Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui
Arvustus. Ei mõista välismaa keelt, mõistad muusikalist keelt. Jazzkaar on aastast 1990 Tallinnas toimuv rahvusvaheline džässifestival, mis on siiani Batlimaade samalaadsetest suurim. Aastal 2014 tähistas festival oma 25. sünnipäeva, kuniks tänaseni. Jazzkaar korraldatakse väikse eelarvega, tuues Eestisse maailma jazzmuusika suurimad, huvitavamad, erilisemad ja värvikamad leiud. Seekordne Jazzkaar toimus Tallinnas 17. -26. 04. 2015. Kümnepäevane festival Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide
The United States of America is a big country. People speak English in America. Washington is the capital of the United States. New York City is the largest city in the country, the centre of business. Los Angeles is the second largest city, the film capital. Chicago is the third largest city in the country, the world`s tallest building Sears Towers. The flag of the United States has thirteen stripes. These show the number of states in 1776. It has fifty stars that show the number of states now. I love to see the starry flag That floats above my head. I love to see its waving folds With stripes of white and red. "Be brave," say the red stripes. "Be pure," say the white. "Be true," say the bright stars, "And stand for the right." Author Unknown The Bald Eagle is the national bird of the United States...
Miks eesti keelt säilitada? Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt nimeteti algselt ka maakeeleks. Eesti keel on väga vana keel, eesti keele kujunemine läänemere-soome hõimumurretest algas 2000-2500 aastat tagasi. Eelmise aastatuhande esipoolel kujunes välja eesti keel. Sellest ajast peale on eesti keel väga palju muutunud, keele arengut suunavad nii sisemised kui välised, sotsiaalsed tegurid. Eesti keel on
Loomulikult tuleb tükikest endast kaitsta. Me peame eesti keele eest hoolitsema sellepärast, et meil on võimalus seda just siin ja praegu teha. Kujutledes ennast 12. sajandi Eestimaale, ei ole mul eriti palju võimalusi eesti keele kaitsmiseks. Tõenäoliselt ma isegi ei teadvustaks endale, et seda on vaja teha. Ma ei oskaks lugeda ega kirjutada, vaid laseksin keelel omasoodu areneda. Tänapäeva inimene oskab lugeda ja kirjutada. Ta saab kaitsta eesti keelt, kui õpib õigesti eesti keelt rääkima. See iseenesest pole raske ülesanne, sest juba lapski oskab eesti keelt kõneleda. Sellest ei piisa, kuna koolis tuleb õigesti kirjutama õppida. Ka see ei käi enamikule üle jõu. Õigekirja- ja komavead ei oma nii suurt tähtsust kui põhimõttelised lauseehitusevead või tähenduse vääriti mõistmised, kuigi ka need on eesti keele oskamisel määravad. Emakeele kaitsmise puhul on eelkõige oluline see, et kõneleja teaks sõnade tähendusi ja ei asendaks sõnu
Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt? Keel on kokkuleppeline märgisüsteem. Keel on inimese sümboliseerimisvõime suurim saavutus. See on esimene tsivilisatsiooni eeldus. Eesti keel on eestlaste suhtlusvahend, mõjutamisvahend, info edastaja ning ka kuuluvuse väljendaja. Meie keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi. Praeguseks räägib eesti keelt 1,1 miljonit inimest. See on suur arv väikese riigi kohta, kuid väike arv arenenud keele kohta. Arenenud keelte tunnusteks on ülikoolihariduse olemasolu või lihtsalt riigikeeleks olemine. Samuti ei maksa unustada, et ka arenenud keel, võib väga lihtsalt välja surra. Keel püsib siis, kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Seega kõige suuremaks õnnetuseks, mis keelega juhtuda võib, ongi selle välja suremine
History exam *Stonehenge - is a monument located in England. It is one of the most famous prehistoric sites in the world and is composed of earthworks surrounding a circular setting of large standing stones. The surrounding circular, earth bank and ditch, have been dated to about 3100 BC. Stonehenge was produced by a culture with no written language. Many aspects of Stonehenge remain subject to debate. There is little or no direct evidence for the construction techniques used by the Stonehenge builders. *The Celts in Britain and their legacy The Cets lived in Britain in The Iron Age. They were warring tribes who were battleful amongst themselves as well as inter-tribal war. They were not centrally governed. The Celts brought iron working, iron ploughs and metal swords, horses, wheels and chariots - all these things gave them an instant superiority over the native tribes. The Celts built a number ...
