Põhiainevahetuse ja endokriinsüsteemi farmakoloogia Põhiainevahetust mõjustavad ained Kilpnäärme-hormoonide sünteesi regulatsiooni mehhanismid. Türeotropiini vabastava homooni (protireliin) füsioloogiline toime ja kasutamisnäidustused. Hüpo- ja hüpertüreoosi üldine iseloomustus. Kilpnäärmehormoonide süntees organismis ja füsioloogiline roll. Kilpnääre sekreteerib türoksiini (T4) – 90%, trijoodtüroniini (T3) – 10% ja kaltsitoniini. Need hormoonid on vajalikud normaalse kasvu ja arengu tagamiseks. Kaltsitoniin reguleerib plasma Ca2+ sisaldust. Protireliin – TSH sünteetiline analoog, kasutatakse hüpofüüsi puudulikkuse diagnostikas. T3 ja T4 toimemehhanism: • Rakkudes konverteeritakse T4 T3-ks, mis interakteerub retseptoriga raku tuumas • Hormoon-retseptor kompleks liitub tuumas spetsiifiliste geenide kindla DNA segmendiga. • Suureneb geenide transkriptsiooni aktiivsus. • T4 afiinsus retseptorite suhtes on oluliselt madalam kui T3 . • Joodi...
tekkis sade. Esimeses katses oli sade väga vähe märgatav, teises aga oli palju sadet. Ja kuna lahustuvuskorrutis tabelis on antud 25oC juures, võib ka katselisi tulemusi (lahustuvusi) õigeks pidada, kuna klassiruumis umbes selline temperatuur võis ollagi. Töö nr 12 : Kompleksühendid Katse 3a : Komplekskatioonide saamine Töö eesmärk : Vaadelda elavhõbe(II)nitraadi reaktsiooni kaaliumjoodidiga Reaktiivid : Elavhõbe(II)nitraat (HgNO3)2 ; Kaaliumjodiid KI Töö käik : TAP pessa pipteerida 2 3 tilka 0,5 M elavhõbe(II)nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI kahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsiooni võrrand. [Hg(NO3)2 + 4 KI + 2 H2O 2 KNO3 + HgI4 + 2 KOH + H2] Meie leitud keeruline variant Õige reaktsiooni võrrand : Hg(NO3)2 + KI HgI2 + 2 KNO3 HgI2 + 2 KI [HgI4]2- + 2 K + Järeldused: Reaktsioon toimub kahes osas
(näide) vesinikfluoriidhape HF F- fluoriidioon CaF2 kaltsiumfluoriid vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat
Töö eesmärk Etanooli sisalduse määramine antud lahuses keemilise meetodi abil (kaaliumdikromaati kasutades). Seadmed ja töövahendid -mõõtkolb 100ml ja 200ml -koonilised kolvid 150-200ml ja 500ml -ümarkolb 250ml -pipett 10ml -analüütiline kaal Reaktiivid -0,2n kaaliumdikromaat -0,1n naatriumtiosulfaat -kaaliumjodiid -kontsentreeritud väävelhape -1%-line tärklise lahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid 3C2H5OH + 2K2Cr2O7 + 8H2SO4 = 3CH3COOH + 2Cr2(SO4)3 + 2K2SO4 + 11H2O Etaanooli oksüdeerimine kaalimkromaadiga väävelhappe juuresolekul. 6KJ + K2Cr2O7 + 7H2SO4 = 3J2 + Cr2(SO4)3 + 4K2SO4 + 7H2O Kaaliumjodiidi lisamisel määratakse(jodomeetriliselt) kaaliumkromaadi ülehulk J2 + 2Na2S2O3 = 2NaJ + Na2S4O6 Eraldunud joodi tiitrimine 0,1n naatriumtiosulfaadiga Töö käik Mulle oli antud tundmatu mahuga vedelik, mille sees oli tundmatu massihulk etanooli. Kõigepealt lahjendasin antud lahust kuni 250ml kriipsuni. See oli esimene...
