Värvuseta Vedel (polümeerub kiiresti kummitaoliseks massiks) Looduslik kautsuk on pehme ega pole vastupidav lauhustitele ja temperatuuri muutustele Pärit olu ja maailmas levimine Kautsukipuu mahl polümeerub lausa peopesal Kautsuk on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Kautsuki kasvatamine Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega. See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Leidumine Kagu-Aasias Lõuna-Ameerikas Isopreen on loodusliku kautsuki lahteaine. Saamine Igal hommikul tehakse kautsuki puude tüvedele
lateksist. (Ajaloost: 1600 e.kr maialased keetsid lateksit, et sellest sportimiseks pall teha. Kautsuk on pärit LõunaAmeerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega.) See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Ajalooline areng: * Goodyear Loodusliku kautsuki ristsildamine: 1)plastik (eboniit) 1851 2) kumm 1938 Täissünteetilise kautsuki saadakse metüülisopreeni sünteesimisest.
kaksikside "rändab" keskele. Algul tekib tetraradikaal ja hiljem tekitavad kaks keskmist paardumata elektroni uue kaksiksideme . . . . . . CH2=CH-CH2-CH=CH2 CH2-CH-CH-CH-CH2 CH2-CH=CH-CH2 CH2=CH-CH=CH2 + Br2 CH2Br-CH=CH-CH2Br Teises astmes tekib CH2Br-CHBr-CHBr-CH2Br 4 Alkadieenide saamine Alkadieenid kuuluvad loodusliku kautsuki koostisesse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti neid utte- ja krakkgaasides. Alkaanidest tunduvalt rohkem leidub alkadieene taimedes ja loomades. Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni
Kumm ja vulkaniseerimine Gertu Õunap 11A Kautsuki leiutamisest Esimesed kautsukisarnased ained valmistas 20.sajandi algul Tartu Ülikooli professor I. Kondakov ning esimene tööstuslik sünteetiline kautsuk saadi 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal. Venelased tootsid piiritusest, seega teraviljast ja sakslased lubjakivist ja kivisöest. Leiutajad Jalgrattarehvi leiutas sotlane Dunlop, kes valmistas selle aiakastmisvoolikust. Vihmamantli leiutas samuti sotlane MacIntosh. Kautsuki esimeseks patenteeritud
mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides. Kautsuk - on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Kautsuk tuleneb indiaani keelest ja tähendab pisaraid. Lähteaineks on loodusliku kautsuki saamiseks on kautsukipuu hevea piimjas mahl, nn. Lateks. Asuv hevea koore all kanalikestes, kogumiseks tehakse puukoorde sisselõikeid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Et kautsuki kummiks muuta töödeldakse teda väävliga, seda protsessi nimetatakse vulkaniseerimiseks
moodustumise protsess.monomeer-üks polümeeri lüli molekuli teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede ahelasAlkadieen-küllastumata süsivesinik mille molekulis on kak kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. kaksiksidet.kautsuk-puu pisarad.lateks-looduslik kautsuk Banaanide kiiremaks valmimiseks on neid soovitav hoida koos heveapuu piimmahlast.vulkaniseerimine-kautsuki väävliga apelsinidega, kuna viimastest eralduv eteen kiirendab banaanide kuumutamise protsess.buna-esimene tööstuslikult toodetav küpsemist. 9. Isopropeen on loodusliku kautsuki kautsuk.karotenoid-karoteeni sarnane terpeen lähteaine.Loodusliku kautsuki saadakse troopilise kautsukipuu dehüdrogeenimiseks- orgaanilise aine molekulidest vesiniku heveapuu piimmahlast ja seda nimetatakse lateksiks.Puhas eraldamist2
Nende puuduseks on väike kuumakindlus ja kergesti elektriseeritavus.Nad ei lase läbi õhku ega niiskust. 5.Märgumisnähtus kui vesi märgab materjali valgub ta selle pinnal laiali, mittemärgumise puhul jääb vesi pinnale tilkadena. 6.Looduslik kautsuk saadakse hevea piimamahlast, lateksist.Elastne, kleepuv materjal.Kuumas muutub pehkeks, külmas hapraks. 7.Kummi venitamisel pikenevad selles olevad keerdunud molekuli ahelad.Jõu lakkamisel omandavad nad endise kuju. 8.Kautsuki vulkaniseerimine kautsuki kuumutamine väävliga. 9.Sünteeskautsukit toodetakse nafta töötlemissaadustest.
