alalisvoolu allikas kui ka vahelduvvoolu. Vooluallikatena kasutatakse transformaatoreid, alaldeid, invertoreid, generaatoreid. Keevitusmaterjalide Kaitsegaasiks on Elektroodid, traadid, ja kaitsegaaside CO2, elektroodina vardad, kaitsegaasi ei vajadus kasutatakse kasutata keevitustraati Keevitaja Tööjõu Tegu on kvalifikatsioon kvalifikatsioon on poolautomaatsekeevitusega, kõrge seega tööjõu kvalifikatsioon on madal Eelised Suur tootlikus, Sobib kasutada kõikides puudub vajadus keskkonna tingimustes, puhastada räbu, keevitada saab sõltumata
madalaks keevituspingeks ja madala võrguvoolu kõrgeks keevitusvooluks. 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 6. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Materjali ja toote keevitatavu s Kõrglegeerteras on keevitatav piiranguteta. Teras ei ole külmpragudele ega kuumpragudele kalduv, järelikult keevitatavus on hea. Lisamaterjalid MAG-keevitusel kasutatakse elektroodina keevitustraati, mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kõrglegeerteraste keevitamiseks võib soovitada keevitustraate Cb08X20H9G7T ja DIN8556 järgi SGX2CrNi199. Keevituse kaitsegaasidena võib kasutada süsihappegaasi, kuid suurem tootlikus ja kvaliteet saadakse gaasisegude kasutamisel, nt. 80% Ar + 2+% CO2. Toorikute ettevalmistus Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist
Rakvere Ametikool NIMI AL11 MIG/MAG Keevitus Referaat Rakvere 2012 Keevitus MIG MIG poolautomaat keevitus inertgaasi keskkonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse argooni(Ar), heeliumi(He) või siis nende segu (Ar+He). MIG keevituse tunnusnumbriks on 131. Selle keevitusega keevitatakse roostevaba terast või siis värvilisi metalle. Põhilised siiski alumiinium ja mitte-rauda sisaldavaid metalle. *MIG keevitusel inertgaas ei osale keevituse keemilises protsessis. MAG keevitus MAG poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse süsihappegaasi(Co2) või siis argooni ja süsihappegaasi segu (Ar+Co2). MAG keevitusel osaleb aktiivgaas e. süsihappegaas keevituse keemilises pr...
15 vooluvõrgu pistikupesa, 16 kaitsegaasi balloon, 17 kaitsegaasi reduktor manomeetri ja kulumõõturiga. Kirjeldus: Elektrivõrgust tarbitav vahelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil, kust see antakse edasi peavoolikus oleva juhtme kaudu läbi keevituspüstolis oleva voolukontakti abil keevitustraadile. Kasutatakse jäiga tunnusjoonega vooluallikat. 4. Elektroodina kasutatakse keevitustraati (Cb08X20H9G7T, SGX2CrNi199), mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kaitsegaasina kasutatakse gaasisegu 98% Ar + 2% 02 tootenimetusega AGAMIX 02. 5. Keevitusparameetrid: paksus 4 mm, traadi läbimõõt d=1,0 mm, keevitusvool I=150 A, kaitsegaasikulu 8-10 l/min. 6. Keevitatavad toorikud lõigatakse lehtmaterjalist giljotiinkääride, gaasi- või plasmalõikusega etteantud mõõtu. Kaldservad freesitakse või lõigatakse gaasilõikuriga. Et vältida toorikute nihkumist
MIG/MAG-keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad (sele 2.23). Keevituskaare piirkonda juhitakse gaasisuudmiku kaudu kaitsegaasi, mis kaitseb keevisvanni ja metallitilkasid õhuhapniku ja lämmastiku toime eest. Keevitustraati antakse kaarevahemikku traadietteandemehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhiliselt poolautomaatkeevitusena keevitustraat antakse ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus,
Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 6 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse keevitusvooludel alla 200 A piirides 30o-60o ja suurematel vooludel kuni 120o . Lisamaterjalid TIG tehnoloogiaga keevitamisel kasutatakse elektroodina keevitustraati enamvähem analoogiliselt MIG/MAG tehnoloogiale. Alumiinium sulamite keevitamiseks kasutatakse keevitustraate CbAMr5 või S-AlMg5, ESAB OK Autrod 18*15, Elga Alumig Mg5 jne. Kaitsegaasidena kasutatakse TIG keevitusel segugaasi, mis koosneb argoonist ja heeliumist. Toorikute ettevalmistamine Antud töö protsessis peab valmima I-tala kahest erinevast detailist. Kuna antud töös tuleb kastutada
on võimalik roostevaba terast keevitada. Keevitusviis: MIG Keevitamisel sulatatakse traadist elektroodi ots ja liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 5000–7000 °C elektroodil ja kuni 2600–3900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati. Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika + klemmiga. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevituspüstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Parameetrid: Keevitusvooluna kasutatake vastupolaarset alalisvoolu, tugevusega 130 amprit. Traadi paksus on 1,2mm
keevitusvoolude rakendamisest. Pole vaja remonttöödel. aega kulutada elektroodi vahetusele. Vooluallikad Alalisvool, mis saadakse keevitusalaldilt. Vooluallikad puuduvad (madal pinge ning suur voolutugevus) Keevitusmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus Vastavalt keevitatavale materjalile valitakse Keevitamisel kasutatakse lisametallvardaid sobivast materjalist ning sobiva läbimõõduga või keevitustraati. Kasutatakse ka räbusteid elektrood. Vajalik kaitsegaaside (pulber, pasta). Kõrgtemperatuuril gaasileek kasutamine ,et kaitsta keevist väliskeskkonna (atsetüleen+ hapnik)toimib samuti kaitva eest. Kaitsegaasina kasutatakse kihina. süsihappegaasi ja ka süsihappegaasi ning argooni segu. Keevitaja kvalifikatsioon Kvalifikatsioon ei pea olema kõrge. Lühike Madal kvalifikatsioon keevitaja väljaõppe aeg.
Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 5 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse keevitusvooludel alla 200 A piirides 30o-60o ja suurematel vooludel kuni 120o . TIG tehnoloogiaga keevitamisel kasutatakse elektroodina keevitustraati enamvähem analoogiliselt MIG/MAG tehnoloogiale. Alumiinium sulamite keevitamiseks kasutatakse keevitustraate CbAMr5 või S-AlMg5, ESAB OK Autrod 18*15, Elga Alumig Mg5 jne. Kaitsegaasidena kasutatakse TIG keevitusel puhast Argooni (99,99%). He kasutamisel saab tõsta keevituskaare pinget kuni 10 V võrra, mille tulemusena kasvavad keevitusenergia ja läbikeevitavuse suurus. Sobib kõrge soojusjuhtivusega Cu ja Al keevitamiseks. 5. Toorikute ettevalmistamine
nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud
Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest. Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest Metalli paksus mm 0,5...0,8 1,0 1,2 1,5...2,0 2,0...4,0 Atsetüleenleegi võimsus l/min 50 70 75...150 150...300 300...500 Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada.
