SEEDEELUNDKOND Mõisted: 1. Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlist kurgulae, keele-, neelu-, 2. Kurgumandleid on kaks (suulaemandlid)- Neelumandel- kontrollib õhku Suulae ehk keelemandel- 3. Piimahambaid on 20. 2- 1- 2- 4. Jäävhambaid on 32. 2- 1- 2- 3- SUURED SÜLJENÄÄRMED (3) Kõrvasüljenääre- Lõuaalused süljenäärmed ja Keelealused süljenäärmd- tulevad oma juhadega keele alla ELUNDID Magu MAO SEINA KIHID (lk 112) Seedekanali seintel limaskest: Lima HCL Ensüüm Mao lihaskest: Diagonaalkiht Ringkiht Peensool MAKS Jaguneb neljaks sagaraks- Duplikatuur- KUSEELUNDKOND
b) tähtsaim(kõige laiem): alalõualuu-keeleluu lihas(m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdav: lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursked. Pinnal on näga: keskel – keelekida(frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed(caruncula sublingualis) ja keelealune kurd(plica sublingualis). Kurgukitusus(isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgkitsust piiravad: Ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: Eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge(sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel ( ka kurgumandel) (tonsilla palatina). 2
maitseomadustega 6) Suu limaskesta niisutamine kuiva suuga rääkida ei saa Need protsessid kindlustatakse hammaste ja sülje osavõtul. Sülge produtseerivad süljenäärmed: suured ja väiksed süljenäärmed. Suured süljenäärmed - paarisnäärmed 1) Kõrva süljenäärmed (glandula parotis) parotiit (põletik) [Riniit nohu] 2) Keelealused näärmed kummalgi pool üks (glandula sublingualis) 3) Alalõua süljenääre (glandula submandibularis) mandibula-alalõualuu Väiksed süljenäärmed paiknevad suu limaskestal nii suulaes kui põskede sisepinnal ja ka keele keskmise ja tagumise kolmandiku piiril.
* söögitoru:1) toidu juhtimine makku * magu:1) toidu kogunemine;2) toidu segamine;3) bakterite hävitamine soolhappega; 4) algab valkude seedimine; 5) osade ainete imendumine * peensool:1) seedimine;2) lõhustumissaaduste imendumine * jämesool:1) jääkainete kogunemine;2) vee tagasiimendumine;3) bakteriaalne käärimine;4) mõningate vitamiinide moodustumine (bakterite abil);5) väljaheite moodustumine * pärak:1) väljaheidete moodustumine Seedenäärmed: * süljenäärmed (keelealused-, lõuaalused-, kõrva- ja suu limaskesta süljenäärmed): 1) eritavad sülge, mis a) muudab toidu libedaks; b) lahustab toitu, et tunneks maitset; c) hävitab baktereid; d) alustab süsivesikute seedimist * maonäärmed:1) eritavad maomahla, mis a)alustab valkude seedimist (pepsiin); b) hävitab baktereid (soolhape);2) eritavad lima, mis kaitseb mao seinu * maks:1) eritab sappi, mis alustab rasvade seedimist * kõhunääre:1) eritab nõret, mis seedib rasvu, valkusid, süsivesikuid
kilpnääre, taga neel. Nimetage kõri kõhred: Suurim ehk kilpkõhr, elastne kõripealiskõhr epiglottis, sõrmuskõhr. Nimetage kõri osad: kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs. Milles seisneb kõri funktsioon: hääle tekkimine, alumiste hingamisteede hermeetiline sulgemine. Võtab vastu ärritusi. 11. Hingetoru lad. k. Trachea Hingetoru asend Ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned närvid. Algab 6.7 kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes 4- 5 rinnalüli tasemel kaheks. Hingetoru ehitus- on 9-15 cm pikkune torujas elund. Hargneb kaheks peabronhiks. Eristatakse kaela ja rinnaosa. Koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast. Hingetoru tagumine sein on kileline ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on voodertatud limaskestaga- limanäärmed
Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3
Hingamisel on häälepilu avatud, kõnelemisel häälekurdude servad pingutuvad ja häälepilu aheneb. Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja sealt tekibki heli. HINGETORU trachea 9-15 cm pikkune, 1,5-2,7 cm laiune torujas elund. Algab kõrist 6.-7. Kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes kaheks peabronhiks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on kileline ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on hingetoru vooderdatud limaskestaga, mis sisaldab hulgaliselt limanäärmeid. PEABRONHID bronchi principales neid on kaks parem- ja vasak peabronh. Suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad veel sagarbronhideks. Parem peabronh on
