Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemia- ja säästev tehnoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gaas, reaktsioon, katalüsaator, konversioon, põletus, soojusvaheti, väävel, liselt, karbamiid, oksüdatsioon, skeemid, nh4no3, torude, astmes, väävelhappe, püriit, eksotermiline, oleum, kolonnis, absorptsioon, õhurõhu, produkti, sulam, püriidist, gaasilise, kompressoriga, 2no2, hno3, lõhkeaine, auruga, tooraine, aurustub, keemistemperatuur1)Väävel ja väävelhape Tavalistes tingimustes esineb vähendab väävli (SO2) emissiooni korstna kaudu. Selle gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni väävel helekollases tahkes vormis rombiliste voi meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni monokliinsete kristallidena või tumeda, amorfse massina kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on (nn plastiline väävel). Üleminek rombilise ja vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne
Väävel : Füüsikalised omadused : tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning o N2+3H22NH3 ühenditena. o Reageerib kuumutamisel hapnikuga Keemilised omadused : o N2+022NO (äike) o Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu Kasutamine: külmutusvedelikuna, ammoniaagi lähteainena, tulekustutites toitegaasina Väävli kasutamine :Väävelhappe tootmiseks lähtainena; Kummi hulkaniseerimiseks Lämmastiku ühendid : (kautsukist kummi valmistamiseks); Taimekaitsevahendina Ammoniaak NH3
alküülbenseenid. Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu erinevatest süsivesinikest. sisaldavad süsivesinikke C8...C16. 3.Nafta kaheastmelise destillatsiooni skeem ning saadavad produktid Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest kolonnist: esimene töötab atmosfäärirõhul ja teine, masuudi lahutamise kolonn, vaakuumis . Toornafta läbib kõigepealt esimese ja teise kolonni soojusvaheti, mille tulemusena ta soojeneb üles, seejärel suunatakse ta esimese kolonni toruahju, kus ta kuumutatakse üles ning juhitakse esimese kolonni alumisse otsa. Toruahjus põletatakse vedel-või gaasilist kütust. Kolonnist väljuvad (bensiini) aurud kondenseeritakse ning osaliselt suunatakse kolonni .Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil oleneb nafta koostisest . Mootorikütus on seda kõrgema kvaliteediga, mida kõrgem on oktaanarv. Peale selle peab kütus
masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni 5, kus ta 6. Butüleenid (Buteenid) NAFTA DESTILLATSIOONI PRODUKTID C SISALDUSE segatakse aurustist 4 tulevate kuumade 7. MTBE tootmine JÄRGI: krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. 8. 1,3-Butadieeni tootmine 1.Gaasid C1-C5 - looduslik gaas Raske fraktsioon suunatakse kolonni põhjast toruahju 1 9.PRODUKTID METAANI BAASIL 2.Bensiin (gasoline) C6-C10 - lennukibensiin, autobensiin, kergeks krakkimiseks (480°C ja 4000-5000 kPa) . Need on peamiselt metanool ja formaldehüüd.
(asendusreaktsioonil) Kippi aparaadis: Zn+H2SO4=ZnSo4+H2 b) aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 c) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 Tööstuslikult toodetakse vesiniku 1) vee elektrolüüsil, 2) veegaasist C+H2O=CO+H2 d) loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel: 1400*C CH4+2H2O--------CO2+4H2 3. Füüsikalised omadused. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhituvuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. 4. Keemilised omadused. a) Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: 2H2+O2=2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril
Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga. O-a (siin ja edaspidi oksüdatsiooni aste) I..-I. Molekulaarne aine(H2), hästi väikese
Põlevkivi keskkonna probleeme. On erinevate kütuste osakaal utmisel tekkinud aur-gaasi segu juhitakse utteproduktide energia tootmisel tänapäeva maailmas. Domineerib kambrisse (4) ja sealt kondensatsioonisüsteemi. Poolkoks tugevalt looduslik gaas. On näidatud, et kivisöest 1400 C + 2H2 = CH4 langeb alla gasifikatsiooni tsooni, kuhu antakse GW tootmiseks on vaja uut, puhtamat tehnoloogiat. puhumispea (7) kaudu sisse õhku süsiniku
· Ioonid on üliväikesed · Käitub enamjaolt redutseerijana, · o-a -I · molekulaarselt väheaktiivne · atomaarselt (vahesaadus reaktsioonides) aga üsna aktiivne Moodustab isotoope: 1. Prootium ehk tavaline vesinik: tuumas 1 prootium 2. Deuteerium ehk raske vesinik: tuumas 1prootium ja 1 neutron 3. Triitium ehk üliraske vesinik: tuumas 1 prootium ja 2 neutronit Saamine 1. Laboris enamjaolt tsingi reageerimisel väävel või soolhappe lahusega. Sellel eraldub tihti ka mõningaid lisandeid, andes teravavõitu maitse. 2. Puhtama vesiniku saamiseks kasutatakse vee elektrolüüsi, kuhu lisatakse tugevaid elektrolüüte kuna vesi on väga nõrk elektrolüüt. 3. Tööstuses saadakse ka keemilistes reaktsioonides odavate toorainetega, nt metaani või süsiniku reageerimisel veeauruga kõrgel temperatuuril. Kasutatamine Raketikütusena
Al III, ülejäänud o.-a. arvuta K2Cr2O7: 2+2x-14= 0 Cr o-a. = 6 8 Elektronide üleminekuid näidatakse elektronvõrranditega. Omastatud ja loovutatud elektronide arv peab olema võrdne. Kui elemendil, mis muudab o-a, on indeks, siis kirjuta see elektronvõrrandisse. Vesi kirjuta sinna, kus vaja. Reaktsioon on tasakaalus, kui hapnikke on ühepalju mõlemal pool reaktsiooni võrrandis. Töö käik: 1. Määra elementide o.-astmed 2. Leia muutuja 3. Kirjuta el.-võrrandid 4. Leia kordajad K + HNO3 = KNO3 + NH3 0 I V -II I V -II -III I 8K + 9HNO3 = 8KNO3 + NH3 + H2O K -1 K 0 I /8/ N +8 N V -III / 1 /1 KMnO4 + HCl = KCl + MnCl2 + Cl2
Reaktsioonid, mis kulgevad ainult ühes suunas ja lõpuni, on pöördumatud reaktsioonid. Reaktsioonid, mis kulgevad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni vaid mingi tasakaalu olekuni on pöörduvad reaktsioonid. Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Keemilist tasakaalu saab nihutada kontsentratsiooni, temperatuuri ja rõhku (gaaside puhul) muutes. Le Chatelier printsiip: Keemiline reaktsioon töötab alati vastu tekitatud muutusele. Kui meie temperatuuri tõstame, püüab reaktsioon seda alandada: st nihkub selles suunas, kus energiat neelatakse. · Lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel nihkub tasakaal saaduste tekke suunas (saadusi tekitades lähteained reageerivad ära, sellega nende kontsentratsioon väheneb), vähendamisel lähteainete suunas. · Saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas, vähendamisel
2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav
· Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g) Tööstuses CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g) CO(g) + H2O(g) =Fe / Cu CO2(g) + H2(g) · Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. · Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. · Kasutamine aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks. Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2+ (aq) + H2(g) Cu(s) + 2H+ (aq) Margariini tootmine jms. 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-).
Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Suur vesiniku sisaldus päikeses ja psüsteemis. Planeetidest on kõige H-rikkam atmosfäär Jupiteril. Saamine laboratoorselt: metallid enne vesinikku reageerivad hapetega (Zn ja Fe)(HF, H2SO4) Zn(s) + 2H(aq)+ Zn2(aq) + H2(g) tööstuses vt slaidilt Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas.·Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. Vesiniku molekulil kõige väiksem aatom- ja molekulmass ning sellest tingitult ka kõige suurem liikumiskiirus (difusioonkiirus). Tavatingimustes ja madalal temp on väheaktiivne, toatemp reageerib vaid flouriga. Kasutusalad: õhupalli täitegaasina, aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks.(ka vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide sünteesis lähteaine).