ei ole vaja ning olen leidnud kindlalt et saab süsinikterast selle viisiga keevitada. Mõlemal puhul õmbluse kvaliteet sõltub reguleeritavusest ning selle kasutamise õigsusest. Samas punktkontakt keevituse puhul on väga spetsiifiline viis selle kasutamiseks, ning näen, et antud detaili puhul on otstarbekam kasutada gaaskeevitust. Lõpliku valikuna valin Gaaskeevituse Seadmete valik - Vooluallikad puuduvad Keevitamisel kasutatakse lisametallvardaid või keevitustraati, kasutatkse räbusteid ( nt pulber või pasta) Kõrgtemperatuuril gaasileek (atsetüleen + hapnik) toimib samuti kaitsva kihina. Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige
Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Keevitustraat (joonis 6) valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 –1,6mm. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: • Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas • Keevitus inertse gaasi keskkonnas • Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus)
põhimaterjalile. Erinevate põhimaterjalide keevitamisel lähtutakse lisametalli valikul mehaanilistest omadustest, kokkusobivusest ja vabast lõhenemisest. Keevitustraatide keemilised koostised valitakse põhimaterjali lähedastena. Iseärasuseks on kõrgem ränisisaldus (Si 0,8-1,0%), mis parandab kaare stabiilsust, keevismetalli voolavust ja märgamisvõimet, vähendab pritsmeid. Terase AlS1 304 keevitamisel kasutatakse EN 12072 järgi keevitustraati G 199L ja terase AlS1 316 keevitamisel G 1912 3L traate. 6. KAITSEGAASID JA KAARETÜÜBID 6.1 Kaitsegaasid Austeniitsete teraste keevitamiseks kasutatakse sgugaasi 98% Ar+ CO 2, mis kuulub kaitsegaasi m12 rühma ja tuntakse kaubamärgi AGA MIX 2 all. Parimad keevitustulemused saadakse heeliumi lisamisel, kasutades segugaase Mison 2 He (Ar+30% He+2% CO 2+0,33% NO). Väikese koguse oksüdeeriva komponendi (CO2,O2) lisamine argoonile muudab keevituskaare
a g i h Joon. 29 MIG/MAG keevituse põhimõtteskeem a-vooluallikas ; b-etteandemehhanism, c-traadipool; d-keevitatav detail; e-gaasiballoon; f-reduktor; g-keevituspüstol; h-tagasivoolujuhe; i-klamber Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,8 1,2 mm. Lisaks harilikule 16 traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Täidistraat on peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm), mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi, mis stabiliseerib kaarleegi ja kaitseb sulametalli õhuhapniku mõju eest.
Joonis 14. Elektroodkeevitamine 19 25.2. MIG/MAG- keevitus MIG/MAG-keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Keevituskaare piirkonda juhitakse gaasisuudmiku kaudu kaitsegaasi, mis kaitseb keevisvanni ja metallitilkasid õhuhapniku ja lämmastiku toime eest. Keevitustraati antakse kaarevahemikku traadietteandemehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhiliselt poolautomaatkeevitusena – keevitustraat antakse ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja
omale. Keevitamisel sulatatakse traadist elektroodi ots ja liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 50007000 °C elektroodil ja kuni 26003900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati (joonisel näitamata). Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda- miseks keevitustraadile keevituspüstolisse kinnitatud voolukontakti abil vahetult enne keevituskaart. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG/MAG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevitus
niiskus keevitatavate detailide pinnal jms. 1.3.1. Lämmastikus keevitamine Värviliste metallide suhtes on lämmastik inertgaas. Kasutatakse suure puhtusega lämmastikku. Keevitatakse sulamatu elektroodiga. Lämmastik on inertgaasiks vase ja selle sulamite suhtes. Süsinikuvaeste ja süsinikurikaste teraste keevitamisel soodustab lämmastik õmblusmetallis pooriteket. Inertgaasis keevitamisel kasutatakse enamasti sama keemilise koostisega keevitustraati nagu on keevitataval tootel. 1.3.2. Argoonis keevitamine ...on rakendatav kuumatugevast ja roostekindlast terasest ning värvilisest metallist ja nende sulameist toodete valmistamisel. Keevitatakse kas sulamatu või sulava elektroodiga. Sulamatu elektroodiga keevitatakse päripolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Sulamatute elektroodidena kasutatakse folframelektroode. · Kõrglegeerteraste keevitamisel sulamatu elektroodiga tarvitatakse lisametallina
Keevitustraat antakse keevitatav materjal etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva Joon. 25 MIG/MAG keevitus sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on
keevitatava detaili vahele. keevitatav materjal Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi Joon. 25 MIG/MAG keevitus piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 –1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on
süsihappegaas Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas keevitamine (TIG -keevitus) Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarevahemiku lühiaegse lühistamisega või spetsiaalse süüteseadme abil. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. 7 Õhukesi detaile (ääristatud servadega) keevitatakse ilma keevitustraadita. Keevitada võib nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud terastest ja värvilistest metallidest (Al,Mg,Cu,Ni jt) ning nende sulamitest konstruktsioonide keevitamisel.
