Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. Käibevara olemus Käibevara on vara: - mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike materjalide vōi pooltoodete vormis Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nōuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nōuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus. Ettevõtted võivad raha hoida: - ettevõtte kassas, - ühes või mitmes pangas avatud pangakontol. Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel: - ostjatelt laekumata arved - ostjate vekslid - ebatõenä...
Mis on aktiva ja passiva? Kuidas nad omavahel seotud on? Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara
üldisest tasemest majanduses ja ettevõtte ebaõnnestumise riskist. Ettevõtte raamatupidamine Bilanss võtab kokku ettevõtte vara, kohustused ja omakapitali teatud hetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe teatud perioodi jooksul. Ettevõtte bilanss koosneb kahest poolest. Ühel pool on ettevõtte varad, mida raamatupidamises nimetatakse aktivaks. Teisele poole, passivasse, kantakse varade katteallikad ehk see, mille eest varad on soetatud. Varade katteallikad koosnevad ettevõtte kohustustest ja omakapitalist. Kõikidel ettevõtte varadel on alati katteallikad. Kokkuvõte Peaaegu iga ettevõte vajab oma tegevuse alustamiseks raha. Seetõttu algab nii ettevõtte loomine kui ka laiendamine äriplaani koostamisest. Ettevõtte loomisel tuleb arvesse võtta ka ettevõtte asutamise kulusid. Nende kulude suurus sõltub ettevõtlusvormist. Ettevõtte läivitamiskulude hulgas peab äriplaan arvestma vajalike masinate ja
kiirtoidurestoranide hinnatase. Seda taset jälgides üritame hoida oma hinnad keskmiste hindade tasemel või siis isegi madalamal, et saavutada võimalikult hea hinna ja kvaliteedi suhe, mis võiks anda meile ühtlasi konkurentsieelise . Kalamaja Kebab hakkab avatud olema igapäevaselt kell 11.00-23.00 välja arvatud pühapäev, siis avatakse kell 12 ja suletakse kell 9 õhtul. 2. TEGEVUSE KÄIVITAMISEKS VAJALIKUD KULUD JA NENDE KATTEALLIKAD Suurimad kulutused tegevuse käivitamiseks tekivad äripinna muutmisel teeninduskõlbulikuks, mis tähendab siseviimistlustöid, möbleerimist ja vajalike seadmete soetamist ja paigaldamist. Siseviimistlustöödel tekib ainult materjali kulu, kuna oskan ise siseviimistlust teha, samuti saan hakkama ka seadmete paigaldamisega. Kassaaparaat 140 EUR Õhksoojuspump 1000 EUR Remondikulud: Põrand 650 EUR
.......................................................................................8 3.6. Hüvitise väljamaksmine......................................................................................... 8 3.7. Hüvitamise tähtajad................................................................................................ 9 3.8. Hüvitamisele mittekuuluvad hoiused..................................................................... 9 3.9. Hüvitamise katteallikad........................................................................................ 10 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 11 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................12 LISAD............................................................................................................................. 13 Lisa 1. Hoiused seisuga 30
allikate läbitöötamine; erinevatest allikatest pärit informatsiooni väljatoomine; teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist. Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda
allikate läbitöötamine; erinevatest allikatest pärit informatsiooni väljatoomine; teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist. Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda
Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum v kahjum, käesoleva majandusaasta kasum v kahjum, erinevad reservid jne. 5
k õ r g e Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. Loeng 8: Personalimajandus ehitusfirmas. Töötajatega sõlmitavate lepingute liigid. Loeng 9: Raamatupidamise korraldamine. Raamatupidamise siseeskirjad Loeng 10: Ehitusfirma finantsjuhtimine.Kulude analüüs ehitusfirmas. Loeng 11: Ehitusfirma tulud ja kulud Loeng 12: Kasum kui ehitusfirma tegevuse näitaja. Kasumiaruannete skeemid. Bilanss. Loeng 13: Omad ja võõrvahendid. Laenuliigid, nende saamine ja tagasimaksmine
keskmiselt pool jooksva varu suurusest. Ve = q * T * k * S 2. Garantiivaru:Vg = T1 + T2, q päevane tööde maht, T1 aeg tarneostu vormistamiseks, T2 T keskmine kliendiga arveldamise aeg tarne kohaletoimetamiseks. tsükkel päevades, K kulude kasvutegur tootmistsükli vältel, S omahinna suhe maksumusse. 55. Käibevara katteallikad. · pikaajaline laen ajutiste vajaduste katmiseks, siis on firmal osa omavahenditest külmutatud · kui pikaajalist laenu võtta põhivara soetamiseks, siis peaks laenu tasumise aeg vastama seadme tasuvusajale · kui müüakse võlgu, siis on see kasulik mõlemale poolele: tarnijal on kindel ostja ja ostja saab võlgu Käibekapitali saab katta lühiajaliste kohustuste või katteallikatega, omavahendite ja avanssidega. 56. Käibevara kasutamise efektiivsuse näitajad.
