funktsionaalse magnetresonanttomograafiaga (fMRT), mõningate immunoloogiliste testidega ning uurides soolestiku liikumist (S. Kallio, 2004, lk 292). Hüpnoos uurimine on alles viimastel aastatel muutunud usaldusväärsemaks ja muutunud loodusteaduse metoodikatega vaadeldavaks ja mõõdetavaks. Traditsiooniliste elektroentsefalogrammidega ei suudetud näidata ühtki tunnust, mis oleks selgelt omane hüpnoosile. Hüpnoositundlikel katseisikutel võib positronemissiontomograafiaga näidata selgeid muutusi hüpnoosi tagajärjel. Värvilise pildi nägemist mõjutava sugessiooni tulemusena aktiveeruvad katseisikutel mõlema ajupoolkera värvinägemispiirkonnad, ka mustvalge pildi näitamisest, nii nagu oleks näidatud värvipilti. Ajupiirkondade aktiveerumine oli erinev ka näiteks intensiivsest enesesisendamisest.
· Autoriteet. 12. Kui palju katsealustest S. Ashchi eksperimentides andsid järele vähemalt ühe korra grupi survele 3/4 Konformsus Konformsususe all peetakse silmas käitumise ja hoiakute muutumist, et olla kooskõlas grupi/ühiskonna ootuste ja normidega. Kui Sherif'i katsetes ei olnud osalejad kindlad nähtava info õigsuses (kas ja kui palju täpp liikus), siis konformsuse puhul ei esine enamasti säärast ebakindlust teadmistes. Näiteks võib tuua Asch'i konformsuse katsed. Katseisikutel paluti hinnata, milline esitatud joontest oli sama pikk kui ette antud joon. Oma hinnang tuli avaldada kohe teiste osalejate kuuldes, kes tegelikkuses järgisid katse korraldajate juhiseid. Katse oli väga lihtne: ilma mõjutusteta eksis vaid 1% inimesi hinnangute andmisel. Kokku oli vaja hinnata 18 korda, millest kahel juhul vastasid teised osalejad õigesti, ülejäänud juhtudel vastasid teised ilmselgelt valesti. Jälgiti, kui palju tegelik katseisik läheb kaasa teiste vale hinnanguga.
Milline mõju on rühmal inimese seisukohale kõige olulisem suurus, kas enamus või üksmeel? Eksperiment viidi läbi 123 meessoost katseisikuga. Iga osalejad pandi 5-7 gruppi ,,teesklejaga", kes teadsid eksperimendi tegelikku eesmärki. Kuid neid tutvustati katseisikuna, nagu kõiki teisi katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, mille peale oli joonistatud üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, kus oli kolm sirget joont joonistatud ja olid märgistatud A, B ja C. Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või viimasena. Esimesel eksperimendi ajal vastasid kõik katseisikud ( nii tõelised kui ka ,,teesklejad") õigeid vastuseid. Kolmanda eksperimendi ajal andsid kõik ,,teesklejad" vale vastuse. Kokku tehti 18 katset ja millest 12-l korral andsid ,,teesklejad" vale vastuse.
sellele, et tegemist on anoreksiale omase defitsiidiga. Autorite poolne seletus oli, et toitu kujutatakse ette ja see hõivab mälu (Kemps, Tiggermann, Wade, Ben-Tocim, Breyer, 2006). Visuaalruumilise töömälu seost toitumisega tõestasid ka Meule, Skirde, Freund, Vögele ja Kübler (2012), kes leidsid, et kõrge kalorsusega toidupildid suurendasid reaktsiooniaega ja tekitasid rohkem vastamatajätmise vigu. Kõigil katseisikutel tekkis söögitung, eriti siis kui inimesed olid raporteerinud, et kogevad neid sagedamini ja intensiivsemalt. Kuna selles uurimuses ei olnud tegemist toitumishäirega patsientidega, siis võib järeldada, et tegemist ei ole siiski vaid anoreksiale omase defitsiidiga ja toidupildid võivad mõjutada kõiki inimesi. Ilmneb ka dieedipidajate eristumine – neil oli halvem vaid keskne täidesaatev töömälu ja Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses ei ilmnenud mingisugust töömälu halvenemist.
