Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks on vaja eesti keelt kaitsta? (2)

4 HEA
Punktid
Milleks on vaja eesti keelt kaitsta? Eesti keel on meie sünnipärane emakeel , milles iga päev mõtleme ja teistega suhtleme . See on osa meie idenditeedist ja olemusest. Loomulikult tuleb tükikest endast kaitsta. Me peame eesti keele eest hoolitsema sellepärast, et meil on võimalus seda just siin ja praegu teha. Kujutledes ennast 12. sajandi Eestimaale, ei ole mul eriti palju võimalusi eesti keele kaitsmiseks. Tõenäoliselt ma isegi ei teadvustaks endale, et seda on vaja teha. Ma ei oskaks lugeda ega kirjutada, vaid laseksin keelel omasoodu areneda. Tänapäeva inimene oskab lugeda ja kirjutada. Ta saab kaitsta eesti keelt, kui õpib õigesti eesti keelt rääkima. See iseenesest pole raske ülesanne, sest juba lapski oskab eesti keelt kõneleda. Sellest ei piisa, kuna koolis tuleb õigesti kirjutama õppida. Ka see ei käi enamikule üle jõu. Õigekirja- ja komavead ei oma nii suurt tähtsust kui põhimõttelised lauseehitusevead või tähenduse vääriti mõistmised, kuigi ka need on eesti keele oskamisel määravad. Emakeele kaitsmise puhul on eelkõige oluline see, et kõneleja teaks sõnade tähendusi ja ei asendaks sõnu ingliskeelsetega, kuigi ta võib siiski teada ka omakeelsete sõnade tähendust. Võõrkeele, eriti inglise keele, kasutamine on muutunud nii populaarseks, et seda tehakse moe pärast. Paljude firmade nimed on ingliskeelsed, kuna nende omanikud arvavad , et ennast võõrapärase nimega kaunistades on nad atraktiivsemad ja kliente tuleb juurde. See ei tundu eriti tõsi olevat, kuna mind tõmbavad vastupidiselt omapärase nimega eestikeelsed sildid. Sage võõrkeele kasutamine seab eesti keele säilimise sellisel kujul, nagu praegu, ohtu ja keele püsima jäämisele tuleb pöörata suuremat tähelepanu kui varem. Firmade nimed võiksid siiski jääda eestikeelseteks, välja arvatud juhtudel, kui ettevõte on tõesti rahvusvaheline. Siis teavad inimesed, millega firma tegeleb ja kes on selle taga. Riik peaks koolitama haritud õpetajaid, kes õpetavad venelastele koolides eesti keelt. Võiks olla rohkem odavaid eesti keele kursuseid täiskasvanutele, kes eesti keelt veel ei oska. Teenindusasutuste töötajad, politseinikud ja päästetöötajad peaksid saama kvaliteetset keeleõpet. Need ideed on teostatavad vaid juhul, kui muukeelsetel elanikel on ise soov eesti keelt õppida.
Mul on veel üks põhjus, miks eesti keelt peaks kaitsma. Meil on vabadus seda teha. Mõeldes ennast Nõukogude Liidu kodanikuks, kui eneseväljendusvõimalused olid palju nigelamad, tuleb selgelt välja, et praegusel ajal on eesti keele kaitsmiseks kõige suurem vabadus. Me võime kasutada eesti keelt igal pool, kus tahame, ja luua igasuguse sõnumiga eestikeelset kultuuri. Eesti kultuuri luues ja tarbides püsib keel elavana. Kui me eesti keelest hoolime, ei ole ohtu, et eesti keel multikeelse maailmaga põimudes ära kaob.
Miks on vaja eesti keelt kaitsta #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Kirjand teemal " Miks on vaja eesti keelt kaitsta?" 9.klassi kirjand, hindeks saadud 5. Umbes 200-sõnaline.

Sarnased õppematerjalid

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE
18
docx

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele......................................

