KEELEMUUTUS: KEELE ARENG JA MUUTUMINE Huvi keele päritolu vastu. Legendid (nt Paabeli torn, F. R. Faehlmanni ,,Keelte keetmine" jms). Ebateaduslikud ettekujutused: nt kõik keeled on pärit heebrea keelest, ladina keelest jne. Ettekujutused ei põhine keeleainese süstemaatilisel analüüsil. Monogenees: kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend). Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel. Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed.
Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Funktsioon- see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. Verbaalne- sõnaline suhtlemine. Eufemism ehk peitesõna või -väljend on sõna või väljend, mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel. Hüpotees-on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. 3. Monogenees- kõik keeled põlvnevad ühest allikast LINGUA FRANCA on keel, mida eri keele kõnelejad kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks, kuid mis pole nende kellegi emakeel. Näiteks inglise keel. Lingua-franca on keelt, mis ei ole erinevate rahvuste emakeel, vaid mis aitab neil omavahel suhelda. See tähendab seda, et erinevate riikide inimesed ei pea ära õppima teise rahva emakeelt, vaid nad saavad suhelda ühises keeles, mida oskavad paljud nende piirkonna inimesed. Tavaliselt on selliseks
Keelte teke ja rühmitamine. Eesti keelesugulased. Emakeel gümnaasiumile Nelle Äike Turba Gümnaasium Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased
(e.k) (soome) (ungari) Keele tekkimine · Võrdlev-ajalooline meetod ei võimalda ajas rohkem kui 8000 aastat tagasi vaadata · Arheoloogia ja geneetika avastused võimaldavad uurida seda, millal keel võis tekkida (järeldused leidude vanuse, inimese anatoomilise iseärasuse järgi geenid, mis on seotud keelevõimega) kuni 50 000 a vanad leiud Inimkeele tekkimisest 2 võistlevat hüpoteesi: polügenees monogenees Hüpoteesid · polügeneesi teooria Homo erectuse ja inimese eellased liikusid üle maakera laiali rohkem kui miljoni aasta eest. Keeled tekkisid hiljem eri paigus üksteisest sõltumatult (põhineb arheoloogilistele leidudele, mis näitavad tehnoloogia ja kunsti hüppelist arengut 40 000 - 50000 a tagasi. Arvatakse nii sai toimuda tänu keele tekkimisele. · monogeneesi teooria Inimkeele tekkimine kui ainukordne sündmus toimus ühes tänapäeva
verbaalne sõnaline suhtlemine. eufemism peitesõna või -väljend mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel hüpotees on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada. identiteet on omadused, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega 3. Kirjuta mõistete taha nende sisu. Õpikulaused ei lähe arvesse. (8p) monogenees kõik keeled põlvnevad ühest allikast. lingua franca ühine suhtluskeel kahe erineva emakeelt kõneleva inimese vahel. isolaatkeel keel millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt. tehiskeel mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. kahekordselt sõnum millel on kahekordne kodeerimise aste. kodeeritud sõnum keelepuu mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks
annaabi.ee 
