Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Seega määrab elemendi keemilised omadused aatomi väliselektronkiht. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada oktetti saada väliskihile 8 elektroni
või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, Süsivesinikud tekkivad PAN-Ühendid (peroksüatsetüülnitraat) H3COO + NO2+M CH3C(O)OONO2 + M. Osoon _ Stratosfäärisosoonikiht (25-50 km)_ Troposfääris saasteaine !_ Osooni teke O2+ hv ->O + O ,O + O2+ M ->O3+ MNeelab tugevalt UV kiirgust (220-330 nm)O3+ hv -> O2 + O Osoonikihi hõrenemineOsooni lagunemine O3+ h__O2 + O Lagunemine saasteainete toimel !Klorofluorosüsinikud, klorofluorosüsivesinikud (CFCl3, CHF2Cl;); bromofluorosüsinikud (CFBr3 ) jt sarnasedCFCl3 + hv-> Cl·+ CF·Cl2,Cl·+ O3- >ClO·+ O2,ClO·+ O ->Cl·+ O2;NO, NO2; O, HO.Osoonikihi hõrenemine kahjulik UV
cm = = 1,49 . 0,06714 kg H 2 O kg d) KCl moolimurru X(KCl) arvutame seosest n ( KCl) X(KCl) = . n(KCl) + n(H 2 O) 67,14 g n(H 2 O) = = 3,73 mol 18,0 g/mol 0,100 X(KCl) = = 0,0261 ehk 2,61%. 0,100 + 3,73 Näide 2.Arvutage 20% NaOH lahuse ( = 1,219 g/cm 3 ) molaarsus ja molaalsus. M(NaOH) = 40,0 g/mol. a) Molaarsuse arvutamine 1. lahendusviis: Et teame NaOH massiprotsenti, on otstarbekas võtta arvutuste aluseks lahuse kogus 100 g. 20 g 100 g lahuses on 20 g NaOH. Seega n(NaOH) = 40,0 g/mol = 0,50 mol . Järgnevalt on võimalik valida, kas teha arvutus lahuste ruumala või massi järgi
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem.
tiheduse järgi? Ainult üks. 5. Lahuse kontsentratsiooni määramine 1. Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? – Teadaoleva kontsentratsiooniga lahus. Täpsus 5 tüvekohta. 2. Mis on tiitrimine? – Mõõtelahuse lisamine uuritavale lahusele. 3. Milline töövahend on bürett (a)? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? –Täita nullini NaOH lahusega. Mõõta 0.05 mL täpsusega. 4. Milline töövahend on pipett (b)? Kuidas ja milleks seda kasutati? – Kasutati täpse koguse uuritava lahuse mõõtmiseks kolbi. 5. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl + NaOH → NaCl + H2 O
60. Milline on lahustunud aine protsendiline sisaldus 500 grammis lahuses, kui selle lahuse 88. Al + HNO3 = Al(NO3)3 + NH4NO3 + H2O lahjendamisel 0,1 kg veega saadi 10%line lahus? 89. K2MnO4 + H2O = KMnO4 + KOH + MnO2 61. Mitu grammi ainet on tarvis võtta 40 kuupsentimeetri 25%-lise lahuse ( =1200 kg/m 3) 90. PbO2 + HCl = PbCl2 + Cl2 + H2O valmistamiseks? 91. Cl2 + NaOH = NaCl + NaClO3 + H2O 62. 30 kuupsentimeetrile 70%-lisele lahusele ( =1500 kg/m3) lisati 50 kuupsentimeetrit 92. MnO2 + HCl = MnCl2 + H2O + Cl2 lahust( =1100 kg/m3), mille tulemusena saadi 39,75%-line lahus. Leida lahustunud aine 93. Cu + H2SO4 = CuSO4 + SO2 + H2O protsendiline sisaldus lisatud lahuses? 94. KMnO4 + FeSO4 + H2SO4 = K2SO4 + MnSO4 + Fe2(SO4)3 +H2O 63
Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3);
(9,031018) 27. Milline on 18,061027 hapniku aatomist koosneva trihapniku (osooni O) ruumala? (224 m3) 28. Gaasisegu koostises on 400 g SO ja 88 g CO. Leia selle gaasisegu ruumala. (156,8 dm3) 29. Millise ruumala võtab enda alla 9,031026 molekulist koosnevas gaaside segus lämmastiku kui tema sisaldus mahu järgi on 10%? 30. Gaaside segu koosneb mahuliselt 30% SO ja 70% lämmastikust. Leia koostis massiprotsentides. (49,5%, 50,5%) 31. Mitmes g KCrO on samapalju aatomeid kui 100 g NaOH? (200,4g) 32. 320 kg püriidist, mis sisaldas 50% väävlit, saadi 350 kg väävelhapet. Leia saagis. 33. Mitu dm³ CO eraldub 730 g 5%-lise HCl lahuse reageerimisel CaCO-ga, kui kaod on 20%? 34. Mitme %-line KNO lahus saadakse 200 grammi 1,7%-lise AgNO lahuse ja 100 g 8,45%-lise KCl lahuse kokku valamisel? 35. Mitu grammi tehnilist KClO on vaja 1,12 liitri hapniku saamiseks, kui saagis on 80% ja tehniline kaaliumkloraat sisaldab 10% niiskust ja 5% kaaliumkloriidi? 36
