Millised tegelased on vahvad? loomad jne. Tegelased võivad seigelda tänaval, metsas, merel või suisa pilve peal. Huvitav jutt õpetab meile midagi. Me saame teada, kuidas on õige käituda. Või räägib lugu sellest, milline käitumine on sobimatu/kuidas ei tohi käituda. Nüüd jutustavad sulle loo tibu ja kana. Üks oskab jutustada ilusat lugu, kuid teine mitte. Kuula nüüd, mis tegelased on meie järgmises loos. Pane tähele, kus nad tegutsevad ja mis juhtub. Siis vaatame, kes oskab jutustada ilusat lugu, kes mitte. 2.“Rattaloo” Uku läks rattaga sõitma. Ta sõitis ja aina Laps kuulab. teksti esmane sõitis. Tuli õhtu, aga tema ikka sõitis. Ja tajumine. Igava
polnud veel kordagi isegi langevarjuga hüpanud! Üks sõdur tegi siis ettepaneku: "Seome õige langevarjude külge jahukotid ja viskame need siis lennukist alla. Kui kotid maanduvad, jookseme ise põõsastest välja, teeseldes, et just maandusime." Otsustatigi siis niimoodi talitada. Peagi saabus komisjon ja võttis vaatluspunktis koha sisse. Märguande peale lükatakse lennukitest jahukotid alla. Üks kott tuleb aga langevarju küljest lahti ja langeb kivina maa poole, kukub põõsastesse - mataki! Põõsastest kostub röögatus: "Assa kurivaim, nii võib ju surmagi saada!" 10. Loomaaias ripub leopardipuuri küljes silt: ,,Ettevaatust, värskelt värvitud!" ,,Milline pettus!" pahandab Juku, ,,mina mõtlesin kogu aeg, et tähnid on ehtsad!" 11. Kaks blondiini sõidavad autoga. Järsku ütleb üks: "Vaata, mets!" Teine vaatab, vaatab ja ütleb siis: "Ma ei näe. Puud on ees!" 12
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
alla. Varese ilmumist eluhoonete lähedusse on võrreldes ronga ilmumisega peetud vähem surma, loomahävingu, ikalduse ja sõja endeks ning rohkem äparduse, pahanduse, tüli, halva teate saamise endeks. Põhjus, miks varest rahvauskumustes nõialinnuks või targaks linnuks nimetatakse, on arvatud peituvat tema ettenägemisvõimes. Regivärsilistes rahvalauludes vahendab ta surma- või sõjasõnumit. Varese poole pöördumisel kasutati samasuguseid sõnu nagu ronga puhul: vares, vares, kui sa head tead, siis karju veel, kui halba, siis lehvita tiibu või nokitse varbaid! Seejärel jälgiti, mida lind ette võtab. Nii lühi- kui pikaaegsetes ilmaprognoo- sides on vares märksa populaarsem kui saatuse-ennetes. KÜNNIVARES. Seletusmuistendi järgi saavad mustadeks varesteks või hakkideks need ron- gapojad, keda vana ronk suurel reedel enne päikesetõusu ristida ei jõua. Ronk pidavat oma pojad enne päeva Emajões ära ristima, muidu jäävat need mustadeks varesteks
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Pildid joonistanud Kirke Kangro Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse: Kell on kolmveerand kakssada Sära, küünal! Palju õnne sünnipäevaks! Vaarikas, va rikas Õuna lõunanaba Koera kaerajaan Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm
- Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja hammustasid saia peale, naised ja lapsed jõid viina ja ei sülitanud ning sõid saia - Pearu tahtis veel üleaedsetega kana kitkuma minna, kuid naine suutis ta ümber veenda, Pearu läks magama, sulane parandas aia V - Saunainimesed olid imestunud, et Pearu suutis end tagasi hoida - Pearu peksab niisama, et oma võimu näidata, vanade naabrite sulase peksis läbi, muidu oleks enda sulast ka eile peksnud, aga sulase jõud käib tema omast üle ja selle pärast said naine ja lapsed - Järgmiseks päevaks sündmus unustati - Eespere alustas põllutöödega, korjati kesalt kive, mis veeretati aia äärde, Andres kaevas