Stonehenge One of the best known ancient wonders of the world, 5000 years old Megalith monument, built by western mediterraneans during 3000-1600 BC Circular structure, large standing stones, aligned with rising sun at teh solstice Attlers and bones were sued to dig pits that hold the stones The Celts in Britain and their legacy 700-200 BC celts invade Britain Gaels or Goehls(Ireland and Scotland),Cymri(Wales) and Brythons(gave name to Brittany) Fierce fighters,superb horsemen.Most of them farmers, lived in thatched houses Good at art, craftmanship, used iron Divided into tribes, ruled by kings, only in face of danger would they choose a single leader Legacy- hill-forts, farms, churches, field system, woodland, pasture, weapons, iron objects, langugae, culture Caesar in Britain The great Roman Emperor Firts came 55 BC to gather information, celts ...
Why I have to learn English? English is very important and useful language because a lot of people in the world can speak it. You need English language example when you are traveling and want to talk with local people. You need English also in Estonia when some tourist or other person who is visiting Estonia ask you to help her to find some place or wants to talk with you. You need to learn English when you want to go to some other country to study. It is usual that there are Universities in different countries in the world where is possible to learn in English. I don't know if there is any other university outside Estonia where you can learn in Estonian. You need to learn English when you would like to find new friends outside of Estonia. Today a lot of young people are speaking English and there are good opportunities to relate with people trough like MSN, Skype and Facebook. When you speak English well it...
Maailma keelte iseseisev töö. Somaali keel. Somaali keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Somaali keele emakeelena kõnelejate arv on 10-16 millionit ning teise keelena kõnelejaid on umbes pool miljonit. Seda kõneletakse Somaalias, Djiboutis, Keenias, Eritreas, Somaalimaa piirkondades, Etioopias. Somaali keel on ametlik keel Somaalia Liitvabariigis, riigikeel Djiboutis ja töökeeleks Somaalia piirkonnas Etioopias. Samuti on märkimisväärne hulk Somaali kõnelejaid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jeemenis. Somaali keel on teine kõige levinumalt räägitav kušiidi keel Oromo keele järel. Seda kirjutatakse ladina tähestikus, mis on kõige levinuim kasutusviis, mida on kasutatud alates 1972. aastast. On kasutatud ka araabia ja osmani kirjasüsteemi, mis ei ole enam kasutusel. Samuti on kasutatud Borama ja Kaddare tähestikku. (http://www.ethnologue.com/language/som 23.10.15 22:30) (http://www.omniglot.com/writing/somali.htm 23.1...
Maailma keelte iseseisev töö. Sidamo keel Sidamo (Sidaama) keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Seda kõneletakse Lõuna Kesk-Etioopias, Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas, Awassa järve kaguosas. Sidamo keelt kasutab 101 000 inimest. Sidamo keelel ei ole teada, et oleks mingeid konkreetseid murdeid. See keel on leksikaalselt sarnane 64% Alaba-Kabeenaga, 62% Kambaataga ja 53% Hadiyyaga. Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid
Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt? Eesti keel on eestlaste emakeel ja see on oluline keel meie jaoks. Eesti keel tuleb kasuks neile, kes elavad Eestis, kuna muudes kohtades seda ei kasutata. See keel pole kõige olulisem maailmas, kuna pole kahtlustki, et tänapäeval ei saa inglise keelest enam üle ega ümber. Eesti keelt on oluline õppida selleks, et see ei kaoks. Eesti keele tundmine on vajalik, sest seda kasutatakse kõikjal Eestis. Eesti keel on Eesti riigikeel ja üks Euroopa Liidu keeltest. See keel on eelkõige kasulik enda jaoks. Keelel on mitmeid omaette olulisi väärtusi ja tähendusi, aga keele teadmises on kõige olulisem osa suhtlemisel. Keel on huvitav ja äratab teistes inimestes huvi. Paljud inimesed arvavad, et see keel on ilus, huvitav ja samas ka raske.