on ka varasemalt kasutatud lingvistilistes uurimustes, kuid kas inimesed õpivad pilte talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte? Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal. Teises katses õppisid katseisikud mõttetute piltide paare koos ilma neid ühendava seoseta. Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem meenutada ja sobitada paremini, kui need katseisikud, kes ei olnud tõlgendust varem kuulnud . Selline tulemus näitas, et mälu saab abi vihjetest, mis aitavad koostada kahanduslikke skeeme ja lihtsustavad vajaliku materjali õpet seoste kaudu. 2
internaliseeritud depressiooni (2%). Keegi ei märkinud eksternaliseeritud depressiooni "väikese probleemina". 4.2. Probleemi tõsiduse tajumine Iga vinjeti võis hinnata kas tõsiseks, keskmiseks või kergekujuliseks. Analüüs näitas, et hinnangud eksternaliseeritud depressioonile erinesid oluliselt teistest konditsioonidest. Ka internaliseeritud probleemiga vinjett hinnati erinevaks normaalsest käitumisest. 4.3. Hinnangute enesekindlus Katseisikutel paluti hinnata, kui enesekindlad nad on oma otsustustes noorte vaimse tervise osas. Variandid: täiesti enesekindel, mõnevõrra enesekindel või üldse mitte enesekindel. Selgus et vastanud olid enam enesekindad eksternaliseeritud häire tuvastamisel, kuigi erinevused ei olnud väga suured. 4.4. Mure noore vaimsest tervisest Uuritavatelt küsiti, kuidas nad hindavad igas vinjetis kajastatud noore vaimset tervist. Uuring
koormust Sandra Vähejaus Pulsi Pulsi sageduse Arteriaalne sagedus muutus vererõhk (mm (lööki/min) Hg) Puhkeolek 78 - 108 / 73 Koheselt 132 +54 140/ 93 füüsilise koormuse järel 10 minutit pärast 85 +7 109 / 68 koormust Kokkuvõte: Tulemusena oli näha, et katseisikutel tõusis nii vererõhk kui ka pulsi sagedus füürilise koormuse korral märgatavalt. Taastumine toimus vererõhu andmete alusel kiiremini kui pulsi osas. Tervislikult oli isikute taastumine üpriski kiire, vererõhk ja pulss normaalsesisundis jäid täielikult normi piiresse. Allikad: Talllinna Tehnikaülikool, Töökaitse laboratoorsed tööd IV, Tallinn, 1992.
kaotab esemeid. Daniel Weissmani tehtud teadusuuringust on aga selgunud, et kui igavavõitu tegevuse juures keskendatus kaduma kipub, siis väljendub see ka ajupiirkondade omavahelise suhtluse nõrgenemises. See, et tähelepanu hajudes eri ajupiirkondade aktiivsus muutub, oli üldjoontes ennegi teada, aga Daniel Weissman Ameerika Ühendriikide Michigani Ülikoolist otsustas uurida, kuidas on seejuures täpsemalt lood ajusisese infovahetusega. Ta palus katseisikutel tegeleda tund aega suhteliselt üksluise tööga. Neil tuli üles märkida, millised tähed ekraanile ilmusid. Samal ajal jälgiti aga nende ajutegevust. Nii tuligi välja, et kui katseisiku mõtted rändama läksid, lõpetasid omavahelise suhtluse need ajupiirkonnad, mis tegelevad enesekontrolli, nägemise ja keelelise infotöötlusega. Mälu Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises
ülesanne. Õppimises kasutatud kujundlik analoogia oli teha viske lõpus liigutus „justkui sirutaks käe küpsisepurki küpsise järele“. Arvatakse et see analoogia rõhutab liigutust, mis paneb pallile käe sisse hea tagurpidi vindi, suurendades seeläbi edu tõenäosust. Järeldused: Õppimise faasis, eriti selle hilisemas järgus, paranes statistiliselt oluliselt mõlema grupi sooritus, rühmadevahelist erinevust ei täheldatud. Testimise etapi teises „pingelises seerias“ oli katseisikutel keskmiselt kõrgem pulss, kõrgem maksimaalne pulss ning „ärevuse termomeetril“ märgiti keskmiselt kõrgem skoor. Lõplik järeldus oli see et kasutades õpetamises VÄHEM informatsiooni, esitades lihtsaid analoogiaid keeruliste detailsete seletuste asemel, SAAME me hoopiski ROHKEM: stabiilsema soorituse pingelises olukorras. 9. Millised on olulisemad motivatsiooniteooriad spordis ja kehalises kasvatuses?