1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka //////////////// HCl vesinikkloriidhape soolhape kloriid H2SO3 väävlishape sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu
59 sp3 orbitaalid metaan 60 Ioonilist sidet (esineb taolisel kujul gaasilises faasis) võib ka nii kujutada s-p- side 61 Iooniline side 62 Iooniline side 63 Iooniline side 64 Iooniline side Terminitest - positiivsed ioonid on katioonid ja; negatiivsed ioonid on anioonid. Elektronide liitmine või loovutamine sõltub elektronokteti moodustumisest. Iooniline side tekib niisuguste elementide aatomite omavahelisel reageerimisel, mille elektronegatiivsused erinevad teineteisest tunduvalt EN >1,9. 65 Iooniline side (NaCl) NaCl sideme tüübi määramine: EN(NaCl)=EN(Cl)-EN(Na)=3,0-0,9=2,1
3. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ? 4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13
Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks? Tähistasin uuritava lahuse mahu Vx-ga ja mõõtelahuse mahu V-ga, uuritava lahuse kontsentratsiooni Cx-ga ja mõõtelahuse kontsentratsiooni C-ga ning arvutasin lahuse kontsentratsiooni järgneva valemi järgi: Cx=V*C/Vx. Andmed sain: moolide arv n=m/M, molaarne kontsentratsioon C=n/V, lahuse ruumala V(dm3) mõõtsin. C2=C1*V1/V2 ; C1 NaOH knots; C2 otsitava HCl knots; V1V2 nende mahud.. Keemiline tasakaal- fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine konsentratsioon enam ajas ei muutu. Millised reaktsioonid on pöörduvad, millised pöördumatud? Põõrdumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Pöörduvad protsessid kulgevad mõlemas suunas. Ideaalgaas gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruuni,
3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH → NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi
3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi
3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi
Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 1. Mitu grammi 50 massi%-list NaOH (molaarmass 40 g/mol) lahust tuleb lahjendada 1 liitrises mõõtkolvis, et valmistada 0.10 M NaOH lahus. Lahendus: 1 liitri 0.1M NaOH lahuse valmistamiseks kulub 0.1 mooli NaOH: Nüüd arvutame, millises koguses 50 massi% NaOH sisaldub 0.1 mooli NaOH. Teisendame moolid grammideks 0.1 × 40 = 4.0 g, seega me vajame 4.0 grammi NaOH. Kui 4.0 g moodustab 50% kogu alglahuse massist, siis kogulahuse mass on 4.0 × 100 / 50=8.0 g Vastus: 8.0 g. 2. Mitu milliliitrit 21.6massi%-list Na2CO3 lahust (tihedusega 1.019g/ml) ja 0.10 M Na2CO3 lahust (tihedus 1 g/ml) on vaja kokku segada, et saada 500 ml 0.50 M Na2CO3 lahus (tihedus 1 g/ml) (segunemisel vesilahuste ruumalad ei vähene) Lahendus:
22. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? Suurus mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses; Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. 23. Mis on lahus? Millest see koosneb? Kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 24. Lahustumise põhireeglid. Sarnane lahustub sarnases: Polaarne aine lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C 3H8 benseenis C6H6) 25. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustunud aine omadus moodustada lahustika homogeenne lahus. Punkt, millest alates ei saa lahustatavat ainet lahuses lahustada. 26. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses. Molaarne ja molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon. 27. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime
Järgmisetel katsetel proovisime hoida leegi madala ning tõstsime katseklaasi kõrgemale leegist, kuid siiski toimus kondenseerumine võrdlemisi madalal temperatuuril.Iga katsega läksime osavamaks reguleerides õige leegi suuruse ja katseklaasi kõrguse leegist.Võib-olla kui oleks katseid olnud rohkem, oleks meie vastus tulnud rohkem ligilähedasem.Kuid antud katsel on meie keemistemperatuur kõvasti madalam tegelikusest ehk viga on üpris suur. Töö nr. 6- HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö eesmärk: - HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö käik: Kuiva keduklaasi mõõta 100 cm3 1 Molaarset HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolatsiooniga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 molaarset NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti vesinikkloriidhape naatriumhüdroksiidi lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur
cm vett. Mitme protsendiline Iahus saadi? (35%) 5. 300 cm3 20 0/0-lisele HCI Iahusele (tihedus 1,1 g/cm3) lisati 200 cm3 vett. Mitme protsendiline Iahus saadi? (12 0/0) 6. 30 cm3 40 0/0-lisele lâmmastikhappe Iahusele (p = 1,25 g/cm3) lisati 270 cm3 vett. Mitme protsendiline Iahus saadi? (4,9%) 7. 300 g 5 %-lise soolalahuse aurutamiseljâi jârele 200 g Iahust. Mitme protsendiline oli saadud Iahus? (7,5%) 8. Mitu kuupsentimeetrit vett tuleb lisada 10 cm 3 400/0-lisele NaOH Iahusele (tihedus 1,4 g/cm3), et saada IO%-line Iahus? (42 cm3) 9. Mitu kuupsentimeetrit 10 0/0-list NaCl Iahust vôib saada 100 cm 20%-lise lahuse Iahjendamisel (10 0/o-lise Iahuse tihedus on 1,07 g/cm , 20 %-lisel Iahusel 1,15 g/cm3)? (215 cm3) 10. On olemas 5 kg 20%-list soolalahust. Vaja on valmistada 25%-line Iahus. Mitu kilogrammi soola tuleb selleks lisada? Mitu kilogrammi vett tuleb selleks aurustada? (0,33 kg; 1 kg) I l
Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Seda on võimalik määrata indikaatoritega. Antud töös kasutatud indikaatorina fenoolftaleiini, mis on happelises lahuses värvitu, kuid aluselises lahuses punane, ja metüülpunast, mis on happelahuses punane, kuid aluselises lahuses kollane. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH → NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on koonusekujuline laboriseade. Klaaspalliga kummitoru abil on võimalik büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi. Lugem võetakse büretilt 0,05 cm3 täpsusega. 6
Näit. floori elektronkonfiguratsioon kirjutatakse nii 1s22s22p5 (vt. tabel), kus ülaindeks näitab elektronide arvu antud orbiidil. Sisuliselt perioodilisussüsteem väljendab elementide omadusi sõltuvalt tuumalaengust ja sellest tulenevast elektronide arvust ja nende konfiguratsioonist. Vastavalt antud perioodis täituvale orbitaalile elemendid jagunevad s,p, d ja f elementideks. Kõige kõrgemal põhinivool asuvaid elektrone nimetatakse valentselektronideks. 2. Ühendid: ioonid ja molekulid Sõltuvalt asendist perioodilises süsteemis on aatomitel kalduvus kas omandada, anda ära või jagada elektrone saavutamaks inertsetele väärisgaasidele omast stabiilset elektronkonfiguratsiooni. Viimastele omane elektronkonfiguratsioon omab vähem potensiaalset energiat ja on seega stabiilsem. Aatomid kaotavad, liidavad või jagavad elektrone saavutamaks perioodilises süsteemis lähima inertgaasi elektronkonfiguratsiooni (oktettreegel).
