.......7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik............................................................8 7. Kaare süütamine.........................................................................................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine........................................................................................11 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas)............11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus......................................12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia..........................................................................13 ...................................................................................................................
Kaitsevahendid 4 Keevisliidete tüübid 5 Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus
Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21
vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus.
Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...................................................................................................... 8 Kaitsevahendid................................
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Marko Mõttus Keevitamine. Iseseisevtöö Juhendaja:Üllar Kivi Tartu 2012 Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada
...............................................................................................3-7 3.kaitsevahendid …...................................................................................................8-9 4.Elektroodid...............................................................................................................9 5.Varraselektroodid käsikaarkeevituseks ….......................................................9-10 6.Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus ….............................10 7.vead keevitamisel..................................................................................................10 8.Kokkuvõtte............................................................................................................11 9.kasutatud kirjandus..............................................................................................12 2 Sissejuhatuses
Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 3).
OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest:
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS
Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on
kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 50007000 °C elektroodil ja kuni 26003900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati (joonisel näitamata). Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda- miseks keevitustraadile keevituspüstolisse kinnitatud voolukontakti abil vahetult enne keevituskaart. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG/MAG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevitus püstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Keevitustraat
Keevitamine Heinar Einla Keevitus, keevitamine kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitustehnoloogia tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest või pooltoodetest. 80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust
mine. Viimase viie aasta jooksul on selle haru ettevõtted saavutanud suure majanduskasvu. Peamine prob- leem selle tööstusharu juures on kvalifitseeritud, vajalike teadmistega ja eesti keele oskusega tööjõu (keevita- jate) puudus. Kõik see tingis vajaduse uue õppematerjali loomise järele. Antud õppevahendis on peatükkide kaupa välja toodud keevitusega seotud terminoloogia: käsikaarkeevitus, gaaskeevitus, keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas, volframelektroodiga keevitamine argoonis. Eestikeelne õppematerjal KEEVITUSERILA EESTI KEEL aitab noortel töölistel sulanduda eestikeel- sesse töökeskkonda ning aru saada tehnilistest eestikeelsetest dokumentidest. Õppematerjal on mõeldud vastaval erialal kasutatavate terminite omandamiseks, tootmisprotsessi ülesannetest ja eesmärkidest arusaa- miseks ning eestikeelses töökeskkonnas hakkamasaamiseks. Käesoleva õppematerjali näitlikkus ja lihtsus aitavad minimaalse töö ja ajakuluga täiendada oma eesti
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ES.-------.------- ------------ EA-06 Keevitus Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad.
Referaat: Keevitamine Koostaja: Õpperühm: Tallinn 2008 1 Sisukord: Sisukord:....................................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 2. Kaarkeevitus..........................................................................................................................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid.........................................
mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1).
.................................................................................... 2 TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS....................................................................................... 3 TIG keevitusega saab keevitada:..................................................................................................4 TIG keevitusseade........................................................................................................................ 5 Alalisvooluga keevitamine...........................................................................................................5 Vahelduvvooluga keevitamine..................................................................................................... 6 Vahelduvvoolu aparaat................................................................................................................. 7 TIG keevituspüstolite tüübid....................................................................................
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas
Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada slakikoorikust seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas Joonis 2. MIG-MAG keevitus MIG metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. (Vt joonis 2). 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat
Keevitustööd Hapnikku transporditakse teras balloonides rõhu all 15 MPa ja atsetüleeni balloonides on rõhk 1,6 MPa ettevaatust Õliga kokkupuutudes võib hapnik plahvatada,atsetüleen on plahvatus ohtlik segunenult õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu
Survevalu Keevitamine, termolõikamine, jootmine 30. Mida mõistetakse "keevitatavuse" all? See on terase ja värvilismetallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. 31. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide (mastid, laevakered, autokered jne.) keevitamiseks? Kõrgsüsinikterased 32. Milline elektrikaarkeevitamise meetod leiab kõige enam kasutamist kergoksüdeerivate metallide (Ti, Al, roostevaba teras) keevitamisel? TIG keevitus 33. Millest lähtub keevitaja keevituselektroodi diameeteri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG keevituse puhul kaitstakse keevisvanni inertgaasiga (enamasti argooniga), 35
metalli kogumi, mis jahtudes muundub detailide liiteks; 2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele – nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel. Keevitustemperatuuri allikad: 1. Gaasileek – kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu; 2. Elektrikaar – on enamlevinud metallide keevitamisel; 3. Laser – saavutatakse kitsas ja sügav keevisõmblus; Kaarkeevitus 4. Elektronkiir – kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 5. Hõõrdumine – keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 6. Ultraheli – keevitatavate detailide kokkusurutud kontakti rakendatakse ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel. Keevisliidete eelised: 1.Tarindi väike mass 2
Põkk ja nurk õmblused Põhiõmblused ja liited 5 Punktkeevitus Keevitusliidete tüübid Põkkliiide 1. Põkkliide "I" piluga "I" pilu kasutatakse põkkliidete puhul 3-4mm paksusega materjalide keevitamisel, pilu jäetakse umbes 2-2,5mm. 2. Põkkliide „V“ piluga (kumera õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga kumera õmblusepealsega. Kui õmblus on kumera pealsega siis sellist õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ja selle saavutamiseks peaks olema keevituskiirus väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks. 3. Põkkliide „V“ piluga (sileda õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga sileda õmbluspealsega. Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada
Elektrometallurgia; 7. Lahutustasand; 8. Alumine- ja ülemine 4. Pulbermetallurgia vormipool 2) Kõrgahi 3) Koorikvalu Täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Koorikvorm 8...12 mm paksuse seinaga vorm, 1. Täidisseade 2. Suue 3. Kaevus 4. Mõhk mis valmistatakse kuumutatud metallmudeli abil. 5. Turi 6. Kolle 7. Malm 8. Räbu Vormimaterjalid: liiv, polümeervaik (6...7%). Kõrgahjuprotsessid: Tehnoloogia: 1. A. Kütusepõlemine (1800- 2000) 1. mudelplaadi kuumutamine 200...250 °C - 2. Rauaredutseerimine (1000- 1400) otsene punkrile kinnitamine, redutseerimine 2. mudelplaadi katmine, 3. Raua rikastumine süsinikuga (400- 1000) 3. kooriku saamine,
Keevitus Sulakeevitus Survekeevitus Keevitus on teraste ja värviliste metallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. Keevituseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb liite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeermise või üheaegse mõlema mooduse abil. Keevitusprotsess ehk konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energiaallikate (kaarlahendus, gaasileek, kontaktikuumus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsesse liigitatakse ka keevismetalli kaitsmise viisi järgi : ISO 4063 ja EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbriga. Keevitustehnoloogia hõlmab: a) Keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteediastmeid b) Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisamaterjalide sobivust, keevitavust d) Kvaliteedi tagamist, järelvalvet, kontrolli, personali pädevust
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Valu valamine, Lõiketöötlus, Keevitamine Referaat Juhendaja: Kristjan Juhani Tallinn 2009 1 Liivvormvalu Esimesel tunnil selgitas meister meile valu valamise, vomide ning mudelite valmistamise teoreetilise osa. Valandi valamiseks on vaja kõigepealt valmistada vaja mineva detaili mudel. Mudeli valmistamisel kasutatakse erinevaid materjale
Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud). Kuumsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel, mis on üle Me-sulami rekristslliseerumistemperatuuri. Terasel on · Veealuseks keevitamiseks kasut elektroodkeevitust 37. MIG/MAG keevitus MIG/MAG keevitus (sulava elektroodiga kaarkevitamine kaitsegaasis) - MIG-keevitamine (kakevitamine inertgaasis nt. argoonis)
RAKVERE AMETIKOOL KEEVITAJA Rando Pajula KEEVITAMINE Referaat Rakvere 2010 1 Keevitamine Keevitus (protsess) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis
Flag question Question text Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: Select one: a. terve detaili pikkust b. keevisõmbluse kõrgust c. ainult keevisõmbluse metalli d. keevisõmbluse kõrvalala, kus erinesid mikrostruktuuri muutused põhimetallis Question 27 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Hapniklõikamisel kasutatava atsetüleeni ülesandeks on Select one: a. põledes hapnikujoas kuumutada metall süttimistemperatuurini b. jahutada põletit c. kaitsta metalli oksüdeerimise eest d. suurendada metalli soojusjuhtivust Question 28 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mida mõistetakse "keevitatavuse" all? Select one: a. metalli omadust moodustada ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet sõltumata kasutatavast keevitustehnoloogiast b. metalli omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga
1. Ahjutäidis 2. Suue 3. Kaevas 4. Mõhk 5. Turi 6. Kolle 7. Malm 8. Räbu A Kütuse põlemine (1800 - 2000°C) B Otsene redutseerimine (1000 - 1400°C) Joonis 4. Kõrgahi C Kande redutseerimine (400 – 1000 °C) Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse
.................................................. 26 Sissejuhatus Praktika algas 4.oktoober ja lõppeb 19.november 2010.Praktikalt ootasin uusi kogemusi oma erialaga seoses. Ise olen kokku puutunud mõne üksiku tööga nagu näiteks keevitanud.Aga need kogemused mis olid ennem seda praktikad olid vähesed.Selle pärast oota praktikalt uusi kogemusi. Et saaks uusi teadmis keevitamises ja teiste oma erialaga eotud töödes.Meil tomis neil praktika nädalatel keevitus praktika MIG/MAG keevitusega.Tahtsin selgeks saada keevitamist. 2 Ohutusnõuded gaaskeevitustöödel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja 1. korrastada isikukaitsevahendid. 2. Töökohast ja läbikäikudest tuleb eemaldada mittevajalikud materjalid, põrand ei tohi 3. olla libe. 4