RTJ 17 Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid. 3. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) (RS § 18). Seega näitab bilanss ettevõtte finantsseisu teatud kindlal ajahetkel Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26). Bilanss koosneb kahest osast: aktivast ja passivast. Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad e. kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad alati võrduma. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RS-ile järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks kasutusea ja soetusmaksumuse alusel. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustused jagunevad lühi- ja pikaajalisteks. Pikaajalisteks loetakse kohustusi, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta
2) toomisprotsessi efektiivsuse analüüs (kas tootmisp. on tänapäeval küllalt effektiivne) 3) tootmisvõimsus (max. võimalik tootmismaht aastas) 4) tootmisstruktuur, kas see vastab püstitatud eesmärkidele 5) tootmisalaste uuringute vajadus Tööjõud 1) juhtide ja spetsialistide vajadus, nende kompetentsus ja ettevalmistus, ümberõppe vajadus 2) oskustööliste vajadus, kvalifikatsioon, ümberõppe 3) töömotivatsiooni vajadus 4) tööjõu katteallikad Arvestus ja rahandus 1) kehtiva juhtimisarvestussüsteemi analüüs 2) riski ja tasuvuse analüüs 3) kapitalistruktuurianalüüs (omakapitali vs. võõrkapital) 4) projektide efektiivsuse analüüs 5) raha ja kapitali turgude analüüs Ettevõte kultuur Kõrge kultuur loob ettevõttest hea maine, soodustab müüki, toob ettevõttesse häid töötajaid. 11
VARA NÕUDMISED OMAKAPITAL s.h. KASUM TULUD KULUTUSED PS. RPS Lisa 1 KASUM VÕI KAHJUM 2/9/2015 Mai Takkis 40 Bilansi liigendamine Vara ja vara katteallikad jagunevad bilansi aktiva- ja passivapoolele nende majandusliku sisu ja otstarbe järgi rühmadeks, rühmasiseselt bilansikirjeteks . Rühmitamisel ja rühmadesisesel liigendamisel lähtutakse kindlatest põhimõtetest. Vara liigendatakse likviidsuse järgi. Vara katteallikad liigendatakse õigussuhetest tulenevalt tähtajalisuse järgi. 2/9/2015 Mai Takkis 41 Bilansi rühmad
firmad liituvad. Nt: pangad. Pakuvad sama teenust , hoiavad kokku raha üüri ja tööliste pealt. · Vertikaalliitumine samas majandusharus kuid erinevas tootmisetapis firmad liituvad. Nt: ühed teevad, teised müüvad, kolmandad pakendavad - firmad liituvad ühisel eesmärgil säästa. 12. Ettevõtte bilansi koostamine, kasumiaruanne. Bilanss (tulud, kulud) · Passiva ettevõtte varade katteallikad: koosneb kohustustest ja oma kapitalist. · Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus · armastus, kuuluvusvajadus · tunnustus
€ 45 000 Tagasiside Õige vastus on: € 65 000. Küsimus 9 Ettevõttele kuuluvate masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250, omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 € 40 250 € 35 250 € 35 000 € Tagasiside Õige vastus on: 40 250 € . Küsimus 10 Aktivas kajastatakse: Ettevõtte omakapital Ettevõtte rahavood Ettevõtte varade katteallikad Ettevõtte varad Tagasiside Õige vastus on: Ettevõtte varad . Küsimus 11 Aktiva ja passiva peavad olema: Aktiva > Passiva Passiva > Aktiva Võrdsed Pöördvõrdelises suhtes Tagasiside Õige vastus on: Võrdsed . Küsimus 12 Kui pikk on tavapärane majandusaasta? 12 kuud Kuni poolteist aastat 1 kalendriaasta Iga ettevõte määrab majandusaasta pikkuse ettevõtte põhikirjas Tagasiside Õige vastus on: 12 kuud. Küsimus 13
Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Järelikult: OMAKAPITAL = KÄIBEVARA + PÕHIVARA - KOHUSTUSED Kuna bilansi aktiva poolt nimetatakse vara pooleks ja passiva poolt vara katteallikate pooleks, siis siit saame tuletada järgmise bilansivalemi: VARA = VARA KATTEALLIKAD Vara katteallikaid nimetatakse sageli kapitaliks. Nii, et VARA = KAPITAL Omakapital on ettevõtte õiguslike omanike poolt ettevõtte käsutusse antud ning ettevõtte oma äritegevusega loodud kapital. Seega baseerub omakapital eelkõige kahel allikal: sissemakstud kapitalil ja kasumil. Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele
6. ETTEVÕTTE VARA JA KAPITALI ARVESTUSE ALUSED Vara ja kapital kajastuvad bilansis, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. RPS sätestab bilansipäevaks majandusaasta lõppkuupäeva. Bilanssi iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad (kapital). Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid. Vara omatakse tänu oma majandustehingutele minevikus. Bilansis kajastatud vara koosneb asjadest ja õigustest, mis on raamatupidamiskohustuslase valduses ja mis tõenäoliselt osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. Liigitamine põhi- ja käibevaraks toimub kasutusea ja/või soetusmaksumuse järgi.
toote kvaliteedis. Teiseks põhitööülesandeks oli tegeleda reklaamiga, selleks leidsin kunstiga tegeleva inimese ,kes aitas meil luua reklaami visuaalset poolt. 3)Ott Reppo Personalidirektor ja finantsdirektor Minu ülesandeks oli jälgida firma rahalisi seise ja kuidas finantse paigutada. Lisaks personali direktorina proovisin hoida tegevuse käigus firma töötajate moraali kõrgena ja neid ka tagant utsidata. Prognoositavad kulud ja nende katteallikad Prognoositavateks kululudeks arvestasime 60 eurot , mille me katsime aktsiakapitaliga. See sisaldas endas materjali kulu ja laadal osalemistasu. Prognoositav kasum Prognoositavaks kasumiks oli kogu toodangu kogu hinnast 50% ehk ligikaudu 160. Tegelikud kulud jäid väiksemaks kui prognoositavad kulud ja kasum samuti. Riskid Riski tegurite hindamine Üks suurimaid riske meie õpilasfima tootega oli see, et neil on suur võimalus saada trantspordi käigus kahjustada
tõrjutavad umbrohud Kaer- madalama viljakusega muld, sobib ka happelisema reaktsiooniga Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7 Oder- keskmise viljakusega muld, mulla pH 7 Külvieelne mullaharimine teraviljapõllul Eesmärk: mullaveevaru optimeerimine, väetiste muldaviimine, umbrohtude hävitamine, seemnetele sobiva külvialuse loomine Väetamine Mõjutab nii saagi suurust kui ka selle kvaliteeti. Aluseks planeeritava saagiga põllult eemaldatav toiteelementide kogus, mille katteallikad võivad olla järgmised: *Põllu mullaviljakus- mullas sisalduvad taimetoitained *eelvili- taimejäänustena mulda viidavad taimetoitained *orgaaniline väetis ja selle järelmõju. Mineraalväetistega antakse vaid planeeritud saagi moodustamiseks eespool nimetatud allikatega katmata toitainete kogus. Lähtuvalt külviajast eristatakse järgmisi väetamisaegu: Külvieelne, Külviaegne, Külvijärgne e pealtväetamine
poolel, milliste allikate arvel on varad moodustatud s.t katteallikate struktuur ja maht. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt: Seaduses kasutatavad mõisted 1) vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; 2) kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; 3) omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Vara koostis ja vara katteallikad formeeritakse bilansikirjetena. Iga bilansikirje sisaldab kirje nimetust ja summat. Bilanss omab kindlat struktuuri. RPS kohustab raamatupidamiskohustuslasi järgima seaduses etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel pidevad muudatused, kuid bilanssi ei formeerita suvalistel aegadel, vaid alati perioodi lõpu (alguse) seisuga. 7. Põhivõrdused 8