pehmes sängis teki all. Uni tuleb Uni tuleb, unel rutt, uni nagu muinasjutt, kuldset krooni kannab pääs, maimu maiustoidud käes. Uni tuleb üle aia, üle lagendiku laia, langeb lapse laugele, kannab kannid kaugele. Kui sa magad magusasti, viivukese vagusasti, siis sa homme vara virgud, vara virgud, suureks sirgud. Õhtu õõtsub meie õue Õhtu õõtsub meie õue, Ullile toob une põue, Tiiu tugitoolis tukub, jalast kingakene kukub. Kurg viib kinga kesale, vares paelad pesale; nii toob hommik nutu silma -- Tiiukene kingast ilma! VARANE KULDNOKK Õhus tundub kevadet Vastlapäev on möödas ju -- käes on sumbund paastukuu. Udutab ja vihma tibab, niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid,
jaoks tapeti. Liina otsib oma ema ja kubjas näitab talle, kuid Liina saab isa käest "môisapasaga rääkimise eest" pahandada. Peiedele on Imbi ja Ärni tulnud suurte kottidega, et jôuaksid toitu koju kanda, aidamees pole aga eelmisest päevast saadik söönud, sest ootas peielauda. Räägu Rein muidu môisainimeste sööki ei söö, kuid seekord otsustab erandi teha, kuna prossi enam nagunii tagasi ei saa - saab siis vähemalt süüa. Järgmisel päeval, 8. novembril, on Koera Kaarel jälle hallavaluga maas, nagu ikka külma ilmaga. Ta saadab Jaani Rehepapi järele ja peale seda jälle tööle (sulane läheb lauta edasi magama). Rehepapp soovitab oodata kuni valu sees paus tuleb (halltôbi peab ka omi asju ajama) ja siis peitu minna ning mitte mingil juhul hüüdmise peale vastata. Kaarel peidabki end puu otsa ning ei vasta mitte mingisugusele kisale (kuigi haigus karjub lapse häälega, et on suremas) ja tuleb alla alles siis, kui rehepapp teda kutsub
Eestis pole vellerismid kuigi levinud, neist tuntumad on meil nt.: Eks me näe, ütles pime ja jooksis peaga vastu posti ~ puud; Palju kisa, vähe villa, ütles vanapagan, kui siga niitis; Seda teed peame kõik käima, ütles vanatüdruk, kui pulmarongi nägi (tavaliselt vormistatud jutuna, naljandina). On siiski tekkinud juurde ka uusi kaasaegseid vellerisme: Maitseasi, ütles tädi ja suudles lehma; Soe käepigistus, ütles kalkun, kui kanapoja laiaks astus; Kilepakend, ütles kana, kui nahkmuna munes. Ka pole selget vahet juhtudel, kus n-ö. terve sisuüksus on vormistatud kord jutu, kord ütlusena, ja juhtudel, kus jutust pudeneb välja mõni meeldejääv repliik ja jätkab oma folkloorset elu omaette ütlusena. Nt. Aisopose valmidest pärinevad tuntud ütlused Viinamarja on hapud (rebase ütlus, kui ei küündinud viinamarju haarama); (Nagu) koer sõimes ~ heintel (ei söö ise ega anna teisele); Ära
suurim häbematus? Kiilakalt kammi küsida; Mis vahe on hapukurkidel ja välistrepil? Kurgid tehakse sisse, välistrepp välja; liitsõnamängud: Milline pea ei mõtle? Kapsapea; Milline silm ei näe? Nõelasilm; Milline kõrv ei kuule? Kruusikõrv; piltmõistatused e. reebused (vt. 6 juuresolevat pilti Piret Voolaidi koostatud andmebaasist, mis illustreerivad tänapäeva Eesti koolilaste hulgas populaarsemaid piltmõistatusi): Kaelkirjak akna taga Kauboi jalgrattal (ülaltvaade) Karu ronib puusse Mehed otsivad laua alt Tädi paneb sukkpükse jalga Mees kitsega (näha on vaid nöör) mängukaarti 1 tähemängud, mis on tihti autorilooming: nt. Fr. R. Kreutzwaldi tuntud salm Loe mind eest ehk tagant otsast, / ikka tõusen maast ja metsast (udu); anonüümsele autorile kuulub salm Mu esimest
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Liina otsib oma ema ja kubjas näitab talle, kuid Liina saab isa käest "môisapasaga rääkimise eest" pahandada. Peiedele on Imbi ja Ärni tulnud suurte kottidega, et jôuaksid toitu koju kanda, aidamees pole aga eelmisest päevast saadik söönud, sest ootas peielauda. Räägu Rein muidu môisainimeste sööki ei söö, kuid seekord otsustab erandi teha, kuna prossi enam nagunii tagasi ei saa - saab siis vähemalt süüa. Järgmisel päeval, 8. novembril, on Koera Kaarel jälle hallavaluga maas, nagu ikka külma ilmaga. Ta saadab Jaani Rehepapi järele ja peale seda jälle tööle (sulane läheb lauta edasi magama). Rehepapp soovitab oodata kuni valu sees paus tuleb (halltôbi peab ka omi asju ajama) ja siis peitu minna ning mitte mingil juhul hüüdmise peale vastata. Kaarel peidabki end puu otsa ning ei vasta mitte mingisugusele kisale (kuigi haigus karjub lapse häälega, et on suremas) ja tuleb alla alles siis, kui rehepapp teda kutsub
