Kõik oli purunenud. "Koolist öeldi, et sa oled tubli tüdruk. Sinu klassijuhataja oli täiesti endast väljas, kui kuulis." Nii, kool samuti. Sinna ei saanud ma ka enam minna. Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu algusest ja kirjeldab, kuidas Kristiina pidi olema politseis pärast nukuvargust. Katrin Reimus Katrin Reimus on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Ta valiti ka aasta emaks aastal 2001. Tal on kolmikud pojad Aare, Asko ja Allan ning ka kaks tütart Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib ka lugeda Lindgreni teoseid. Varem on Katrin Reimuselt ilmunud noortejutustus "Eilset pole olemas" ning ta on tõlkinud eesti keelde Sisko Istanmäki "Liiga paks, et olla liblikas" ja Katri Tapola "Kahvatud tüdrukud"
Katrin Reimus ,,Kus tramm ei käi" Referaat Koostas: Tallinn 2009 Sisukord Katrin Reimus............................................................................................................................. 1 ,,Kus tramm ei käi"..................................................................................................................... 1 Referaat.......................................................................................................................................1 Koostas: ...............................................................................
Ta oli vaikne ja endasse tõmbunud. Argo oli tõsine ning ei kiirustanud kunagi. Koolis kandis ta alati kulunud pintsakut ja viigipükse, kodus aga seevastu T-särki ja teksapükse. *Sven Ta oli pikk ja üks arukamaid Kristiina klassis. Alates kolmandast klassist oli ta iga nädal käinud enesekaitsetrennis juudot ja karated harjutanud. Talle meeldis tegeleda väikeste lastega. Sven oli siiras ja lahke inimene. Raamatu autorist Selle raamatu on kirjutanud Katrin Reimus. Ta on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Katrin Reimus valiti ka Aasta Emaks 2001.aastal Tal on sündinud kolmikud Aare, Asko ja Allani ning ka kaks tüdrukut Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud
Ta oli vaikne ja endasse tõmbunud. Argo oli tõsine ning ei kiirustanud kunagi. Koolis kandis ta alati kulunud pintsakut ja viigipükse, kodus aga seevastu T-särki ja teksapükse. *Sven Ta oli pikk ja üks arukamaid Kristiina klassis. Alates kolmandast klassist oli ta iga nädal käinud enesekaitsetrennis juudot ja karated harjutanud. Talle meeldis tegeleda väikeste lastega. Sven oli siiras ja lahke inimene. Raamatu autorist Selle raamatu on kirjutanud Katrin Reimus. Ta on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Katrin Reimus valiti ka Aasta Emaks 2001.aastal Tal on sündinud kolmikud Aare, Asko ja Allani ning ka kaks tüdrukut Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud
ostusõltuvus, sõltuvus iluideaalidest > buliimia, anoreksia; rämpstoit ja ülekaalulisus): • Susanne Fülscher: Ilusad tüdrukud ei kuku taevast (ek 1998) • Sofi Oksanen: Stalini lehmad (ek 2004) • Christine Nöstlinger: Greteke Sackmeieri lood (ek 2001- 2002); • Vahetuslaps (ek 1992), • Andreas Schlüter: Laste linn (ek 2005) Vägivallast 1.Füüsiline vägivald (teiste või enda vastu) • Jan Guillou: Kurjus (ek 2000) • Katrin Reimus: Eilset pole olemas (2002) • Diana Leesalu: Mängult on päriselt (2006) • Sass Henno: Mina olin siin. Esimene arest (2005) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Chaneldior: Kontrolli alt väljas (2008) • Mikk Pärnits: Hundikutsikaeetika (2009) Vägivalllast 2.Psüühiline vägivald • Kirsten Boie: Väikelinn Chicago (2001) • Anne-Marie Brasme: Ühe hingetõmbega (2003) • Jerry Spinelli: Tähetüdruk (2005) 3.Rassism, ksenofoobia