SOCIETY AND CULTURE OF ENGLISH-SPEAKING COUNTRIES Introduction 1. Nowadays, English is so widely spoken that it can hardly be considered "a one nation's" language. The main countries where English is spoken are: the U.K, the U.S, Canada, Australia, the Republic of Ireland, New Zealand, West Indies 2. There are approx. 300-400 million speakers of English in the world. English occupies the 3rd place by its number of speakers; it is right behind Mandarin and Spanish. 3. ESL (English as a Second Language) used in your own country (e.g. India) EFL (English as a Foreign Language) used in a foreign country ESP (English for Specific Purposes) used in business, airlines, hotels etc. 4. Settlement colonies people migrated into them from Britain and started their own communities, they are the present English-speaking countries (USA, Australia, Canada, New...
Why we learn the english language? It is necessary to learn foreign languages. That´s why the pupils have such subjects as a foreign language at school. Everybody knows his own language, but it is useful to know foreign languages. I learn English, because I understand that I can use it. For example, if I go to England I shall be able to speak English there. If I go to the USA, I shall speak English too, because English is used not only in England, but also in other parts of the world. I leran English because I want to read foreign literature in the original. I know and like such English as Ch.Dickens, M.Twain, L.Carroll and others. I understand that I must learn English. If I know English well, shall be able to go to the library and take books by English and American writers in the original. I like to travel. But it is difficult to visit countries, when you don´t know the language of these countries. If I know the language of...
DEN SVENSKA TURISMINDUSTRIN- SkiStar www.skistar.com SkiStar äger och driver alpindestinationer i Sälen, Åre och Vemdalen i Sverige samt Hemsedal och Trysil i Norge. Kärnverksamheten är alpin skidåkning med gästens skidupplevelse i centrum. Verksamheten delas in i två affärsområden; Destinationerna bestående av skidåkning, logiförmedling, skidskola och skiduthyrning samt Fastighet som bl a har till uppgift attt skapa vinster och frigöra finansiella resurser genom försäljning av äldre boende och utnyttja frigjorda resurser till att utveckla och bygga nytt modernt boende på SkiStars destinationer. SkiStar är det företag som till största del driver turistdestinationen Åre och dess utveckling i och med att de äger bolaget Åre Resort Enterprise AB. Deras verksamhet inkluderar ett flertal olika områden. De fyra största områdena som de har hand om är utförsåkning och liftverksamhet, logiförmedling, skiduthyrning och skids...
Keeleroll ühiskonnas Viimase kuu jooksul oleme eesti keele tundides vestelnud nii kirjakeelest kui ka kõnekeelest. Tean, et kirjakeelt kasutatakse enamasti ajakirjanduses, seadusandlikes kui ka ametlikes dokomentides, kõnekeelt aga teiste inimestega suheldes näiteks bussis või arstikabineti taga olevas järjekorras. Kirjakeele olemus ning tähtsus peitub õigete grammatiliste vormide kasutamisel kirjakeeles. Keel on küll muutuv ajas, aga ikkagi säilitab konservatiivsuse. Kirjakeel nii plahvatuslikult ei arene kui kõnekeel, kõnekeel on rohkem muutuv, st on mõjutatav nii slängist kui ka laenudest võõrkeeltest. Kirjakeelt vajame informatsiooni edastamisel võimalikult suurele hulgal inimestele, näiteks kui aineõpetaja kirjutab koduseidtöid ekooli, siis ta edastab informatsiooni suurele hulgal inimestele. On teada, et kirjakeeles väljendab inimene end igati paremini, ei lisandu parasiitväljendei...
Pidgins, creoles and standard language Pidgin language A simplified language Mainly employed in trade NOT the native language of any community may be built from words, sounds, or body language from multiple other languages and cultures No particular rules Chinese Pidgin English a pidgin lexically based on English and influenced by Chinese developed in 17th century in China Began to decline during the 19th century, when standard English began to be taught in schools Chinese Pidgin English Some characteristics: Based on a vocabulary of 700 English words Grammar and syntax are simple and positional (grammatical categories are indicated by the position of words in a sentence) Lack of plural personal pronouns Chinese Pidgin English Example sentences: Hab gat rening kum daun (Have got raining come down) “There is rain coming down” Tumoro mai no kan kum (Tomorrow my ...