iseloomuliku lõhna ja narkootilise toimega gaas, mis vees ei lahustu ja on plahvatusohtlik. · Keemilised omadused: 1) halogeenide, vesinikhalogeniidide ja veega moodustab liitumisreaktsioone C2H4 + H2O = C2H5OH 2) põleb C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O 3) redutseerub s.t. reageerib vesinikuga C2H4 + H2 = C2H6 4) oksüdeerub 5) polümeerub · Saamine 1) nafta krakkimisel 2) kivisöe gaasistamisel 3) põlevkivi kuumutamisel · Kasutamine: eteeni kasutatakse piirituse sünteetilise kautsuki, mootorikütuse, plastmasside, lahustite, mürkkemikaalide ja külmakindlate vedelike tootmisel. Alküünid · Alküünid on küllastumata · Homoloogiline rida süsivesinikud, mille 1) - molekulis esineb süsiniku 2) C2H2 - etüün aatomite vahel lisaks 3) C3H4 - propüün üksiksidemetele ka üks kovalentne kolmikside. 4) C4H6 - butüün · Üldvalem CnH2n-2 5) C5H8 - pentüün
Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
struktuuriüksustest(elementaarlülidest) 4. ETEEN... ...on enimtoodetud orgaaniline aine. Meeldiva lõhnaga ja narkootilise toimega värvitu gaas.Kasutusalad:polüetüleen(kile,kilekotid),etanool(tehniline piiritus),äädikhape. Toodetakse naftast ning metaani dehüdrogeenimisel. PROPEEN... ..on värvusetu gaas. Peamine kasutusala polümeeride valmistamine. BUTA 1,3-DIEEN Värvusetu,halva lõhnaga gaas. Polümeerub kergesti. Sünteetilise kautsuki peamine lähteaine. Loodusliku kautsukipuu mahlas on 35% alkeene. ETÜÜN... ..on plahvatusohtlik, värvusetu, lõhnata gaas.Kuna hapnikus põledes tekitab väga kõrge temperatuuri, siis kasutatakse metallide keevitamisel ja lõikamisel. Peale selle kasutatakse ka äädikhappe ja polümeeride valmistamisel. Saadakse kaltsiumkarbiidist: Mitmed taimed sünteesivad mürgiseid alküüne seenhaiguste tõrjeks. Kasutatakse valuvaigistites.
Kautsuk ja kummi Kautsukid saadakse dieenide polümerisatsioonil ja neil on põhiahelas kaksikside. Kautsukid on pehmed, elastsed ja plastilinised ained, mis lahustuvad hästi orgaanilisetes lahustites ja reageerivad põhiahelas olevate kaksiksidemete arvel mitmesuguste reagentidega. Kautsukeid, nii nagu polüetüleenigi võib käsitleda kui kõrgmolekulaarseid süsivesinikke. Erinevus on selles, et kautsukites esinevad kordsed sidemed. (-CH2-CH=CH-CH2-)n Kummi on kautsuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal. Algselt toodeti seda mõne taime, nt kummipuu piimmahlast. Vähese väävli toimel, kui tekib vähe põiksidemeid, saadakse elastne kummi.
Mittemetall Tavatingimustes rabe kollane, rohekas, punakas kristalne aine. Elektrit mittejuhtiv , halb soojusjuht. Kristalne väävel vees ei lahustu. Keemiliselt aktiivne tavatemperatuuridel reageerib leelis- ja leelismuldmetallide, vase, hõbeda ja elavhõbedaga moodustades sulfiide. Kasutusalad Üle50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Mineraalväetiste tootmine. Kemikaalide tootmiseks. Kautsuki vulkaniseerimisel kummiks. Tuletikkude, lõhkeainete,mürkkemikaalide, värvide, ravimite ipt ainete saamiseks. Biotoime S ühendeid kasutatakse ka ravimitena. Lihtainena pole mürgine. Sissevõtmisel on lahtisti, salvides ja pulbrite koostises kasutatakse nahahaiguste ravil. BaSO4 on kontrastaine mao- ja soolestiku röntgenuuringus. Na- sulfaat e glaubrisool on lahtisti. AIK sulfaat e maarjajää on vesilahusena kompressivedelik.
Näiteks: CaSO . 2H O kips. 4 2 Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse . Väävli ühendeid SO2 H2S H2SO4 H2SO3 Kasutusalad Väävelhappe, kemikaalide, lõhkeainete, värvide tootmiseks. Mineraalväetiste tooraineks. Kautsuki vulkaniseerimisel. Paljude ainete kuivatamisel. Eksikaator Põlemine Väävel looduses Elusorganismide elutegevuses vajalik element. Looduses esineb protsesside vahel tasakaal Toimub väävli ringkäik looduses: Happevihmad Kütuste Põlemisel paiskub õhku SO2 , SO3, ja NOx. Oksüdeerudes põhjustab happe- vihmade teket. pH vihmaveel 6-5,5. pH happevihmal võib olla alla ka 4. Happevihmad põhjustavad taimede hävimist,
isoleermaterjale jms. Algselt tuli polüetüleeni saamiseks rakendada hiigelrõhku (2000 at). 1955. aastal avastas Saksa teadlane Karl Ziegler eteeni polümeriseerumisvõime katalüsaatori mõjul ka normaalrõhul. Polüetüleeni madalrõhumeetodi väljatöötamise eest anti Zieglerile koos Itaalia keemiku Giulio Nattaga 1963. aastal Nobeli preemia. Lisaks kasutatakse eteeni veel etanooli, etanaali, äädikhappe, lahustite, mürkkemikaalide, lõhkeainete, külmakindlate vedelike, sünteetilise kautsuki valmistamisel. C2H4 + 0,5 O2 CH3CHO (etanaal) C2H4 + O2 CH3COOH (etaanhape ehk äädikhape) Eteeni on lähteaineks halogeenühendite (vinüülkloriidi ja tetrafluoroeteeni) valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. Tavaliselt imporditakse meile viimaseid tooretena, kuid just eteeni ja lämmastiku segus valmivad imporditud aiasaadused müügikõlblikuks.
