BENSEEN Merilys Kängsepp K210 Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga, värvuseta, kergestisüttiv, vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³ Plahvatusohtlik Benseeni kasutatakse muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Teda kasutatakse ka rasvade, vaikude ja kautsukite lahustina ja mõnikord harva mootorikütuse koostisosana. Kautsuk- Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks
malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH(OH)COOH Leidumine · Leidub kõige rohkem banaanides ja viinamarjades · Tekib viinamarjamahla käärimisel · Veini laagerdamisel (viinakivi) Omadused · Valge kristalne aine · Vees ja alkoholis hästi lahustuv · Soolad on tartraadid kasutamine · Toiduainetööstuses (E334) · Meditsiinis · Tekstiilitööstuses- värvainena, naha parkimisel · Peeglitööstus- hõbedaga katmisel Sidrunhape 2-hüdrkosü-1,2,3-propaantrikarbkosüülhape HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH Leidumine · Sidrunites, apelsinides, laimides · Enamikes puuviljades ja marjades · Veres omadused · Valge kristalne aine · Puhta, meeldivalt hapu maitsega
c. Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Kui karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel, siis on see mööduv karedus ning kui ka vee kuumutamisel see ei kao, siis on jääv karedus. d. Siirdemetallid – metallid, mis kuuluvad B-rühma. e. P-metallid – metallid, millel on viimasena täitunud p-orbitaal. f. Leelis – hüdroksiid, vees hästi lahustuv tugev alus. 2. Valemid ja kasutusalad. a. Söögisooda - NaHCO3, toidutööstus, meditsiin ja keemialaborid. b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Kips - CaSO4 · 2H2O, ehitus ja meditsiin. f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia h
sobib miks? põle. 7. Füüsikalised Värvusetu,lõhnatu,mai Värvitu,lõhnatu,vees Värvitu,nõrga omadused tsetu gaas,mis vees vähe lahustuv gaas hapuka lõhna ja lahustuv võrdlemisi maitsega,vees üsna vähe hästi lahustuv 8. Kus/kuidas Kasutatakse gaasilise - tulekustutustöödel kasutatakse kütusena süsinikuühendit?
lämmastik omadused: · värvusetu · lõhnatu · keemiliselt passiivne · väliskihis 5 elektroni · maitseta · vees vähe lahustuv · õhust veidi kergem · väga püsiv kasutamine: · ammoniaagi tootmine · külmutusseadmetes · lõhkainete tootmine · elektrilampide täitmine · meditsiin NH3: omadused: · terava lõhnaga · värvusetu · gaas · õhust kergem · vees väga hästi lahustuv kasutamine: · nuuskpiiritusena · väetisena · külmutusseadmetes · ammooniumsoolade saamisel · lämmastikhappe saaamisel oksiidid: · NO · NO2(meditsiinis valuvaigistina,tuimestina) · N2O · N2O3 HNO3: omadused: · värvusetu · terava lõhnaga · vedelik · tugev hape · reageerib:metallioksiididega,alustega,sooladega kasutamine: · väetisena · lõhkainete koostisosa(püssirohi) · liha ja kala konserveerimine Fosfor: omadused:
asetades annavad nad saadusena leelise. *Aktiivne metall leelis ja leelismuldmetallid, metallid mis loovutavad kergelt elektrone *Leekreaktsioon reaktsioon, mille käigus on võimalik leelismetalle kindlaks teha leegi värvuse põhjal. *Leelis tugev alus, I ja II A rühma, alates Ca'st metallide hüdroksiidid *Seebikivi naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused *Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks *Füsioloogiline lahus 0,9 %line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimalik mõneks ajaks verd asendada *Osteoporoos luude hõrenemine, mida soodustab üleliigne NaCl sisaldus kehas *Ateroskleroos veresoonte lupjumine,
on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatuuril vedelik *söövitav
komponendid 1) Aluseline räbu toomasfosfaadidtoomasräbu on terase sulatamisel saadud fosfaaträbu töötlemise saadus, mille olulised komponendid on kaltsiumsilikofosfaadid. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 12 % P2O5, kui fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva fosforpentaoksiidina, kusjuures vähemalt 75 % deklareeritavast väetises sisalduvast fosforpentaoksiidist peab olema lahustuv 2 % sidrunhappes; või 10 % P2O5, kui fosfor väljendatakse 2 % sidrunhappes lahustuva fosforpentaoksiidina. Osakeste suurus: vähemalt 75 % materjalist peab läbima 0,160 mm avadega sõela, vähemalt 96 % materjalist peab läbima 0,630 mm avadega sõela. 2a) Lihtsuperfosfaat on peenestatud mineraalse fosfaadi ja väävelhappe reaktsiooni saadus, mille oluline komponent on monokaltsiumfosfaat, sisaldab kaltsiumsulfaati. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 16 % P2O5