kohustused. 54. Varu mõiste ehituses. Varu ehituses on käibekapitali vajadus lõpetamata toodangu katmiseks Ve = qTkS, q päevane tööde maht, T keskmine kliendiga arveldamise tsükkel päevades, K kulude kasvutegur tootmistsükli vältel, S omahinna suhe maksumusse. Varud ehituses üldiselt on tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. 55. Käibevara katteallikad. Pikajaline laen ajutiste vajaduste katmiseks, siis on firmal osa omavahenditest külmutatud. Põhivara soetamise puhul peaks laenu tasumise aeg vastama seadme tasuvusajale. Võlgu müümine on see kasulik mõlemale poolele: tarnijal on kindel ostja ja ostja saab võlgu. Käibekapitali saab katta lühiajaliste kohustuste või katteallikatega, omavahendite ja avanssidega. 56. Käibevara kasutamise efektiivsuse näitajad. Käibekordaja: K = Q : KV , Q aastane käive.
võõrkapitali mingi kuupäeva seisuga, seetõttu on tegemist monetaarsuurusi iseloomustava aruandega. Ta iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivapoolel näidatakse raamatupidamiskohuslase vara ja finantsolukorda raha, varaliste nõuete, varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara seisude näol. Bilansi passivapoolel kajastatakse vara katteallikaid kohustusi (võlgasid) ja omakapitali seisu. Mõlemad suurused vara (vahendite kasutamine) ja nende katteallikad (vahendite päritolu) peavad olema väärtuseliselt võrdsed. Sellest tulenebki bilansi sisu kõrval ka bilansi võrdsuse aksioom : Vara = Kohustused + Omakapital. Sellises vormis võrrand kajastab firma varade finantseerimise vahendeid. Varasse investeeritud summad tulenevad enamasti kreeditoridelt ja omanikelt. Selle põhivõrrandi võib ümber rühmitada omanike vaatenurgast : Omakapital = Vara Kohustused. Firma väärtus
Põhivalem: VARAD = KOHUSTUSED(võlg nt.) + OMAKAPITAL Ehk: Aktiva = Passiva VARA: Raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid. KOHUSTUS: Raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist OMAKAPITAL: Raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Juriidilise isiku algne omakapitali väärtus võrdub omanike poolt sellese investeeritud kapitaliga. Varad/Aktiva Varade katteallikad/Passiva Käibevara Lühiajalised kohustused (nt raha, nõuded ostjate (tähtaeg lähemal kui aasta) vastu, varud, Pikaajalised kohustused valmistoodang, ostetud (tähtaeg kaugemal kui kaubad müügiks, aasta) ettemaksed hankijatele) Põhivara (kasutatakse majandustegevuses pikema Omakapital ajavahemiku jooksul,
ülevaatlikus vormis esitatud tegevuskavad, eriti kui organisatsioonis rakendatakse projektijuhtimise põhimõtteid. D ekspordi kulud ja tulud - sihtturgude ja oluliste toodete või tooterühmade müügikäive ja kulude prognoos, mis võimaldab välja arvestada müügikatte dünaamika. Selles osas võib esitada ka ekspordiga seotud rahavoogude arvestuse kuude lõikes ja ära näidata täiendava rahastamisvajaduse katteallikad. D plaani täitmise kontrollimine - millist aruandlust, koordineerimisnõupidamisi ja muid infoallikaid saavutatud tulemuste analüüsimiseks ja hindamiseks kasutatakse. Selles osas võiks käsitleda ka turundusplaani täitjate motiveerimist. Kõige suuremad probleemid turundusplaanide koostamisel: D müügimahu prognoosimine D müügikulude kindlaksmääramine D rahavoogude prognoosimine D abinõude kavandamine sobivate turustuskanalite leidmiseks
Komplekstegevuste nimetus Lühendid 100 kinnisvara haldamine - haldamine 200 ehitiste tehniline hooldamine - tehnohooldus 300 heakorratööde tegemine krundil ja hoones - heakorratööd 400 renoveerimistööd kasutusea jooksul - remonditööd 500 kinnisvara omanikukohustuste kandmine - omanikukohustused 600 energia, vee ja kommunikatsiooniteenuste tagamine - tarbimisteenused 700 tugiteenuste osutamine – tugiteenused 800 ehitus ja rekonstrueerimine – arendamine 900 korrashoiukulude katteallikad - tulud 66. Tehnohooldus- ja remonditööde sarnasused ning erinevused Remonttööde hulka kuuluvaid tegevusi eristab tehnohooldusest eelkõige see, et tegemist on alati ühekordselt kavandatavate ning elluviidavate projektilaadsete tegevustega. Igal projektil on algus ja lõpp ning unikaalselt elluviidav sisu ehk töökirjeldus. Tehnohooldustööd on enamasti aga regulaarselt läbiviidavad tööd, mida tehakse üldjuhul kindla aja tagant.