Sulamis temp. On 318 kraadi ja keemis temp on 1390 kraadi. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Ta on valge, tahke ja väga hügroskoopne (imab niiskust) söövitava toimega aine. Naatriumhüdroksiid söövitab nahka, puitu, siidi, villa ja paberit. Teda kasutatakse tööstuses seebi keetmisel rasvadest, naftatööstuses bensiini puhastamisel, kunstsiidi tootmisel jne. Väävli põlemisel tekib vääveldioksiid, S + O2 = SO2 Vääveldioksiid on tikupõlemise lõhnaga mürgine gaas Vääveldioksiid on happeline oksiid. Kuna ta on vahepealse oks.astmega ühend - võib ta olla nii oksüdeerija kui redutseerija. Hapete toimel sulfitid lagunevad CaSO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2SO3 = CaSO4 + SO2 + H2O SO2 on happeline oksiid veega annab väävlishappe H2O + SO2 = H2SO3 , leelistega annab sulfiteid 2NaOH + SO2 = Na2SO3 + H2O SO2 on tavaliselt redutseerija · oksüdeerub VI ni (sulfaadiks) NO2 + SO2 = NO + SO3 see reaktsioon on oluline happevihmade tekkes
Vesinik - H2 Isotoobid: prootium 1p,1e deuteerium 1p,1n,1e triitium 1p,2n,1e • Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas • kõige kergem gaas • vees väga vähe lahustuv • madal kt • redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1 • molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv • puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc • segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik! • Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2 b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt
Omadused Lämmastik on värvusetu, maitsetu, lõhnatu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergemgaas. Tema sulamistemperatuur ja keemistemperatuur on vastavalt -210 °C ja -195,8 °C Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lämmastik on kõikidest lihtaine molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis esineb kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside. Sel põhjusel on ta lihtainena keemiliselt väga passiivne ehk väheaktiivne gaas (lähedane väärisgaasidele) ning paljude metallide ja mittemetallidega toatemperatuuril ei reageeri v.a. Li, Ra oksüdeerides neid nitriidideks (Li3N, Ra3N2): 6Li + N2 = 2Li3N 3Ra + N2 = Ra3 N2 Lämmastiku aatomitevahelist kolmiksidet aitab nõrgestada ja seega teda keemiliselt aktiivsemaks muuta ainult elektrilahendus (kaarleek) või väga kõrge temperatuur (üle 2000 °C). Sel põhjusel tekibki näiteks
(fotosüntees). Vähesel määral toimub CO2 sidumine ka mikroorganismide ja maapõues mineraliseerumise - 2 tulemusena. Mineraliseerumine-karbonatiseerumine CO2 -> HCO3 -> CO2 -> CaCO3 CaCO3 lademed- lubjakivi, kriit. Loomade ja mikroorgansimide hingamise kaudu satub CO2 uuesti atmosfääri. Samuti toimub eluta orgaanilise aine mõningane oksüdatsioon. Selle tagajärjena jõuab CO2 atmosfääri ka settekivimitest. Organismid moodustavad surres eluta orgaanilise aine, mida jällegi teised organismid tarbivad toiduna. Eluta org. Aine võib mineraliseeruda ja sellisel kujul olla organismidele vajalik- vetikad, korallid, molluskid. Lämmastikuringe 2 põhiahelat.1)lämmastiku sidumine, st tema liikumine eluta loodusest elusasse 2) lämmastiku vabanemine, st tema üleminek uuesti atmosfääri
Põhiline atmosfääri saastaja NO2 võib fotokeemiliselt kergelt dissotsieeruda: NO2+ hv-> NO + O 16. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele: Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning punakas-pruunikas lämmastikdioksiid NO2 on tähtsad õhu saastajad. Üldiselt väljendatakse neid NOx-na. NOx tekib nii loodusprotsessides välk, bioloogilised protsessid kui ka saasteallikatest. NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel.