Omadused: 1) aluseline oksiid 2) valge, kristalne aine 3) lahustub hästi vees 4) ei lendu ning on lõhnatu Kasutamine: 1) segades veega tekib kustutatud lubi, mida kasutatakse lubimördi tootmisel 2) kasutatakse klaasitootmise koostisosana 3) kaustatakse neutraliseerijana keemiatööstuses 4) kasutatakse stabilisaatorina ja happesuse regulaatorina toiduainetööstuses 5) kasutatakse sünteetilise kautsuki valmistamisel Tsinkoksiid (ZnO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) lõhnatu, kristalne aine 3) reageerib ägedalt alumiiniumi ja magneesiumiga 4) sulamis temperatuur 1975°C 5) vees mittelahustuv Kasutamine: 1) kasutatakse päikesekreemide ja kosmeetika koostisosana 2) kasutatakse antibakteriaalseste materjalide koostisosana 3) kasutatakse kummitoodete tugevdajana Alumiiniumoksiid (Al2O3)
Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaaniline aine (üle 100 miljoni tonni aastas). Suurem osa eteenist läheb polümeeride (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms. Lisaks kasutatakse eteeni veel etanooli, etanaali, äädikhappe, lahustite, mürkkemikaalide, lõhkeainete, külmakindlate vedelike, sünteetilise kautsuki valmistamisel. C2H4 + 0,5 O2 _ CH3CHO (etanaal) C2H4 + O2 _ CH3COOH (etaanhape ehk äädikhape) Eteeni on lähteaineks halogeenühendite (vinüülkloriidi ja tetrafluoroeteeni) valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. Tavaliselt imporditakse meile viimaseid tooretena, kuid just eteeni ja lämmastiku segus valmivad imporditud aiasaadused müügikõlblikuks
aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel Kloori tabletid Cl2 saamine Naatriumkloriidi lahuse elektrolüüsil Vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel Kõrvalsaadusena mõningate metallide sulatatud kloriidide elektrolüüsimisel Kasutatakse ka Hookeri rakku Cl2 füüsikalised omadused
sulfaatideni (SO42-). Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Inimtegevuse tulemusel suureneb SO2 sisaldus õhu peamiselt vabrikute ja sisepõlemismootorite kasutamise tõttu. Kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävlit saab kasutada ka värvainete, ravimite, tuletikkude, taimekaitsevahendite, kummi, püssirohu, lõhkeainete ja paberi valmistamisel. Väevlist saab ka erinevaid väetisi, happeid jt. ühendeid, kunstkiude, värve, lakke, mürkkemikaale, lõhkeaineid. nafta ja kütusetööstuses. Seda kasutatakse ka metallurgias, suhkru ja siirupi tootmisel, naha parkimisel jne.
see ei võimalda enam niisuguse tempoga areneda. Kõige enam nihutab toomisvõimaluste piiri teaduse areng. Maailma esimene suurim leiutis oli ratas (loodus ei tunne sellist vormi), millega pandi kõik vajalik veereme ühest kohast teise. Siis näiteks aurumasin, Otto karburaator, Dieseli mootor jne. Millised olid 20. sajandi suuremad avastused, mis viisid edasi maailma tootmistaset? Vastus: Selleks oli pooljuhtide ja sünteetilise kautsuki avastamine, mis pani aluse vastavalt elektroonika arengule ja plastmasside tootmisele Kas Eesti kulutab oma ressursse mõistlikult? Vastus: Eestis on piisavalt kasutamata tööjõudu ja samal ajal valitseb tööjõu puudus.