Akonitiin Akonitiini keemiline valem on C34 H47 NO11. On täielikult lahustuv kloroformis või benseenis, veidi lahustuv alkoholis või eetris ning väga vähesel määral on ka lahustuv vees. Akonitiin on aedkäokingas sisalduv väga mürgine alkaloid. Mürgine toimeaine mõjub vegetatiivsele närvisüsteemile ja ärritab verre imendudes veresoonte aordi närvilõpmeid, seetõttu aeglustub südametegevus ja vererõhk langeb. Imendub kiiresti läbi limaskestade, aga ka läbi naha. Suures annuses kutsub esile südame- ja hingamislihaste halvatuse tõttu surma. Akonitiini kasutamisest tekkinud sümptomeid saab ravida näiteks atropiini, strühniini või barakoliga. Sümptomid
MIS ON KAALIUMTSÜANIID ? Kaaliumtsüaniid on anorgaaniline ühend valemiga KCN. See värvitu kristalne ühend, mis sarnaneb välimuselt suhkruga, on väga lahustuv vees. Enamik KCN kasutatakse kulla kaevandamisel. Väiksemate rakenduste hulka kuuluvad ehete keemiline kuldamine ja koorimine. FÜÜSIKALINE OLEK Hügroskoopiline, kristalne erinevates vormides tahke või iseloomuliku lõhnaga aine. KEEMILISED OHUD Aine laguneb kokkupuutel vee, niiskuse, süsinikdioksiidi ja hapetega. Vesilahus on tugev hape, reageerib ägedalt hapetega, on söövitav. KUIDAS SATUB KEHASSE ?
Enamik leelismetallide hüdroksiide kuumutamisel ei lagune. Ainult liitiumhüdroksid laguneb kuumutamisel liitiumoksiidiks ja veeks. Tugevate alustena nad reageerivad hästi happeliste oksdiidide ja hapetega, moodustades vastavaid sooli. Li2O +CO2 = Li2CO3 ; 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O *NaOH naatriumhüdroksiidi rahvapärane ja vananenud nimetus on sööbenaatrium või seebikivi. Ta on valge värvusega vees hästi lahustuv,tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest lisaks keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks ja vedelkütuste töötlemisel. *KOH kaaliumhüdroksiidi vananenud nimetus on sööbekaalium. Ta on valge, kristalne, väga hügroskoopne vees hästi lahustuv tahke aine. väga sööbiv, mis söövitab isegi klaasi. Teda
Tallinn 2014 Sisukord 1.Ajalugu........................................................................................ 3 2.Kohvisordid..................................................................................3 3.Sortiment.................................................................................... 4 3.1Lahustuv kohv........................................................................4 3.1.1Nescafe - Lahustuv kohv Gold 100 g................................4 3.1.2Jacobs Cronat Gold - Lahustuv kohv 100 g.......................4 3.2Maitsestatud kohv..................................................................5 3.2.1Coffeestar - Maitsestatud kohvioad rummi-karamelli 200 g............................................................................................... 5 3.2.2Coffeestar - Maitsestatud kohvioad šokolaadi-kirsi 200 g 6 3.3Presskannu kohv..........................
1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid Nt. 5-kloro-4-metüülpentaanhape, propaandihape kaltsiumpropanaat [(CH3CH2COO)2Ca], magneesiumpentanaat, kaalimpentaandiaat 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused (lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Mida rohkem OH, seda paremini lahustuv. Mida rohkem hargnemisi, seda paremini lahustuv. Mida rohkem süsinikke (süsinik-süsinik), halvemini lahustuv. 3. saamine Tv 9.3 D-F sipelg- ehk metaanh., oblik- ehk etaandih., palderjan- ehk pentaanh. (...+O2...+H2O) äädik- ehk etaanh., või- ehk butaanh., merevaik- ehk butaandih. (...+O2...) 4. keemilised omadused (happelisus) tv 9.3 G,H metall + hapesool + H2 KUI on H2-st eespool sool + hapesool + hape KUI tekib nõrgem hape/sadeneb vahetusr.