Pigistasin kummist otsa kokku ning panin klaasist otsa vedelikku ning seejärel lasin kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutasin seda mahu mõõtmiseks. Büretti ja pipetti loputatakse töölahusega. 31. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl + NaOH NaCl + H 2 O V HCl C M HCl = V NaOH C M NaOH V NaOH C M NaOH mol C M HCl = Andmed: C M = 0,1008 ; V HCl = 10ml pipeti maht; VHCl NaOH l V NaOH lugesin büretilt. 7 32. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda laida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid
Pigistasin kummist otsa kokku ning panin klaasist otsa vedelikku ning seejärel lasin kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutasin seda mahu mõõtmiseks. Büretti ja pipetti loputatakse töölahusega. 31. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl + NaOH NaCl + H 2 O V HCl C M HCl = V NaOH C M NaOH V NaOH C M NaOH mol C M HCl = Andmed: C M = 0,1008 ; V HCl = 10ml pipeti maht; VHCl NaOH l V NaOH lugesin büretilt. 7 32. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda laida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid
Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. Määrasime selle järgi, et lisasime lahusesse indikaatorit ja kui ainet peale tilgutasime siis muutus värv mingi aeg järsku värv ja jäi püsima. Määrasime ühe tilga täpsusega. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi. Lugem võetakse büretilt 0,05 cm 3 täpsusega. 6
Tahkete ainete c alati 1, ei arvesta. II Reaktsiooni molekulaarsus ja järk. Reakt.- järk kiiruse avaldises konts.-ide astmenäitajate summa. Reakt.-i molekulaarsus näitab reakts.-i elementaaraktist osavôtvate osakeste arvu. 1) Monomolekulaarsed reaktsioonid: osaleb 1 molekul (ainult lagunemisreakt.) H22H. 2) Bimolek: H2+I22HI. 3) Trimolek: 2SO2 + O2 2SO3. Näited: Zn + 2HClZnCl2 + H2 (II järk, trimolek., v=k=c(HCl)2; CaCO3 CaO + CO2 (0 järk, v=k); Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH (v=kc(Na2CO3), vee c on const, sest seda väga palju). * Reaktsiooni kineetika sôltub, reakt. järgust * [kI = 1/t(ln C0/Ct)]; C0 lähteainete c reakts. algul). [kII = 1/t(ln (C0-Ct)/(C0-Ct)]. III Reaktsiooni mehhanismid. Lihtreaktsioonid kulgevad ühes etapid ja lôpuni. Reakts. vôrrand vastab elementaaraktile. Liitreaktsioonid mitu etappi ja vôivad olla pöörduvad. Pöörduvad reaktsioonid: kulgevad üheaegselt môlemas suunas. N: A+B C+D;
mida keemisel või sulamisel tuleb lõhkuda erineval temp. Puhastes ainetes on ainult ühte tüüpi sidemed, seega sulamine ja keemine toimub ühel temperatuuril. Lahused, lahuste omadused 1. Miks on enamiku tahkete ainete lahustumisel Hl > 0 ja Sl > 0, gaasidel aga Hl < 0 ja Sl < 0? Sest entroopia töötab lahustumise vastu, temp. tõstmisel gaaside lahustuvus väheneb. 2. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endoterm. reaktsiooni suunas. 3. Kuidas valmistada tiosulfaadi üleküllastunud lahust, arvestades et selle aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Kui ettevaatlikult alandada temperatuuri. Saadakse lahus, mis sisaldab rohkem lahustunud ainet, kui oleks antud temperatuuril küllastumiseks vaja.(Ettevaatlikult tingimusi muutes) 4
Polüamiidid on näiteks nailon. Polüamiidid: ... valgud. Valgud koosnevad aminohapetest. R-CH(-NH2)-COOH. Looduses on polü-ained näiteks sahhariidid ehk siis polüsahhariidid. Ntx. Tselluloos, kitiin. Kolloidkeemia. Kolloidsüsteem ehk dispersne süsteem koosneb vähemalt kahest kompolnendist, millest üks on väikeste osadena jaotatuna teises. Dispersioonikeskkond ehk difuusne gaas Dispersiooni aste D=1/d kolloidosakeste diameetri pöördväärtus. S0=S/V Molekulide ioonid väiksem kui 10-9m Kolloidosakesed 10-7 ... 10-9m. Jäme dispers. süst. suurem kui 10-7m. Mida väiksemad on kolloidosakesed, seda püsivam on kolloidsüsteem. Veeaur ei ole kolloidsüsteem kui kogunedvad suuremaks, siis sajab sademetena alla. Biofoobsed süsteemid dispersiooni keskkond, osakeste vaheline mõju on nõrk. Kolloidosakeste omavahelised mõjud: 1. vabad disperssed süsteemid: osakeste omavaheline seotus puudub süsteemi struktuur
Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Ehk ekvivalentpunkt on lahuse seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. Stöhhiomeetriapunkti määrasime indikaatorainetega, mis reageerivad ekvivalentseisundile kas lahuse värvuse muutumisega või sademe moodustumise või kadumisega. 18. Kirjutage reaktsioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH = NaCl + H20 19. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otsas on klaaspalliga kummitoru, mille abil saab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Kasutatakse tiitrimiseks. Kasutasime seda ekvivalentseisundi määramiseks (ehk määrasime võimalikult täpselt hetke, mil indikaatorid muudavad lahuses värvi) 20. Milline töövahend on pipett