kuivavad ruttu. Nigeeria põhjaosas tegeletakse peamiselt niisutamisega ja Guinea lahe rannikul kuivendamisega. Põllumajandusega pole võimalik tegeleda Nigeri delta märgalal ja seda ümbritsevas metsas. Kapitali on vaid väikemajandite jaoks, mis annavad ka põhiosa kaubatoodangust. Rahvastikust on põllumajanduses hõivatud 70%. Nigeerias on levinud segatalud ja istandused, vähemal määral ka rantsod, kus kasvatatakse kitsi ja veiseid. Õlipalmi ja kautsuki kasvatatakse Nigeri deltas ja Crossi jõe orus, kakaopuud maa edelaosas, maapähklit põhjas ning puuvilla maa põhja- ja kirdeosas. Loomakasvatus on levinud peamiselt põhjaosa kuivade savannide alal. Kasvatatakse seebusid, lambaid ja kitsi. Vähem tegeletakse hobuste, sigade ja kodulindude pidamisega. Kalapüügi kõiki võimalusi ära ei kasutata. Nigeeria varustab end ise peaaegu kõigega, ostab sisse delikatesse ja vähesel määral ka põhjamaiseid vilju ja kala
· linnud kärarikkad · paljud liigid värvikirevad · mardikad helendavad öösel Inimene vihmametsas · kliima pole eriti tervislik · põliselanikud kääbusrassidest · hõredalt asustatud · külad jõgede ääres või rannikul · peamiselt arengumaad · algeline alepõllundus, kasvatatakse bataati ja maniokki targot suhkruroogu saagot kohvi, kakaod, vürtse · eksporditakse väärispuitu, kautsuki · arendatakse maavarade kaevandamist Keskkonna probleemid · Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! · Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises hapniku tootmises suures veeringes · Metsade põletamisel suureneb CO2 sisaldus õhus hoogustub kasvuhooneefekt puidu kui olulise loodusvara raiskamine hävivad taime- ja loomaliigid
Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni (hüdrooniumiooni H30) Vesiniku üldiseloomustus Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Vesinik on hea soojusjuht, difundeerub kergesti pisemateski avades (läbi plastmassi,kautsuki, portselani; kõrgemal t°-l ka läbi klaasi ja terase muutes viimase hapraks -vesinikkorrosioon). Lahustub halvasti vees, kuid hästi mõnedes metallides näit.pallaadiumis. Vesiniku leidumine looduses Seotud olekus on vesinik Maa peal väga levinud. Maa massist moodustab vesinik umbes 0,12%. Maakoores ning hüdrosfääris ja atmosfääris kokku on umbes 1/6 aatomitest vesinikuaatomid. Nad moodustavad 0,74% nende kogumassist. Levinuima vesinikuühendi
Väävli kõvadus jääb vahemikku 1,5...2,5, mis vastab umbes kipsi kõvadusele. Väävli erikaal on 2,05...2,09 g, keskmiselt 2,06 g. Väävli kriipsu värvus on valge . Väävli Kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/Tonn Väävlist Rohkem Keemilised omadused Füüsikalised omadused Reageerib : Õlitaoline Metallidega Värvuseta védelik Aluseliste oksiididega tihedus 1840 kg/m 3 Alustega keemistemperatuur +33 kraadi Sooladega
2.12. Soola vedu Sool jaotatakse sõltuvalt kasutamise eesmärgist söögi- ja tehniliseks soolaks. Soola kasutatakse paljude keemiliste ainete tootmisel. Soolade meritsi veol tuleb arvestada nende alljärgnevaid omadusi: hügroskoopsus keemiline aktiivsus sulamine niiskuse toimel ühtlaseks kõvaks massiks. Soola veoks kasutatavad lastiruumid peavad olema kuivad ja lõhnavabad. Söögisoola veetakse riidest kottides massiga 50...100 kg. Stoovimistegur on 1,4...1,6 m3/t. 2.13. Kautsuki ja kummitoodete vedu Kautsuk jaguneb looduslikuks ja tehiskautsukiks. Looduslik kautsuk on brasiilia hevea mahl, mida kogutakse sama tehnoloogiaga nagu Eestis kogutakse vaiku. Puu koorde tehakse rida V-kujulisi lõikeid, mille alla seatakse kausike mahla kogumiseks. Loodusliku kautsuki põhilised tootjad on Brasiilia, Malaisia, Tai, Sri Lanka. Pärast töötlemist valtsitakse kautsuk lehtedeks. Lehtede kuivatamiseks neid suitsutatakse ja saadakse
· Kreemide koostisesse kuuluvad alkoholid, rasvhapped, mandliõli, lanoliin, mesilasvaha.Lanoliin on villa pesemisel saadav villavaha, mis hoiab naha pehme. · Liimid on vedelad materjalid, millel on hea nakkumisvõime.Liimi kuivamisel toimuvad keemilised reaktsioonid ja lahusti aurustumine, mille tulemusena jäänad liimitavad pinnad tugevasti kokku.Liimide põhiaineks on kõrgmolekulaarne ühend. · Tärklis on tselluloosi töötlemissaadus, kummiliimi saadakse kautsuki lahustamisel bensiinis. · Lahusti aurumisel jääb alles õhuke polümeerkile, mis liidab liimitavad osad kokku.Samal põhimõttel toimib ka lakkimine. · Liimina kasutatakse ka naatriumsilikaadi lahust ehk vesiklaasi.Seda saadakse puhta liiva sulatamisel leelistega: 4NaOH + SiO2=Na4SiO4 + 2H2O · Et hape ei söövitaks metalli, siis lisatakse happele inhibiitorit või kasutatakse rooste eemaldamiseks orgaanilisi happeid.