meeles : „Presidendilugusid”, „Draakoneid võõrsil”, „Dixit ja Xixit”, värsket „Ühes väikeses veidras linnas” ja ka uut Tirilinna sarja, mis alles eelmisel aastal käima läks. Tema kirjandused on harva esinevaid juhtumeid, kus elatud aastad teksti intensiivsust mitte ei lahjenda, aga, teevad selle kraadi võrra kangemaks. Laste ja noortekirjanduse mõiste on aja jooksul muutuud, nende erinevus sõltub eelkõige kirjanikust ja teme kirjutatud teosest. Ilona arvab, et Katrin Reimuse „Haldjatantsul” ja Helga Nõu „Kuuendal sõrmel” võiks kestmiseks olla rohkem võimalusi kui ülejäänuil. Mare Müürsepp: (kirjutas Inga Lambakahar) Mare Müürsepa sõnul on viimase kümnendi laste- ja noortekirjandus rikas ja rõõmustav. Sellesama kümnendi sees on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustavad sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap jt
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom
Aidi Vallik Referaat Juhendaja.õp Tallinn 2009 Sisukord Sisukord. lk. 2 Sissejuhatus. lk. 3 Elulugu. lk.4-5 Looming. lk.6 . 2 Sissejuhatus Mina valisin selle teema sellepärast, et mulle meeldib kirjanik Aidi Vallik ja tema kirjutatud raamatud. Minu viimati läbiloetud raamat oligi üks selle kirjaniku teoseid: ,,Kuidas elad, Ann?". 3 Elulugu Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes on sündinud 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, sest tema ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist tagasi siis, kui Aidi oli saanud 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja tark inimene, vanast haritlasperest. Vanav
endale kaaslane leida. Temaga võtab ühendust 19-aastane üliõpilane Martin ning juba esimesel kohtamisel, on aru saada, et nad klapivad. Alguse saab õnnelik suhe. Kuid nende õnn ei kesta kaua. Marja-Liis satub kaks korda peale Susannale ja Martinile, kes omavahel vaikselt juttu ajavad ning tüdruku peale sattudes ehmunult eemale tõmbuvad. Peale ühte järjekordset juhtumit arvab Marja-Liis, et Susanna tahab temalt poissi üle lüüa ning tüdruk otsustab põgeneda vanaema juurde Tartusse. Vanaema püüab küll tütrekest aidata ja ütleb,et ta räägiks oma õega, kuid Marja-Liis ei ole selleks veel valmis. Kui ta arvab et hullemaks enam minna ei saa, siis kaob ta armas koer ka veel ära. Marja-Liis on meeleheitel ja arvab, et ta nii pea lahendust ei leia. Raamatu pealkiri Maarjamäe kägu. See nimi tuli sellest kui, Martin ja Marja Maarjamäel jalutamas käisid
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse ning selles süüd
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond AÜTH-2 KÄRSTNA PÕHIKOOLI RAAMATUKOGU LAENUTUSPROGRAMMILE ÜLEMINEK Äri analüüs ja pakkumiskutse Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte iseloomustus...................................................................................................4 1.1 Missioon.................................................................................................................. 4 1.2 Visioon.....................................................................................................................4 1.3 Eesmärgid................................................................................................................ 4 1.4 Prioriteedid
Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus Valton üha uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo-ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile teisitiolemise metaloogilise erikuju. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming zanrite poolest mitmekülgseks; novellide kõrvale ilmusid romaanid, aforismid, luuletused, näidendid ja lasteraamatud. Novellikogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) paiguti tugevnenud publitsistlik allhoovus on allutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi. Valtoni romaan "Teekond lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, selle mängupaigaks on Kesk-Aasia, jutustatakse mongoli valitsejast Tsingis-khaanist ning tao mungast Chang Chunist
on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, maadlus, kunsti ring, muusikaharrastused, pillimängud jne. Uurimistöö kolmandas osas kirjutan ma töö ja küsitlusete kokkuvõttetest. Küsitlen oma enda isa, sest tema on käinud Tapa Gümnaasiumis ja selle lõpetanud. Küsin temalt koolimaja, kooli toidu ja traditsioonide kohta. Uurimustöö lõppu kirjutan ma kasutatud kirjanduse. Seal on kirjas missugust netilehekülge ja millist raamatut ma kasutasin. SISU Tagasivaade ajalukku Aastail 1917 1918 oli Tapal neli kooli: kõrgeim algkool, Tapa alevi algkool, Tartu Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna kool ja Tapa raudtee kool. Koolilugu ulatub küll õieti sajandi algusesse, millal Tapal töötas kolma vene algkooli. Rahvas hakkas