C. Excuse me? SA. Yes, can I help you? C. Well, I bought this red jacket here last week. I m afraid there s a problem with it. SA. Really, what s that? C. This is Large and wrong size. It s too large. SA. I m terribly sorry about that. Have you got a receipt, please? C. Yes, here you are. SA. Thanks a lot. Well, would you like a refund or would you like to choose another kind of jacket? C. I d like another jacket, please. On for size M. SA. Here is collarless brown jacket with two pockets in size M. It s slightly more expensive but it s a really fit your. C. Thanks very much. I ll take these. SA. Not at all. How would you like to pay, in cash or by credit card? C. In cash. How much does it cost? SA. This costs 39.50. C. Here is 40.00. SA. Thank you. Here is your change 50 c and here is your receipt. C. Thank you. Bye.
väga sarnane norra keelega. Hiljem on norra keel palju muutunud, kuid islandi keel on säilitanud oma algupära, suuresti tänu kirjanduspärandile. Alates 13. sajandist on islandi kirjakeel muutunud üsna vähe. Seetõttu saavad tänapäeva islandi keele kõnelejad siiani enam- vähem aru kaheksa sajandit tagasi kirja pandud saagade ja Eddade algtekstist. Enamik islandlasi loeb saagasid siiski tänapäeva kirjaviisis ning märkuste abiga. Islandlased ise nimetavad oma keelt viikingite keeleks ning nad on selle üle väga uhked. Ka riiklik keelepoliitika toetab igati keele säilitamist võimalikult puhtana. Kõikidele võõrkeelsetele sõnadele leitakse islandikeelne vaste ja laensõnade kasutamist ei peeta heaks tavaks. Islandlastel pole perekonnanimesid. Igaühel on üka või kaks nime ja on nimetatud isa järgi. Igaühel on patronüüm või isa nimi. Poja puhul lisatakse nime lõppu son ja tütre puhul dottir
English speaking countries Ingrid Kaups X class Ireland The "Titanic'' made in Belfast Ireland Flag Orange- Irish Protestants Green- Irish Catholics White- peace Ireland No snakes in Ireland Wales Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level New Zealand The southernmost capital. 11 sheep per citizen . England Shortest war in 1896 Less than 38 minutes Scotland Scotland prints its own banknotes which are accepted all over the UK The Usa Alaskan purchase check Canada ...
Why I came to study English Why I came to study English? Seems like a simple question, but it certainly made me think about it. Some of my friends have even said that majoring in English seems so boring and they constantly bombard me with questions about my future. That made me think about how exactly did I end up studying English? First of all, as a kid, I was so sure I would be a hairdresser or a teacher or a cook in the future. I am sure that almost every kid thinks the same, when all they have for inspiration are cartoons and toys to play with. When I started school, I was very interested in mathematics and other subjects that required logical thinking, because apparently I was smart in that area at the time. Up until 6th grade I was the best student in our class, winning mathematic competitions left and right and not only that. By that time I had also found out that I loved to write, specially po...
Saamid Anna-Kristiina Kreemann 9.klass Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal Saamid räägivad saami keelt Keel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus
Vincent will Meer (mehr) Vincent hatte eine Tourette-Syndrome. Wenn seine Mutter war tot, denn möchtet seinem Vater er ins Pflegeheim legte, aber Vincent wollte zum meer gehen. Und da er hatte neuen Freunden und sie waren Marie, wer hatte Magersucht und Alexander, wer hatte Zwangsneurose. Marie hatte ein altes Auto und sie wollte ins Meer fahren, aber Alexander erlaubten ihnen nicht gingen und sie nahmen er mit. Und dann fuhren sie ins Meer, aber sie hatten keine geld und sie halteten der market rauben. Aber wenn seinem Vater holte er auf, denn raubten er seinem Vater Auto und dann sie hatten ein neues Mercedes. Aber dann Vincent verliebten sich zum Marie und sie küssten. Wenn sie war gestoppt, denn Alexander verlie mit Das Auto. Vincent und Marie mussten in der Stadt zu Fu gehen. Aber sie fanden Alexander zum Stadt. Und wenn sie errechten ans Meer. Dann br...
