea toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Hea söödaväärindus: Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3-3,5 kg jõusööta. Sead on kõigesööjad: Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates söötmistingimustes. 2. Sigade reproduktsioonijõudlus 1
vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Ensüümid: · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi. · Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise muutumatuks. Vitamiinid: · Vitamiine saadakse peamiselt toidust. · Vitamiinid osalevad koos ensüümidega ainevahetuses. Millest sõltub ainevahetus? · Kehamassist-mid väiksem seda kiirem · Vanus-mida noorem, seda kiirem · Keha temp.-mida madalam, seda aeglasem · Toitainete hulk organismis-ühtviisi halb on toitainete puudus ja üleküllus. Ensüümid reguleerivad organismis ainevahetuse kiirust.
Söötmisõpetus Ingl.k. animal nutrition või animal feeding Söötmisõpetuse tähtsus: 1) määrab kindlaks põllumajandusloomade toitainete tarbe, see tähendab mitmete keemiliste ainete (nt. proteiin, rasv jne.) ja energia hulga, mida loomad sõltuvalt east, kehamassist ja tootmisülesandest vajavad 2) uurib tingimusi, mis tagavad söötade täieliku kasutamise loomorganismi poolt ja loomade toitainete tarbe kõige otstarbekama rahuldamise 3) praktiliseks ülesandeks on anda teaduslikult põhjendatud juhendid ja võtted, kuidas eri liiki põllumajandusloomi erinevate pidamisviiside puhul sööta. Uurimuste tulemusena töötab söötmisõpetus välja meetodid, mis võimaldavad söötmise abil
Ensüümidest · ensüüme on vaja paljude keemiliste reaktsioonide toimumiseks · ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumist, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi Vitamiinid · vitamiinid on orgaanilised ühendid mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks Millest sõltub aine vahetuse kiirus? · kehamassist, mida väiksem on tema kehamass seda intensiivsem on tema ainevahetus · vanus, noorte ainevahetus on alati kiirem, kui vanade oma · keha temperatuur, mida madalam see on seda aeglasem on ainevahetus · toitainete hulk, mida mitmekülgsem seda parem
Kaltsium · Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. · Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. · 99 % kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. · Päevane kaltsiumi vajadus : Kuni 10-aastased lapsed 600900 mg Üle 10-aastased lapsed ja 10001200 mg noorukid 25 50-aastased naised 1000 mg Rasedad ja rinnaga toitvad 13001500 mg naised Naised pärast menopausi 12001500 mg Mehed 12001500 mg
Lihased Kärolin Jakobson lihased ► Lihaskude moodustab 40–50% inimese kehamassist. Lihaskude on kolme liiki: skeleti ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. ► Liigist sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikumaks omaduseks kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime. ► Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. Lihased jagunevad ► Vöötlihasrakud: 1. Skeletilihased- Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust,paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide
1. Ainevahetus (mõisted, etapid, toiduained ja toitained ning nende liigitus. Ensüümid, ainevahetuse kiirus) Toitained jagunevad mikro- ja makrotoitaineteks. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumata. Ainevahetuse kiirus sõltub näiteks kehamassist. Mida väiksem on kehamass, seda kiirem on ainevahetus. Veel mõjutavad ainevahetust vanus, keha temperatuur jne. Ainevahetus kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Ainevahetuse etapid : Toit -> Söömine, seedimine, imendumine -> Ainevahetus rakkudes -> Lõppjääkide eritamine 2. Seedimine. Mõiste, koht. Süsivesikud, rasvad, valgud jne lõhustuvad.
11.bio Mari Liis Leppoja Vesi on elu alus I Kas väide on tõene või väär. 1. Inimese kehamassist moodustab vesi 60-70% Tõene 2. Hüdrolüüs on rajatis, mille eesmärk on tagada laevatatavus veekogu erineva veetasemega osade vahel Väär 3. Hüdrofiilsed ained, näiteks rasvad, vees ei lahustu Väär 4. Vesi on fotosünteesi saadus Väär (lähteaineks on vesi) 5. Vesi on Maal leiduv ainus aine, mis esineb looduses kolmes olekus Tõene 6. Pindpinevuse tõttu moodustab vesi tilkasid Tõene II ühenda vee ülesanded õige väitega 1
· Negatiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus · Soojus · Orgaaniliste molekulide süntees Energiat saame rakuhingamisest · Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks.
· Teadusharu, mis uurib lihaseid, nimetatakse müoloogiaks. Lihaste tüübid 1)Südamelihased 2)Skeletilihased ehk vöötlihased 3)Silelihased Südamelihased · Töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased Asuvad siseelundite seintes (veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40%. Skeletilihased Skeletilihased · Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Skeletilihased · Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased Skeletilihaste ehitus · Lihased koosnevad lihaskiududest · Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele Luu Veresooned Lihaskiud
Skeletilihased ehk vöötlihased Silelihased Lihaste tüübid: skeletilihased silelihased südamelihased Südamelihased Töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased Asuvad siseelundite seintes (veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40% keha lihased näo miimilised lihased Inimese skeletilihased Inimese skeletilihased Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Inimese skeletilihased Inimese pea lihased on mälumislihased ja miimilised lihased.
lõhustamisel. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reakts toimumie, jääed ise muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks. (Cvit puudus=skorbuut; Avit puudus=kuivsilmsus, Dvit puudus = rahhiit) Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hambad+keel), neel, söögitoru, magu, peensool (kaksteistsõrmiksool), jämesool, pärak. Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, seal on mitmed olulised seedenõred. Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. Amülaas aitab seedida tärklist. Tärklis hakkab suhkruteks lõhustuma. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme.
munajõudlust. 5 1.5Veojõudlus Tööloomade jõudlus avaldub nende veo-ja kandevõimes ning tehtud kasulikus töös. Tööloomad on hobune, eesel, muul, ja kaamel, mõnikord ka härg. Euroopas hinnatakse veojõudu peamiselt hobustel. Veojõuks nimetatakse jõudu, mida loom peab rakendama veetava objekti liigutamiseks. Veojõud oleneb kõige rohkem hobuste kehamassist, kuid on tingitud ka suurusest, lineaarsetest mõõtmetest, konstitutsiooni iseärasustest, närvisüsteemist ja vereringeorganitest. Samas kõigub veojõud tõu ja isegi ühe isendi piires palju. Normaalne veojõud on 13-15% isendi kehamassist ja maksimaalne 70-80% kehamassist, kuid võib ületada ka 100% .Kehamass on suuresti sõltuv kasvatamise tingimustest, kuid sellele aitavad kaasa päritavad eeldused. Põhilisteks vigadeks on jalgade probleemid, mis vähendavad veojõudlust.
kimpudega,mis kinnitavad lihased skeleti külge) kõhrkude (mood. tugevaid ja painduvaid tugistruktuure, ümbritseb luude otsi, mood. siledaid ja elastseid pindu) , luukude( jäik sidekude, muudab luud jäigaks ja tugevaks ) ja veri (vedel plasma; hapniku, hormoonide ja toitainete transport kehaosadesse/ immuunsuse tagamine). Lihaskude talitluseks kokkutõmbumine. Sisaldab müofibrille( koosneb aktiinist ja müosiinist). Kehamassist mood. lihaskude 40-50 %. Sidelihaskude ühetuumalised käävjad rakud, kontraktsioon aeglane, reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid). Vöötlihaskude lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale.
06 03.07-9.07 09.07-13.07 V 01.02-07.02 27.05-3.06 09.06-16.06 08.07-15.07 15.07-19.07 VI 08.02-14.02 11.06-18.06 18.06-25.06 16.07-23.07 23.07-27.07 6. Söödaratsioonid. Söödakogused Sigade rühm Sööt Sööda kogus Imikpõrsad Prestarter 350g/päev Võõrdepõrsad (17,19kg) Starter 5% kehamassist Kesikud (36kg) Kesikusööt 4% kehamassist Nuumikud (80 kg) Nuumikusööt 3% kehamassist Sugunoorsead (110 kg) Tiinete emise sööt 3 kg päevas Vabad emised Tiinete emiste sööt 4 kg/päev Tiined emised Tiinete emiste sööt 2,8 kg/päev Imetavad emised Imetavate emiste sööt 6 kg/päevas
endale aru, mida sa teed ja mida sinuga tehakse. Aga kuidas mõjub alkohol Sinu kehale? Kui inimene tarvitab alkoholi, imendub see kiiresti verre, sooltesse ja lõpuks jõuab see kõikidesse organitesse. Seejärel enamus alkoholist lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkoholisisaldus veres (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) sõltub tarbija soost, kehamassist, vanusest, geneetilistest omadustest, alkoholi tarbimise hulgast, kiirusest ja sellest, kas alkoholi tarbimise ajal on kõht täis. Naiste kehas on rohkem vett (ja rohkem rasva) kui meeste kehas ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse tarbimisel suurem alkoholisisaldus. Isegi väikese koguse õlle, veini või kange alkoholi tarbimine mõjutab inimese mõtle mist ja kordinatsiooni. Suuremad kogused võivad tekitada alkoholimürgitust.