SAHHARIIDI NIM. KEEMILINE EHITUS OMADUSED LEIDUMINE LOODUSES SAHHARIIDI ÜLESANDED RIBOOS 1) vees lahustuv 1) koeensüümides 1) RNA koostisosa C5H10O5 2) lihtsuhkur 2) vitamiinides 3) valge 3) kõikides organismides (RNA) DESOKSÜRIBOOS 1) valge 1) desoksüribonukleotiidide koostis 1) DNA komponent
Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavandeid.
Akvarell-vesivärv Akrüül-paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass-Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment-värvitooni andja Palett-värvialus,värvide valik töös Toon-heledus-tumedus aste värvis Natüürmort-vaikelu,esemeline kunstiteos Portree-inimest kujutav näopilt Profiil-külgvaade Sabloon-Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon Srift-kirjastiil Ornament-sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan-asetseb esiplaanil Horisont-silmapiir Visand-kiiresti joonistatud või maalitud üld kujutis Eskiis-detailneja viimistletud visand Poos-kehaasend,hoid
valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 4.Areenide nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendiisomeeria). TV /56-57 + vihikus. isomeeride leidmine, valemite koostamine 5.Omadused, kasutamine. Benseen- Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Kasutatakse ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Fenool- Värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv. Plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks Aniliin- vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik, väga mürgine. Toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja nahavärvimiseks, plastmasse jm. 6
valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 4.Areenide nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendiisomeeria). TV /56-57 + vihikus. isomeeride leidmine, valemite koostamine 5.Omadused, kasutamine. Benseen- Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Kasutatakse ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Fenool- Värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv. Plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks Aniliin- vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik, väga mürgine. Toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja nahavärvimiseks, plastmasse jm. 6
OKA sisse. (muutuad metallid on : raud, tina, vask, kroom) Mõisted: 1. Aluselised oksiidid Alusele vastav oksiid 2. Anioon Negatiivse laenguga ioon 3.Hape Aine mis annab lahusesse vesinikioone 4.Sool Kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest 5.Redutseerimine Elektronide liitmine. 6.Oksüdeerimine elektronide loovutamine, sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme suurenemine 7. Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) Soolade Füüsikalised Omadused : 1) Tahked 2) Erinev värvus (põhiliselt valge) 3) Vees lahustuv on ka erinev ( vaata lahustuvus tabelist) Soolade Keemilised Omadused : 1. Sool + Alus (mõlemad peavad olema lahustuvad) ja üks saadustest peab olema sade 2. Soolad reageerivad tugevamate hapetega 3. SOOL + HAPE = UUS SOOL + UUS HAPE vana hape on tugevam ja uus nõrgem ;) TUGEVAD HAPPED ON : H2SO4 kõige tugevam HCL HNO3
Valgete ja värviliste riiete pesemiseks. Olemasolevatest andmetest lähtuvalt ei ole toode tervisele kahjulik. Pesupulbri tolm võib ärritada hingamiselundeid. Tundliku naha puhul võib pikemaajalisel kokkupuutel ärritada käenahka. Põlemisel võib eralduda mürgist suitsu. Pesta käsi enne söömist ja pärast tööd. Keelatud on söömine ja joomine töötamise ajal Keskonnamõjud: Biodegradatsioon toode on 90-100 % lagunev Liikuvus keskkonnas toode on vees lahustuv Mürgisus organismidele toote kohta andmed puuduvad Valmistaja: OÜ FLORA KAUBANDUS 8 Tiina Ruven Puhastusvahendid Pesupulber BIOEST EFEKT Toote kirjeldus: Pesupulber Koostis: Sodium Dodecylbenzenesulfonate 5 15 % Pentasodium triphosphate 5 15 % Disodium carbonate, copound with hydrogen peroxide (2.3) 5-15 %
Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena
sööbiv, mürgine sulatatud d hüpokloorishapp soola e elektrolüüsi l Broom Pruunikas aurav (Br2) Ravimid, HBr gaasiline, vees vedelik, terav merevee värvainete hästi lahustuv, lõhn, sööbiv, töötlemisel tootmine, vesilahused on mürgine klooriga pestitsiidid, tugevad happed veepuhastus Fluor Õrnalt kollakas (F2) Hambapastad (F2) lagundab HF värvuseta, gaas, terav Sulatatud es, vett, andes suitsev,