Üldine keemia. Näidisküsimused. Termodünaamika 1. Miks gaas paisumisel jahtub (kuidas muutub isoleeritud süsteemi paisumisel tema siseenergia)? Gaas teeb paisumisel tööd välisrõhu vastu, mistõttu tema siseenergia väheneb. Siseenergia muut U = 0 ehk isoleeritud süsteemis siseenergia on jääv ei muutu. 2. Miks sulamisprotsessis H U, kuid aurustumisprotsessis on nad erinevad? H U ainult juhul, kui meil on konstantse ruumalaga süsteem. 3. Milline on H märk järgmistes protsessides? Miks? a) Fe(t) + S(t) FeS(t), |eksoterm. reakts. H<0
jpg , http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/Cinnabar.jpg/200px- Cinnabar.jpg , http://www.ut.ee/BGGM/miner/kips9.jpg ) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Väävlit tunti juba ürgajal. Väävel arvati olevat põlevuse ja muutuvuse kandja ja elavhõbe metallilisuse kandja. Peamisteks keemilisteks nähtusteks olid põlemine ja sulamine. Nende kahe elemendi ühinemisel saadi kõik teised metallid, kõik vaid olenes sellest, millises vahekorras nad ühinesid. Seega kui võtta neid alkeemilisi algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Lisaks arvati, et mida rohkem on metallis väävlit, seda kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast
· Erinev aatomite paigutus kristallvõres(nt teemant ja grafiit) Vesinik VIIA rühmas sellepärast ka, et tal on halogeenidega sarnaseid omadusi. Hapniku ja räni järel üks levinumaid elemente. Lihtainena on teda suhteliselt vähe. Esineb looduses isotoopidena. Tavaline vesinik ehk prootium, raske vesinik ehk deuteerium(1 prooton, 1 neutron), üliraske vesinik ehk triitium( 1 prooton, 2 neutronit). Isotoop on radioaktiivne. Lihtainena: · Lõhnatu, maitsetu, värvusetu gaas · Kõige kergem · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur -253 C, molekulivahelised jõud nõrgad, sellepärast on madal Keemilised omadused: · Suhteliselt väheaktiivne · Enamasti käitub redutseerijana, o.-a. I · Reageerimisel aktiivsete metallidega käitub oksüdeerijana, tekivad hüdriidid. O.-a. I. Saamine: · Tsingi reageerimisel väävel- või soolhappe lahusega.(tekib ZnCl ja vesinik) · Vee elektrolüüsil (vesinik ja hapnik)
Leida sulami koostis massiprotsentides. ning tema tihedus vesiniku suhtes on 46. F 183. 620 grammist kaltsiumfosfaadist saadi 100 grammi fosforit. Milline oli saagise 147. Mitu kilogrammi 5%-list vask(II)sulfaadi lahust on vaja 39,2 grammi protsent? vask(II)hüdroksiidi saamiseks? 184. Gaas koosneb mahuliselt 96% metaanist ja 4% mittepõlevatest lisanditest. Arvutada 1 148. Mitu grammi kaltsiumfosfaati tekib 444 grammi kaltsiumhüdroksiidi reageerimisel 490 kuupmeetri selle gaasi täielikul põlemisel tekkiva süsinikoksiidi ruumala ja veeauru mass. grammi 60 %-lise ortofosforhappe lahusega? 185. Arvutada 395 grammi ammooniumvesinikkarbonaadi kuumutamisel eralduva 149
*Lämmastikhappe ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon; selliste reaktsioonide juures ei saa pingerida arvestada, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Reageerimine aluseliste oksiididega vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine alustega vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O Reageerimine sooladega vahetusreaktsioon. Reaktsioon toimub siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape. Tekivad sool ja nõrgem hape. 2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + 2HCl NB! Kui tekib süsihape H2CO3; siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidiks (H2O ja CO2). CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + H2O + CO2 Lagunemine kuumutamisel lagunemisreaktsioon. Lagunevad ainult hapnikhapped. Tekivad happeline oksiid ja vesi. H2SiO3 = SiO2 + H2O 5.6 Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused.