veresuhkur alaneb ja glükogeen väheneb, Vesi ja soolad vähenevad Pikaajaline treening: (aeroobne) lihasmass suureneb, kopsumaht suureneb, ainevahetus kiireneb, südamelihase ja löögimaht tugevneb, vaimne töö paraneb sest aju verevarustus muutub paremaks 7. POOLELI VEEL 7. Energiakulu organismis, millest sõltub : sõltub: soost, füüsilisest koormusest, kehamassist, pärilikkusest, vanusest 8. POOLELI 8. Vananemisel toimuvad muutused kehas : 9. 9. Maksa ülesanded : * glükoosi sidalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon, * veres leiduvate hormoonide ja kahjulike ainete lagundamine * vere plasmavalkude, kolesterooli, lootel punaliblede süntees, *vitamiinide varu säilitamine 10. Neerude ülesanded, erituselundkond : vee filtreerimine, soolade ja vere stabiilsus. Erituselundkond : neerud,
mõningased protsessid. Et aga seedekanali alumises osas ei toimu enam nimetamisväärsel määral toitainete imendumist, siis on seal mikroorganismide mõju seedimesele ei vähene. Sööda mälumisel eritub sülge. Sülje eritumine on kaasasündinud refleks ja selle kogus sõltub eelkõige mehhaanilisest ärritusest, sööda omadustest, mälumise kestusest, isust ja teistest teguritest. Herbivoorid (taimetoidulised) eritavad sülge suures koguses, ligikaudu 10% oma kehamassist, täiskasvanud veised isegi rohkem (lehm 100-180 liitrit ööpäevas). Täiskasvanud siga võib ööpäevas eritada kuni 15 l ja hobune 40 l sülge. Need suured vedelikukogused sülje näol leiavad kasutamist edasistes seedeprotsessides. Mao ehitus ja funktsioonid on erinevad liit- ja lihtmaoga loomadel. Liitmaoga loomadel satub sööt peale teistkordset mäletsemist söögitoru kaudu uuesti vatsa ja võrkmikku, mis ongi
Heaks võimaluseks on tervisenõukogu poolt tervisliku toitumise tegevuskava lõimimine kooli arengukavadesse. Toitumise olukorra analüüsi alusel saab koostada lasteaia või koolitoitumise sisetegevuskava, püstitada eesmärgid ja viia need ellu. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Toiduenergiavajadus sõltub inimese soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast jmt. Kõige rohkem mõjutab toiduenergiavajadust aga kehaline koormus. 3 Lapsed kulutavad energiat erinevalt vastavalt vanusele ning kehakaalu kilogrammi kohta on toiduenergiavajadus väiksematel lastel suhteliselt suurem. Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on
kimpudena, moodusutuvad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligimente- hoiavad skeletti koos. *Kõhrkude-mood. tugevaid, painduvad tugistruktuure.Kõhr ümbritseb nt luude otsi, on nt kõrvalestades. *Luukude- jäik sidekude, luud jäigad ja tugevad, täidab organismi tugifunktsiooni. ///Veres rakuvaheaineks vedel vereplasma, ül- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise, immuunsuse tagamine. //Lihaskude- moodustab 40-50% kehamassist,talituseks kokkutõmbumine e, kontraktsioon. *silelihaskude- kõik siseelundkonna lihased( va. Süda) koosnevad sellest. Seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid. *Vöötlihaskude- kujutavad pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb 2 skeletilihased(võimaldab loomal liikuda) ja südamelihased.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani).// Närvikude- rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,erutust edasi kanda ja salvestada
Autor on uurinud erinevaid artikleid, videoid, mis aitavad teda iga päeva elus seoses toitumisega ning mida saab ta kasutada referaadis. 3 TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine tähendab tasakaalustust ehk ei söö rohkem ega vähem kui organism vajab. Et teada kuidas õigesti toituda, peab teadma, mida üks või teine toitaine kehale annab ja kas on pigem kasulik või kahjulik. 3.1 Valgud Valgud moodustavad umbes 17% keha inimese kehamassist. Autor kaalub 77 kg, siis valgud moodustavad kehamassist ligikaudu 14 kg. Valgud on vajalikud organismi kasvamise, kehalise ehituse ja arengu jaoks, toodavad antikehasid ning tagavad tugeva immuunsüsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis, varustavad energiaga. Valgud peaksid katma päevas 10-20% toiduenergiast. Kui inimene tahab kasvatada tugevat lihasmassi, on kõige enam toiduainena vajalik tarbida valku ehk proteiini.