Vesinik on väga kerge gaas, ta hajub maailmaruumi Universumis on vesinik kõige levinum element Päikese massist moodustab suurema osa vesinik Vesiniku ja hapniku põhilisi omadusi Vesinik Hapnik Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva oksüdeeijana Hapniku allotroobid Sama keemilise
Vesinik on väga kerge gaas, ta hajub maailmaruumi Universumis on vesinik kõige levinum element Päikese massist moodustab suurema osa vesinik Vesiniku ja hapniku põhilisi omadusi Vesinik Hapnik Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva oksüdeeijana Hapniku allotroobid Sama keemilise elemendi erinevad
Alfa-metüül- C9H13N Lahustuvus on 50- Ravim narkolepsia, fenetüülamiin 100g/L ehk 5-10g aktiivsus- ja 100g H2O kohta tähelepanuhäire vastu; (amfetamiin) mõnuaine, doping; söögiisu vähendaja 4- (2- C8H11NO2 Vees lahustuv Meditsiin, Ajufunktsioonid aminoetüül)- (nauding, valuvaigisti motivatsioon, benseen-1,2- motoorika, diool sõltuvus); (dopamiin)
TÄRKLIS · Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber · Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O · Tärklis on taimede glükoosivaru · Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv Amülopektiin struktuur. See on vees lahustumatu tärklis. · Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks · Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet
4. Kastmekontsentraadid: o Külmad kastmed ketsup, majoneeskastmed o Maitseainesegud ( Latplanta, Knorr, Vegeta ) o Dipikastmed dippima - sisse kastma- paksud, hästi maitsestatud külmad kastmed, mis sisaldavad hapukoort, majoneesi, jogurtit, ketsupit, tomatikastet, köögiviljatükikesi- või püreesid jm. 5. Järelroogade- e. magusroogade- e. dessertkontsentraadid: o Kisellipulber MUSTIKAKISSELL o Pudingupulber 6. Jookide kontsentraadid : o Mahlajookide pulber o Lahustuv kohv, lahustuv tee, lahustuv kakao o Teepuru 7. Jahust toodete kontsentraadid: o Pannkoogijahu o Tordipulbrid 8. Kuivad eined : serveerida alati vedelikuga ( piim, jogurt, mahl), sest seedimisel paisuvad ! o Müslid o Maisihelbed o Pallid vilja-, riisi-, maisi- o Paisutatud nisu, paisutatud mais popcorn 2 KONTSENTRAADID SÄILIVAD KUIVAS KOHAS 1 2 AASTAT 9
306 MRA Tallinn 2011 Tee sortiment Purutee- Pai Mu Tan-White Tea Dilmah-ceylon orange pekoe,large leaf tea Pakitee-Lipton-Green Tea Pickwick (winter tea) Lipton - Earl grey tee 20 püramiidi teepakki. Vürtsitee-India chai kange India chai mahe Aroomitee-Gurmans troopilise lille tee Gurmans metsmaasika tee Piimatee- Chai latte vürtsikas (Chaipur) Matcha vürtsikas (Matcha) Orgaaniline tee- Cha spring mint Cha earl grey Lahustuv tee-Venda "earl grey" Quali tea sidruni maitseline Dilmah - Must tee Tea trader must tee Teekanne puuvilja sweet kiss tee tetley roheline lahtine tee english tee breakfast remiers roheline tee hiina young hyson Puruteed: gurmans madam butterfly aromatiseeritud tee gurmans old love aromatiseeritud tee- Roheline Jaapani tee Sencha, papaia-, ananassi-, vaarika-, maasika- ja rosinatükid, roosikroonlehed. gurmans sencha aromatiseeritud tee gurmans mate tee `lemon`` aromatiseeritud tee
Seebikivi KEEMILINE KOOSTIS Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi valem on NaOH, seega üks seebikivi molekul koosneb ühest naatriumi katioonist ja ühest hüdroksiidioonist. KEEMILISED OMADUSED Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Selle pH on leeliseline. Naatriumhüdroksiid ei põle ning on vees täielikult lahustuv ja anorgaaniline. FÜÜSIKALISED OMADUSED Naatriumhüdroksiid on valge tahke lõhnatu aine. See on väga kergesti lahustuv aine (lahustuvus 20°C juures on 111g/ 100g). See sulab 318°C juures ja selle keemistemperatuur on 1390°C. NaOH tihedus on 2,1 g/cm3 ning molaarmass 40 g/mol. TEKE 2Na+ + 2H2O + 2e- H2 + 2NaOH LEVIMUS Margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna-töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, tehiskiudainetes jm. KASUTAMINE
Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amüloosi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide(ensüümide) toimel.
