ÕÕNESPANEELI VAHELAGI MONTEERITAVATE RAUDBETOONPLAATIDE ERILIIGID: Koorikplaadid- soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajaduselvähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid- kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks. HTT paneelid- kasutatakse katuslagede ehitamiseks ja on kindlasti seal parim lahendus, kuna paneel oma kahepoolse kaldega organiseerib isevee ärajuhtimise katuselt. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED Monoliitsed vahelaed valatakse kohapeal raudbetoonist. Monoliitraudbetoonist lae eeliseks paneelide ees on, et ruumide kuju ja suurus ei sõltu paneelide nomenklatuurist. Samuti on monoliitne lagi monteeritavast jäigem ja kapitaalsem.
Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused tulevad esile tavaliselt hiljem. Konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse mõju on erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada,kuna seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke.Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahu muutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse,lagedesse,liitekohtadesse. Konstruktsiooni kuivamine toob kaasa puidu mahu kahanemise seintes ja lagedes.
Leca kergkruus 2-4 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina põrandates, vahe- ja katuselagedes, (spordi) platside all Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, põrandates Ventileeriva kihina põrandates, katuselagedes Haljastuses ja reoveepuhastuses Fibo plokkide ja kergbetooni valmistamisel Leca kergkruus 4-10 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina vundamentide, keldriseinte ja torustike ümber, põrandate, teede, (spordi) platside all ning vahe- ja katuslagede ehitusel Drenaazina vundamentide ümber Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, keldriseintele langeva koormuse vähendamiseks, põrandates, teede ehituses Ventileeriva kihina põrandates, katuslagedes Haljastuses ja reoveepuhastuses Fibo plokkide ja kergbetooni valmistamisel Leca kergkruus 10-20 mm Kasutuskohad: Kergkruusa kasutatakse soojustus ja täitematerjalina vundamentide, keldriseinte ja
Monteeritavate raudbetoonplaatide eriliigid: Koorikplaadid - soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajadusel vähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid - kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks. HTT paneelid- kasutatakse katuslagede ehitamiseks ja on kindlasti seal parim lahendus, kuna paneel oma kahepoolse kaldega organiseerib ise vee ärajuhtimise katuselt. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 10 of 19 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed
Tuulutatavad välisseinad rajatakse traditsiooniliselt kergsõrestikele ning sõresti- ku postide vahed täidetakse soojustusega. Soojustatud sõrestiksein kaetakse välispinnalt tuuletõkkeplaatidega, seejärel kinnitatakse tuuletõkkekihile distantsliistud tuulutusvahe tagamiseks. Distantsliistudele kinnitatakse fassaadikattematerjal 6 Katused Katuslagede soojustuseks on varem kasutatud enamasti saepuru või lubja-liiva segu, mis täidab külma pööningu põrandatalade vahed, kogupaksusega 10...15 cm. Enne lisasoojustamist peaks täidis täitma soojustatava pinna vähemalt olemasolevate talade kõrguses nii, et lisasoojustuse paigaldusel ei jääks soojustuse sisse tühimikke. Tasandatud laetäidisele on optimaalne lisada mineraalvillast lisasoojustuse kiht või kihid (nt Rockwool Rock Batts või Thermolan Classic, kogupaksusega 200...300 mm)
Eemaldatud kahjustatud osad tuleb põletada. Kahjustusaltide osade asendamiseks tuleks kasutada süvaimmutatud materjali. Puitkonstruktsioonide (puitelamute, -hoonete, -ehitiste) renoveerimisel peaks sooja- ja tuulepidavuse tõstmiseks panema väljapoole tuulutatava soojustuse, tuulutuspilu soojustuse ja välisvoodri vahele (või hingava krohvi soojustuse peale), ja sissepoole aurutõke. Neidsamu põhimõtted tuleks rakendada ka katuste soojustamisel katuslagede, tuulutatavate pööningute või pööningukorruse väljaehitamise korral. Kahjustatud puitkonstruktsioonide tugevdamisel võib kasutada järgmisi abinõusid: * nõrgenenud kohtade eemaldamine ja kaitsmine puit- või terasprofiilidega; * tugevdamine naelutatud, poltidega või liimiga peale, kõrvale või vahele kinnitatud puit- või terasprofiilide abil; * tugevdamine nii põikjõu kui paindemomendi osas pealeliimitud klaasplastvarrastega (ribadega);