Dihapnik on stabiilne gaas. · Ta moodustab Maa atmosfäärist ~21%. · Dihapnik on keemiliselt aktiivne. · Hapnik reageerib paljude liht- ja liitainetega Ühinemise tulemusena moodustuvad OKSIIDID C + O2 = CO2 CH4+ 2O2 = CO2 +2H2O SÜSINIKDIOKSIID SÜSINIKDIOKSIID Trihapnik on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. · Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine. · Osooni kasutatakse kliimaseadmete, paberi- ning toiduainetetööstuses, toitainete säilitamisel ja meditsiinis. · Osoonikiht ehk osnosfäär asub 10-50 km kõrgusel maapinnast. · Osonosfääri lagunemine tõttu jõuab maale rohkem UV-kiirgust. · Osooni tekkimine: O + O2 = O3 Süsinik Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi
tahked osakesed. (1 nm ... 0,1 mm; püsivamad suurused 0,1-10 µm). Osakeste jaotus suuruse järgi, nimetamine ja tähistamine. 1. Osakeste jaotus suuruse järgi: 2. Osakeste tähistus: 3. Osakeste nimetamine: Gaaside lahustumine vees, Henry seadus, Henry konstant, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist ja rõhust. Gaaside lahustumine vees on tasakaal atmosfääriõhu ja vee vahel. Henry seadus: gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Henry seadus: C = KH x p (C gaasi kontsentratsioon vees, mol/l; KH Henry konstant, mol/ (1 atm); p gaasi osarõhk lahuse kohal, atm). Võrdelisusteguriks on Henry konstant, mis sõltub gaasi iseloomust ja temperatuurist, ei sõltu gaasi üldhulgast ega osarõhust. Gaaside lahustumine on eksotermiline protsess (soojus eraldub), seetõttu temperatuuri tõstmisel gaaside lahustuvus väheneb
korgiga. Termomeetrit asetame nii, et uuritavast ainest ta oleks 3 cm kõrgusel, et tulemused oleksit täpsemad. Keemis temperatuuri mõõdame siis kui termomeetri otsal tekkivad kondensaadi tilgad. Katset kordame 3 korda Saadud tulemused: 1) 45oC, 2)40oC, 3) 40oC. Keskmine: (45+40+40) / 3 =41,66oC Järeldus: Saadud tulemustest võib järeldada et tetroklorometaani keskmine sulamistemperatuur on umbes 42oC. Töö nr 6: HCl ja NaOH vahelise neutraliseerimisreaktsiooni soojusefekti määramine Töö vahendid: Katseklaas, termomeeter Töö reaktivid: HCl ja NaOH Töö kirjeljus: 1) valasime keeduklaasi 100 cm3 1M HCl lahust. 2) Valasin kalorimeetrisse 100 cm3 1M NaOH lahust ning panime kirja selle algtemperatuuri T1=21oC 3) Segasime kaks ainet kalorimeetris ning termomeetriga vaikselt segades, määrasime kõrgeim temperatuuri 4) T2=27oC t=6oC
AEROSOOL- süsteem, milles tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi; esimesel juhul on suitsu tüüpi aerosool, teisel juhul udu tüüpi aerosool. AINE- teatud omadustega aatomite, ioonide või molekulide kogum; jaotatakse liht- ja liitaineteks. AINE HULK- aine kogus moolides (n=m/M). AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS- reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkivate ainete massiga. AURUSTUMINE- vedeliku muutumine (üleminek) auruks. AVOGADRO ARV- aine osakeste (aatomid, molekulid, ioonid, elektronid jt.) arv ühes moolis aines. NA=6,02 10 23 osakest mooli kohta. DENITRIFIKATSIOON- nitraatide redutseerumine bakterite toimel lämmastikuks või madala o.-a. lämmastikuühendiks. DESTILLEERIMINE- vedeliku eraldamine lahusest aurustumisel ja sellele järgneval aurude veeldamisel (jahutamisel). DISSOTSIATSIOON- aineosakeste lagunemine väiksemateks osakesteks. EKSOTERMILINE REAKTSIOON- energia (soojuse) vabanemisega toimuv keemiline reaktsioon (näit. põlemisreaktsioonid).
1) Aatomiraadius kasvab järjekorras (F, P, S) _____________________ 2) Metallilised omadused tugevnevad järjekorras (Ba, Al, Ca) _____________________ 3) Hapete tugevus väheneb järjekorras (HCl, HI, HF) _____________________ NH 2 4) Aluste tugevus väheneb järjekorras (C2H5NH2, NaOH, )_____________________ ÜLESANNE 2. (5 punkti) Milliste allpool loetletud mõistete selgitamiseks sobivad järgmised näitepaarid? (Kirjutage iga näite juurde sobiv mõiste.) a) eteen ja etüün _________________________________________________, b) teemant ja grafiit _________________________________________________, c) propanaal ja propanoon _________________________________________________,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
