Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. · Etüün e. atsetüleen CH CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Keemiatööstuses on etüün väga oluline lähtaine. Hapnikuga segamisel tekib väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaasi keevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. · Terpeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Palud terpeenid on meeldiva lõhnaga näiteks limoneen ( sidruni koores). Karoteen, mis on porgandi värvaine ja millest moodustub organismis Avitamiin. · Dioksiinid aromaatsed halogeeniühendid, mis kujutavad endast väga tõsist ohtu keskkonnale
alumiinium ja mitte-rauda sisaldavaid metalle. *MIG keevitusel inertgaas ei osale keevituse keemilises protsessis. MAG keevitus MAG poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse süsihappegaasi(Co2) või siis argooni ja süsihappegaasi segu (Ar+Co2). MAG keevitusel osaleb aktiivgaas e. süsihappegaas keevituse keemilises protsessis. MIG/MAG keevitusel on elektroodi e. keevitustraadi etteanne mehhaniseeritud, sellepärast kutsutakse sellist keevitust ka poolautomaat keevituseks. MIG/MAG keevitus koosneb kolmest põhiosast: · Vooluallikas(vanasti kasutati aladeid nüüd inverterid) · Traadi etteandemehhanism · Gaasiseade. Kaitsegaasi ülesanneteks on: · Kaitsta keevisvanni hapniku ja lämmastiku kahjulik välismõjude eest. · Stabiliseerida ehk ühtlustada keevituskaart. · Jahutada gaasisuudmiku ja voolukontakti. *Kaitsegaasi kulu sõltub keevitustraadi diameetrist. MIG/MAG keevituse tehnoloogia
On 5000...6000 oC, keevituselektrood sulab liiteks. · Paksukattelise elektroodiga keevitades on süvistus piirides 3...4mm. · Elektroodkeevitust iseloomustab madal voolutihedus elektroodivardas 10...20 A/mm2. · Protsessi tootlikkus kasvab elektroodi läbimõõdu suurenedes. · Elektroodkeevitust kasutatakse tööstuses, surveanumate ja katelde remondil. · Elektroodkeevitust kasutatakse terase, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks. · Veealuseks keevitamiseks sobib elektroodkeevitus ainsana. · Elektroodkeevituse eelised: lihtne, lai ja hea kvaliteediga. · Elektroodkeevituse puudused: väike tootlikkus, palju vigu, kahjulikke keevitusgaase. · Termolõikamine · Raua põlemine hapnikus algab 870 oC juures. · Konstruktsiooniteraste süsiniksisaldus on kuni 0,7%. · Programmjuhtimisega gaaslõikemasinate täpsus on kuni 0,4mm, tavaliselt 0,7...1,0mm.
05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades variandile vastavaid keevitusviise. Lähtudes keevitatavast materjalist, tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist tuleb välja valida üks kõige otstarbekam. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist. Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi. Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust . Anda keevituseks vajaminevad keevituse parameetreid. Valmistada keevitusliite eskiis ja selgitav skeem. Selgitada keevituse kvaliteedikontrolli Toode: I-tala masstootmiseks. Materjal – roostevaba teras Detaili paksus s= 6. Keevitusliidete võrdlus: Parameetrid Käsikaarkeevitus 111 MIG-keevitus 131 Detaili materjali keevitatavus Kõrglegeer-, Mittelegeer-, Madalsüsinikterased Malallegeer-,
püstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Keevitustraat Kanal Voolukontakt Elektrikaar Gaas + Põhimetall Joonis 1.1. MIG/MAG-keevituse põhimõtte skeem. MIG/MAG-keevituseks on vajalik stabiilne traadi etteandekiirus ja järgmise tingimuse täitmine: Protsessi stabiilsuse tingimus Traadi etteandekiirus = traadi sulamiskiirus 7 1 3 2
F. Sergejev 2.04.13 Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust Anda keevituseks vajaminevad keevituse parameetreid Valmistada keevitusliite eskiis ja selgitav skeem Selgitada keevituse kvaliteedikontrolli Keevitusviiside võrdlus Kaitsegaaskaarkeevitus Parameetrid MIG 131 TIG 141 Detaili materjali Mittelegeer- Mittelegeer- keevitatavus Madalleeger- Madalleeger-