Suuremad linnad on pealinn Accra (2,37 miljonit elanikku), Kumasi (1,85 miljonit) ja Tamale (0.45 miljonit). Majandus. Ghana on Aafrika Liidu ja Lääne-Aafrika riikide Majandndusühenduse liige. Majanduse põhiarud on põllumajandus ja mäe tööstus. Haritavad maad on 3,4 miljonit hektarit, millest umbes 1,8 miljonit hektarit hõlmavad kakao istandikud. Ghana on maailmas esikohal kakao toodangult kui ka ekspordilt. Eksport kultuurideks on veel kohvipuu, õli- ja kookospalm, kautsuki puu, banaan ja tubakas. Kohalikeks vajadusteks kasvatatakse maisi, riisi, suhkruroogu ja puuvilla. Loomakasvatus on vähemtähtis ,arenenud rohkem maa põhjaosas. Rannikul püütakse kala. Metsades varutakse ekspordiks väärispuitu. Ka mäetööstus toodab peamiselt väljaveoks. Kõik raudteed ja enamik tehiskattega maanteed on maa Lõuna osas. Tähtsam kaubandus partner on Suurbritannia. Ghana ajalugu. Ghana on pärimuste kohaselt rajatud 4.sajandil. Kirjalikkes allikates mainitakse alates 8
maha. Võilillekorjajatele olgu aga teadmiseks, et kui palju võilille piimmahla suhu satub, siis võivad tekkida iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja isegi südame rütmihäired. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki. Ehkki võilill sisaldab mitmeid mõrusid aineid, söövad enamik kodu- ja ka metsloomi võililli meelsasti. Võilillelehed võivad olla isegi meelistoiduks, näiteks küülikutele. Siiski on võib-olla hea teada, et mõnel loomal võib väga rohke võilillede söömine isegi mürgistuse esile kutsuda. Ei üle ega ümber ei saa aga tõsiasjast, et võilill on umbrohi. Ta võib paljuneda nii seemnetega kui ka juuretükikeste abil
hävivad taime- ja loomaliigid kaovad kohalike hõimude elupaigad suureneb maalihete ja erisioonioht Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad. Inimtegevus kliima pole eriti tervislik põliselanikud kääbusrassidest hõredalt asustatud külad jõgede ääres või rannikul peamiselt arengumaad algeline alepõllundus, kasvatatakse bataati ja maniokki targot suhkruroogu saagot kohvi, kakaod, vürtse eksporditakse väärispuitu, kautsuki arendatakse maavarade kaevandamist Huvitavaid fakte Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Pilte vihmametsast
Polümeeride molekulid moodustavad ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi liitmisel, mis võib toimuda kas polümerisatsiooni teel. Vananemise aeglustamiseks võidakse polümeeridele lisada stabilisaatoreid. Looduslike polümeeride hulka kuuluvad kumm,paber,looduslikud vaigud. Kummi valmistamise lähteaineks on kautsuk.Kummi valmistamiseks ja omaduste parandamiseks kautsuk vulkaniseeritakse ehk lisatakse kautsukile väävlit ja kuumutatakse. Tänapäeval kasutatakse loodusliku kautsuki asemel üha rohkem sünteetilisi kautsukeid.Sõltuvalt koostisest on võimalik saada eriomadustega kumme: õlikindlaid,kuumusekindlaid jne. Kummitooteid kasutatakse elektrotehnikas juhtmete isoleerimiseks , kaitsekestadeks, isoleerkaitsevahenditeks (kindad,kalossid jn e) valmistamiseks. Paber ja papp on tselluloosi baasil valmistatud materjalid. Elektrotehnikas kasutatakse peamiselt kondensaatori- ja kaablipaberit. Kuiv paber on polaarne ja kergesti niiskuv, mis
eemaldamiseks, kuivatusainena, ammoniaagi labotatoorsel valmistamisel, flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel, heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse heitveest ka fosfaate ja muid lisandeid. Ta on ka neutraliseerijana, mida kasutatakse vee ja reovee happelisuse vähendamiseks, sidrunhappe, glükoos ja värvide puhastamiseks ning süsinikdioksiidi absorbeerimiseks, sünteetilise kautsuki valmistamisel, keraamikas, tsemendi ja värvide tootmisel ning toiduainetetööstuses, kus ta koos veega on kasutusel toitude ja kohvi soojendamiseks, toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina, suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit, sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana, insektitsiidina (putukamürk), koduloomade seedimise kiirendamiseks
aktiivne täiteaine) + lisandid Kummisegu segatakse valmis, vormitakse ese ja kuumutatakse seda. (Vulkaniseerimine, leiutas Goodyear). Väävli aatomid liituvad kaksiksidemetele ja seovad kautsuki molekulid omavahel võrguks. Kummitooteid ümber vormida ei saa, ka ei tohi kummijäätmeid põletada (S !) Sünteetilised kautsukid (SK) · Esimene tööstuslik SK saadi 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal Butadieeni polümeeriti naatriumi juuresolekul (siit kaubamärk buna) . Tegemist seega radikaalpolümerisatsiooniga. Venelased tootsid piiritusest (seega teraviljast) ja sakslased
jõab ka maapinnale, nt Tenerifel, Islandil. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse. Väävli ühendeid: SO2, H2SO3, H2SO4, H2S Väävli kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Kasutatakse ka paljude ainete kuivatamisel. Väävel põleb sinise leegiga. Väävel looduses Väävel on organismide elutegevuseks vajalik element. Taimed omastavad vees lahustunud väävliühendeid, peamiselt sulfaate juurtega mullast. Organismides toimuva valgusünteeso käigus sulfaadid redutseeruvad. Valkude lagunemisel soolebakterite tegevuse tulemusena tekivad uuesti sulfaadid. Elusorganismide
Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuuritaimede mitmeksesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. 10. Ekvatoriaalne vööde On väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki, kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb kasvatavate kultuuride ja loomatõugude valik õhutemperatuurist ning sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest.