1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas tütar salme, tedremunast Linda ja varesepojast orjatüdruk. Salmele tulid kosja Kuu, Päike ja Täht. Salme sai Tähe kaasaks. Kuu ja Päike olid liiga muutliku meelega. Lindale tulid kosja Kuu, Päike, Vesi, Tuul ja Kungla kuningapoeg. Linda ei nõustu. Linda läheb Kalevile. Peeti pulmi. Salme ja Täht lahkuvad, kuid Kalevite pulmailu kestab. Lõpuks lahkuvad ka Kalev ja Linda. 2. LUGU VANA KALEVI HAIGUS JA SURM. KALEVIPOJA LAPSEPÕLV
Olemuselt samalaadsed kaheplaanistumise efektid leiavad aset ka (värskemat sorti) metafooride, võrdluste vm. kõnekäändude vastuvõtul, mille toimet on harjutud iseloomustama tautoloogiliste epiteetidega, nagu "piltlikud", "kujukad", "ilmekad" jts., Meenutame kas või eespool toodud absurdseid võrdlusi koeraga: kes on iial näinud koerale sibulat söödetavat? mis väline või seesmine sund peaks tal olema seda üldse ette võtta? kes on iial vaevunud jagama koera julki äärmisteks ja keskmiseks? miks neid peaks olema kokku just kolm? miks on just keskmise julga tekitamine eriti vaevarikas? Isegi kui on tegu lõputu arv kordi kuuldud idioomiga, nt. Tal läks kops üle maksa, pole see ikka üldsegi sama, mis öelda lihtsalt vihastas või kaotas kannatuse: siit pole ikkagi täiesti välja tuuldunud kujutelmad pobinal ja naginal kohti vahetavaist siseorganitest.
ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX Lapsed on sul praegu ka... Ann siirdub kööki endale kohvi tegema. Gaasiboiler kahiseb. ANN See masin annab varsti otsad. FELIX Ma tean. ANN Miks sa siis midagi ette ei võta? FELIX Meil ei ole raha
vaimustuses ja tänavad ema, selle pele saab Kreete jälle oma mürgisust ema vastu välja näidata. Kui ema küsib mida ta edasi teeb ja Kreete vastab, et peale eraülikooli pole tal kuhugi minna, aga raha selle jaoks vanematel ei ole. Ema muutub kurvaks ja soovib, et tal oleks palju raha, et igale lapsele miljon anda. Kui külalised on lahkunud manitseb J Kreetet emaga ettevaatlikumalt käituma, sest ta ju pingutab, aga ikkagi võimenduvad sellised väikesed nähvatused ja ta kukub jälle musta auku. Kreete vastab, et ei saa selle peale, et ta nüüd vahvleid küpsetab ja 24/7 enam ei hüsteeritse talle andeks anda kõike seda kuidas ta eelnevad aastad teda hullutas ja enesetapu äärele viis. J ütleb, et ta võiks targem olla sest siis on kõik varsti nagu vanasti, aga Kairi ei ole sellega nõus, sest ema on temale nii palju haiget teinud. Nad lähevad riidu, aga nagu ikka nad ei suuda kaua riius olla- nad on selle jaoks üksteisele
- Märtsikuu udu ennustab kolmandal päeval vihma. - Müristab märtsikuul, puistab lund lehekuul. - Kui märts on vihmane, on ka september vihmane. - Kui aprillis hanged aia ääres ja lumi visalt kaob, siis tuleb soe suvi. - Jürikuu soe lehekuu vilu. - Kui madusid enne jüripäeva nähakse, tuleb soe suvi. - Pääsukeste ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat. - Lehekuu vihm puistab kulda põllule. - Tuulise mai järgi tuleb vaikne suvi. - Külm lehe- ja märg jaanikuu täidavad keldrid ja aidad laeni. - Soe aprill, vilu mai ja niiske juuni tõotavad viljarikast aastat. - Jaanipäeva vihm toob märja lõikusaja. - On juuni esimene pool kuum ja põuane, siis on teine pool ja osa juulitki vilu ja vihmane. - Lõpetab kägu kukkumise enne jaani, tuleb talv varakult; kui pärast jaani, siis hilja. - On juuli algus põuane, siis lõpp vihmane. - Soe ja kuiv juuli külm ja selge jaanuar, vilu ja vihmane juuli soe ja sajune jaanuar.