Niisiis vajab riik (valitsus) oma funktsioonide täitmiseks vahendeid. Peamise osa nendest kogub riik maksude näol. Maksud on riigi poolt enda kasuks kehtestatud maksed, mis erinevad teistest tuluallikatest selle poolest, et nad nõutakse sisse kohustuslikus korras ning maksumaksja midagi konkreetset vastu ei saa. Enamuus makse nõutakse sisse tulult, käibelt, kaubatehingutelt või varalt ning on maksud selle mõiste otseses tähenduses. Kuid esineb ka sellised avaliku sektori kulude katteallikad, mida ei saa päris selgeteks maksudeks nimetada, kuna võib ilmneda vastuteene olemasolu või on tegu teatud määäral vabatahtlike maksetega. Siia ,,piiripealsesse" gruppi kuuluvad sotsiaalkindlustusmaksed, kui nende all pidada silmas tuleviku tulude kindlustamist. Eesti keeles nimetatakse ka igasuguseid tasusid (nt lasteaiamaks, muusikakoha maks, elektrimaks, treeningmaks jne), mis sisuliselt seda olla ei saa, kuna nad on tegelikult kehtestatud tasud teatud teenuste eest.
makse ja raha lõpujääk. Koost. kassapõhiselt. Plaaniline bilanss - rp. aruanne, mis isel. rp.kohuslase vara, oma- ja võõrkapitali mingi kuupäeva seisuga. Isel. e/v vahendeid 2 seisukohast. Aktivapoolel näidat. ära rp.kohuslase vara ja finantsolu- kord raha, varaliste nõuete, varude, mat. ja immat. põhivara seisude näol. Passivapoolel kajast. va- ra katteallikaid kohustusi (võlgasid) ja omakapitali seisu. Vara ja nende katteallikad peavad ole- ma võrdsed. Koost. tekkepõhiselt. 11. Lisad 29 21. Tulemusjuhtimise kontseptsioon. Kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused ning nende majandustulemuste arvestus ja analüüs. Tulemusjuhtimine (TUJU) - häid tulemusi taotlev juhtimiskontsepts., mis viiakse ellu pers. poolt ja kaudu ning mille olemuseks on lähenem. juhtim. nii, et org. ressursid suunat. tulemuste seisuko-
....................... 11. Küte, soe vesi ............................... 12. Territooriumi korrashoid ............................... 13. Amortisatsioon ............................... 14. ................. (särgid, mütsid jne) ............................... 15. ......................... ............................... 16. Kasum (arengufond) .............................. KOKKU: 65 KATTEALLIKAD (TULUD) 1. Lastevanemate osamaks ....................... 2. HM toetusraha ....................... 3. Sihtotstarbelised laekumised sponsoritelt ....................... 4. Oma erivahendid ....................... 5. Personali osamaks ....................... 6. ..................... ....................... 7. ..................... ....................... KOKKU: NÄIDIS ......................
annaabi.ee 