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID-JA ARVUTIVÕRGUD Targo Orav ANDMEBAASID Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sisukord Andmebaasid Andmebaaside põhimõtted Andmebaaside käivitamine Töö andmetega SQL keelealused Andmebaaside kasutajad Andmebaasid Informatsioon ja andmed Andmed on igasugused teated ( konstateeringud, faktid jne.) nii isikute, asjade kui ka asjaolude kohta, mis ei ole seotud konkreetsete ülesannete, eesmärkide ega kasutajatega. Andmed võivad olla esitatud arvudena, tekstina või ka graafilisel kujul. Informatsiooniks e. infoks võiks kokkuleppeliselt pidada sellist andmestikku, mis võimaldab
http://www.fnclcc.fr/-dic/dico/larynx.gif HINGETORU trachea Hingetoru on täiskasvanul 9-15 cm pikkune, 1,5 - 2,7 cm läbimõõduga torujas elund. Algab kõrist 6.-7. kaelalüli kõrgusel ja haruneb rinnaõõnes 4.-5. rinnalüli tasemel kaheks peabronhiks- paremaks ja vasakuks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Vastavalt asukohale eristatakse hingetorul kaela- ja rinnaosa. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide jt. moodustised, taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on kileline (koosneb side- ja silelihaskoest) ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on vooderdatud limaskestaga, mis sisaldab hulgaliselt limanäärmeid ja lümfoidkoe elemente. TartuTervishoiu Kõrgikool 4
mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad väikesteks ja suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. keel on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest.
ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Keel - on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks toimib veel maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust, keelekehast ja keelejuurest. Keele seljal ja külgedel on palju mitmesuguse kujuga näsasi, mis jagunevad mehhaanilisteks ja maitsmisnäsadeks. 8. Magu (ühe ja mitmeline)
näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad väikesteks ja suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. keel – on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest.
Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3
a)Alt tugevdab kakskõhtlihase eesmine kõht b)Tähtsaim: alalõualuu-keeleluu lihas (m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdab lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt, vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursed! Pinnal on näha: keskel – keelekida (frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed (caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis). Kurgukitsus (isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgukitsust piiravad: ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge (sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel (ka kurgumandel) (tonsilla palatina).
Põsed koosnevad nahast, lihastest ja näärmeid sisaldavast limaskestast. Süljenäärmeteks nim. suhu avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad suurteks ja väikesteks süljenäärmeteks. Suuri süljenäärmeid on kolm paari – kõrvasüljenäärmed (parootised), alalõuasüljenäärmed (mandibulaarnäärmed) ja keelealused (sublingvaalnäärmed) süljenäärmed. Veisel produtseerivad suured süljenäärmed ööpäevas u. 100-190 liitrit sülge. Keel on limaskestaga kaetud suuõõne llihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidu lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade abil maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust, keelekehast ja keelejuurest. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule
edasine lagundamine peensooles Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles Seedimine suus: Toidu sissevõtt. Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine. Sülg sisaldab tärklist ja triglütseriide lagundavaid esüüme(amülaas, ligvaallipaas) Sülgeprodutseerivad 3paari suuri süljenäärmeid(kõrvalsüljenäärmed,keelealused ja lõuaalused näärmed)+suuõõne limaskestas asuvad väikeaed süljenäärmed.,leeliseline(7,4-8), Seedimine maos: Toidu ajutine hoidla,jätkub süsivesikute lõhustumine kuni mao pH lubab,pH 5,muutub amülaas inaktiivseks.Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel.algab valkude/lipiideide lõhustamine.Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl(pH0,9- 2,5),sisaldab 0,5 HCl,valkusid lõhustavaid ensüüme pepsiini ja vähe lipiidide lõhustumise lipaasi
edasine lagundamine peensooles Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles Seedimine suus: Toidu sissevõtt. Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine. Sülg sisaldab tärklist ja triglütseriide lagundavaid esüüme(amülaas, ligvaallipaas) Sülgeprodutseerivad 3paari suuri süljenäärmeid(kõrvalsüljenäärmed,keelealused ja lõuaalused näärmed)+suuõõne limaskestas asuvad väikeaed süljenäärmed.,leeliseline(7,4-8), Seedimine maos: Toidu ajutine hoidla,jätkub süsivesikute lõhustumine kuni mao pH lubab,pH 5,muutub amülaas inaktiivseks.Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel.algab valkude/lipiideide lõhustamine.Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl(pH0,9- 2,5),sisaldab 0,5 HCl,valkusid lõhustavaid ensüüme pepsiini ja vähe lipiidide lõhustumise lipaasi
eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel
(peensoole seina venitus ja valkude seedeproduktid kutsuvad esile maos seedenõre tekkimist; pidurdav efekt: peensoole limaskest toodab happega stimuleerimise peale sekretiini, mis hakkab pärssima parietaalrakkude aktiivsust). Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Süljenäärmete sekreeti sülge produtseerivad 3 paari suuri (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused) ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikesi süljenäärmeid. Magu on toidu reservuaariks. Maos jätkub süsivesikute lõhustumine süljeensüümide toimel seni, kuni seda võimaldab maomahla pH (kui pH langeb alla 5, muutub alfa-amülaas inaktiivseks). Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Valke lõhustab pepsiin, lipiide aga lipaas. Soolhape tekib
tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel
eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel
korras. Ma vaatan teie jala üle, jalal on haavandid ja sellepärast peab jalga pesema. Enne seda lõikan varbaküüned ära. Ho: Pesen täna teie jalga veega. Kas te saate natukene jalga tõsta? Nii, väga hea. Ma panen siia kausi jala alla. (Vee solin.) Nüüd tõstke jalga natuke, ma kuivatan jala ära. Jalga tuleb ka salviga määrida. Ho: Kas ma panen teile sokid jalga? Ülo: Jah, parem on olla, kui sokid on jalas. Ho: Arst määras teile keelealused tabletid. Selle peate panema keele alla ja hoidma seal seni, kuni tablett on lahustunud. Ülo: Kas ma peale juua tohin? Ho: Ei, keelealusele tabletile ei tohi peale juua. See peab suus lahustuma. Kui palju te eile jõite? Teil on jalg turses. Ülo: Jõin ikka normaalselt, aga WC-s ei saa käia. Ei jõua üles tõusta. Ho: Ma toon Teile tugiraami ja toetan Teid. Tugiraami abil tunnete ennast kindlamalt. Te peate rohkem liikuma
eksokriinsed: viimajuha epiteeli pinnale (süljenäärmed) 2. Endokriinsed e. Sisesekretsiooni (viimajuha puudub, toimeained verre) nt: kilpnääre, neerupealised Asukoha järgi: 1.Epiteelisisesteks e. endoepiteliaalseteks 2. Eksoepiteliaalsed Rakkude arvu järgi: 1. Ainurakulised 2. Hulkrakulised Sekreedi alusel: 1. Seroossed e. Albuminoossed (kõrvalsüljenääre) 2. Mukoosed e. lima (karikrakud, suulae näärmed) 3. Segatüüpi (huulte ,põskede, keelealused näärmed) Sekretsiooni moodusele: 1. Merokriinsed (sekretsiooniga ei kaasne tsütoplasma kadu (osa higinäärmed, süljenäärmed) 2. Halokriinsed kogu rakk muutub sekreeediks (rasunääre) 3. Apokriinsed kaasneb oluline tsütoplasma kadu (piimanääre) Sidekude · Areneb lootelisest diferentseerumata sidekoest -mesenhüümist · Rakud ja ETM on selgesti eristatavad Jaotus: 1. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga sidekude (veri, lümf, rasvkude) 2
• Virgatsaineteks ACh, NA, ATP, 5-HT, DA, CCK jne Seedimine suus ja maos. 46 Suuõõnes toimub toidu peenestamine mälumise teel ning niisutamine süljega Toit stimuleerib keele puute- ja maitseretseptoreid ning ninaõõne haisteretseptoreid, stimuleerides seedenõre vabanemist seedekulgla alumistes struktuurides Mälumisel rakendatav jõud on max 50-80 kg 2 paari süljenäärmeid (keelealused ja kõrvasüljenäärmed) toodavad päevas 1,5 L sülge Sülg: 3 paari süljenäärmeid: – Glandula parotis (kõrvasn) – Glandula submandibularis (lõuaalune sn) – Glandula sublingualis (keelealune sn) Päevas 1,5 L sülge Koostis: – 99% H2O – Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl- ja HCO3 – Orgaanilised ained: lüsosüüm, laktoferriin,
Kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht 3)Seroosne kest – õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise õõrdumise minimaalseks 73) Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal; juha avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime
Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal 41 ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine.
Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. 71) Kurgu lümfaatiline rõngas?
Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal 41 ÜLESANDED: vaalmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine.
niisutamine, peenestamine) ja keemiline (süljefermentide toime liitsuhkrutele) töötlemine. Suuõõnes toimub ka toidu absorbeerimine, s.t. määratakse ära tema maitseomadus ja söödavus. Algab ka toidu seedimine süljefermentide toimel- amülaas, maltaas. Sülg on esimene seedemahl, millega toit kokku puutub peale organismi sattumist. Sülge nõristavad süljenäärmed. Inimesel on 3 paari suuri süljenäärmeid kõrva-, keelealused ja lõuaalused süljenäärmed. Peale selle on suuõõnes limaskestas laialipillatuna veel hulk väikesi süljenäärmeid. Süljes on fermendid amülaas (polüsahhariidid disahhariidideks) ja maltaas (disahhariidid monosahhariidideks). Süsivesikuid lagundavad fermendid saavad toimuda ainult leeliselises keskkonnas. Makku sattudes kaotavad sülje fermendid oma aktiivsuse. Ainult toidukämbu sees jätkub nende toime süsivesikutele. Inimesel on süljenõristus vahetpidamatu
toiteväärtus ja selle kulinaarsed omadused, tiinusperioodi pikkus, söödaväärindus, energiakategooriad sigade söötmisel (energiakäibe skeem ). 5. Sigade seedesüsteem, seedesüsteemi talitlus. SIGADE SEEDESÜSTEEM SUU JA SÜLJENÄÄRMED Sigadel on pikk suuõõs, ülemine huul on lühike ja tugev, kokkukasvanud kärsaga. Keel on pikk ja kitsas. SÜLG moodustab 3 põhilisest süljenäärmest: Parotiid e kõrvalsüljenäärmed Sublingvaal e keelealused süljenäärmed Submandibulaar e alalõuaalsued süljenäärmed. Lisaks leidub suus mitmeid väiksemaid süljenäärmeid. Seal on 44 hammast, täiskomplekt moodustab umbes 1,5 aasta vanuses. NEEL JA SÖÖGITORU Sigadel on pikk ja kitsas neel, söögitoru lühike ja sirge. MAGU Magu on ühekambriline. 1 Mao limaskesta rakkudes toodetakse lima, proteaase ja lipaase.
tsüklilised lipiidid ja lipiididesarnased rasvlahustuvad vitamiinid. Lipiide lõhustavad ensüümid on lipaasid. Lipiidide lõhustumisele aitab kaasa ensüüme mittesisaldavad sapp ja kolipaas. Lipiidide imendumine toimub lihtsa difusiooni teel läbi enterotsüüdi apikaalse membraani. Seedimine suus: seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Süljenäärmete sekreeti sülge produtseerivad 3 paari suuri (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikesi süljenäärmeid. Sülg on kergelt leeliseline vedelik, sisaldab 98...99% vett ja 1...1,5% soolasid ning orgaanilist ainet. Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat - amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevat, lipiide lõhustavat lingvallipaasi. Süljes lahustunud ained toimivad maitsmissensoreile. Sülg vähendab organismi sattuva nakkuse vüimalust
HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. SEEDIMINE Seedetrakti peamised osad: Suuõõs, söögitoru, magu, kaksteistsõrmik, peensool, jämesool. Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid. Suus-3 paari (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed-sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e. kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed- soolenõre. Jämesooles- Seedimisprotsessid: mehaanilised, sekretoorsed ja imendumisega seonduvad nähtused. Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõrega, mille ensüümid lõhustavad toitaineid nii, et need muutuvad
HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. Anaeroobne töövõime. ??? IX SEEDIMINE · Seedetrakti ja seedimisprotsesside üldine iseloomustus. Seedetrakti peamised osad: Suuõõs, söögitoru, magu, kaksteistsõrmik, peensool, jämesool. Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid. Suus-3 paari (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed- sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e. kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed-soolenõre. Jämesooles- Seedimisprotsessid:mehaanilised, sekretoorsed ja imendumisega seonduvad nähtused.Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõrega, mille ensüümid lõhustavad
annaabi.ee 