Keel-rahvusliku identiteedi alustala Eesti keel on välja kujunenud muinasaja lõpul ja sellest ajast on eestlased rääkinud oma maa keelt. See on ajas palju muutunud , kuid siiani säilitanud oma isikupära ja ilu. Paljud eestlased on eesti keelt nimetanud kõige kaunimaks keeleks maailmas ning tunnevad selle üle suurt uhkust, Kuid kas nii väikesel rahval on üldse vaja oma keelt, mis see meile annab, miks ei võiks kõik rahvad rääkida ühesugust keelt, et üksteisest paremini aru saada? Eestlased on maailma mastaabis väga väike rahvas, haruldane on asjaolu, et meil on oma keel. Võrreldes Eestit kasvõi suurriikide Suurbritannia või Austraaliaga, kellel oma riigikeelt ei ole, on see hiilgav. Väikese Rahva oma keele püsimiseks peab tegema pidevat tööd. Keelekasutus peab ajaga kaasas käima. Keelt peab täiendama, õpetama, kohandama ja võitlema ka teiste võõrkeelte sisse tulemise vastu
Diana Ostrat Essey How does the United States influence Estonia? The United States of America with it's global economic and political superpower is one of the most influential countries in the world and therefore it’s influence can also be felt in Estonia. Fluctuations in Estonia’s status as an independent country have had significant impact on the amount of influence from other countries, whether it is the language, eating habits or lifestyle. But how has United States influenced Estonia after we gained our independence? Estonia is not economically dependent on the United States as they are not one of our most important trading partners, but as the economics of the United States has a great influence on the world economy, they can still indirectly have an influence on Estonian economy. ...
Домская церковь 8. Класс Лагедиской школе 2016/2017 находится • Домская церковь расположенный в Старом городе Таллина • Домский собор является одним из старейших храмов Таллина. https://www.google.ee/search?q=%D0%B4%D0%BE%D0%BC%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F+%D1%86%D0%B5%D1%80%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%8C&espv=2&biw=1366&bih=662&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwio1qLBgezRAhXiA5oKHboQA6 AUIBygC#imgrc=JkQWP3oyuBfzXM%3A внешний вид • Сегодняшний облик он получил после многочисленных перестроек. • Ранее на этом месте находилась деревянная церковь https://www.google.ee/search?q=%D0%B4%D0%BE%D0%BC%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F+%D1%86%D0%B5%D1%80%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%8C&espv=2&biw=1366&bih=662&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwio1qLBgezRAhXiA5oKHboQA6YQ_AUIBygC#im...
Eesti keele jätkusuutlikus Eesti keel on jäänud püsima, aga keelt on mõjutanud mitmed tegurid: teised keeled ja ajaloolised sündmused. Kas eesti keel on ikkagi jätkusuutlik? Eesti keel on olnud ajaloo jooksul mitu korda ohustatud. Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni
5 Jack's clothes ... while he was swimming in the sea. 6 My friend's family had a car accident last summer. Nobody ... but their car ... badly ... . 7 Tickets for evening shows ... at the other window. 8. Translate. Then ask and answer the questions with a partner. 1 Kas sul on fotoaparaat? 2 Kas sa oled kunagi trahvi maksnud? 3 Kas teie maja ees on rattarest? 4 Kes on kõige vanem inimene teie perekonnas? 5 Kas sa tahaksid olla politseinik? 6 Kas sa oskad inglise keelt kõnelevale turistile teed bussijaama juhatada? 7 Kui mitmel inimesel teie perekonnas on juhiluba? 8 Kas sa oled kunagi inglise keeles teed küsinud? 9. Study the map of the centre of Littletown. A tourist is standing in front of the hotel in the High Street and asking for directions. 3 d a. Listen to Part One and write the names of the places on the map. --- 19 Joonis 1 b. Listen to Part Two and find out where the tourist wants to go. c
Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kuna kakskeelsus ei ole inimesele looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt.
hoolimata tuleks tundmatute sõnadega ettevaatlik olla, sest teadupärast isegi sugulaskeeltes võib sarnastel sõnadel olla hoopis erinev tähendus. Mõningaid horvaadikeelseid sõnu ja väljendeid: Tere - bog Head aega - zbogom Jah/ei - da/ne Palun - molim Tänan - hvala Pole tänu väärt - nema na cemu Vabandage - oprostite Minu nimi on - zovem se Kus asub? - Gdje je Rand - plazha Vanalinn - stari grad Kas räägite inglise keelt? - Govorite li engleski? Ei saa aru - ja ne razumijem Kellaaeg Horvaatias on kell 1h Eesti ajast taga Valuuta Horvaatias on rahaühikuks kuna (HRK) Vaatamisväärt kohad Istra majakas Looduslik ja põnev Beredine koobas (pildil) Bale kivilinn, mis on justkui Istra hoolikalt peidetud pärl Vrasari kalurilinn Vajalikud esemed Horvaatiasse peaks kaasa võtma kindlasti: päikeseprillid, päikesekreemi,
Tere, lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri.