Lõpptulemus peaks siis olema selline: Ülesanne 1 Võrdlen antud keevisliite teostamiseks kahte erinevat keevitusprotsessi: elektroodkeevitus või MAG-keevitus. Võrreldav Elektroodkeevitus MAG-keevitus tingimus 1.Keevitatavate Kasutatakse kõikide teraselii- Mittelegeer-, madallegeer-, kõrglegeer- materjalide kide, malmi, Ni ja Cu sulamite terased, alumiiniumi-, vase- ja loetelu keevituseks ja piiratult Al- niklisulamid. sulamite remontkeevituseks. 2.Keevitatavate Võimalik keevitada materjale Keevitatavate materjalide paksus algab materjalide läbimõõduga alates 1,0 mm. 0,8 millimeetrist, tänu keevituspara- paksus Suurim paksus pole piiratud. meetrite suurele reguleerimisvõima- lusele ülempiir praktiliselt puudub
Külmpragude tekkimisele aitab kaasa õmblusmetalli niisketest elektroodidest, mustusest ja veest detailide servadele sattunud vesinik Enamkasutatavad keevitusviisid on: Elektroodi süütamine Kui kaar on süttinud, tõstke elektroodihoidik aeglaselt tavalisele keevituskaugusele. Kaare paremaks süütamiseks toidetakse kaart keevitusvoolust tugevama algvooluga (Hot-Start). Elektrood sulab ja sadestub tilkadena keevitatavale esemele ja elektroodi väliskate hakkab kuluma ning eraldama keevituseks vajalikku kaitsegaasi. Eralduvad tilgad võivad tekitada elektroodi ja keevisvanni vahele lühise. Elektrikaare voolavuse soodustamiseks toidetakse kaart momentaanselt kasvava keevitusvooluga (Arc-Force), mis takistab keevituskaare kustumist. Elektroodi kinnikeevitumisel detaili külge on võimalik rakendada funktsiooni, mis peale teatud lühistamisaega katkestab seadme toite. See võimaldab eemaldada elektrood ilma seda kahjustamata
Parameeter Käsikaarkeevitus Punktkontaktkeevitus Põhiliselt Kõikide terasliikide, madalsüsinikteraste malmi, Ni ja Cu sulamid ja keevitamiseks. Saab Keevitatavad materjalid piiratult Al-sulamite remont keevitada ka roostevaba keevituseks. terast, Cu- ja Al- sulameid Suurimale paksusele Materjalide max. paksus maksimaalselt 6mm piirangud puuduvad Väike tootlikus, ei ole Väga tootlik, ei ole Keevitustehnoloogia tootlikuks
Metalli pritsmete eest aitab kaitsta nahkpõll. Keevitamisel tuleb kanda vastavaid tööjalatseid. Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud. 9 Kokkuvõte Keevitamise abil on võimalik liita paljusid materjale. Erinevate metallide, plastide ja muu taolise jaoks on loodud vastavad tehnoloogiad. Et hoida oma tervist, tuleb rangelt järgida ohtusnõudeid ning kasutada keevituseks mõeldud kaitsevahendeid. 10 Kasutatud allikad http://keevitus.weebly.com/gaaskeevituse-asendid-ja-leegituumluumlbid.html http://keevitus.weebly.com/uumlldiselt-keevitamisest.html http://pood.taivoster.ee/index.php?route=product/category&path=73_95 http://pood.taivoster.ee/index.php?route=product/product&product_id=2434 http://web.zone.ee/metallityy/KEEVITAMINE/keevitus_3.html 11
vastastikkuse mõju toimel.Autode puhul kasutatakse : Punktkeevitust -kerede,katmike jne lehtmaterjalist detailide valmistamisel ja remondil. Joon(rull)keevitus on lehtmaterjalist detailide (kütusepaagid,summutid jne) ermeetiliseks liideteks tegemiseks. Põkk-keevitus detaili osade liitmiseks , nt klapivalmistamisel,klapipea-säär Autode remondil kasutatakse punktkeevitust kas paiksete seadmete või käsitsi kasutatavate nõnda nimetatud keevitustangide abil.Detailid tuleb keevituseks ettevalmistada , keevitus kohad peavad olema täiesti puhtad vanast värvist ,roostest ning rasvastastud.Kuna keevitus pinge on madal , siis ka õhuke vahekiht takistab voolu läbimist. Detailid fikseeritakse kindlas asendis ning surutakse tihedalt kokku , mis on eriti oluline keevitustangide kasutamisel.Mitte liibuvatel lehtedel võivad tekkida läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve
Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada šlakikoorikust – seega on Inertgaasid ei osale keevitusprotsessis vaid loovad keevituseks vajaliku kaitsekeskkonna, et õhus leiduvad gaasid ei pääseks keevituskaare juurde. Inertgaase kasutatakse näiteks kõvajoodise tegemiseks kaarjootmisel ja alumiiniumi keevitamisel. Võrra Aktiivgaasid loovad keevitusprotsessi toimumiseks sobiva kaitsekeskkonna ja osalevad ka ise keevitusprotsessis. Kui nüüd küsida, mille poolest on CO2 aktiivne gaas - joome seda ju igapäevaselt koos gaseeritud jookidega sisse - ja kuidas ta osaleb
Autode puhul kasutatakse : Punktkeevitust -kerede,katmike jne lehtmaterjalist detailide valmistamisel ja remondil. Joon(rull)keevitus on lehtmaterjalist detailide (kütusepaagid,summutid jne) ermeetiliseks liideteks tegemiseks. Põkk-keevitus detaili osade liitmiseks , nt klapivalmistamisel,klapipea-säär Autode remondil kasutatakse punktkeevitust kas paiksete seadmete või käsitsi kasutatavate nõnda nimetatud keevitustangide abil.Detailid tuleb keevituseks ettevalmistada , keevitus kohad peavad olema täiesti puhtad vanast värvist ,roostest ning rasvastastud.Kuna keevitus pinge on madal , siis ka õhuke vahekiht takistab voolu läbimist. Detailid fikseeritakse kindlas asendis ning surutakse tihedalt kokku , mis on eriti oluline keevitustangide kasutamisel.Mitte liibuvatel lehtedel võivad tekkida läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve on
Keevitus, pealesulatus, termolõikamine, jootmine. NB! Meil oli see viimane test ja ei tulnud need küsimused! Tulid hoopis jpg-failidena (KMT lõikamise test) toodud küsimused. 1) Termomehaaniliseks keevituseks loetakse: joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) 2) Keevituse vooluallika välistunnusjoon väljendab: keevitusvoolu ja keevituspinge vahelist sõltuvust. 3) Keevitamisel vahelduvvooluga keevitustrafo keevitusvoolu reguleeritakse: primaar- ja sekundaarmähiste vahelise vahekauguse muutmise teel. 4) Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on: voolu reguleerimisvõimalus. 5) Keevituse vooluallika tühijooksupinge on: 220-380 või 60-90(vahelduvool ja alalisvool)
C sisalduse kasvuga d. Si sisalduse kasvuga Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text On vaja keevitada 4 mm paksusest terasest ehituskonstruktsioonid ehitusplatsil. Kasutate järgmist keevitusprotsessi Select one: a. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust b. elektronkeevitust c. TIG - keevitust d. MAG - keevitust Question 12 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Termomehaaniliseks keevituseks loetakse Select one: a. joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) b. plasmakeevitust c. räbukeevitust d. (elekter)kaarkeevitust Question 13 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Jootmisprotsesse liigitatakse kõvajoodisjootmiseks ja pehmejoodisjootmiseks Select one: a. kasutatava joodise sulamistemperatuuri järgi b. kasutatava joodise kõvaduse järgi c. liitetugevuse järgi d. kasutatava joodise sulamisaste järgi
kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus (kontaktkeevitus) ja sulakeevitus. Ehituspraktikas objektil kasutatavatest keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse: elektrikaar-, gaas-, termiit-, räbukeevitust. Automatiseerimisastme järgi jagunebkeevitus käsi- poolautomaat- ja automaat- keevituseks. Survekeevituse (kontaktkeevituse) gruppi kuuluvad keevitusviisid, kus metallide (plastide) ühendamine toimub kuumutamise ja sellel järgneva survega, mis põhjustab kokkupuutuvates piirkondades tugeva plastilise deformatsiooni. Mõnede metallide puhul pole kuumutamine vajalik. Survega külmkeevitus põhineb metalli kristallide kokkuliitumise võimel suure surve all. Sel meetodil on võimalik keevitada ainult väga plastilisi metalle (vask, alumiinium).
vastastikkuse mõju toimel.Autode puhul kasutatakse : Punktkeevitust -kerede,katmike jne lehtmaterjalist detailide valmistamisel ja remondil. Joon(rull)keevitus on lehtmaterjalist detailide (kütusepaagid,summutid jne) ermeetiliseks liideteks tegemiseks. Põkk-keevitus detaili osade liitmiseks , nt klapivalmistamisel,klapipea-säär Autode remondil kasutatakse punktkeevitust kas paiksete seadmete või käsitsi kasutatavate nõnda nimetatud keevitustangide abil.Detailid tuleb keevituseks ettevalmistada , keevitus kohad peavad olema täiesti puhtad vanast värvist ,roostest ning rasvastastud.Kuna keevitus pinge on madal , siis ka õhuke vahekiht takistab voolu läbimist. Detailid fikseeritakse kindlas asendis ning surutakse tihedalt kokku , mis on eriti oluline keevitustangide kasutamisel.Mitte liibuvatel lehtedel võivad tekkida läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve
Tundlikkus tuuletõmbe suhtes külmkeevitamine kasutatakse suure plastsusega Tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes Me ja ME-sulamite keevitamisel. gaaskeevitamine TIG keevituse eelisteks: 35. Elektroodkeevitus Suur tootlikkus · Elektroodkeevitust kasutatakse kõikide terasliikide, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks ja piiratult Al- Keevitamisel ei teki räbu sulamite remontkeevituseks Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada · Elektroodkeevitus sobib kõigile keevisõmbluse Parem on õmbluse kvaliteet. asenditele, kui valitakse õige elektrood ja keevitusparameetrid lõikuri teriku (lõikuri lõikava osa) materjali ja
Metallide keevitustehnoloogiad ja seadmed Keevitus Sulakeevitus Survekeevitus Keevitus on teraste ja värviliste metallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. Keevituseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb liite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeermise või üheaegse mõlema mooduse abil. Keevitusprotsess ehk konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energiaallikate (kaarlahendus, gaasileek, kontaktikuumus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsesse liigitatakse ka keevismetalli kaitsmise viisi järgi : ISO 4063 ja EN 24063,
Vertikaal-ja laeõmbluste keevitamisel ei kasutata tavaliselt jämedamat elektroodi kui 4 mm. MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis MIG/MAG-keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Kuna keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat siis nimetatakse seda keevitusviisi ka traadi- keevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet.
Keevituskiirus ja tootlikkus on elektroodkeevitusel väikesed ühe elektroodi sulamise aeg on 1-2 minuti piires, millele järgnevad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks. Kasutusalad. Tänapäeval tema osatähtsus väheneb teiste keevitusprotsesside kasvu arvel ning moodustab arenenud tööstusmaades 20...25 %. Surveanumate ja katelde remondil aktsepteeritakse põhiliselt elektroodkeevitust. Elektroodkeevitust kasutatakse kõikide teraseliikide, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks ja piiratult Al- sulamite remontkeevituseks. Elektroodkeevitus sobib kõigile keevisõmbluse asenditele, kui valitakse õige elektrood ja keevitusparameetrid. Elektroodkeevitus sobib materjali paksustele üle 1,0...1,5 mm ilma piiranguteta suurimale paksusele. Elektroodkeevitus sobib nii sise- kui ka välistingimustes keevitamiseks. Veealuseks keevitamiseks kasutatakse ainult elektroodkeevitust. 31. Gaaskeevitus.
Eristatakse parem ja vasakpoolset keevitust parempoolsel keevitusel liigub põleti elektroodi traadi ees,vasakpoolsel on aga leek suunatud elektroodi traadile mis asub põletist eespool.Keevitus leek mitte ainult ei sulata metalli vaid kaitseb ka keevituskollet hapnikku ja lämmastikku kahjuliku toime eest seepärast peab sulametall olema pidevalt leegi taandavas alas.Lisa metall peab oma keemiliselt koostiselt olema ligilähedane keevitatava detaili metallile,süsinik teraste keevituseks kasutatakse väikese süsiniku sisaldusega elektroode vastutus rikaste liidete puhul aga legeeritud elektroode.traat olgu puhas dagist,roostest ja õlist keevitusel võetakse lisametalliks traat mille läbimõõt on pool keevitatava metalli paksusest,keevitus kolde kaitsmiseks oksüdeerumise eest on vaja räbusteid neid on kahte liiki oksiididega reageerivaid ja oksiide lahustavaid.Reaktsiooni tulemusena tekib räbu mis kerkib keevituspinna kohale