liikuma, kuna seotud naaberosadega kandub liikumine edasi ka neile. head soojusjuhi on metallid, halvad gaasid. vaakum on kõige halvem soojusjuht. konvektsioon- soojusülekande liik, mis toimub vedelikel ja gaasidel. soojenedes vedeliku või gaasi osad muutuvad kergemaks ja lähevad üles poole, asemele tulevad külmemead ja raskemad osad, tekib vedeliku või gaasi ringlus. soojuskiirgus- kõik soojad kehad kiirgavad soojust. soojushulk sõltub kehatemperatuurist ja kehamassist samadest asjadest sõltub ka soojuse neeldumine. soojuslik tasakaal- Q1+Q2....=0 keha siseenergiat saab muuta temperatuuri tõstes. soojushulga arvutamine temperatuuri muutumisel- Q=cm*delta*t c-erisoojus t- temp. vahe erisoojus- FÜÜSIKALINE SUURUS, MIS NÄITAB, KUI SUUR SOOJUSHULK ON VAJA ÜHE MASSIÜHIKU AINE SOOJNDAMISEKS ÜHE KRAADI VÕRRA vee erisoojus tähendab, et 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra tuleb talle anda soojushulk 4200 J.
Energia Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga.
LIPIIDIDE METABOLISM Rasvad · moodustavad 10-20 % imetajate kehamassist · moodustavad ~80 % loomse organismi energiavarust · paiknevad adipotsüütide (rasvarakkude) vakuoolides · katavad ca 1/2 südame, neerude, maksa ja skeletilihaste energiatarbest · sisalduvad taimede seemnetes kui esmane energiaallikas LIPIIDID KUI EFEKTIIVNE "KÜTUS" 70 kg kaaluva inimese keskmine"kütusevaru" Ainegrupp Üldine Energiasisaldus Üldine kcal Energiavaru
..................................................................3 Maksahaiguste ennetamine .......................................................................3 Kasutatud kirjandus ................................................................................4 Sissejuhatus Maks (lad. hepar) on organismi suurim ja tähtsaim ainevahetuselund. See on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all. Täiskasvanuil moodustab maks ligikaudu 1/50 kehamassist. Tema ülesandeks on osaleda süsivesikute, rasvade ja valkude, vitamiinide ja hormoonide ainevahetuses ning paljude organismis eneses toodetud ning väljastpoolt organismi sattunud toksiliste ainete kahjutustamine. Lisaks toodab maks ka veel sappi, mis on vajalik toidu seedimisel. Maksa funktsioonid Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen). Samuti lagundab loote
· Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool · Seedeelundid, kus seedimist ei toimu: o Neel, söögitoru, jämesool, pärak 4. Kirjelda hammaste ehitust! Täiskasvanudl on suus 32 jäävhammast, Need jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad lõualuu sompudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast
kasuteguriks. Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise jäädes ise samal ajal muutumatuks. Vitamiinimid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti. A-vitamiini puuduse tõttu tekib kuivsilmsus. D-vitamiini puuduse tõttu haigestutakse rahhiiti. (luud pehmenevad) Ainevahetuse kiirus sõltub: keha temperatuurist, vanusest, kehamassist ja toitainete hulgast. Organism kontrollib ainevahetuse kulgu mitmel viisil energiavahetuse abil, ainest, ensüümide kaudu. Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail
jäsemepungad. 4. ja 5. nädala paiku jaguneb kiiresti kasvav aju viieks erinevaks osaks, hingamiselundite süsteemis on olemas parema ja vasema bronhi põhitüved ning enne viiendat nädalat tekivad ka alalised neerud ning arenevad käelabad. Enne kuuendat nädalat hakkab embrüo tegema refleksiivseid ja spontaanseid liigutusi. Kuuendal nädalal hakkavad kujunema luud. 8. nädalal on aju juba väga keerukas ja moodustab peaaegu poole kogu embrüo kehamassist. Kasvamine jätkub pöörase kiirusega. Embrüo muutub sel perioodil kehaliselt palju aktiivsemaks. Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu. 9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Ta oskab veel ka asjadest haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada. 9 ja 11 nädala vahel leiab aset kasvuspurt. Kuigi jalgadel kulub oma lõplike
1Organismi energiavajadus?- soltub vanusest, aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest. 2Enegia kulu puhkaval inimesel?- suda pumpab verd, hingamisele, toidu liigitamisele loolestikus, toiduained imetakse verr, nerudest tekib uriin, motlemisele. aju toitub meeleelunditest saabuvast infost 3Energiabilansi koostisosad?-sisaldab koiki energia liike mida organism saab. 4Mis toimub kui energiabilanss on neg.?- energiat saadakse organismi varuainetest. 5Kuidas inim. organ. Kohaneb elamiseks korgmägedes?- voib tekkida "O" puudus, CO2 sisaldus
Miks inimese ööpäevane energiakulu sõltub tema keha koostisest? Kui suur energeetiliselt kasutatavate süsivesikute varu peitub normaalkaalulise mehe kehas? Umbes 1600 kcal. Inimese kehamassist umbes 0,7% moodustavad süsivesikud. Kui naissportlase ööpäevane energiakulutus on 12MJ, kui palju kcal peaks ta siis toiduga saama? Arvutage kirjalikult ja mitte väga täpselt 12MJ=12000KJ 1kcal=4,18KJ 12000: 4,18=2871 kcal Mis on elektrolüüdid? Kehavedelikes on põhilised elekrolüüdid Na, K, Cl, Ka, Mg. - nende sisaldus määrab veetasakaalu - koos karbonaatioonidega määravad pH-d - Na-ioonidest sõltub glükoosi ja aminohapete imendumine seedetraktis
diameetriga 7,2 mikromeetrit ja paksusega 2,2 mikromeetrit. + Küpsetel erütrotsüütidel puuduvad rakuorganellid. + Erütrotsüütides on võimalik ATP`d juurde toota vaid glükolüüsi teel. 6) Leukotsüütide hulka kuuluvad: lümfotsüüdid, monotsüüdid ja granulotsüüdid. 7) Tõesed väited: + Hematokrit on arv, mis näitab, millise osa vere kogumahust moodustavad vere rakkud. + Hematokrit normiväärtused jäävad vahemikku 0.41-0.46 + Inimese kehamassist moodustab veri 6-8% 8) Tõesed väited: + Vereplasma karbonaatpuhvri karbonaat ioon (nõrk alus) seob kudedes aine ja energia vahetuse protsessides tekkinud vesinik ioonid. + Karbonaat puhversüsteemis moodustub puhverdamise tulemusel süsihape. + Vesi ja süsinikdioksiid eemalduvad organismist kopsude kaudu. + Karbonaatpuhversüsteemis tekkinud süsihape muudetakse kopsudes vereplasma ensüümi karboanhüdraasi toimel süsihappegaasiks ja veeks.
Mõndade suu oli lame nagu pardi nokk , need sõid tõenäoliselt igasuguseid taimi. Kitsalõualised saurused sõid tõenäoliselt ainult teatud taimi. Taimesööjatel olid nürid hambad, mis olid head lehtede närimiseks. Suurimad taimetoidulised saurused olid võimelised sööma kuni 1 tonni lehti päevas. Taimetoidulised saurused olid kõigusoojased hiiglased. Nad ei saanud oma kehatemperatuuri reguleerida. See oli tingitud soojast ja niiskest kliimast ning hiiglaslikust kehamassist. 5.Dinosauruste munad meenutasid linnumune ja olid üllatavalt väikesed. Enamik oli umbes kartuli suuruse ja kujuga. Väike suurus tähendab, et pesalane oli samuti väike ja vajas vanematelt palju hoolitsust ja kaitset. Osad saurused munesid oma munad teiste kolooniatesse, et kaitsta neid kiskjate eest. 6. Tyrannosaurus on üks kõige tuntumaid sauruste liike. Ta oli suurim ja hirmsaim maismaakiskja, kes kunagi olemas on olnud.