muredele („Väike ranits”, „Pururikas laps”, „Kristiina, see keskmine”). Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus. [2] Loomingust leiab näiteid 6. Lisast. Lisaks lasteraamatutele on L.Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste (Tungla sulest on sündinud üle 900 lauluteksti), koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele. Nüüdseks on temalt ilmunud üle 70 värsi- ja proosaraamatu lastele ning noortele, kümmekond luulekogu täiskasvanutele ning lapsepõlvediloogia „Seltsimees
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk KP-21 Isabel Kangur Vladimir Nabokov Referaat Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................ 3 Elulugu ....................................................................................................................... 4 Looming ..................................................................................................................... 5 Lolita .......................................................................................................................... 6 Teised teosed ............................................................................................................. 6 Kasutatud allikad ..............................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea l
Algkoolis. Kuid sõda tuli vahele ja ta pidi jätkama oma haridusteed Rootsis. Seal alustas ta õpinguid Adelsö algkoolis 19451948. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis. Oma õpingud lõpetas ta Stockholmi Õpetajaseminaris, kus ta sai õpetajakutse Örby kooli. Helga Nõu on eesti proosa- ja lastekirjanik ning samuti on ta tõlkinud ka Rootsi autorite tekste eesti keelde. Peale selle on ta tõlkinud ka oma novelle ning tema loomingut on veel tõlgitud soome, läti ja vene keelde. 1.1.2. Reeli Reinaus ,,Must vares" RASS Maalt tuleb linnakooli õppima Liis, kelle üllatuseks kõik tema uued klassikaaslased käituvad võltsilt ja hoolimatult. Kõik püüavad välja näha ja käituda nii nagu nad mitte millestki ei hooliks, väljaarvatud muidugi mõnda kampa kuulumine
Andrus Kivirähk Referaat Tallinn 2009 Sissejuhatus Andrus Kivirähk on eesti näite- ja romaanikirjanik ning humorist. Arvatavasti on ta kaasaegse Eesti hinnatuim autor, kelle teosed on suurt populaarsust võitnud. Kuigi Kivirähki romaanid on väga edukad, eelistab mees siiski näidendeid kirjutada ning oma arvamust avaldada Eesti Päevalehe veergudel. ,,Mulle lihtsalt meeldib näidendeid rohkem kirjutada kui romaane. Romaani kirjutamine on raske töö ja neid ei ole nii palju vaja. Näidendeid on palju vaja, teatrid ju kogu aeg töötavad ja aina tellivad. Romaani on aega veel sada aastat lugeda." (Postimees, 2009) Elulugu Andrus Kivirähk sündis 17. august 1970 Tallinnas. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja,
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Elo Viiding aka Elo Vee (1974-...) Karin Kikkas 12.C 2009 2 Sisukord: Elo Viiding oma luulest ja keelest:...............................................................................................4 Elo Viiding "Selge jälg"............................................................................................................... 5 Elo Viidingu juhtum: "Püha Maama".......................................................................................... 5 Elo Viiding kirjutab luulet avatud lugejale:................................................................................. 6 Biograafia..................................................................................................................................... 8 Hariduskäik...............................................................................................................................8 Ilmunud teosed....
naksitrallid, kelle seiklustest on neli raamat. Ta on auga hakkama saanud ka nii proosalise asjaga nagu Vabariikliku Sanitaarharidusmaja väljaandel ilmunud "Kurjad mehikesed" (1961), mille tarbekirjanduslik eesmärk on ilmselge: õpetada lapsi pisikuid kartma ja käsi pesema. Talle ei ole tundmatud nukufilmid, nukunäidendid, lasteooper, kirjanduskogumike koostamine ja küllap on mõnda veel loetlematagi jäänud. Tõlkinud on ta ka, tõsi küll, ainult kaks raamatut. Võtame kokku: Eno Raud on mitmekülgne autor, kes tundub lastekirjanikuks otse sündinud olevat. Tema teosed näivad olevat loodud lausa mängleva kergusega. Aga see kergus on seda laadi, et teda oleks väga raske või isegi võimatu jäljendada, ja E. Raua raamatuil on palju rohkem kui ainult ajaviiteline sihiseade. Huumoriküllase jutuvestja sõnaseadmise lusti varju ei kao kirjaniku missioonitunnetus
AINO PERVIK Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS .……………………………………………………...…………………….. 3 A. PERVIK ELULUGU ...……..………………………………………………………….… 4 A. PERVIK LOOMING. ..……………..…………………………………………………… . 5 KOKKUVÕTE ..……………………………...………………………………………………..8 RAAMATUTE LOETELU ..…..………………….………………………………………….. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise kö
aasta kevadel saksa sõjaväkke, kuid võttis juba novembris puhkuse ning põgenes Soome. Seda aastat võib pidada pagulaselu alguseks. 1944. aasta septembris liikus ta Soomest edasi Rootsi ning peatus lühikest aega Sigtuna põgenikelinnas. Seejärel elas ja töötas Ristikivi Uppsalas. Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis haigekassa ametnikuna ja elas Stockholmi eeslinnas Solnas. Kohe sõja järel ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli"(1936) ja "Ei juhtunud midagi"(1947), milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Alles 1953. aastal ilmus järgmine pagulasteos "Hingede öö," mis äratas kirjandusteadlaste tähelepanu ning kogus hulgaliselt tõlgendusi oma sümbolistliku ja irreaalse olustiku tõttu. Romaani nimitegelane eksleb ringi viirastuslikus majas, millest ei leia väljapääsu ja millel
kummitab“, „Elle ja Kalle koduvideo“, „Sandri mikroskoop“, „Unelinnu pesa“, „Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija“, „Nõianeiu Nöbinina“. Ta on illustreerinud enamus oma raamatutest, kuid "Nõianeiu Nöbinina", „Õpetaja Kusti kummitab" ja „Elle ja Kalle koduvideo" illustreeris Heiki Ernits. „Nõianeiu Nöbininast“ on tehtud ka ETV teleseriaal. Kristiina Kass on võitnud palju auhindu oma raamatute eest ning tema jutte on avaldanud ajakiri Täheke. Ta on tõlkinud soome kirjaniku raamatu „Risto Räppar“ eesti keelde. Paljud on küsinud, mis teeb Kassi raamatud nii eriliseks. Taas kord tuleb tsiteerida Astrid Lindgreni, kes ütleb, et hea lastekirjaniku tunneb ära keelest. Ja et selleks, et kirjutada hüva lasteraamat, ei piisa sellest, et panna üheskoos jalutama plekk-kamin ja tädi Eulaalie. Lasteraamatu keel ja sündmustik on lihtne ainult pealiskaudsel lugemisel. Omaette kunst on kirjutada nii, et ükski
lugeda kõik poisid.Raamatus leidub ohtralt egoismi, põikpäisust, keelatud vilju, armuvalu ja kättemaksu. Mulle meeldis just see,et seal oli vampiiride kohta midagi uut. Vampiirid on head ja halvad ehk moroid ja strigoid. Morioid on vampiirid,kes valdavad ürgset võlujõud ja on head.Nad ei tapa kui otsivad elamiseks vajavat verd.Selline oli Lissa.Raamatu käigus sai teada,et tal on väga haruldased võimed.Ta ravib inimesi ja loomi,kuigi see võtab temalt endalt palju jõudu.Aastaid tagasi juhtus raske avarii,kus Lissa pere sai surma,ka Rose oleks pidanud surema,kui Lissa päästis ta.Kõik olid väga imestunud kuna ei teadnud Lissa võimetest.Tänu Rose päästmisele tekkis nende vahel ühepoolne side. Rose sai tunnetada Lissa tundeid ja sai minna tema pähe.Lissa seda ei saanud. Strigoid on ebasurnud vampiirid,surematud,väärastund,kes tapavad kui toituvad.Morid nagu Rose sünnivad.Rose
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas p