Niisutavadel põldusel on võimalik kasvatada suhkruroogu,puuvilla,datlipalmi,kohvipuud jms. Mõõdukas parasvöötmes on vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või rohkem.Mullad on kesmise viljakusega,üsna hästi haritavad,kuid kohati vajavad kuivendamist.Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele.Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobilikud.Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm,kautsuki,kohvi ja kakaopuu.Karjapidmist ohustab tsetsekärbes.Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe,kuid sademed langevad ebaühtlaselt.Kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss,maapähkel jm.Väheviljakad mullad alluvad kergesti veeja tuuleerosioonidele või kivistuvad hõlpsasti.Maailma territooriumist on kaetud metsaga 29,6% e. 1/3. Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas
salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad. Lisaks väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/tonn. Seleen on mineraalaine , seda vajab ka inimorganism ,sest ainult vitamiinidest inimorganismile ei piisa, on ka vaja mineraalaineid , seega leidub teda ka minus . Ta on osana paljudes organismi jaoks olulistes ensüümides, mis reguleerivad rakkude tegevust ning kaitsevad neid. Pikaaegsel seleeni puudusel võib tekkida erinevate organite rakkude kahjustus, mis viib haiguse
Põllumajandus ongi peamiseks majandusharuks.Amazonase jõgikond oli pikka aega inimtühi. Põliselanikke siin ei olnud, vanimad asukad jõudsid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased 1 elatuvad siiani jahist ja söödavate viljade korjamisest. Valged inimesed vältisid kaua seda piirkonda, üksikud asulad tekkisid vaid jõgede äärde. Aegajalt andis suuri tulusid kautsuki kogumine metsast, kuid selline "palavik" vaibus kiiresti. Püsivamaks kujunes asustus Amazonase jõe ääres. Amazonas on nii lai ja sügav, et temal saavad sõita ka merelaevad. Iquitose linn Peruus Andide jalamil on Atlandi ookeani sadam. Lisajõgedel takistavad laevasõitu tihti kärestikud. Viimase kolmekümne aasta jooksul on Brasiilia valitsus püüdnud Amazonase jõgikonda sihikindlalt kasutusele võtta. On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on
*1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli *1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole *esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. *Kõrgharidus: *eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes Teadus *sakslased: Carl Schmidt- füüsikalise keemia üks rajajaid Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija Constantin Grewingh- Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja *venelased: Ivan Kondakov- sünteetilise kautsuki valmistaja Vladimir Grabar- rahvusvahelise õiguse spetsialist jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija *baltisakslased: Werner Zoege von Manteuffel- esimesed edukad südameoperatsioonid *eestlased: Mihkel Veske- eesti keel Karl Robert Hermann- eesti keel Johan Kõpp- usuteadlane Aleksander Paldrok- meedik Heunrich Koppel- meedik Kirjandus *rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald
1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli 1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. Kõrgharidus: eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes Teadus sakslased: Carl Schmidt- füüsikalise keemia üks rajajaid Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija Constantin Grewingh- Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja venelased: Ivan Kondakov- sünteetilise kautsuki valmistaja Vladimir Grabar- rahvusvahelise õiguse spetsialist Jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija baltisakslased: Werner Zoege von Manteuffel- esimesed edukad südameoperatsioonid eestlased: Mihkel Veske- eesti keel Karl Robert Hermann- eesti keel Johan Kõpp- usuteadlane Aleksander Paldrok- meedik Heinrich Koppel- meedik Kirjandus rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald
vitamiinid meie immuunsüsteemi tugevdamisel, toimides ühtse ja vastastikku teineteist toetava süsteemina. Kasutatakse väetiste ja söödasegude koosseisus · Väävel Väävlit kasutatakse põhiliselt väävlihappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka Kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. · Jood Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima. Joodi kasutatakse ravimites ja kodeeritud soolades. · Fosfor Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad.