sulamistemperatuur *allotroopia-nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena ja vastavad lihtained allotroopideks ehk allotroopseteks teisenditeks - allotroobid võivad erineda aatomite arvu poolest molekulis; -molekulide paigutuse poolest kristallvõres -aatomite paigutuse poolest kristallvõres VESINIK Iseloomulikud omadused : *lõhnata, maitseta, värvuseta gaas *kõige kergem(väike tihedus) gaas *vees väga vähe lahustuv *keemistemperatuur -253 Keemilised omadused: *väheaktiivne *enamiku redutseerija *elektroni täielikul loovutamisel tekib H ioon *mol vesinik on tavatingimustes keemiliselt üsna väheaktiivne. Atomaarne aga üsna aktiivne *vesiniku segu õhu või hapnikuga on plahvatusohtlik *aktiivsete metallidega oksüdeerija.Tekivad hüdriidid,milles vesinik on oks astmes -1.Nt LiH,NaH,CaH HALOGEENID *Halogeenid on VIIA rühma elemendid *Kõige aktiivsemad *Neid leidub looduses vaid sooladena
on H ning hapniku tähiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H tähe taga number 2. Vee omadused Omadusteks võivad ainetel olla näiteks: värvus, lõhn, maitse jne Puhas vesi on näiteks on maitsetu, värvusetu, lõhnatu, läbipaistev Looduses olev vesi ei ole aga kunagi päris puhas. Looduses leidub vees peale vee molekulide veel paljude teiste ainete osakesi. Vesi kui lahusti Vees lahustuvad paljud ained, nt sool, suhkur Sool oleks sellisel juhul lahustuv aine, vesi lahustiks ning tulemuseks oleks lahus. Sool (lahustuv aine) +vesi (lahusti) =soolvesi (lahus) Looduslik vesi on alati lahus, sest ta sisaldab erinevaid sooli, gaase (nt hapnik, süsihappegaas ) Kuidas saab ainete lahustumist vees kiirendada? Kõik ained vees ei lahustu Vesi on väga hea lahusti, kuid kõik ained vees ei lahustu Vees lahustuvad hästi need ained, mille osakesed seostuvad tugevasti vee molekulidega. Need ained, mille osakesed ei mõjuta veemolekule,
etanoolile. Juhtub tihti toimel oksüdeerub metanooli mürgistusi, see aja jooksul taas mis kahjustavad süsihappegaasiks ja nägemisnärvi; tagajärjeks veeks. võib olla pimedaks jäämine. Värvuseta, vees hästi Saamine: Teda Propaan- lahustuv, saadakse 1,2,3-triool magusamaitseline, veest kõrvalsaadusena ehk raskem, siirupitaoline, rasvade glütserool mittemürgine, kuid lagunemisel, seebi ehk glütseriin lahtistavalt mõjuv vedelik. keetmisel. Kasut: Sulamistemp ja Toidutööstus: keemistemp. On veest niisuti, lahusti ja kõrgemad. magusainena,
toiduks Disahhariidide 3 esindajat- C12H22O11 suhkrupeedis suhkruroos toit ja energia, laktoos Cl+Ca piimas toit ja energia, maltoos Cl+Cl idanevas idus toit ja energia Polüsahhariidide 4 esindajat- (C6H10O5)n puuvillas linavarres toit ja kaitse, tselluloos taimerakukestades toes ja kaitse, kitiin lülijalgsete rakukestas toes ja kaitse, tärklis taime juures ja varres varuenergia ja varutoitained Glükoos- valge värvuseg, vees hästi lahustuv kristalne aine. Kas: energiaallikana ja ravimina, klaasi ja tekstiilitööstuses Tselluloos- tahke, värvuseta, kristalse struktuuriga aine, ei lahustu, kas: paberitööstuses Tärklis- valge värvusega, pulbriline aine, külmas ei lahustu kas: toiduainetes, koduses majapidamises, ravimite valmistamiseks Sahharoos- valge värvusega, vees lahustuv valge kristalne aine kas: toiduaine, toidu ja kondiitritoodete valmistamiseks
süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees lahustuv vedelik. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Benseeni keemilised omadused: 1. Reageerib halogeenidega, toimub asendus C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine
Lämmastik Lämmastiku leidumine ja saamine Lihtainena leidub lämmastikku atmosfääris ja ka komeetide aatomitena ning udukogudes. Ühendite koostises leidub mineraalides ja nitraatides ehk salpeetrites. Eluslooduses leidub valkudes ja nukleiinhapetes. Lämmastiku kui lihtaine iseloomustus (omadused) Värvusetu, maitsetu, lõhnatu vees vähe lahustuv, õhust kergem gaas. Sulamistemp. On -210 ja keemistemp -195,8. Lämmastik on kõikidest molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis on kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside, selletõttu on ta lihtainena keemiliselt passiivne ehk väheaktiivne gaas ja mittemetallidega toatemp. ei reageeri, ainult mõnede metallidega. Lämmastikku saab akiivseks muuta väga kõrgel temperatuuril, sel põhjusel tekib nt äikese ajal õhku lämmastikoksiidi
õites. Farnseool on kimalase atraktiivaine e feromoon. Küllastumata alkoholide derivaatidest pakuvad erilist huvi vinüülestrid, nt vinüülatsetaat . Need ühendid polümeeruvad kergesti. Polüvinüülestrite hüdrolüüsimisel on võimalik saada polüvinüülalkoholi, mille menomeer etenool vabal kujul teatavasti ei esine. Polüvinüülalkohol on läbipaistev vees lahustuv aine. 4 3.Tioalkoholid Tioalkohole nimetatakse ka tioolideks eh merkaptaanideks. Neid võib vaadelda vesiniksulfiidi derivaatidena R- SH. Tioolid moodustavad kergesti naatriumvesiniksulfiidi toimel alküülhalogeenidesse : Etaandiool, etüülmerkaptaan on ebameeldiva lõhnaga vedelik, mille keemis temperatuur on 37 ' C. Tioolrühm on happelisem kui hüdroksüülrühm alkoholides. Näiteks etüülmerkaptaani pKa 11
· alkohol disotseerub vees 2. Alkoholaadid regeerivad veega, tekib alkohol Nt: 3. Alkoholid plevad, reageerivad hapnikuga Nt: 4. reageerimine karboksüülhapetega, tegib eeter ja vesi Nt: Alkoholide esindajad I Metanool Omadused: · värvuseta · terava lõhnaga · mürgine · vees lahustuv · keeb 65 c juures · sarnane etanooliga Saadakse: Valmistatakse süsinkidioktsiidi redutseerumisel katalüsaatori abil Nt: Kasutatakse · lahustina · keemia tööstuses ainete valmistamisel II Etanool Omadused: · värvitu · terava lõhnaga ja maitsega · vees lahustuv · mürgine · keemis temperatuur on 78c Kasutatakse: · ravimites · keemia tööstuses · joomiseks mõnu ainena Saamine:
Alkaloidid Kofeiin leidub kohviubades ja tees, ergutava toimega. Nikotiin sõltuvusaine, kahjustab südameveresoonkonda ja hambaid, leidub tubakas. Morfiin sisaldub oopiumis, valuvaigisti, tekitab sõltuvust. Hemoglobiin - on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Fenool hüdroksübenseen. Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Reageerimine NaOH-ga: Nitreerimine: 3HBr Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). Aniliin Füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis.