keskkonnasõbralikud; odavad; ülevärvitavad Fibroliit - koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega, saadud segu pressitakse Puudused - mahukahanemine; pikk kuivamisaeg; väheelastsed; plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus; seinte ja enne kuivamist tundlikud külmale; sobivad ainult seintele katuslagede soojustamiseks Silikoonhermeetikud Tselluvill - toormeks makulatuur ja puhas ajalehepaber; ei Eelised - elastsed (ka madalal temp.); vastupidavad loeata mittepõlevaks materjaliks, kuid peab tulelekoormustele kemikaalidele; sobivad seinale ja põrandale; vastupidavad UV- hästi vastu; omadused: loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki
Kui katus on tuulutuseta, kondenseerub hoonest välja tungiv veeaur katusekatte alla, sest katuse rullmaterjalist kate on aurutihe. Selle tulemusena väheneb soojustusmaterjali soojapidavus. Kui niiskust on juba palju, imbub see läbi lae ning rikub maja siseviimistluse. Suvel palavaga aurustub niiskus nii intensiivselt, et surub katusekatte mullidena üles. Aurutihedalt ehitatud rullmaterjalist katus hävib nii paari-kolme aastaga. See on ka enamiku nukogudeaegsete katuslagede kiire lagunemise phjus. Lagunemist saab vältida... Lagunemise vältimiseks peab katusekate olema altpoolt valishuga tuulutatav. Valishk peab vabalt katusekatte alt läbi pääsema. Sel juhul suundub liigne niiskus katusekatte alt välishku ega riku katust. Bituumenpapist katuse tuulutamiseks kasutatakse selle all asuvaid soojustusplaate, millesse on ligatud sooned hu läbipääsuks. Need sooned ühendatakse katuse äärtel tuulutuskanali ja -avadega
Viimase korruse lage nimetatakse pööninguvahelaeks, keldri- ja esimese korruse vahelist vahelage aga keldrivahelaeks. Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks, pealmist pinda aga järgmise korruse põrandaks. Katus kaitseb hoonet sademete eest. Sademete ärajuhtimiseks moodustatakse katused kas ühest, kahest või enamast kaldpinnast. Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel. Katuslagede korral pööning puudub katus on ühendatud soojapidava laega. Välisseintesse ehitatakse akna- ja ukseavad. Need täidetakse akna- ja ukseplokkidega, mis koosnevad piidast koos aknaraamide või uksetiibadega. Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks vaheseintega. Korruselt korrusele liikumiseks ehitatakse hoonetesse trepid ja liftid. Ärkel on hoone väljaulatuv osa seda võib kujutleda kui rõdu, mis on kolmest küljest piiratud akendega seinaga
Kui seintes on piisavalt niiskust, mis kaetud veeauru raskesti läbilaskva kattematerjaliga, siis pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse aururõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Samuti toob konstruktsiooni kuivamine kaasa puidu mahulise kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt nähtavate mõradena lae ja seinte ühenduskohtades ning ehitusplaatide liitekohtades. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada, kuna niisugused seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke ning niiskuse mõju viimistlustöödele ei ole kohe märgatav. Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahumuutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse, lagedesse, liitekohtadesse.
niiskuse (vee) imbumist kuni allolevate ruumideni, eriti, kui katuse kalle on väike (<6°) ja tekivad veeloigud; niiskuvad pritsmete tõttu horisontaalse katusega külgnevad vertikaalseinad, puudulik ülespöörde serva kaitstus või lahtirebenemine, mille tõttu vihmavesi läheb vahele (aluspind peab olema sile, et paremat kontakti saada); .Viilkatuste kasutamisest lamekatuste renoveerimisel: Paneelelamute (sama ka kivihoonete) algsete katuslagede puudusteks on: - madal soojapidavus; - ruberoidkatuste madal kvaliteet, mistõttu läbijooksud parapettide, ventilatsioonikorstnate, püstikute õhutustorude, antennide kinnituskohtade jne juures, samuti korralike kallete puudumine, mistõttu seisavad veeloigud, katte all õhu ja vee mullid jne.; - soojustuse korraliku õhutuse puudumine; - vahel tekitab probleeme aurutõkke puudumine (ventilatsioonipiludega katuslae komplekspaneel kui selle ventilatsioonipilud suletud).