Uuemad seadmed on 4 varustatus juba mõlema vooluliigiga, mida saab valida vastavalt vajadusele. TIG keevitusvoolu iseloomustab järsult langev katakteristika. Keevitamisel keevitus-kaare pikkus vahetub kergesti, kuna käsi ei püsi detailist ühel kaugusel ja sellest tekib pinge muutus. Voolutugevus muutub võrreldes pinge muutusega õige vähe nagu graafikult näha. TIG keevitusseade sobib ka käsikaar- keevituseks. TIG keevitamisel kasutatakse alalisvoolu, kus elektroodis võib olla miinus- kui ka plusspoolus ja samuti vahelduvvoolu. Alalisvooluga keevitamisel on põhiliselt elektroodis miinuspoolus. Ettevaatust: jälgige seda, et keevitamisel pluss-poolega oleks põletis õige läbimõõduga elektrood. Vastasel juhul võib põletada kas elektroodi või isegi põleti maha. Alalisvooluga keevitamine. Alalisvooluga keevitamisel on elektrood lülitatud perioodi miinuspoolusega ja
35 Keevitustraat Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 33) koosneb keevituspüstolist, elektroodikõrist, keevitusvoolujuhtmest, kaitsegaasivoolikust ja etteandemehhanismi lüliti juhtmest. Voolikukomplekti pikkus on 2,5-3 m. Joon. 36 Kõri koos püstoliga 20 Joon. 24 Kõri koos püstoliga Keevitustraat MIG/MAG keevituseks Keevitustraat valmistatakse süsinik- või madallegeerterasest. Ainult eriteraste (roostevaba vms.) keevitamiseks kasutatav traat valmistatakse kõrglegeerterasest. Enamasti kasutatakse vasetatud pinnaga traati. Selline traat on puhtam ja ei oksüdeeru kergesti, samuti paraneb elektriline kontakt. Keevitustraadi süsinikusisaldus peab olema alla 0,14%. Suurema süsinikusisalduse puhul väheneb keevituskaare püsivus tunduvalt
Elekterräbukeevitus on kaarkeevituse protsess, kus liidetavate det servade ja elektroodi sulatamsieks kasutatakse keevisvanni peal asetsevat räbukihti läbivat elektrivoolu. Protsessi alustamiseks tekitatakse elektrikaar elektrooditraadi otsa ja alusplaadi vahel, millele on puistatud pulbrilise räbusti kiht. Pärast teatud koguse sularäbu tekkimist kaob elektrikaar ja keevitusvool läbib vedelat räbu. Vedel räbu on elektrolüüdiks, milles eraldub keevituseks vajalik soojus. Keevitusvanni piiratakse külgede poolt veega jahutavate tugiplaatidega ehk kristallisaatoritega. Perioodiliselt lisatakse keevisvanni pulbrilist räbustit. Kasutatakse ühe ja mitme elektroodiga üheläbimikeevitust. Keevitamiseks kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, traadi etteandekiirus on konstantne. Kasutatakse kuni 950 ,, paksus madalsüsinik-, madallegeer- ja austeniitteraste keevitamiseks ühe läbimiga. Minimaalne õmbluse pikkus on 100 mm, maksimaalne 6500 mm.
Perioodiline protsess – sepistamine, vormstantsimine, lehtstantsimine. 32.Lehtstantsimine Lehtstantsimine e. Lehtvormimine. Lehtstantsimise protsessid: Elektroodkeevitus • Elektroodkeevitust kasutatakse kõikide terasliikide, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks ja piiratult Al- sulamite remontkeevituseks • Elektroodkeevitus sobib kõigile keevisõmbluse asenditele, kui valitakse õige elektrood ja keevitusparameetrid
valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud teraste ja värvilisest metallist konstruktsioonide keevitamisel. MIG-MAG keevituse skeem Sulava elektroodiga keevitamisel antakse gaas kaare tsooni samuti nagu mittesulava elektroodiga keevitamisel. Kaar põleb elektroodtraadi ja keevitatava detaili vahel. Kaitsegaasina kasutatakse inert- ja aktiivgaase (süsihappegaas) nimetatakse vastavalt MIG ja MAG keevituseks. Keevitatakse poolautomaatselt või automaatselt. 11) Kirjeldage ehitustööde tehnoloogiat drenaazi ehitamisel ekskavaatoriga. Näitajad ETC-202 Kaeviku mõõtmed m, < 2,0 sügavus 0,5 l aius Töökiirused, m/h 15...400 käikude arv, sujuv reguleerimine Transpordikiirused 1,13...4,42 km/h 4 käikude arv
2. kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või lõikepõletisse; 3. keevitustraat (vardad) keevitamiseks või pealesulatamiseks; 4. lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terashari, sepatangid, lihvmasin jne.; 5. räbustid, kui nad on metallide keevitamisel ja jootmisel vajalikud; 6. keevituslaud ja koosterakised. Keevisliidete liigid ja õmblused. Keevituseks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Detailide vastastikusest asendist eristatakse põkk-, nurk-, vastak-, katte- ja otsliiteid. Gaaskeevitusel on põhilised põkkliited. Põkkliite (a) puhul on liiteelemendid ühes tasapinnas või mingis muus pinnas (180...135º). Kuni 3 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel asetatakse detailid kokku kalduservamata, (vahe lehepaksuse ulatuses ja traageldatakse) või siis ääristatakse servad ja keevitatakse ilma
annaabi.ee 