(Happe kontsentratsioon ) 6 (Metalli aktiivsus ) Reaktsioonisaaduse koostis sõltub metallist, happe kontsentratsioonist (tingimused) Mida lahjem on lämmastikhape ja mida aktiivsem on metall, seda rohkem redutseerub NO3 ioon Peale lämmastikühendite tekib reaktsioonis vastava metalli nitraat, gaas ja vees Väheaktiivsete metallide (Cu, Ag, Hg) reageerimisel kontsentreeritud HNO3-ga tekib No2, lahjendatud HNO3-ga NO. Tugevasti lahjendatud HNO3-ga (~1,3%) väheaktiivsed metallid ei reageeri Pingerea keskel seisvate metallide (näit. Zn) reageerimisel kontsentreeritud HNO3-ga on põhisaaduseks NO2. Zn reageerimisel lahjendatud HNO3-ga sõltuvalt happe kontsentratsioonist võivad tekkida NO, N2O, N2 või nende gaaside segu. Tugevasti lahjendatud HNO3 puhul on põhisaaduseks NH4NO3
ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavutamise teedest. U = Uprod Ureag U - siseenergia, isokooriline reaktsiooni soojusefekt (V=const) H entalpia, isobaariline soojusefekt (P=const) S entroopia G - Gibbsi energia G = H TS · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone nim. redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub. (oksüdatsiooniaste kasvab). Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija ( Nt. Vesinikperoksiid on jodiidiooni suhtes oksüdeerija, permanganaationi suhtes redutseerija).
Toodetaks Põhiliselt sulatatud ühendite Oksiidide redutseerimisel Kuld on e elektrolüüsil söega või vesinikuga looduses põhiliselt ehedana 51. metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi.
28. Osoonikihi teke. Selle lagunemine antropogeensete mõjude toimel. hape on prootoni doonor; alus on prootoni aktseptor. Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Erinevate hapete sama kontsentratsiooniga lahused võivad olla erineva pH-ga. Sellest võib järeldada, et H3O+ -ioonide kontsentratsioon on erinev ja mõned happed (nõrgad happed) deprotoneeruvad osaliselt. Nõrga happe lahuses on konjugeeritud hape ja alus tasakaalus. Äädikhape vesilahuse tasakaalu reaktsioon (6) on: CH3COOH(aq) + H2O(aq) H3O+ (aq) + CH3COO- (aq) (6) ja tasakaalukonstant on: = 3 + 3 - 3 2 Kuna vaatleme lahjasid lahuseid ja vesi lahustina on peaaegu puhas, võime võtta tema aktiivsuseks ühe. Asendades lisaks lahuses olevate osakeste aktiivsused nende molaarsete kontsentratsioonide arvulise väärtustega, saame äädikhappe dissotsiatsioonikonstandi avaldise: = [3 +] [3 -] [3] Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus) Aine aururõhk on tema auru rõhk
difusioonikiirus; 6)2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia, nt A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) reageerivate ainete konsentr (mol/l), keemil reakts kiirus jääval temp-l on võrdeline reag ainete konsentr korrutisega. Üldkujul: nA+mB=pC, v=k*[A]m*[B]n. Plahvatused ülikiired reakts. Plahvatavad segud: 1)Aur-õhk: atsetoon 2-13 mahu%, bensiin 1-7% 2)Gaas-õhk: propaan 5-35%, etüün 2,5-80% 3)Tolm-õhk: tärklis ja väävel 7%, jahu 10%. Van't Hoffi reegel: temp tõstmisel 10°C võrra kasvab reakts.kiirus 2-4 korda. 4. Ainete valemite mõiste ja seletus. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1)empiirilises valemis on esitatud iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu kovalentses või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2)molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N2, CH4). Molekulivalem kujut
Orientatsioonijõud - jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime Induktsioonijõud - jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel, polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi, nõrgem kui orientatsioonijõud Dispersioonijõud - elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju, tekib kahe mittepolaarse molekuli lähenemisel 3. Gaas ja aur - definitsioonid Gaas - aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur - selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, näiteks veeaur 4. Gaaside omadused Kokkusurutavus ja võime paisuda Ei ole kindlat kuju, täidavad anuma võttes selle kuju. Ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 1. Gaaside olekuparameetrid:
Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke - diiselõli, etanoolamiin jt., mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana - käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse sellist absorptsiooniprotsessi kemosorptsiooniks. Neutraliseerimise tahke jääk on veerohke muda, mille eraldamine ja paigutamine tekitab omakorda probleeme. Gaasi puhastusefekt on ~90%. Keemiline reaktsioon lahuses kiirendab gaasilise komponendi lahustumist märgatavalt. Väävliühendite eraldamine tselluloositööstuse tehnoloogilistest heitgaasidest on olnud tõsiseks probleemiks kogu maailmas. Tselluloosi tootmisel leeliselises keskkonnas (nn. sulfaatmeetodil) eralduvad
Iooniline side mittemetalli ja metalli vahel. Metalliline side metallide vahel. Vesinikside on F H, N H või O H vahel. Mida rohkem molekulidevahelisi vesiniksidemeid, seda kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. Mida rohkem veega vesiniksidemeid moodustab, seda paremini lahustub vees. Reaktsiooni kiirenedavad tegurid on temperatuuri tõstmine, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine ja katalüsaatori kasutamine. Katalüüs Reaktsioon katalüsaatori toimel. Tasakaal nihkub: 1. Lähteainete kontsentratsiooni: Suurendamisel saaduste tekke suunas. Vähendamisel lähteainete tekke suunas. 2. Saaduse kontsentratsiooni: Suurendamisel lähteainete tekke suunas. Vähendamisel saaduste suunas. 3. Rõhu: Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas. Alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. 4. Temperatuuri: Tõstmisel endotermilise protsessi suunas. Alandamisel eksotermilise protsessi suunas.
ÜLESANNE 3. (5 punkti) Õpilastele anti analüüsimiseks järgmine reaktsioonivõrrand: C(t) + CO2(g) 2 CO(g) , H > 0 Allpool on toodud valik õpilaste vastuseid. Millised vastused on õiged, millised valed? (Märkige kastikesse vastavalt "+" või "-".) Tõmmake vigadele joon alla ja parandage need (parandusena ei arvestata lause üleviimist eitavasse vormi). 1) Pärisuunaline (vasakult paremale kulgev) reaktsioon on eksotermiline. _____________________________________________________________________________ 2) See on redoksreaktsioon, milles süsinik (lihtaine) on oksüdeerija. _____________________________________________________________________________ 3) Rõhu tõstmisel nihkub selle reaktsiooni tasakaal lähteainete suunas. _____________________________________________________________________________ 4) Temperatuuri tõstmisel nihkub selle reaktsiooni tasakaal saaduste suunas.
Prootonite arv = tuumalaeng = aatomnumber (Z) = elektronide arv Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilised sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Reaktsioonikiirus 1. Tuua näiteid aeglastest ja üliaeglastest; kiirest ja ülikiirest reaktsioonist. 2. Mida väljendab reaktsioonikiirus? 3. Selgitada reaktsioonikiiruse sõltumist temperatuurist, kontsentratsioonist, peenestusastmest ja aine iseloomust. 1. Ülikiire (plahvatuslik) reaktsioon lõhkeaine plahvatamine Kiire reaktsioon tsingi reageerimine happega Aeglane reaktsioon raudnaela roostetamine Väga aeglane reaktsioon maavarade teke 2. Reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus. 3. Sõltumine temperatuurist: Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on energia ja liikumiskiirus aineosakestel. Sõltumine kontsentratsioonist: Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda
annaabi.ee 