perliit. Vermikuliit sisaldab palju keemiliselt seotud vett. Purustatakse 3...8mm tükkideks ja suunatakse ahju, kus teda kuumutatakse 800-1100C juures 2...5min. Vee aurustumise l vermikuliidi kihid eralduvad üksteisest ja terad paisuvad 15...30 korda. Kasutatakse puistena seinte ja vahelagede täiteks, kuumade pindade isoleerimiseks jne. Periliit on suure räni sisaldusega vulkaaniline kivim, mis kuumutamise 700-1250C mureneb ja paisub 10...15 korda. Kasutatakse katuslagede soojustamiseks. 12. Soojaisolatsioonisegud koosnevad mingist sideainest(lubi, savi jne), poorsest täiteainest (diatomiit, treepel jne) ja veest. Kasutatakse kuumade pindade isoleerimiseks. Segu määritakse isoleeritavale pinnale kiht haaval. Isolatsioonisegude mahumass on 400...800kg/m3, soojaerijuhtivus 0,08...0,20W/m.C. ja ekspluatsiooni temp.kuni 600C. 13. Tardvahu saamine: Tardvahud kujutavad endast sünteetiliste vaikude segusid, mis pihustatakse
tervet elutsükli protssesi. Arvutusprogrammid energiasäästu hindamiseks (nt.BV-2 www.mkm.ee/hoonete-mn), VIP-2, RIUSKA, IDA ICE, Energy+ jt. 39 ... SOOJUSTAMISMEETMETE SÄÄSTUPOTENTSIAALID: korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna m² kohta; välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m² kohta; katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m² kohta; väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine; maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20% NB! Keskmine energiaerikulu Eestis tavapärases (renoveerimata ja soojustamata) hoones on 200...400 kWh/m2 aastas. Kompleksse renoveerimise ja soojustamise tulemusel võib saavutada kokkuhoiu ja energiakulu jääb siis vahemikku 80..
polüetüleenkile foolium vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: puitkiudplaat, puitlaastplaat tuuletõkkeplaat ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda
Suur hulk soojust kulub ja läheb kaotsi ventilatsiooniõhu soojendamisega (majast läheb välja toasoe õhk, majja tuleb sisse jahe välisõhk). Omajagu soojust lahkub majast kanalisatsiooni lastava sooja veega. Soojustamismeetmete säästupotentsiaalid: · korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna m² kohta · välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m² kohta · katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m² kohta · väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine · maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20% 20 Elamu termopilt Korruselamu soojuse kokkuhoiuks peaks kogu majarahvas tegema koostööd, sest kokkuhoid avaldub soojusmõõtja kaudu, mis on reeglina kogu majal ühine.
........................... 94 60. KATUSED FERMIDEL, LIIMITUD TALADEL-RAAMIDEL. ...................................................... 95 61. KATUSE KAVANDAMINE JA EHITAMINE LAINELISTEST TSEMENTKIUDPLAATIDEST........... 95 62. KIVIKATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. .................................................................. 97 63. PLEKK-KATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. ........................................................... 100 64. KATUSLAGEDE LIIGID JA PÕHIELEMENDID ..................................................................... 108 65. RUBEROIDKATUSED - ÜHE- JA KAHEKIHILISED SBS-KATTED......................................... 109 66. KATUSLAE KONSTRUKTIIVSED SÕLMED: RÄÄSTA JA PARAPETI LAHENDUSED. ............... 109 67. LÄBIVIIGUD JA DEFORMATSIOONIVUUGID LAMEKATUSTEL. .......................................... 112 68. RIPPLAGEDE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED .............................................................
Valtsi korgus 3,8cm ja tahvli laius 50cm. Ühendused haakuvad vastavalt koormusdiagrammile(laius 2,4m; kõrgus20-70cm; ribi laius Klaasitud ava(suurem või väiksem kuulub tavaliselt välisukse lukustussüsteemi abil, mida on vajadusel.võimalik uuesti lahti võtta. alapinnas 12, 16,5, 21,5cm) juurde) HTT-paneelid on sobilikud katuslagede ehitamiseks kuna paneelil on Rõduuksed on oma konstruktsioonilt analoogilised aknale. KATEPAL katuseplaadid (Soome firma KATEPAL Oy) Maaletooja OÜ olemas juba kahepoolne kalle vee ärajuhtimiseks(pikkus kuni30m, Ühiskondlike hoonete sise-ja välisuksed projekteeritakse vastavalt KATRENOL
silikaattellisest vaheseinte olemasolu, kuna vahelagedel olulist kandevõime varu ei ole. Soojapidavuse parandamiseks soojustada välisseinu. Külmasillad. Välispaneelidevahelised vuugid tihendada tänapäeva materjalidega. Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude servad ja katta hüdroisolatsiooniga. Vajaduse korral teha muid tugevdustöid (niiskuse- ja korrosioonikahjustused keldri ja katuslagede paneelides). Akende ja uste asendamine. Välispiirete lisasoojustamine koos välisviimistlusega. Kui seda ei ole tehtud, võib vaja minna täielikku välisseinte välisplaatide asendust või ankurdamist. 48. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) Kui ei ole tehtud välispiirete lisasoojustamist koos välisviimistluseta, siis võib betooni ja terase korrusioonikahjustuste tõttu vaja minna täielikku väliseinte välisplaatide asendust, või ankurdamist jne 49
· vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: · puitkiudplaat, puitlaastplaat · tuuletõkkeplaat · ehituspaber-, papp · kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) · hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on "katuse all" · kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda
kiiresti. Kui seintes on piisavalt niiskust, mis kaetud veeauru raskesti läbilaskva kattematerjaliga, siis pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse aururõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Samuti toob konstruktsiooni kuivamine kaasa puidu mahulise kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt nähtavate mõradena lae ja seinte ühenduskohtades ning ehitusplaatide liitekohtades. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada, kuna niisugused seinad kuivavad 5 reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke ning niiskuse mõju viimistlustöödele ei ole kohe märgatav. Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahumuutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse, lagedesse, liitekohtadesse.
raskete silikaattellisest vaheseinte olemasolu, kuna vahelagedel olulist kandevõime varu ei ole. Soojapidavuse parandamiseks soojustada välisseinu. Külmasillad. Välispaneelidevahelised vuugid tihendada tänapäeva materjalidega. Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude servad ja katta hüdroisolatsiooniga. Vajaduse korral teha muid tugevdustöid (niiskuse- ja korrosioonikahjustused keldri ja katuslagede paneelides). Akende ja uste asendamine. Välispiirete lisasoojustamine koos välisviimistlusega. Kui seda ei ole tehtud, võib vaja minna täielikku välisseinte välisplaatide asendust või ankurdamist. 46. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) Kui ei ole tehtud välispiirete lisasoojustamist koos välisviimistluseta, siis võib betooni ja terase korrusioonikahjustuste tõttu vaja minna täielikku väliseinte välisplaatide asendust, või ankurdamist jne 47