Eesti keel ja kultuur Me elame kiiresti muutuvas maailmas, kohas, kus väikeste riikide keelt ning kultuuri on hakanud mõjutama maailmas enim räägitavad keeled, sest neid on töö leidmisel vaja. Eestit on viimastel aastatel mõjutama hakanud inglise keel ning seda kõige rohkem noorte seas, kes peaks just hoolitsema keele säilimise eest. Oma heaolu tagamiseks ei peeta tihtipeale lugu sugulastest, vendadest, õdedest. See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning
Sageli hakatakse kasutama varasema võõrsõnaasemel uut, inglispärast sõna (aerosooli asemel sprei, posteri asemel plakat).Samuti 13 Samas 14 Samas 15 Erelt, Tiiu 2000. Test ja testima. 16 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi 7 võidakse kasutada endist tüve inglispärasel kujul (kaasuse asemel case, tätoveeringu asemel tattoo). 17 Inglise keel on kahtlemata meie keelt palju mõjutanud ning laene inglise keelest tuleb meile järjest rohkem. Suhtumisi sellesse leidub väga erinevaid ning sõnavõtjaid sel teemal on rohkesti. Igas võõrsilt tulnud sõnas ei peaks küll halba nägema, kuid siiski tuleb uue sõna laenamisel mõtlema, et kas meil tõesti endal juba vastavat sõna olemas ei ole- pole mõtet laenata võõrsilt uut, kui endal juba mitu sõnavarianti keeles eksisteerivad. 17 Samas 8
Maailma suured keeled ja minu emakeel Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega. Igal inimesel on oma emakeel nagu ka minul. Reeglina on emakeel see, mida kõige paremini teatakse ja kõige enam kasutatakse, kuid on ka täiuslikult kakskeelseid inimesi, kes räägivad kahte keelt võrdselt hästi. Vähemalt pool maailma elanikkonnast on kaks- või mitmekeelne. Mu emakeel, eesti keel, pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest.
etruski kirjaga, aga ka seda ei mõisteta. Etruski tähestik on sarnane nii kreeka kui rooma omaga, ja võib isegi olla viimase aluseks. Teadlased mõistavad grammatikat ja suudavad kokku lugeda sõnu ja lauseid, aga nende mõte on neile mõistetamatu. On küll suudetud mõistatada üksikute sõnade tähendus, aga üldiselt on keel desifreerimata ja sellest ei saada aru. 2.2 Etruski keele desifeerimine Etruski keelt on püütud desifreerida mitmete meetodite abil. Alljärgnevalt kirjeldan lühidalt mõnda neist. Etümoloogilise meetodi, mis oli vahepeal äärmiselt populaarne, kasutamine on ,,Etruskide kuulsus ja langus" autorite kohaselt täiesti põhjendamatu. Nimelt peab selle kasutamiseks leiduma sugulaskeel, mille sõnavaraga paralleelide tõmbamine võiks viia uuritava keele mõistmiseni. Siiski on mitmed autorid seda kasutanud ja etruski keelt on võrreldud paljude
sinna elama asuda. Pikapeale koguneb ühte riiki väga palju välismaalasi ja ühiskond muutub multikultuurseks, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Üheks suureks miinuseks multikultuurse ühiskonna juures on see, kui sisserännanud inimesed ei hooli ega kavatsegi integreeruda. Hea näide on kasvõi meie oma Eesti. Siia on elama asunud paljud venelased, kes absoluutselt ei kõnele ega mõista eesti keelt. Kuna neid on siin üpris palju, on nad harjunud sellega, et nad saavad enamasti hakkama oma emakeelt kõneledes ja nad ei vaevugi eesti keelt õppima. Seetõttu kannatab tihtipeale meie oma rahvas, kes ei saa Eesti Vabariigis kõiki teenuseid ilma probleemideta kasutada, sest näiteks poemüüa või bussijuht ei oska eesti keeles informatsiooni anda ega küsimustele vastata. Negatiivseks võib kujuneda ka see, kui võõra maa kombed ja kultuur hakkavad domineerima
Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant aastatel 776eKr-393pKr Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaarel läänerannikul asuva Olümpose pühas hiies Altises. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Olümpiamängudel tohtisid osaleda ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi paljalt, et näidata oma füüsilisi võimeid, näidata ausust Zeusi vastu ning kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest
Ainevaldkonnad · Kirjandus · Vene keel · Eesti keel · Saksa keel · Käsitöö ja kodundus Eesmärgid · Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine · Äratada lastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu · Erinevate kultuuride traditsioonide võrdlemine · Õpilaste omavaheline suhtlemine · Projekt tulemuste avaldamine internetis Oodatavad tulemused · Õpilased tutvuvad enda ja teiste rahvaste kultuuride Vastlapäeva kommetega · Kõik õpilaste tööd avaldatakse internetis · Koostöö ja aktiivne suhtlemine Vajalikud eelteadmised Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid · Elementaarne viisakus ja eetika · e-ruumis Õpilastel on paasteadmised saksa- ja eesti keeles ning käsitöös ja kodunduses · Projekti kestvus · Üks kuu Tegevused · Kokanduse tunnid · Vastlakuu kalendri koostamine · Filmide vaat...
Oma kodutöös võrdlen Venemaa soome-ugri kultuuridest maride ja udmurtide kultuuri ja keele säilitamise võimalusi ning kirjutan lahti erinevate aspektide mõju, näiteks arvukus, asuala, ajalugu jne, kultuurile ja keelele. Kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Arvukus 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli marisid 547 605, 2002. aastal oli nende rahvaarvuks 604 000 inimest. Kaheksa aastaga on maride arvukus vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud. (Fenno-ugria, 2010) 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti, 2002. aastal oli neid veel 636 906. 2002. aastal rääkis 73% udmurtidest udmurdi keelt ning 1989.
kuuluvad, iseloomulikud näitajad. Keeleküsimus Igas elulises situatsioonis, kus kohtuvad kaks inimest ja peavad omavahel suhtlema, tekib mitmesuguseid tegureid, millega arvestada: kuidas luua võimalikult hea esmamulje, milline on olukord ja põhjused, kus kohtutakse jne. Kui kohtuvad erinevast keele- ja kultuuriruumist pärit inimesed, tekib paratamatult ka keeleküsimus: kas suhtluspartnerid räägivad üht või mitut ühist keelt? Kui mitut, siis milline neist valida? Ja mis saab siis, kui ei ole ühtegi keelt, mida nad mõlemad oskaksid? Vaatleme neid võimalusi ükshaaval. Ühekeelne keskkond Kui vestlejatel on ainult üks ühine keel, siis suure tõenäosusega on see ühe osalise jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab mõlemalt kohanemist ja kompromisslahendusi emakeele kõneleja tuleb enamasti partnerile vastu selles osas,
Ukraina keel Jõhvi Gümnaasium Mark Nikiforov 10.a 1 • Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel • Ukraina keele lähimaks sugulaskeeleks peetakse valgevene keelt • 18. sajandi lõpus arenes seni levinud kirikuslaavi keele kõrval rahvakeel, hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus Ukraina keel 2 Ukrainas, Venemaal, Kasahstanis, Kõneldakse: Kanadas, Valgevenes, Brasiilias, Argentiinas, Kirgiisias, Rumeenias, Usbekistanis, Poolas, Gruusias Kokku kõnelejaid: umbes 45 000 000
Kas eesti keelel on tulevikku? Eesti on väga väike riik, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Meie riigis on suhteliselt vähe eesti keele kõnelejaid. Eesti keele kõnelejaid on umbes ühe miljoni kandis. Muu osa Eesti kodanikest moodustavad venelased jt, kellest osa räägivad eesti keelt, kuid pole rahvuselt eestlased. Kui lahata arutluse teemat ,,Kas eesti keelel on tulevikku", siis on nii poolt kui ka vastuväiteid, mis vastavad sellele küsimusele. Näiteks eestlastel on tugev tahe säilitada seda keelt, Eestis on maailma kuulus Tartu Ülikool, mis kindlasti mõjutab eesti keele säilimist. Ma arvan, et lähiajal ei kao eesti keel kusagile. Meie keel on kasutusel olnud juba päris pikka aega, kuigi on esinenud Eesti ajaloos venestamist, balti sakslust ja palju sõdu