räbustitm ning, võrreldes kaarkeevitamisega, on soojuse kontsentratsioon väike. Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest. Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest Metalli paksus mm 0,5...0,8 1,0 1,2 1,5...2,0 2,0...4,0 Atsetüleenleegi võimsus l/min 50 70 75...150 150...300 300...500 Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Räbu on
räbustitm ning, võrreldes kaarkeevitamisega, on soojuse kontsentratsioon väike. Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest. Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest Metalli paksus mm 0,5...0,8 1,0 1,2 1,5...2,0 2,0...4,0 Atsetüleenleegi võimsus l/min 50 70 75...150 150...300 300...500 Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Räbu on
tekkida palju pritsmeid.Kaitsegaas valitakse sõltuvalt keevitatavast materjalist. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Osad: Vooluallikas ja juhtimisaparatuur; Traadi etteandeseade; Gaasiseadmed Keevitamine sulava elektroodiga ehk MIG/MAG-keevitus keevitamisel kasutatakse keevitustraati. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil sulamiskiirusele vastava kiirusega kaarleegi piirkonda. Kaitsegaas võib paikneda eraldi mahutis, kus voolikute abil juhitakse see kaarleegi põlemispiirkonda või paikneda keevitustraadis. 9. TIG- ja plasmakeevitus. TIG Keevituskaar põleb sulamatu volfram elektroodi otsa ja detaili vahel ning on ümbritsetud suudmest väljuva gaasijoaga
intensiivsust. Gaaskeevitamise olemus, kasutatava komplekti koosseis ja selle lühikirjeldus. Selle puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttöödel. Soojusallikaks on keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Kasutatakse keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Eelised: võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle, mõned metallid keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. Puudused: suur kuumutuspiirkond, tootlikkuse vähenemine keevitatava metalli paksuse suurenemisel. Komplekti kuuluvad: hapniku ja põlevgaasi balloonid koos sulgemisventiilide ja reduktoritega, gaasivoolikud, põleti koos suudmikuga. 20
metallkonstruktsioone. Neetkonstruktsioonides on survevarrasteks tavaliselt rööpsed nurkterased. Kuid neidsamu nurkteraseid on võimalik kokku keevitada selliselt, et moodustub õõnes varras. Metallide gaaskeevitus. Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Õmbluse saab moodustada põhimetalli servade sulatamise teel, milleks kasutatakse keevitustraati (vardaid), kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Selliselt on võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Mõned metallid (plii, vask, messing ja malm) keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. Tänapäeval on laialt levinud mitmeleegipõletid, mis võimaldavad kiiremini kuumutada suurt ja paksu metallipinda. Gaaskeevituse eelisena võib veel nimetada, et ta ei nõua keerulisi seadmeid ega elektrienergia allikaid.