Avastas Robert Kane aastal 1837 atsetooni kuumutades väävelhappega. Esineb auto heitgaasides. Võib olla mürgine. Stüreen Rahvapärased nimetused : kaneel, vinüülbenseen. Toatemperatuuril on aine värvitu halvastilõhnav vedelik, keeb temperatuuril 145,2ºC. . Toodetakse põhiliselt etüülbenseeni dehüdrogeenimisel ZnO juuresolekul temperatuuril 600ºC Ksüleen Ksüleen või dimetüülbenseen, endise nimetusega ksülool . Selge, värvitu iseloomuliku lõhnaga vedelik. Lihtsalt lahustuv eetris, etanoolis, fenoolis Nitrobenseen Mõrumandli lõhna ja magusa maitsega mürgine kollakas vedelik Kasutatakse peamiselt lahustina. Kasutatakse ka aniliini tootmiseks. Kokkupuude võib tõsiselt kahjustada närvisüsteemi. Aniliin Vees raskesti lahustuv, värvusetu, vedel, oksüdeerub kergesti õhus Väga mürgine, muudab vere hemoglobiini methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku Kasutatakse keemiatööstuses, värvina riide ja naha värvimiseks,
KUNSTIOLÜMPIAAD MÕISTED Akvarell vesivärv Akrüül paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment värvitooni andja Palett värvialus,värvide valik töös Toon heledus-tumedus aste värvis Natüürmort vaikelu,esemeline kunstiteos Portree inimest kujutav näopilt Profiil külgvaade
C6H12O62CH3CH2OH+2CO2 Füüsikalised Riboos on Glükoos on valge värvusega siis ja vees lahustub Fruktoos on on glükoosist 2 korda Valge värvusega ning hästi Valge värvus. On tahke ning valge omadused vees ta hästi. Glükoos on kristallne aine. Roosuhkrule magusam. Fruktoos on ka magusa lahustuv vees. Kristallne Hügroskoopne, pulbriline värvusega kiuline aine. lahustuv jääb glükoos magususega alla. maitsega ning sulamistemperatuur on aine. Sulamistemp. on aine. Kuumas vees Kristallne struktuur. 146oC. 185oC, tardub jahtumisel lahustub moodustades Lahustub kolloidaalselt lihtsuhkur.
MAKARONID RIISID TANGAINED GURMEE KUIVAINED HOMMIKUHELBED/MÜSLID/KIIRPUDRUD KUIVSUPID JA KASTMED PAJA JA - NUUDLIROAD MAITSEAINED PÄRM SUHKUR SOOL SÖÖGISOODA PIPAR KÜPSETUSPULBER ZELATIIN VAHTRASIIRUP KOOKOSHELBED HAKKLIHAMAITSEAINE KARTULIMAITSEAINE JNE TERVISEKAUBAD SOJAJOOGID TOIDULISANDID HEMATOGEEN APTEEGIKAUBAD PLAASTRID HOIDISED MOOSID PÄHKLIKREEMID KOMPOTID MESI MARINEERITUD KURGID JNE VALMISTOIDUD PURGIS GURMEE HOIDISED KOHV/TEE/KAKAO JAHVATATUD FILTRIKOHV PRESSKANNUKOHV LAHUSTUV KOHV KOHVIOAD MUS TEE ROHELINE TEE PUUVILJA TEED KAKAOJOOK LAHUSTUV KAKAO PORTSJON KAKAO KUUM SOKOLAAD GURMEEKOHVID JA - TEED KASTMED/ÕLID ÕLID ÄÄDIKAD MAJONEESID SINEPID KETSUPID TOMATIPASTAD KASTMED GURMEE KASTMED MAIUSTUSED/KÜPSISED/NÄK SID KOMMIPAKID KOMMIKARBID SOKOLAADID NÄTSUD, PASTILLID KÜPSISED NÄKILEIVAD PÄHKLID JA KUIVATATUD PUUVILJAD SIPSID GURMEE MAIUSTUSED, KÜPSISED JA NÄKSID TÄHTPÄEVA MAIUSTUSED TÄHTPÄEVA KÜPSISED, NÄKSID KÜLMUTATUD TOIDUKAUBAD
komeetide gaasipilvedes, udukogudes. Saamine Kuna lämmastiku keemistemperatuur (-196 °C) on veidi madalam kui hapnikul (-183 °C), siis sellel erinevusel põhineb ka lämmastiku ja ka hapniku tööstuslik saamine vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti kuumutamisel: (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O NH4NO2 N2 + 2H2O Omadused Lämmastik on värvusetu, maitsetu, lõhnatu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergem gaas. Tema sulamistemperatuur ja keemistemperatuur on vastavalt -210 °C ja -195,8 °C Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lämmastik on kõikidest lihtaine molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis esineb kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside. Sel põhjusel on ta lihtainena keemiliselt väga passiivne ehk väheaktiivne gaas (lähedane väärisgaasidele) ning