Stefany Müüri kodutöö Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand Horisontaalis 1. Keskajal Tallinnas maja kolmandal korrusel asus tavaliselt ..... 2. Võitlusse astumine valitsejate vastu 3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt 4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks 6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15
REFERAAT Eesti keel. Eesti keel on meie emakeel, mis kuulub soome-ugri keelte hulka kuuluvate läänemeresoome keelte lõunarühma. Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja ja liivi keel. Välismaal räägitakse eesti keelt kõige rohkem Kanadas, Rootsis, USA-s ja Austraalias. 17. sajandil võeti kasutusele sõna Eesti, sõnad eestlane ja eesti keel võeti kasutusele alles peale pärast 19.sajandis keskpaika. Enne seda eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja oma keelt maakeeleks.(1) Eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keeles on kolm väldet- I, II, III ehk lühike, pikk ja ülipikk. Eesti keeles on 14 käänet. Eesti tähestik põhineb
Vladislav Virtonen, 10. Kl NVRK 2017 Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus? Keel on kõigepealt märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal mandril. Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik vaielda, kas suur
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti
5. Vasta õpikust lk 25 küsimusele 3 6. Mida tähendab liitmärk? 7. Tee õpikust ülesanne lk 25 nr 4 1. Mõtted on teadvuses enamasti keelelisel kujul. Sümboliseerimisvõime kokkuleppelisele signaalile kindla tähenduse andmine. Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse grammatikareeglite abil. Mõtteid edasiandvad sõnajärjendid laused 2. Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks. Kui inimene oskab keelt, siis tajudes tähistajat, teab ta, et signaali tähendust. 3. Ikoonid tähistaja on sarnane objekti või tegevusega, millele viitab verbaalsed loodushääled (näu, sulisema, määgima jne) mitteverbaalsed - juhtnöörid, emotsioonid Indeksid loomulikul viisil seotud nähtusega verbaalsed: asesõnad (mina, tema; eile, praegu jne) mitteverbaalsed : norskamine=magamine, haigutamine=igavus Sümbolid seos kokkuleppe alusel
Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi. Vene traditsioonis käsitletakse neid kahe lähedase sugulaskeelena. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli nii sürja- kui ka permikomide emakeelsus 71%. Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse. Komi vabariigi riigikeele on komi keel kõrvuti vene keelega. Reaalselt aga domineerib avalikus elus vene keel. Komikeelseid koole pole. Nn rahvuskoolides õpetatakse komi keelt ja kirjandust õppeainena. Permikomi rahvusringkonna ametlikuks keeleks on vene keel. Permikomi keele positsioonid on avalikus elus ja meedias veelgi halvemad kui (sürja)komi keele omad. Elatusalad Komide peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaharimine. Loomakasvatus on olnud teisejärguline. Ometi pole komid end kunagi ise leivaviljaga varustada suutnud, nõukogude perioodil orienteeriti komi ANSV põllumajandus eelkõige loomakasvatusele. Permikomide
Oromo keel Oromo keel on afroaasia keel kuši keelkonnast, mille erinevaid keelevorme räägib emakeelena rohkem kui 35 miljonit inimest nii Oromos kui ka naaberriikides Etioopas ning Põhja-Keenia mõnes piirkonnas (1). Veel räägivad seda keelt ka Wollega, Shoa, Illubabour’i, Jimma, Arsi, Bale, Hararghe, Wollo, Borana ja ka Gojjami edelaosa rahvad. Oromo keel on suuruselt kolmas keel Aafrikas. Oromo inimesed on suurim etniline grupp Etioopias ja nad moodustavad rohkem kui 40% Etioopia elanikkonnast (2). 95% Oromo keele kõnelejatest elabki Etioopias, peamiselt Oromia regioonis (1). Ladina tähestik võeti ametlikult kasutusele 1991. aastal, kui üle
Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus. Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub ka olukorrast
annaabi.ee 