oksüdeerijate (näiteks kuum kontsentreeritud lämmastikhape) suhtes, moodustades positiivsete oksüdatsiooniastmetega (IV ja VI) ühendeid. S + 2HNO3 _ H2SO4 + 2NO 3.Väävli kasutusalad Üle 50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse väävlit veel mineraalväetiste tootmiseks, kaltsiumvesiniksulfiti valmistamiseks (seda rakendatakse puidust tselluloosi eraldamiseks), kemikaalide tootmiseks, kautsuki vulkaniseerimisel kummiks, tuletikkude, lõhkeainete, mürkkemikaalide, värvide, ravimite jpt ainete saamiseks. 4.Väävli biotoime (ülesanded organismis, vaegusest tingitud probleemid, tuntumad toiduallikad Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Väävlist oleneb naha siledus ja kui terved on juuksed ja küüned. Lisaks ta reguleerib organismis hapete ja aluste tasakaalu. Väävlit sisaldavad aminohapped osalevad valgu sünteesis, rakkude kaitsmisel
koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse heitveest ka fosfaate ja muid lisandeid. Ta on ka neutraliseerijana, mida kasutatakse vee ja reovee happelisuse vähendamiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse sidrunhappe, glükoos ja värvide puhastamiseks ning süsinikdioksiidi absorbeerimiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse sünteetilise kautsuki valmistamisel. Teda kasutatakse keraamikas, tsemendi ja värvide tootmisel ning toiduainetetööstuses, kus ta koos veega on kasutusel toitude ja kohvi soojendamiseks. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Keemia Kaltsiumoksiidi kasutatakse putukamürgina (ehk insektitsiidina).
Benseen lahustub vees halvasti, kuid seguneb igas vahekorras alkoholide, eetrite, ketoonide ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseeni toodetakse kivisöetõrvast või nafta termilise töötlemise produktidest. Benseeni kasutatakse tohututes hulkades lähteainena nitrobenseeni, fenüülamiini (aniliini), fenooli, etüülbenseeni, klorobenseeni, stüreeni ja paljude teiste aromaatsete ühendite sünteesimiseks. Benseen leiab rakendust ka toorainena sünteetilise kautsuki, plastmasside, aniliinvärvide, meditsiiniliste preparaatide tootmisel ja teda kasutatakse ohtralt ka lahustina. Benseen süttib kergelt ja suure süsiniku sisalduse tõttu ta põleb suitseva ning väga tahmava leegiga. 4. Sisaldab kaksiksidemega süsivesinikrühma (-CH=CH2), mida nimetatakse vinüülrühmaks. Stüreen on meeldiva lõhnaga veest kergem vedelik, mis keeb 145 ºC juures. Ta sobib suurepäraselt polümeeride
flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse heitveest ka fosfaate ja muid lisandeid. Ta on ka neutraliseerijana, mida kasutatakse vee ja reovee happelisuse vähendamiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse sidrunhappe, glükoos ja värvide puhastamiseks ning süsinikdioksiidi absorbeerimiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse sünteetilise kautsuki valmistamisel. Teda kasutatakse keraamikas, tsemendi ja värvide tootmisel ning toiduainetetööstuses, kus ta koos veega on kasutusel toitude ja kohvi soojendamiseks. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka insektitsiidina
4. Uue viili tööea pikendamiseks tuleb temaga enne malmi ja terase viilimist viilida pehmeid materjale. 5. Aeg-ajalt tuleb viili puhastada laastudest kas terasharjaga või messingust, alumiiniumist, kõvast puidust terava puhastuslabidaga. Kui hari ei võta laaste hammaste vahelt välja, tuleb viil asetada 8...10 minutiks 10% väävelhappelahusesse ning pärast loputamist veega korrata harjamist. Pärast seda pesta viil korralikult seebikivilahusega, misjärel kuuma veega ja kuivatada. Kautsuki-, fiibri- ja puiduviilmetest puhastatakse viili samuti terasharjaga, eelnevalt aga hoitakse viili 15...20 min tulises vees. Viili ummistumist aitab vältida viili kriiditamine enne töö algust, alumiiniumi viilimisel hõõrutakse viili steariiniga. Õlist viili pestakse kuuma seebikivilahusega, puhastatakse terasharjaga, loputatakse veega ja kuivatatakse. Et viiliga oleks mugavam töötada, kinnitatakse ta sabale puidust või plastist käepide.