Soojustuse sisese konvektsiooni takistamiseks tuleb soojustuse sisemine ja välimine osa eraldada omavahel täiendava õhutõkkega, milleks sobib näiteks ehituspapp (materjal peab veeauru hästi juhtima). · Soojustuse laius valitakse karkassipostide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus korstnaefekti või tuule mõjul hakkab õhk liikuma. · Tarindite liitekohtades seina ja vahe- või katuslagede sõlmedes või välisseina nurkades tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid. · Tuuletõkkeplaadid tuleb jätkata karkassipostide kohal ja põikijätkud tihendada liimi või montaazhivahuga. Põikivuukide töökindlust saab tõsta, kui paigaldada vuukide taha tuuletõkkepaber. · Õhu- ja aurutõkke liitekohad peavad asetsema kahe jäiga materjalikihi vahel, näiteks kinnitatud liistuga karkassipostile
Mullsilikaltsiidist seinaplokkid, Mullsilikaltsiidist vaheseina-plaadid, Sarrustatud silikaltsiitpaneelid. 47. Põlevkivituhk-tooted Põlevkivituhk-gaasbetoonist väikeplokkid on mõeldud 2 korruselise hoonete sise- ja välisseinte ladumiseks. Ei sobi niisketes kohtades (keldrid, soklid, märjad ruumid). Plokkide põhisuurus on 588x288x200mm ja poolplokki suurus 288x288x200m. Soojusisolatsiooniplaadid on mõeldud katuslagede soojustamiseks. Plaatide paksus on 95 ja 190mm. Põlevkivituhk-gaasbetoonist välisseinaplaadid on ühekihilised, varustatud kerge sarrusega. Neid on toodetud eraldi tüüpidena tööstushoonete ja põllumajandushoonetele. Tööstushoonete paneele kasutatakse hoonetes kus õhu niskus ei ületa 75% . Põllumajandushoonete paneele kasutatakse hoonetes kus õhuniiskus on kuni 90%. Põlevkivituhk-gaasbetoonist katuseplaadid on kasutatavad hoonetes,kus õhuniiskus on kuni 90%.
andmed puuduvad, kuid eksperthinnangul võib eeldada, et paljukorruselised elamud on ehitatud suuremas osas Ruberoididega kaetud lamedate katuselagedega on lamekatustega (sh. peaaegu kõik paneelmajad) ja katusekate esinenud palju probleeme. on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade lagede soojustus, mis valdavalt on tehtud saepurust ja liivast,
77 Kivikatus Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4…3:1. Reeglina paigaldatakse roovitise alla aluskate: et vä vältida lä läbituiskamist ja -tilkumist katusekatte ebatiheduse tõttu. aluskate tuleb viia rää räästa sta lõpuni. katuslagede puhul on aluskatte paigaldamine kohustuslik. 78 39 Kivikatus Roovid Sarika samm Roovi mõõt 1.2m 50x75mm 0.9m 50x50… 50x50…60mm 0.6m 100x25mm
sattuda kohakuti – tuleb jälgida, et eri kihtide vahele ei jääks õhuvahesid; 95 Puitkarkasspiirete ehitus Soojustuse laius valitakse karkassipostide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus korstna-efekti või tuule mõjul hakkab õhk liikuma; Tarindite liitekohtades – seina ja vahe- või katuslagede sõlmedes või välisseina nurkades – tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid; Tuuletõkkeplaadid tuleb jätkata karkassipostide kohal ja põikijätkud tihendada liimiga või montaaživahuga. Põikivuukide töökindlust saab tõsta, kui paigaldada vuukide taha tuuletõkkepaber; 96 48
Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. Koostas: Meeli Kams 2 Hoone osad EPMÜ SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................