raud(III)sahharaat, raud elemendina (karbonüülselt, elektrolüütiliselt või vesinikuga taandatud), raud(II)diglütsinaat, raud(II)-L-pidolaat, raud(II)fosfaat, raud(II)tauraat; 4) vask – vaskkarbonaat, vasktsitraat, vaskglükonaat, vasksulfaat, vask-L-aspartaat, vaskdiglütsinaat, vase-lüsiini kompleks, vask(II)oksiid; 5) jood – naatriumjodiid, naatriumjodaat, kaaliumjodiid, kaaliumjodaat; 6) tsink – tsinkatsetaat, tsink-L-askorbaat, tsink-L-aspartaat, tsinkdiglütsinaat, tsinkkloriid, tsinktsitraat, tsinkglükonaat, tsinklaktaat, tsink-L-lüsinaat, tsinkmalaat, tsinkmono-L-metioniinsulfaat, tsinkoksiid, tsinkkarbonaat, tsink-L-pidolaat, tsinkpikolinaat, tsinksulfaat; 7) mangaan – mangaan-L-askorbaat, mangaan-L-aspartaat, mangaandiglütsinaat,
õhus suitseva gaasi vesinikjodiidi: H2 + I2 _ 2HI Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja niiskes õhus tugev hape. Hi laguneb samas valguse ja õhu toimel, mille tagajärjel hape tumeneb sinna sisse tekkiva puhta joodi tõttu. Kergesti reageerib jood kaaliumjodiid vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI + I2 _ KI3 Tõestamine Joodiga saab tõestada tärklist, selle tulemusel värvub kokkupuutepind siniseks. Kasutusalad · Orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks · katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites · värvainete ja pigmentide koostuses, · halogeenlampides · meditsiinis antiseptikuna · kilpnäärme diagnostikas Biotoime Jood on elusorganismidele vajalik element
köhaärrituse vaigistamiseks. 2. Sekretolüütilise ja sekretomotoorse toimega ekspektoransid: • Ammoniumkloriid. Natriumvesinikkarbonaat. Veeldavad sekreeti. Veelduv sekreet muutub sellega kergemini väljaköhitavaks. • Erituvad läbi bronhide limaskesta ja stimuleerivad näärmete sekretsiooni. • Suurenenud CO2 sisaldus veres süvendab reflektoorselt hingamist. 3. Ärritava toimega ekspektoransid: • Kaaliumjodiid (Kalii iodidum). Aniisiôli (Oleum Anisi). Terpiinhüdraat (Terpinum hydratum), mürtool, guaifenesin, termopsiseürt. • Eritudes bronhide kaudu kutsuvad need ained esile hüpereemia ja aktiveerivad kroonilist pôletikku. Suureneb vedela röga produktsioon ja paraneb bronhide sekreedi resorbtsioon. Toimivad reflektoorselt mao limaskesta retseptorite kaudu. Kasutatakse kroonilise ja mädase bronhiidi korral. 4. Mukoproteiinide lôhustajad:
Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades värvitu, terava lõhnaga niiskes õhus suitseva gaasi vesinikjodiidi: H2 + I2 à 2HI Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja tugev hape: Kergesti reageerib jood kaaliumjodiid vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI + I2 à KI3 Kasutusalad: Väikestes kogustes kasutatakse joodi erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses, halogeenlampides, meditsiinis antiseptikuna ja kilpnäärme diagnostikas. Hõbejodiidi on kasutatud ka looduse mõjutamisel, näiteks orkaani ja vihma ärahoidmiseks. Seos elusorganismiga:
Leeiselises keskkonnas kulub joodi kõrvalrekstsioonide tõttu rohkem. · Keskkond ei tohi olla liiga tugevalt happeline, sest jodiidioon võib õhuhapniku toimel vabaks joodiks hapenduda. · Joodi liigset eraldusmist happelises keskkonnas soodustavad hele valgus ja vask(I)ioonide katalüütiline toime. · Tiosulfaadiga tiitrides tuleb hästi segada, algusest peale, sest muidu võib ta happe toimel laguneda. · Kui kasutatav kaaliumjodiid sisaldab kaaliumjodaati, siis hapendajate määramisel tekib plussiviga, kuna happelises keskkonnas vabaneb jodaadisisaldusele ekvivalentne hulk joodi. 59. Oksüdeerijate standardlahused. 60. Permanganomeetria (titrant, kasutamine). Titrant KMnO4 , reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas, kuna siis on MnO4- oksüdeerija võimed suurimad. 4- + - 2+ MnO + 8H + 5e Mn + 4H2O E= 1,54V Kasutamine · Vesinikülihapend; · Naatriumnitrit (antioksüdant) Na2NO2;
Elavhõbe(II)ioonide Hg+2 tõestamine. 1. Metalse vase toimel redutseerub vaba elavhõbe.Puhasta sendi pind konts. HNO3 abil ja tilguta sinna uuritavat lahust.Hg+2 olemasolul moodustub sinna mõne aja möödudes hõbedaselt läikiv laik. Cuo + Hg+2 Cu+2 + Hgo 2. Kaaliumjodiidi KI lahja lahuse toimel tekib punane HgI2 sade, mis lahustub jodiidioonide ülehulgas. Hg+2 + 4I- HgI2 + 2I- [HgI4]-2 Plii(II)ioonide Pb+2 tõestamine. 1. Kaaliumjodiid KI moodustab erekollase PbI2 sademe.Kui sademele lisada 2M CH3COOH lahust ja soojendada,siis sade lahustub.Jahutamisel tekib uuesti opalestseeruv (pärlendav) sade.Segavad oksüdeerijad ja Cu+2 ja Hg+2-ioonid. Pb+2 + 2I- PbI2 2. Kaaliumkromaat K2CrO4 moodustab neutraalses või nõrgalt happelises keskkonnas kollase kristalse PbCrO4 sademe. Pb+2 + CrO4-2 PbCrO4 Vask(II)ioonide Cu+2 tõestamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