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind................................................................................................6 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil........................................................7 2. Uurim
Eesti tipp sprinterid 1900-2008 · Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. TsaariVenemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid ol
Hingelised ja vaimsed otsingud lisavad klassikalisele “suurele luurele” teisegi külje: siin on küll kirgast ja ülevat selgust, kuid – eriti seoses metafüüsiliste teemadega – ka hämarust, salapära ja tõe kobavat aimamist, mis külgneb tõe kuulutamisega. Siit tekib üks pingetest erinevate tekstikihtide vahel – salapära allutatakse suurusele, udusus kirkusele. Neid populaarsusi toetavad ka Kareva eelistused maailmakirjandusest: ta on tõlkinud eesti keelde Emily Dickinsoni ja Anna Ahmatova tekste ning nendega on ilmne ka sügavam tunnetuslik seos. Sisuga sarnane süntees tekib vormis. Ühelt poolt jääb Kareva truuks vormirangusele, eelistades silbilisrõhulisi ja rõhulisi meetrumeid, eriti klassikalises luules kinnistunud viiejalalist jambi. Teisalt muutub aga Kareva värsiliigendus: ta hakkab kindlaid rütmiskeeme peitma vabavärssi meenutava välispildi taha, nii et liigendus signaliseerib sisekõnelisest intiimsusest. Sagedased
php (02.05.2013) 17. Ülle Kadastik, 2013, Abordist http://www.naistearst.ee/?pid=15&sid=153 (19.05.2013) 18. Liina Raudik, 2007, Koolid suhtuvad verinoortesse emadesse mõistvalt http://www.epl.ee/news/melu/koolid-suhtuvad-verinoortesse-emadesse-moistvalt.d? id=51081842 (19.05.2013) 19. Tarbija24, 2013, Iga neljas teismeline proovib kaalust alla võtta https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/42671/iga-neljas-teismeline-puuab-kaalust-alla- votta (21.05.2013) 20. Katri Eespere, 2001, Saleduskultuse pahupool: söömishäired http://www.epl.ee/news/arvamus/saleduskultuse-pahupool-soomishaired.d?id=50812940 (21.05.2013)
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut?
Kohtusime kuulsa Collins osalenud ligi 60 veedetud aja vähesust. filminäitlejannaga filmis, lisaks hulgaliselt külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks soovi täpset sünniaastat abikaasa Percy
Rakvere eragümnaasium REFERAAT KIRJANDUS ,, PIIBEL ,, Anett Uska 10.A 14.04.2010 1. SISU & alginformatsiooni Piibel on ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna "Piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast biblia, mis üldiselt tähendab raamatut. Seetõttu on Piibli ja raamatu kohta paljudes keeltes kasutusel sama sõna. Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. sajand pKr. Paljud kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud või inspireeritud Jumala poolt. Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või põhilist raamatut või andmekogu. Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute alguses on tihti määratud kirjutamise aja valitseja või mõni muu sündmus ajaloos (näiteks rahvaste loendamine Rooma impeeriumis). 20. sajandi arheo
Vastseliina Gümnaasium Kristina Smigun-Vähi Referaat Koostaja: Tea Talupoeg 10.klass Juhendaja: Annela Tohv 2012 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................1 1.. Lapsepõlv.......................................................................................2 1.1Meenutusi lapsepõlvest.............................................................2 2.Perekond...........................................................................................3 3.Savutused..........................................................................................3 3.1 Esimesed saavutused.................................................................3 3.2 Jõudmine suurte sekka..............................................................4 4.Karjäär suusatajana.......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