Enamus Eestis toodetud põlevkivituhktooteid on mullilise struktuuriga. Eestis on valmistatud või valmistatakse järgmisi põlevkivituhktooteid: Põlevkivituhk-gaasbetoonist väikeplokid. Need on mõeldud kuni kahekorruseliste hoonete sise- ja välisseinte ladumiseks. Neid ei või kasutada niisketes kohtades – keldrid, soklid, märjad ruumid. Soojaisolatsiooniplaadid. Need on mõeldud katuslagede soojustamiseks. Põlevkivituhk-gaasbetoonist välisseinapaneelid. Need on ühekihilised ja varustatud kerge sarrusega. Neid on toodetud eraldi tüüpidena tööstushoonetele ja põllumajandushoonetele. Tööstushoonete paneele saab kasutada ka ühiskondlike hoonete ehitamisel. Põllumajandushoonete paneele on kasutataud peamiselt loomapidamishoonete ehitamisel. Õhuniiskus on neis ruumides kõrge. Põlevkivituhk-gaasbetoonist katuselaepaneelid. Need on tugevama
kalle 1:10 kuni 1:3 >100mm kalle >1:3 >50mm Tuulutusavade pind räästas vähemalt 0,2% väljumisavadel 0,25% katuse pindalast. Tuulutuse normaalseks toimimiseks peab sisendi ja väljundi kõrguste vahe olema >1,5m Kivikatus Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1. Kivikatuste alla paigaldatakse aluskate, et vältida läbituiskamist ja tilkumist katusekatte ebatiheduse tõttu. Aluskate tuleb viia räästa lõpuni. Katuslagede puhul on aluskatte paigaldamine kohustuslik. Roovid: Sarika samm Roovi mõõt 1.2m 50x75mm 0.9m 50x50...60mm 0.6m 100x25mm Roovide samm sõltub kivist ja katusekaldest: väiksem kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. 39 Katuse paigaldus
moodustavad ühtse terviku. Ehituskonstruktsioonid Hoone energiatarbe analüüs. Paigaldada soojussõlmed ja soojamõõturid. Energiakulu mõõtühikuks kWh/m2 kohta aastas. Välisseinte üld- ja soojustehniline iseloomustus. Korrusmajad vajavad lisasoojustamist. Sobilikud materjalid – mineraalvillplaadid või mullpolüstüreen-plaadid 70-120 mm paksusega. Korruselamutel on see sobilik akendeta otsaseinte puhul. Fassaadil aga akende renoveerimine. Katuste ja katuslagede soojustehniline hinnang. Meie kliimas on esiteks vaja tagada vettpidav katus koos hästi toimiva vee- eemaldus süsteemiga. Lamekatused vajavad lisasoojustamist. Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu. Uue kaldkatuse ehitamine on üks optimaalseim lahendus. Lisasoojustuse tegemise tasuvus aeg jääb alla 10 aasta. Ruumide sisekliima. Eesti sisekliima normideks on 0
veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP-plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena. Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub, ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks. Orgaanilised puistematerjalid
Peamised kriitilised kohad välisseinte juures ja välisseinte kahjustuste peamised põhjused olid välisseina liitumine vundamendiga (liiga madal vundament, vajunud vundament, vundamendil hüdroisolatsiooni puudumine), sademevee sattumine fassaadipinnale (liiga lühike räästas ja puuduvad vihmaveesüsteemid), puudulik sademevee juhtimine fassaadilt, eelkõige akende ja välisseina liitekohtadest (aknalt seinale valguv vesi, liiglühikesed ääreplekid). Katuste ja katuslagede peamised kahjustused olid lekkiv katusekate, katuse puudulik hooldus (sammal, puulehed katusel), katusekatte puudulik kinnitus, katusekatte aluse läbivajumised, puudulikud ääre-, serva- ja katteplekid, ebatihedused katusekattest läbiviikude juures (korsten, antennid, ventilatsioonilõõr vms.) ja puudulik soojustus. Tähelepanu tuleb pöörata alati ka katusekonstruktsioonide kandevõime tagamisele. Tuleohutuse osas esinesid peamised puudused nii kütekollete kui ka korstnate juures: palju
(45×95 mm), kui ka plekkprofiile (42×66 mm). Sõrestikupostide samm võib olla kuni 400 mm, kui kasutada 600 mm karkassipostide sammu, tuleb kasutada kahekihilist plaadistust. Kergkarkassseina alumist vööd ei või paigaldada märja ruumi põranda 231 tasapinnast allapoole. Parema lahenduse saab, kui kergkarkasssein ehitada 150…200 mm kõrgusele kivi- või betoonsoklile. Välisseinte ja katuslagede korral on igale poole sobivaid lahendusi raskem anda. Esmalt tuleb selgitada vana tarindi lahendus, kuna see mõjutab väga palju kasutatava lahenduse valikut. Kui märgade ja niiskete ruumide välissein või katuslagi vajab lisasoojustamist, tuleb lahenduse saamiseks kindlasti pöörduda ehitusinseneri poole. Üldise põhimõtte järgi tuleb vana ja uue seinaosa vahele jätta õhkvahe, mis lõikab läbi võimaliku niiskuse sattumise vanasse tarindisse ja laseb uuel tarindil kuivada
annaabi.ee 