keevitust inertgaasis e. MIG keevitust. MIG/MAG - keevituse eelised on loetletud, millele tuleb lisaks märkida võimalust keevitada õhukest plekki nt. autoremondil, aga ka keevitajate lühikest esmaväljaõppeaega. Puuduseks võib lugeda CO2-keevitamisel suurt pritsmete hulka, keevismetalli gaasikaitse puudumist välitingimustes ning tuuletõmbe käes. Segugaaside (80% Ar + 20% CO2) kasutamisel MAG- keevitusel pritsmed praktiliselt puuduvad. MAG-keevitusel kasutatakse elektroodina pidevat keevitustraati, mida antakse etteandemehhanismi rullide abil keevituspüstolisse. Seadme kvaliteedi määrab etteandemehhanismi töö stabiilsus. Keevitustraadi otsa ja detailide vahel tekitatakse kaarlahendus, mille kuumuses sulavad nii elektroodi traat kui ka keevitatav metall ning moodustub keevitusvann. Elektroodimetall sulab ja siirdub kaarevahemikus traadi otsalt erineva suurusega tilkadena keevitusvanni. Keevitusvanni ja siirdeprotsessis olevat elektroodimetalli tilkasid kaitstakse õhu hapniku
· Vajalik sulamistemperatuur saadakse gaasileegist, elektrikaarest või elektritakistusest. · NB: Keevisõmblus, mis moodustub ülessulatatud põhimetalli servadest ja sula keevismetallist, on reeglina tugevam kui põhimetall. Gaaskeevitus (gas welding). Metalli temperatuur tõstetakse sulamistemperatuurini atsetüleeni leegi survehapnikuga aktiveerimisel. · Keevismetallina (täitemetallina) kasutatakse keevitustraati, mille koostis sobib põhimetalliga. · Gaasikeevituse õmblus on kvaliteetne, kuid gaasiballoonid ja lahtine leek keevitusel on suurendatud ohu allikas. · Gaasikeevitust kasutatakse kergelt sulavate metallidega tarindite valmistamisel Elekterkeevitus kõige levinum keevitusliik. Vajalik temperatuur umbes 4000 C saavutatakse elektrivoolu abil. · Sobiv pinge ja voolutugevus (20... 600A) saadakse keevitustrafost ( welding transformer),
-kaarkeevitus kaitse gaasis -plasmakeevitus Elekterkeevitus kõige levinum keevitusliik. Vajalik temperatuur umbes 4000 C saavutatakse elektrivoolu abil. Sobiv pinge ja voolutugevus (20... 600A) saadakse keevitustrafost ( welding transformer), mis lisaks trafole sisaldab voolutugevuse reguleerimiseks kas reostaati või drosselit. Gaaskeevitus. Metalli temperatuur tõstetakse sulamistemperatuurini atsetüleeni leegi survehapnikuga aktiveerimisel. Keevismetallina (täitemetallina) kasutatakse keevitustraati, mille koostis sobib põhimetalliga. Gaasikeevituse õmblus on kvaliteetne, kuid gaasiballoonid ja lahtine leek keevitusel on suurendatud ohu allikas. Gaasikeevitust kasutatakse kergelt sulavate metallidega tarindite valmistamisel Keevitus arc welding on tänapäeval metallide põhiline ühendamise meetod. Vajalik sulamistemperatuur saadakse gaasileegist, elektrikaarest või elektritakistusest. 20. Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon. Topeltpõhja tankid
7) Gaaskeevitamise olemus, kasutatava komplekti koosseis ja selle lühikirjeldus. Gaasikeevituse puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi (atsetüleen, vesinik, propaan jt.) leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttöödel Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Tavaliselt kasutatakse keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Näiteks saab õmbluse moodustada põhimetalli servade sulatamise teel (põkk-keevituse või ääristatud detailide puhul) . Komplekti kuuluvad: hapniku ja põlevgaasi (atsetüleeni) balloonid koos sulgemisventiilide ja reduktoritega, gaasivoolikud, põleti 2 koos suudmikuga 3. Vajadusel antakse metalli juurde lisatraadi 4 abil. Gaaskeevitaja töökoht koosneb: hapnikuballoon koos reduktoriga
), aga samuti pronksi. lahendus, mille soojusenergia toimel elektroodi- Meetodi eelised ja puudused on samad, mis metall ja põhimetall sulavad (sele 2.23). Keevitus- MIG/MAG-keevitamisel. kaare piirkonda juhitakse gaasisuudmiku kaudu kaitsegaasi, mis kaitseb keevisvanni ja metallitil- kasid õhuhapniku ja lämmastiku toime eest. Keevi- tustraati antakse kaarevahemikku traadietteande- mehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolu- kontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhili- selt poolautomaatkeevitusena keevitustraat antak- se ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. Sele 2.24. TIG-keevitamine Kaarkeevitamine räbustis on kaarkeevitus-
annaabi.ee 