Samuti leidub kaltsiumi süva- ja moondekivimites, eeskätt silikaatsetes mineraalides: plagioklassides, amfiboolides, pürokseenides ja granaatides. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit,marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit, kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Kaltsium inimese organismis: Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. 99% ehk umbes 1000–1500 g kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. Täiskasvanutel vahetub luudes aastas umbes 20% kaltsiumist. Kui toidust saadava kaltsiumi kogus jääb alla normi, siis on soovitatav tarvitada lisaks kaltsiumipreparaate. Asudes valima endale sobivat kaltsiumipreparaati, on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Lihashüpertroofia Essee KKSB.02.042 Spordifüsioloogia Tartu 2011 Inimese kehamassist moodustab lihaskude 40-50%. Lihased võimaldavad lihaskontraktsioonimehhanimi abil sooritada erinevaid liigutusi ning tegevusi. Treeningu seisukohalt vaadatuna on oluline lihase jõuvõimete ja lihashüpertroofia ja kontraktsiooniaparaadi arendamine, et liigutused oleksid ökonoomsemad. Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest. Olulist rolli mängib, see, mis spordialaga tegeletakse
6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest veri välja veresoontesse. Südametöö teeb omapäraseks erinevate klappide (poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse •Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu) •Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus •Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse
söötmist juba eelnevalt vähendada. Söödanorm Söödanorm esitatakse protsentides kala kehamassi kohta, st mitu kilogrammi söödetakse päevas 100 kilogrammi basseinis oleva kala elusmassi kohta. See oleneb vee temperatuurist ja hapnikusisaldusest, söödetavate kalade suurusest ja sööda koostisest. Optimaalsel temperatuuril ja normaalse veevahetuse korral on vastsete, maimude ja kaubakala ligikaudne söödatarve vastavalt 7%, 35% ja 0,61,4% kehamassist päevas Söötmise meetodid (1) Käsitsi söötmine Väikeses kalakasvanduses võib kalu sööta käsitsi, visates sööda kühvliga kärust või ämbrist basseini. Kasvatajad annavad tihti teatud koguse sööta käsitsi Kuid suure tootmismahu korral on see liialt töömahukas Foto 2. Kalade käsitsi söötmine Söötmise meetodid (2) Programmeeritud söötmine Söötjad töötavad kas mehaanilise või elektroonilise kella alusel.
Loomulik intelligents Kunstlikud- piruett. Peab õpetama b)sammu pikkus c) traavli sammupikkus 5-6m, sagedus 120 korda min d) traavimisel jalad diagonaalselt, 2 jalga korraga e) sõudmisel jalad: jalad asetatakse seestpoolt väljapoole. Sellega võib kaasneda riivlemine mille puhul eesjalad võivad kokku puutuda ja jalad saavad vigastada 12. a) veojõud- hobuse võime teha tööd. See jaguneb normaalne ja maksimaalne b) 75kG ja see mood. 40% kehamassist c) kitsad d) tehtava töö valem´= jõud/ teepikkus e) 1 hobujõud on. 75kGm/s ehk 735 W 13. a)tõudokument- paaritus ja sünni ning põlvnemis ja tõutunnistus b) ema c)esimene grupp: pea, kael, kere teine grupp: jäsemed d) e) hindele hea vastab number 7 14. eesti maahobuse kasvatajate selts asutati 1921a Rakveres. b) eesti hobuse liinid: maahobuse ja aretatud hobused c) Hetman oli kasutusel Toris 1892 aastal.. 15.
areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. 5 II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus
19.sajandi algul saavutati uus universaalne Tori hobusetõug, mis kinnitati aastal 1950. Domineerivaks värvuseks on raudjas, valgete märgistega peal ja jäsemetel. Iseloomult on tori hobune energiline, healoomuline, hea veotahtega ja kergesti õpetatav. Tori hobuste tähtsamad saavutused: kõrgushüpperekord on 2 meetrit (mära Helve), 1989.aastal NL absoluutne tsempion on mära Aroonia, NSVL-i rekord suhtelises veojõus kuulub täkule Laser veojõuga 126% oma kehamassist ning Eesti sammurekord kuulun täkule Aaker. Praegu on 900 hektaril Tori Hobusekasvanduse maal umbes 100 hobust, neist 35 mära, kellelt saadakse 10-20 varssa aastas. Tori põrgu- Toris paljandub devoni liivakivi. Jõe vasak kallas moodustab kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede jäänuseid
NEGATIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE VÄHENDAMISEKS (KEHATEMPERATUURI REGULATSIOON). POSITIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE SUURENDAMISEKS (VERE HÜÜBIMINE, OKSENDAMINE, SÜNNITAMINE). ENERGIABILANSS KÕIKIDE ENERGIALIIKIDE SUMMA, MIDA ORGANISM SAAB, KAOTAB VÕI TALLETAB. ENERGIA VAJADUS SÕLTUB VANUSEST, AKTIIVUSEST, KEHAMASSIST JA PÄRILIKKUSEST. HINGAMISE REGULATSIOON HINGAMISKESKUS ASUB PIKLIKAJUS. PIKLIKAJUST TULEB IMPULSS RINDKERE- JA DIAFRAGMALIHASTESSE, MIS HAKKAVAD KOKKU TÕMBUMA. ALGAB SISSEHINGAMINE. KOPSUD TÄITUVAD ÕHUGA NING KUI KOPSUDES ON PIISAVALT ÕHKU, SIIS IMPULSSIDE SAATMINE PEATUB, RINDKERE- JA DIAFRAGMALIHASED LÕTVUVAD NING JÄRGNEB VÄLJAHINGAMINE. VERERINGE REGULATSIOON HINGAMISE REGULATSIOONI ALUSEKS ON VERE SÜSIHAPPEGAASI SISALDUS
Algab südame paremast vatsakesest, mis paiskab kehast tulnud hapnikuvaese venoosse vere kopsuarteritesse. Sealt liigub veri mööda veresooni läbi kopsude ja jõuab hapnikurikka verena südame vaskusse kotta. Vereringe- südamest ja erinevatest veresoontest koosnev süsteem, mis võimaldab vere pidevat ühesuunalist ringlust inimese kehas. Veri on vedel kude Veri on sidekude. Täiskasvanute kehas on 5-6 liitrit, mis moodustab 6-8% kehamassist. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Punased vererakkud e. Erütrotsüüdid elastsed, punases, kettakujulised, puudub tuum. Ülesandeks on hapniku transportimine. Valged vererakud e. Leukotsüüdid- värvusetud, tuumaga, amööbsja kujuga. Ülesanne on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega. Vereliistakud e.trombotsüüdid-puudub tuum, värvitu, korrapäratu kujuga, ülesanne on osaleda vere hüübimises.
*Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude, skeletilihased, südamelihased. Närvikude: *Närvikude võtab vastu ärritusi, kannab edasi tekkinud ärritust. *Neuronid- *Dendriit- *Närviimpulss- *Üks närvirakk suudab erutuda maksimaalselt 500 korda sekundis. *Tugevam ärritus ei tekita tugevamat signaali, vaid põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimise. *Närvirakud ei uuene. Sünapsid: *Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Elundkonnad:
(ümbritseb nt luude otsi) Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforsooladega. (luud tugevaks) Vere peamisteks ülesanneteks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. Lihaskoe talituseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Need koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on täiskasvanud kehamassist 40-50%. Lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt.(kõik siseelundkonna lihased, v.a süda) Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomal liikuda. (allub tahtele)
Ei pea just kõndima võib ka joosta, rattaga sõita või kangi tõsta. Kui tahad olla aktiivne pead liikuma vähemalt pool tundi päevas. Peab olema ka julge ja uusi tegevusi otsima. Kui käia koolis, siis ei tohiks kooli lõunat söömata jätta. Tähtis on ka uni 7-8 tundi und päevas on piisav, et terve päev olla rõõmus ja energiline (Tallinna lastehaigla, 2000). Vee tarbimine Vesi moodustab suure osa meie kehamassist umbes kaks kolmandiku. Kehas olev vee hulk sõltub ka meie vanusest (vaata joonis 1). Suurem osa inimestest kes on terved täidavad oma päevase vedelikuvajaduse janutunde järgi. Tervetele inimestele on raske määrata päevast veetarbimis hulka, kuna see oleneb inimese füüsilisest aktiivsusest ja kliimast kus inimene paikneb. On palju tegureid mis mõjutavad päevast veetarbimis hulka näiteks vanus, tervislikust seisundist ning töö ja tegevuse iseloomust
annaabi.ee 