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
· "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) · "Wremja: Zorro Märk" (2004) · "Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004) Wremja kirjutas ta koos Mart Juurega. Lasteraamatud: · Kaelkirjak (1995),( vene k 2008) · Sirli, Siim ja saladused (1999),( vene k 2008, läti k 2009, leedu k 2010) · Lotte reis lõunamaale (2002) · Limpa ja mereröövlid (2004) · Sibulad ja sokolaad (2002) · Leiutajateküla Lotte (2006),( soome k 2008, vene k 2009) · Kaka ja kevad (2009),( vene k 2010) Ta kasutab oma teostes palju fantaasiat. Nende päris maailm on meile fantaasia. See tähendab, et meie päriselus ei ole sellised asjad võimalikud. Nagu näiteks raamatus
Ajamäärus Olen juunist Olen juulis maal Olen juunist augustini maal augustini maal 24. Milles seisneb suhtereegel? Suhtereegel Mõned määrused käivad intransitiivses lauses alusega tähistatu kohta, transitiivses sihitisega tähistatu kohta. Kohamäärus 8 Nt koera sihtkoht: Koer läks õue (intransitiivne lause, koer on alus) Peremees saatis koera õue (transitiivne lause, koer on sihitis) Seisundimäärus Nt liha sihtseisund: Liha kees pehmeks (intransitiivne lause, liha on alus) Kokk keetis liha pehmeks (transitiivne lause, liha on sihitis) Valdajamäärus Nt nuku valdaja: Lapsel on nukk (intransitiivne lause, nukk on alus)
SÕPRUS: Sõprus on kui pärl, kerge purustada, raske parandada. Sõprus on nagu püksi pissimine, kõik näevad seda, aga sina tunned selle soojust. Tõeline sõber ei naera, kui sa püksi pissid, vaid pissib koos sinuga. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. Kerge on surra sõbra eest, aga raske leida sõpra, kelle eest surra! Sõprusel on üks hing ja kaks keha. Sõprus suurendab rõõmu ja vähendab kurbust. Tea, et sõprus on nagu klaas: kord kukub ja jääb terveks, teinekord ainult vääratab ja puruneb igaveseks! Vähe tähti taevas udurikkal ööl, vähe õigeid sõpru leida eluteel Ainult see, kellel on põhjusi kahelda iseendas, on alati hirmul selle üle, mis teised temast räägivad. Ära kritiseeri lolli vaenlast - äkki saab targaks! Sageli kujutab sõpruski võrrandit, milles on oma tundmatu ja muutuja. Vanal tutvusel on sügavad juured. Sõprus on nagu õrn taim, mis ei vaja õhku, vett, päikest ega mulda, vaid usaldust
joosta, mt kinnitas alati vastu, et tema ei armasta, kuid vastuseks sai siiski, et kaaslane ei saa ilma temata, samas oli neil kehaline lähedus, kuid mt eelistas siiski olla päris üksi ja teha seda mida hing ihkab - üks osa sellest oli endale mõelda välja mõni võimatu armastus, tegelikult armastas üht inimest, keda oli kohanud oma unenäos - mt tahtis, et G ära läheks, kuid too keeldus, mt kinkis talle koera, et mehel temast lihtsam lahti lasta oleks, kuid ka sellest polnud abi, koer kiindus mt-sse väga, sest pidi ise alatihti koeraga aega veetma, G teda lüüa ei saanud, sest koer oleks talle muidu kallale tulnud, kuid lõi lõpuks siiski ja mt lõi vastu, samal päeval suri ka koer, kes endale orgi rindu hüppas 34. - mt meenutas õhtupoolikut, kui Jean-Pierre juures käis, oli imelik inimene, tegi Barbie-nukke
nägu, kuid see ei öelnud talle midagi. Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.» Ja tal oli hea meel, et ta oli avastanud, et särk oli kuiv, ilma et keegi oleks aru saanud, et ta just seda oligi teada tahtnud. Kuid Tomil oli nüüd selge, kustpoolt tuul puhub. Niisiis ennetas ta tädi arvatava järgmise käigu. «Mõned meist pumpasid endale vett pähe -- minu pea on veel praegu märg. Katsu!» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid.
Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad. Mees haudus kättemaksu kuid ei teadnud mida teha. Pearu hakkas jälle tamme ehitama-
Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad. Mees haudus kättemaksu kuid ei teadnud mida teha. Pearu hakkas jälle tamme ehitama- A viis aga kohtuniku sinna
Narivoodi moodi voodi, viidi voodipoodi. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Ega suvi pole naljaasi sest hernes tahab keppi, till tõuseb, redis läheb kõvaks, kartul tahab panemist ja kurk kiletamist. Need lehmad, kes rohkem jooksevad ja udarat raputavad, teevadki jogurtit. Paned selle suhu, see on kõva ja märg. Liigutad seda suus edasi tagasi, suu on valget vahtu täis, naeratad ja võtad suust välja hambaharja ! Elu on sugulisel teel leviv raske haigus, mis lõppeb alati surmaga. Suunatuli on nagu kondoom, kui pauk käib siis mõtled miks seda ei kasutanud. Mehed muutuvad, naised arenevad!
Reaalsetel ja kujutletavatel sündmustel pole õppimise seisukohast vahet. Soomlaste näited veevägi (võimas) o allikas o kosk - muusikaand o hauakoht - sügavad kohad o meri - hülgepealuu o järv - rännukott (3 peotäit; alasil kuivatada; kotti) o vesi/tuli; tuli/vesi } äike (pihukirves)(äike ei kustu tulega; must kana) Must kana võidab punase kuke. Pinuvägi - väike/must (purustatud/jahvatatud oksad) Metsavägi - noorem ei alusta kõnelust; metsahaldja vastu ei alusta kõnelust Praak - ära tehtud vili(alkoholiks) Tulevägi - kaitseks/puhastav (läbi lõkke hüppamine) 1. Hierarhia · Maavägi - sellest - kirikuvägi } kalmed; pinuvägi · Puuvägi · Tulevägi - Rauavägi - sepapaja vägi · Veevägi · Õhuvägi 2. Hierarhia pole jäik 3. Nõrkadega - kurja (maaväed)
Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses. Muutes suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile.
P hakkas Matut taga ajama ja too teda kividega loopima. XV Kohtuskäimine- Taga- ja Eespere rahvas ei suhelnud omavahel enam üldse ega rääkinud sõnagi. Kõik sai alguse sellest kraavist ja sinna tammide ehitamisest. Andres ja Krõõt hoiatasid Marti, et mees seda nii ei jäta ja tuleb alati silmad-kõrvad lahti hoida. Tihti sai Pearu poisile suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev viskas Matu Pearule kiviga otsaette, koer hakkas talle jaga kinni ja P tulistas koera. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud
1.1.7.1.Margit Sarapik ,,Vaarao leidmine" saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. 1.1.8. Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" MUST MAAGIA JA SELLE VÕLUD Sündmused hakkavad hargnema Kõivussaare tuhandeaastasest kivikalmest, kus ajalooõpetaja mõtisklemas käib, komistab, kukub ja pea vastu kiviplaati ära lööb. Seeläbi vallandub kalmest mingisugune iidne vägi, mille heast või halvast loomusest esialgu aru ei saada. Et mängus on üleloomulikud jõud, saadakse lõplikult aru öösel koolimajas peetaval "folklooriõhtul", kus keerutatakse taldrikut ja kasutatakse ouija - lauda. Umbes 150 aasta eest oli kohalik mõisahärra kivikalmes väljakaevamisi korraldanud ja hiljem kadunuks jäänud. Kuidagi on asjaga seotud iirlased, kullast jroon ja sellega kaasnev needus
mida enam polnud, Ülgas põgenes tagasi metsa kiunudes, Leemet ja Hiie läksid koju - kodus ootasid neid ema, Salme ja Mõmmi, ka nendel oli olnud läbielamisi, nimelt peale noorte põgenemist olid Ülgas ja Tambet läinud nende juurde ja hakanud välja nõudma Leemeti ja Hiie asukohta, mida ema aga ei teadnud, ta ähvardas, et kui sissetungujad ei lahku, tuleb Mõmmi ja murrab nad maha, kuid Mõmmi saabudes tõukas ta Tambet tulle, nii et karu oma tagumiku ära kõrvetas ja nüüd haavatud ja vigane oli - ema lugu kuulatud, asuti sööma ja oma seiklustest rääkima, ema sai teada, et tema isa on elus, ta hakkas õnnest nutma ja kallistas oma peekrit - Leemet teatas, et nemad Hiiega abielluvad, ema oli väga õnnelik, Leemet tahtis seda teha nii kiirelt kui võimalik, Mõmmi imetles armunult Hiiet 26. - Leemet ja Hiie tahtsid Hiie emale Mallile külla minna ja teda tänada, ema hoiatas teel sinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