Elektrotehnikas kasutatakse peamiselt kondensaatori- ja kaablipaberit. Kaablipaber on paksem. Kuna kuiv paber on poorsuse tõttu halbade omadustega, immutatakse paberit vaakumis vedeldielektrikuga. Immutatuna kasutatakse kondensaatoripaberit paberõliisolatsiooniga kõrgepinge kondensaatorite valmistamiseks. Viimasel ajal asendab paberit sünteetiline kile ja kaablipaberit asendab polüeteen. Kummi lähteaineks on kautsuk. Vulkaniseerimise tagajärjel muutub kautsuki struktuur ja omadused paranevad. Vulkaniseerimisel lisatud vähese (1 ... 3%) väävli puhul saadakse elastne kumm, ent rohke (30 ... 35%) väävli lisamisel saadakse eboniit ehk kõvakumm. Tänapäeval kasutatakse üha rohkem eri koostisega sünteetilisi kautsukke. Koostisest sõltuvalt saadakse erinevate omadustega kumme: õlikindlad, ilmastikukindlad, kuumakindlad jne. Elektrotehnikas kasutatakse kummi juhtmete isoleerimiseks, kaitsekestadeks,
jäänud stüreen ja butadieen. Laateks filtritakse ning suunatakse töötlemisele . Saadakse geel, mida pestakse veega ning suunatakse lintpressile. Saadud toorkautsuki lint kuivatatakse kuuma õhuga, puuderdatakse talgiga ning rullitakse. 29. Kummitoodete saamine Kumm erineb kautsukist sellepoolest, et ta on võimeline taluma mitmekordseid kõrgelastseid deformatsioone. Kummi valmistamise lähteaine on kautsuk, kuid talle lisatakse terve rida nn ingrediente:vulkanisaatorid ,et viia kautsuki lineaarne struktuur üle ruumiliseks,vulkaniseerimise protsessi kiirendajad ,pehmendid ,täiteained ,värvained,vananemise vastased ained teket. Vulkaniseerimine viiakse läbi autoklaavides, mille tulemusena väävel seob läbi kautsuki lineaarsed molekulide ahelad, moodustades ruumilise struktuuri. 30. Pesemisvahendite (seebi ja detergentide) tootmine . Seebi tootmise summaarne põhireaktsioon on rasva hüdrolüüs : (C17H35COO)3C3H5 + 3NaOH = 3C17H35COONa + C3H5(OH)3
hävituslennukite tarvis. Enamlevinumate termoplastide tootmiseks (PE, PVC, PE jne) meetodi avastasid sakslased. Uuringud näitasid, et polüetüleen sobis väga hästi radarite katmiseks. Plastifitseeritud PVC sobis väga hästi telkide ja muude kattematerjalide valmistamiseks. Stüreen muutus kriitiliseks toormaterjaliks kunstkummide valmistamisel. Jaapanlased vallutasi 1942 malaisia, mis oli tol ajal üks maailma suurimad kautsuki ekportijaid ning USAsse import katkes sellega seoses. Vahemiks 1940 kuni 1945 tehti USAs ja Kandas väga suur areng, et toota "sõjamaterjale" Kõige tähtsamad materjalid naftakeemia (petrolchemistry) toodangu saamiseks olid etüleen, prpüleen, butüleen ja benseen, mida toodeti suuresti rafineerimisjaamades. Samuti ka aurukateldes, mis põhinesid naturaalgaasist ethaani. Plastikud on toodetud õlist või maagaasist, mis sisaldab etaan, propaan, butaan, pentaan
värvuseta kristalle. Benseen lahustub vees halvasti, kuid seguneb igas vahekorras alkoholide, eetrite, ketoonide ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseeni toodetakse kivisöetõrvast või nafta termilise töötlemise produktidest. Benseeni kasutatakse tohututes hulkades lähteainena nitrobenseeni, fenüülamiini (aniliini), fenooli, etüülbenseeni, klorobenseeni, stüreeni ja paljude teiste aromaatsete ühendite sünteesimiseks. Benseen leiab rakendust ka toorainena sünteetilise kautsuki, plastmasside, aniliinvärvide, meditsiiniliste preparaatide tootmisel ja teda kasutatakse ohtralt ka lahustina. 5) Stüreeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad C6H5-CH=CH2, meeldiva lõhnaga veest kergem vedelik, mis keeb 145 ºC juures. Ta sobib suurepäraselt polümeeride tootmiseks, kuna ta polümeriseerub väga kergesti juba toatemperatuuril valguse toimel klaasjaks polümeeriks. Kasutatakse isoleermaterjalina
haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautsuki- või kakaopuu. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. Kasutatud kirjandus: www.geo.ut.ee www.google.ee www.miksike.ee
Võilillekorjajatele olgu aga teadmiseks, et kui palju võilille piimmahla suhu satub, siis võivad tekkida iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja isegi südame rütmihäired. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki. Palderjanijuur • Palderjan (Valeriana officinalis) võitleb edukalt unehäiretega. Apteegis on saadaval mitmed palderjanil põhinevad preparaadid. Võite ka ise palderjani korjata ja sellest teed keeta. Palderjanil on sakilised lehed ja roosad õied, taim õitseb juuli-augusti vahel. Palderjani kõige kasulikum osa on juur, mida korjatakse sügiseti ja tarvitatakse kuivatatult.
annaabi.ee 