Mina vaatlen eraldi c vitamiini ja proovin selgeks teha selle ülesanded organismis, vajalikkuse, vaja minevad kogused, seda kuidas neid saakse ja kus neid leidub. Vitamiinid on väga argine teema eriti talvel, kus neid mujalt tuleb vähe ja peaks lisandina juurde manustama ja sellepärast otsustasingi neid uurida. 3 Üldinfo C vitamiin e. askorbiinhape e. L-askorbaat on vesi lahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. On antiskorbuutne redutseerivate omadustega tugev hape. C vitamiini keemiline valem on C6H8O6. Tema molekulaarmass on ligikaudu 180 g/mol. Selle vitamiini varud täiskasvanu organismis on piisavad vaid 2-6 nädalaks ja lastel isegi veel lühemaks ajaks. Tema toimet parandavad A-vitamiin, püridoksiin, E-vitamiin, seleen, tsink ja mangaan. Toimet aga halvendavad ja vajadust suurendavad antibiootikumid,
tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side. Alkoholid on nõrgad happed. Eelistatult katkeb side Hapniku ja vesiniku vahel kus tekib siis positiivselt laetud prootonid ja neg. Anionid ja see on hapetele iseloomulik lagunemine. METANOOL Toodetakse saepurust Värvuseta, isel. Lõhaga, vees lahustuv, väga mürgine 10g teeb pimedaks 40g tapab. Kasutataske Värvide ja laki lahustites ja ravimite valmistamisel. ETANOOL Värvuseta, osel. Lõhn , kõrvetava maitsega, keemis temp 78, Kaubanudses 5% vett ja 95% etanooli. Kui ei sisalda üldse vett on absoluutne etanool. Lahustab hästi: rasvu, piima, vaike, bensiini. Reag. Väga häsit vesinikhalogoniididega. Eraldab H2O seda nim. dehüdraatimiseks. ETANOOLI FÜSOLOOGILINE TOIME. Org on sellised molekulid mida nim. ensüümideks e
vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A". • Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. MÕJU ORGANISMILE • A-vitamiin on immuunfunktsiooni tugevdaja. • A-vitamiini on vajalik nägemisprotsessiks reetinas, pimedusega kohanemiseks ja öösel nägemiseks. • Reetinas on nelja sorti A-vitamiini, mis omavad aineid, mis on vajalikud nägemisprotsessides, A-
Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärlites. Aragoniidi puuduseks on tema ebastabiilsus ning ta muundub aja jooksul kaltsiidiks. Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse. CaCO3 + H2O + CO2Ca(HCO3)2. Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla
Avastamine Heeliumi avastas 1868.aastal J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Loukger ja E.Frankland. Heelium avastati Päikeselt. Heeliumi omadused Heelium on teiseks elemendiks peale vesiniku oma leviku poolest maailmaruumis. See on lõhnatu, värvitu ja maitsetu üheaatomiline gaas. Keemiliselt on heelium inertne ja gaasiliselt kõige vähem lahustuv. Heelium on kõigi keemiliste elementide seas kerguse poolest teisel kohal kaaludes umbes üks seitsmendik õhu raskusest. Samuti on see vees väga raskelt lahustuv ning mittepõlev. Veeldatud heelium on kõige külmem teadaolev vedelik. Heeliumi kasutusalad Veeldatud heeliumi kasutatakse meditsiinilistes uuringutes (TMR) ning erinevates analüütilistes- ja tootmisprotsessides.
Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Ajalugu....................................................................................................4 2. Kohv tänapäeval......................................................................................6 3. Kohvisordid.............................................................................................7 4. Lahustuv kohv.........................................................................................8 5. Kohvi töötlemine.....................................................................................9 6. Kohvi mõju tervisele...............................................................................10 Kokkuvõte...................................................................................................13 Kasutatud kirjandus ..........................................................
annaabi.ee 