kasutamist leidnud Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnas, mis tegutses Tartus 20. sajandi kolme esimese kümnendi jooksul. Girgensohn uurimismeetod, mida ta ise nimetas eksperimentaalseks introspektsiooniks, oli üle ehitatud nõnda, et katseisikutele anti lugeda erinevaid vähetuntud usulisi tekste. Tekstid olid valitud selliselt, et need kataksid erinevate võimalike usuliste kogemuste ja teemade võimalikult laia spektrit. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult vabalt ja loomulikult mõjuda. Kokku kasutas Girgensohn 26 erinevat teksti(laulud kui ka luuled). pärast tuli katseisikutel täpselt kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis nendel lugedes tekkisid. Girgensohn ise nimetab seda tegevust konkreetse silmapilgu hingefotograafiaks. Katseisikute kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt järgneva analüüsi tarvis.. Sessioonid (iga katseisik läbis 30
naine 12 15 14 naine 10 6 12 naine 13 15 11 Analüüs - Korduvmõõtmiste ANOVA NB! Sugu on katseisikute vaheline (between subject) faktor. Tegemist on seega segatüüpi disainiga faktor ,,sõnade tüüp" on kõikidel katseisikutel sama, faktor ,,sugu" jaotab katseisikud kahte gruppi. Normaaljaotuse kontroll - Enne parameetrilise testi tegemist tuleks kontrollida muutujate normaaljaotust - SPSS'is on selleks kaks testi: Shapiro Wilki test (väiksemate valimite puhul, kuni 2000) ja Kolmogorov Smirnov (n > 2000) - Analyze -> Descriptive Statistics - > Explore -> Plots - Kui p > .05 siis on normaaljaotusega (st nullhüpotees on normaaljaotusega) - NB
2. vastuvõtja reaktsioonide mõõtmiseks Reklaami edukuse mõõtmise tüüpmeetodid: 1. reklaamiteate subjektiivse meeldivustaseme mõõtmine küsitluste ja hinnanguskaalade abil (tarbijaid või eksperte kasutades); 2. reklaamiteate mäletamise efektiivsuse mõõtmine; 3. inimeste tegeliku käitumise uurimine vastusena reklaamile (reklaami mõju mõõdetakse tegeliku eelistuse ja ostustatistika kaudu autentsetel tarbijatel või katses osalenud katseisikutel). - Tänapäeva reklaamipsühholoogiat iseloomustab see, et reklaami mõjukuse peamise näitajana kasutatakse tegeliku reklaami või eksperimentaalreklaami mõjul aset leidva käitumise või käitumismuutuse mõõtmist (registreerimist) - enne mistahes reklaamiefekti või reklaami efektiivsuse mõõtmist peab selgesti määratlema reklaami eesmärgi ning tegema seda lõplikes,
inimene peab seda miskit usaldama. 9) Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Dorpati relig.psüh. koolkonna uurimismeetod- eksperimentaalne introspektsiooni meetod. Koolkonna liidriks oli K. Girgensohn. Ta käsitles religioonipsühholoogiat kui empiirilist teadust, mis uurib usulisi kogemusi, jättes välja tõe probleemistiku. Meetodina kasutas ta introspektsiooni, mis tähendab oma sisekaemuse jälgimist, oma psüühiliste protsesside kirjeldamist. (Katseisikutel paluti lugeda erinevaid usulisi tekste. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult loomulikult ja vabalt mõjuda. Kohe pärast lugemist tuli katseisikul kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis neil lugedes tekkisid. Kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt, neid analüüsiti. Girgensohn eeldas, et usuliste tekstide lugemisel kogevad inimesed Jumalat kui objektiivset reaalsust- kedagi, kes on tegelikult olemas
teisele üle kanda. Kergemini lülitud tähelepanu ümber uutele ja huvitavatele asjadele. 13.Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? Uni on psühhofüsioloogiline seisund mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üdine pidurdus. Une ajal ei teadvusta subjekt ümbritseva keskkonna ärritajaid, on sellest „ära lõigatud“. Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada, kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust. Samuti uuritakse unehäireid. (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) REM uni on kiire või paradoksaalne uni. Üks une 5 astmest. Kõige aktiivsem uneosa. Algab uinumise järel, umbes pärast tunniajalist und, ning kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena
Väline nägu on mask, fassaad (tatemae). Maski taga peitub honne (tegelik olemus). Väline nägu on kõigi jaoks, sisemine on iseendale ning lähedastele.(Pronnikov 1992: 170). Argyle kirjeldas üht katset inglaste, jaapanlaste ning itaallastega kõigil tuli ära tunda ja hinnata inimeste näoilmeid nendeks katseisikuteks oli samuti valitud kõigi kolme rahvuse esindajaid Huvitava omapärana toodi välja, et inglastest ning itaallastes katseisikutel õnnestus võrdselt kas oma või teise rahvuse grupi näoilmeid tabada, ent jaapanlasi hinnata oli neil raskem kui jaapanlastel endal. Aga isegi jaapanlastel oli raskusi oma maa inimeste emotsionaalsete väljendite hindamisega (1 405). Pilkkontakt Pilkkontaktil on neli funktsiooni: informatsiooni kinnitamine suhtluse reguleerimine intiimsuse e. läheduse väljendamine sotsiaalne kontroll
Kas hoiakud muutuvad? Saab jagada kaheks: 1. Kuidas me ise oma arutluse tagajärjel muudame hoiakuid. 2. Kuidas teised meid mõjutavad nii, et muudame hoiakuid? Kognitiivse dissonantsi teooria (Festinger 1957) inimese hoiakutega vastuoluline käitumine tekitab temas ebamugavustunnet. Kuna inimene vajab tasakaalu, siis tasakaalu saamiseks inimene annab olukorrale seletuse, mis tasakaalu taastaks. Käitumine mõjutab hoiakut. Klassikaline Igav katse (Festinger, 1959) katseisikutel lasti teha igavat ülesannet pista nupud laual olevatesse aukudesse. Tegid 1 tunni, küsiti kas oli igav. Vastati, et igav. Neil paluti ukse taga ootavatele teistele katsealustele rääkida, et oli põnev. Ühele grupile, kes pidi minema rääkima, anti 20 dollarit, teisele 1 dollar. Suurema palgaga inimestel hoiak ei muutunud. Rääkisid et see oli ainult raha pärast, et nad kiitsid tegevust. Järelikult kui on olemas oluline põhjus (saadud raha), siis sellega seletatakse põhjus ära
neegrite ja valgete vahel aga ülemklassi ja alamklassi lapsed säilitavad distantsi klassikuuluvusest sõltuvad erinevad elamistingimused määravad suure osa, oleneb, mis tingimustes keegi elanud on: kitsamates tingimustes välja kujunenud väiksem isikuruum. Isikutevaheliste suhete mõju isikutele ja ka vastupidi. Isikuruum nii sõltuv kui ka sõltumatu tegur. Varieeritakse suhtlemise iseloomu ja jälgitakse distantse Rosenfeld aastal 65, käskis oma katseisikutel rääkida teise isikuga ja olla sõbralik v siis vastupidi sõbralikkust vältida, distants sõbralike vahel oli väiksem kui mittesõbralike vahel Hinnangut vaadatakse suhte iseloomu järgi väiksem distants on seotud pos. Suhtega osaliste vahel ja sõbrad on ka lähemal üksteisele Sotsiaalteadlased on kasutusele võtnud molekulaarrse ja molaarse seose ruumilise läheduse mõju sõpruse tekkimisele. Vaadeldud on situatsiooni formaalsuse v ebaformaalsuse mõju mida
kinnistumist, 3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna, kuid mida pole tegelikkuses piisavalt või üldse mitte kasutatud. Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades aju infotöötlusmahtu. Une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse närvirakkude energiaressursse. Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada, kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. · Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM-uni ehk kiire või paradoksaalne uni on üks viiest une astmest, olles ühtlasi ka kõige aktiivsem. See algab uinumise järel, umbes pärast tunniajalist und, ning kordub keskmiselt 90
oimukoore. • Anterioorne vöökäär ja prefrontaalsed piirkonnad aktiveeruvad mõlema visuaalse ülesande puhul. Seega tähelepanu rakendamiseks on vaja nii anterioorse vöökääru, prefrontaalsete alade kui ka spetsiifiliste sensoorsete alade (nt nägemine, katsumine) aktivatsioon. Tähelepanuvõrgustikud - millised need on, mille poolest erinevad? • Inimesed on võimelised kontrollima oma mõtteid ja emotsioone – see on samuti üks tähelepanu vorme. • Nt kui paluti katseisikutel alla suruda oma erutust erootiliste sündmuste kogemustel või emotsioone negatiivse alatooniga piltide vaatamisel, siis aktiveerusid samuti tähelepanuvõrgustike piirkonnad (lateraalsed prefrontaalsed ja tsingulaarsed alad). • On teada, et lastel ei ole enese-kontroll või –regulatsioon nii hea kui täiskasvanutel -> ilmselt on üheks põhjuseks see, et laste enesergulatsioon baseerub suures osas sensoorsetes kogemustes orienteerumises. Oma
- Mõnikord kantakse üle teadmised mis tudnuvad praktiliselt olulised või mingis mõttes eesmärgiga seotud - Katsed on nädanud et üldjuhul on inimesed raskstes analoogiate kasutamisega probleemide lahendamisel - Glivk ja Holyoak uurisid kuidas mõjutab vähi kiiritamine ülesande lahendamist, kui eelnevalt inimesed kuulevad jutte kus on analoogilisi lahendusi kasutatud. Tulemused vähi ülesande lahendamisel paranesid ki katseisikutel soovitati seda juttu lahendamisel arvestada. Kui vihjet ei antud paranesid tulemused vähem. Inimesed ei suuda tihti ise kauget analoogiat näha. Samuti kiputakse analoogiaid valima väliste tunnuste järgi mitte sisemiste printsiipide alusel. Mentaalsed mudelid, tavateooriad ja väärmõisted - 1983 2 raamatut „mentaal models“ Genter & Stevens, Johnson-Laird Johnson-Lairdi raamatus on sitatud üldine teooria inimese mõtlemisest – inimesed,
mittesümpaatsed). Pärast palutakse samu inimesi kirjeldada ebaausalt, see on neid, kes tegelikult ei meeldi, nagu nad meeldiksid ja need, kes meeldivad, nagu nad ei meeldiks. See on valetada. Ekman näitas katseisikutele (õdede kooli õpilased) esmalt värvilisi looduspilte paludes neid kirjeldada teistele, kes pilte ei näe, mida nad näevad. Seejärel asendati rahulikud looduspildid karmisisulise meditsiinilise õppefilmiga, kus oli tegemist raskete vigastustega ja ampulteerimisega. Katseisikutel palutakse aga samal ajal teistele jätta mulje, et vaadatakse endiselt meeldivat loodusidülli nii, et teised valest aru ei saa. Panuste tõstmiseks oli katseisikutele ette nähtud rahaline hüvitus eduka valetamise eest. Õdede kooli õpilastele öeldi aga lisaks (neile valetati?), et nende edasine karjäär sõltub sellest, kui hästi suudavad nad oma tegelikke tundeid varjata.
kaasosaline esineb teistele katseisikutele katseisikuna, ent tegelikult aitab eksperimen- taatoril ajada katseisikuid eksiarusaamale katse tegelike eesmärkide või tingimuste suhtes Kordus- eksperiment, mida sooritatakse selleks, et kontrollida kord kinnitust leidnud eksperiment hüpoteesi kehtivust samades või minimaalselt muudetud tingimustes (reeglina uutel katseisikutel) Uurimistöö eetika üldiste eetiliste põhimõtete professionaalne järgimine ja rakendamine uurimistöö ettevalmistamisel, läbiviimisel ning tulemuste kasutamisel Katseisiku uurimistöö eetika realiseerimise aspekt, mille kohaselt tuleb katseisikuid informeeritud enne katse algust informeerida uurimuse eesmärkidest, potentsiaalsetest nõusolek ohtudest katseisiku heaolule, privaatsusele ja muudele asjaoludele ning
kõndisid oma tegelikust kohast üle ja astusid oma virtuaalkeha näinud kohale lähemale. Kehaväliseid kogemusi on uuritud ka Rootsi Karolinska Instituudi teadlased. Näiteks teadlane Henrik Ehrson viis läbi uuringu, mille korral nägid inimesed samuti läbi videoprillide oma enda selgade kolmemõõtmelisi kujutisi. Kuid sel korral istusid naine ja mees toolil. Vaadates videoprillides oma selga tagantpoolt, puudutas Ehrson oma kahe plastikkepiga üheaegselt katseisikute selga ja rinda. Katseisikutel tundus, et nad istuvad oma füüsilisest kehast tagapool ehk siis kehast väljas ja seda isegi siis, kui nad oma videoprillidest nägid, kuidas Ehrson puudutab nende oma tõelist selga. Taolist katset sooritas Ehrson ka enda peal. Ta sai samasuguse kogemuse osaliseks nagu said eelmised katseisikud. Ta tundis ennast istuvat teises kohas hoolimata sellest, et tegelikult istus ta ikka ühes kohas. Videoprillidest näha olev keha tundub reaalselt enda kehana kuigi tegelikult seda ei ole
kõndisid oma tegelikust kohast üle ja astusid oma virtuaalkeha näinud kohale lähemale. Kehaväliseid kogemusi on uurinud ka Rootsi Karolinska Instituudi teadlased. Näiteks teadlane Henrik Ehrson viis läbi uuringu, mille korral nägid inimesed samuti läbi videoprillide oma enda selgade kolmemõõtmelisi kujutisi. Kuid sel korral istusid naine ja mees toolil. Vaadates videoprillides oma selga tagantpoolt, puudutas Ehrson oma kahe plastikkepiga üheaegselt katseisikute selga ja rinda. Katseisikutel tundus, et nad istuvad oma füüsilisest kehast tagapool ehk siis kehast väljas ja seda isegi siis, kui nad oma videoprillidest nägid, kuidas Ehrson puudutab nende oma tõelist selga. Taolist katset sooritas Ehrson ka enda peal. Ta sai samasuguse kogemuse osaliseks nagu said eelmised katseisikud. Ta tundis ennast istuvat teises kohas hoolimata sellest, et tegelikult istus ta ikka ühes kohas. Videoprillidest näha olev keha tundub reaalselt enda kehana kuigi tegelikult seda ei ole
annaabi.ee 