Eesti keel
Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus. Keelekümbluse programm see on nagu ,,Samm tulevikku", see aitab õpilastel tunda end enesekondlamat ja kindlustada nende teadmisi

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
Üldkeeleteaduse konspekt
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus ­ hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus ­ kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus · diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus 1. diakrooniline keeleteadus ­ uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. ,,filoloogia"; 2. sünkrooniline keeleteadus ­ uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. ,,lingvistika"; · mikrolingvistika vs. makrolingvistika 1. mikrolingvistika e autonoomne lingvistika ­ uuritkase ainult keelt ennast eraldi;

Keeleteadus
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
56
doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

c) asendusreeglid • Iga moodustatav üksus „liigub“ läbi reeglite tähenduselt häälikute suunas. • Algusetapis on semantilis-ontoloogilised kategooriad, mis teisendatakse semantilisteks rollideks (retsipient, patsient, instrument, lähtepunkt agent, eesmärk jne), millele edaspidi saadakse vastavad käänded. • Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv, passiiv, predikatiivlause ja progressiivlause NB! need on tänapäevased terminid, eesti keeles näiteks vastavalt: Kati keedab suppi. Suppi keedetakse (Kati poolt) Kati on supi keetja. Kati on suppi keetmas • Kiparsky ja Itkonen – Pānini grammatika on parim grammatika vähemalt 1980-teni (ühtki keelt polnud nii palju kirjeldatud) • Pānini järgne keeleteadus Indias– Pānini kommenteerimine. • Itkonen: India keeleteadus näitaks nagu, et teaduse progress ei ole paratamatus

Modernism. Postmodernism
Keeleteaduse alused-kordamisküsimused
18
doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

tegelikult midagi öelnud ei ole." Süntaksis on ka suhtlusaspekt: kui sa alustad nimisõnaga, siis sa pead jätkama verbiga, sest kuulaja ootuseid ei saa petta. Sibawaihi süntaksile pole tolleaegses euroopas võrdset. 4. Kreeka Kreekas kujunes alfabeetiline kiri u esimese aastatuhande alguses. Oldi teadlikud murretest ja nende erinevustest ja suheldi ka teiste rahvastega. Arvati, et sel ajal olid ka juba tõlgid. Sügav huvi teiste keelte vastu aga puudus. Keelt peeti selleks, mis eristab inimest loomast. 1) filosoofide periood: Platon (surnud 349) sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Platonil on esimene säilinud spetsiifiline keelt puudutav arutlus. Seda eelkõige dialoogis Kratylos. Oluliseks küsimuseks oli, et kas keel põhineb phusis-el või nomos-el? Phusis tähendab inimloomust ja nomos ühiskonnareegleid. Arutlus käis

Eesti keel
Onomastika-nimekorraldus
58
rtf

Onomastika, nimekorraldus

Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine .....................................................

Onomastika
Emakeele õpimapp
36
docx

Emakeele õpimapp

Sõnu, mille tähendust laps mõistab, on oluliselt rohkem. Selles vanuses toimub väga kiire sõnavara kasv: alates 3. Eluaastast suureneb lapse sõnavara keskmiselt 5-10 sõna päevas. 2-4 aastase lapse sõnavarast umbes poole moodustavad nimisõnad, millele järgnevad tegusõnad (umbes 1/5), määr, ase- ja omadussõnad. Kasutussageduselt on aga ülekaalus hoopis tegusõnad, sest neid on vaja lausete moodustamiseks. Laps kasutab ka palju ase- ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda). Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps omandab eelkõige sageli kasutatavaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega (nägemise,

Eesti keele ajalugu
Eesti keele eksami 2018 konspekt
22
pdf

Eesti keele eksami 2018 konspekt

sõda eskimotega", "Naerev mees", "Roosisuu ja silmad rohelised") Harper Lee "Tappa laulurästast" Shakespeare "Hamlet" Camus "Võõras" Saint-Exupery "Väike prints", Davidts "Väikese printsi tagasitulek" Goethe "Faust" Bulgakov "Meister ja Margarita" Gross "Pinginaabrid" või Kaugver "40 küünalt" Viirlaid "Ristideta hauad" Lennart Meri või Jaan Krossi romaan Eesti keele kohta mõtteid: Maarja Vaino: meelelahutus ja keelelahutus. Miks me ei hinda eesti keelt? Postimees, 29.03.2017 ,,Eesti keele olukord muutub märkamatult kehvemaks ja seda vähemalt kolmest aspektist: äris, meelelahutuses ja (kõrg)koolis." 1) Globaliseerunud turul on keelteoskus hädavajalik ning võimekus suhelda väliskolleegidega nende emakeeles, võib luua paremaid suhteid ning edendada firmat 2) Meelelahutuskeskkond, milles tänapäeva noored enim aega veedavad, on ingliskeelne. Seda nii filminduses, muusikas kui ka sotsiaalmeedias ning veebiportaalides.

Eesti keel




Kommentaarid (2)

EEDI18 profiilipilt
EEDI18: koos teise kirjandiga saab asja küll
22:12 14-02-2013
boogeyman profiilipilt
boogeyman: ilmselt ei olnud 200 sõna täis
19:48 06-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun