Katoliiklus Faktid: · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. · Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. · Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Kiriku traditsiooni peetakse sama autoriteetsek...
Keskajal tekkis katoliikluse kõrvale luterlus. Luterlus oli nagu katoliiklus ainult, et seal olid mõned olulisemad muudatused toimunud. Usu alal sidub luterlus üksnes Saksa kultuuriruumi, katoliiklus aga kõike Euroopas. Katoliiklus võimaldas ka pattu kahetseda, mida luterlus ei lubanud teha,mis oli ka inimeste jaoks hea asi, kuna jumalalt sai suhteliselt tihti andeks ja nad võisid uuesti seda teha. Luterluse ajal võid uskuda ükskõik millesse,lihtsalt ise tead, kas usud või mitte. Katoliikluses oli natuke tunda usu peale surumist . Luterluses oli vaba valik ja see ei teinud sind kohe paganaks . Katoliiklus tahtis inimesi uskuma panna millessegi. Luterlus tegi järelikult paremat tööd. Hariduse suhtes on asi võrdne, katoliiklus andis kõrgharidust igalpool, aga see oli ladina keeles. Luterlus lubas kõrgharidust parajasti Saksamaal, aga andis abi emakeelseks hariduseks.Siis tuli ka juurde palju haritlasi.
See aga hävitati kohe. Luterluse olemus. 1. põhimõte inimene saab õndsaks usu läbi. Südames peab usk olema, kirikus käima, palvetama ega välja näitama ei pea. 2. põhimõte ainuke usuallikas on pühakiri. Katoliku kirikus on bullad piibliga võrdsed. Luteri kirikus peameest pole, igas riigis on peapiiskop. Suhtumine sakramentidesse. Katoliku kirikus on 7 püha sakramenti. Tavausklikel 6. 1.Ristimine säilinud ka luterluses. Inimeste hulka võtmine. Katoliikluses kastetakse ülepea vette, luterluses 3 tilka otsaette. 2. (igapäevane) armulaud toimub peale jumalateenistust. Antakse osa Kristuse verest ja ihust. Luterluses ja katoliikluses ühtemoodi. 3.Konfirmatsioon e. leer luteri kirikus pole see kohustuslik. Ainult siis on vajalik, kui tahetakse abielluda. 4.Kiriklik abielu, laulatus. 5.Ordinatsioon vaimulike ametisse pühitsemine. Ainult kirikutegelaste puhul. 6.Patukahetsus, pihtimine ainult katoliikluses. 7.Viimane võidmine enne
Third level Fourth level Fifth level Ta on väga austatud isik nii Click to edit Master text stylesõigeusklikus kirikus kui ka Second level katoliikluses. Mõned teoloogid Third level peavad tema naiseks Püha Fourth level Theosebiat, teised arvavad, et Fifth level viimane oli Gregoriuse ja Basileose vend, nagu seda oli ka püha Makrina noorem, veel üks pühak sellest
algus ja eesti kirjakeele kujunemine. Seoses reformatsiooniga tõlgiti piibel eesti keelde. Reformatsioon ja katoliiklus olid kindlasti just kirjanduse arengu edendajad. Katoliiklus oli kunsti arendaja. Reformatsioon ka mõnevõrra takistas kunsti arengut. Seda võib järeldada sellest, et kirikud olid kunstivaesed ja toimusid pildirüüsted, et hävitada kõik kunstiteosed kirikutes. Kuid samas olid luterluses omalooming ja muusikainstrumendid. Katoliiklus soosis kunsti. Katoliikluses olid liturgia ja sakraalehitised. Katoliiklus andis kindlasti kunstile palju juurde. Reformatsioon nii takistas kui ka edendas kunsti arengut. Katoliiklus arendas maailmapilti, kuid reformatsioon pigem ahendas. Reformatsioon takistas maailmapildi avaremist seetõttu, et ahenes kokkupuude Euroopa kultuuriga ja domineeris Saksa kultuur. Katoliikluse puhul oli kultuuriruum avaram ja seotud kogu Euroopaga. Reformatsioon arendas religiooni
13) sakramendid pühad toimingud kirikus 14) indulgents - patulunastuskiri 15) patriarh õigeusu kiriku pea 16) monoteism - ainujumalus 17) dogma põhimõte, tõekspidamine, mis ei kuulu vaidlustamisele (nt. jumala olemasolu) 18) teoloogia - usuteadus 19) tsölibaat vaimulike abielukeeld 20) reformatsioon XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliikluses eraldunud protestantlikud kirikud 21) protestandid reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvooludega inimesed 22) pildirüüsteliikumised ikoonide hävitamine 23) protestantlikud usuvoolud: luterlus, kalvinism, puritaanlus, anglikaani kirik, hugenotid 24) oikumeeniline liikumine kõiki kristlasi ühendav liikumine 25) pastor luteri kiriku vaimulik 26) jutlus jumalateenistus luteri kirikus
populaarsus ei kasvanud. Aga inimestele oli rajatud kloostrite raamatukogud ja inimesed said enda jaoks vajalikku informatsiooni ja meelepärast kirjandust lugeda, aga neid inimesi oli kahjuks vähe kes oskasid ladina keelt. Lutherluses trükiti raamatuid ja oli nende suurem levik ja need oli emakeeles, seega said eestlased lugeda raamatuid ja said ka nendest aru. Lihtrahva sees levis teadmisi ja suuremat väärtust raamatute vastu. Katoliikluses oli kunstil suur väärtus. Kunsti skulptuurid ja maalid muutsid kirikuid ja ehiti hulga kaunimaks ja rohkem käivateks, sest palju pöörasid ka rõhku kunstile. Inimesed said harida ennast erinevate piltide ja skulptuuride abil. Lutherlus aga tõi kaasa pildi rüüste mis seisnes selles, et lõhuti kirikutes kõik pildid, skulptuurid. Kõik hävitati kirikus mis võimalik ka altarid. Lutheri kirikud olid lihtsad ja vaesed, uhke oli ainult altar. Seega olid katoliku
ja igavesse ellus, rajaneb Piiblil. · Selle esimene põhiosa, Vana Testamnet, on judaismi püha raamat ning sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jm. · Uues Testamendis on neli evageeliumi, mis jutustavad Kristluse elust, surmast ja ülestõusmisest. · Kirikuisadeks nimetatakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. · Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. · Sakramendid on rituaalsed toimungud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine
Tänapäeval ei mängi kindlasti kirik nii suurt rolli, kui keskajal Katoliku kiriku põhituumaks oli usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimane võidimine, abielu ja vaimulikuks pühitsemine. Enamus neid on säilinud ka tänapäeva uskumises. Paljud lapsed ristitakse kohe, kui nad sünnivad. Usu poolest ei ole miski muutunud, ainult uskujate hulk. Keskaja kirik oli mõneti karm, sest kui kellegi arvamus ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas
Victor I Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta.
kuulutustööd, see tõttu olid need kloostrid tihti linnades. Keskaegset kloostrisüsteemi murendas reformatsioon. Usk ja haridus: Kiriklikud toimingud saatsid inimest kõigil tema eluetappidel. Ristirahva liikmeks saadi ristimisega. Täiskasvanu lähenemiseks oli konfirmatsiooni sacrament. Nõuti ka kiriklikku abielu laulatamist. Surma lähenedes võeti vastu viimne võrdlemine. Kristluse osadust väljendas armulaua sacrament. Keskaegses katoliikluses olid eriti olulisel kohal pühakud, märtrisurma või imede kaudu oma erilist usku demonstreerinud isikud. Neile pühendati altareid, kirikuid ja kabeleid. Kohtades kus hoiti pühakute säilmeid käidi palverännakutel. Reformatsioon: 1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivmaal. Reformatsiooni kaasnähtuseks oli ka pildrieüüste. Liivimaal läksid reformatsiooniga kõige rutem kaasa linnad
313- ristiusk legaliseeriti Rooma riigis. 381- ristiusk sai Rooma riigiusuks. Viimase rahvana Euroopas võtsid ristiusu vastu leedukad- 1386. Ristiusu kirik varakeskajal= katoliku kirik. Piiskop- seisis koguduse eesotsas. Katedraal- kirik, kus tegutseb peapiiskop. Preestril oli õigus pidada jutlust, sooritada kiriklikke toiminguid. Kümnis- kirikumaks, algselt 1/10 saagist. Piibli ülesehitus määrati kindlaks 2. sajandil- Vana Testament- juutide ajalugu, Uus Testament-Jeesus Kristuse elu. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks pühitsemine. 4. -5. sajandil tõusis Rooma piiskoppide tähtsus- hakatakse kutsuma Rooma paavstiks. Gregorius I Suur. 756. a. loodi Kirikuriik. 6. Viikingid. Normannid, varjaagid, taanlased. Normandia hertsogiriik, Island, Gröönimaa, Erik Punane jõuab u. 1000 Põhja-Ameerikasse. Usund: Thor, Odin, Frej. Nende kirja
Henry VIII kuulutab ennast kiriku peaks. MISSA on katoliku kiriku teenistus. Ladina keeles. 15. saj. alguses võideldakse emakeelse teenistuse eest. Anglikaani kirikus keelatakse ladinakeelne kirkikuteenistus. ARMULAUD on üks sakramentidest. Sakrament on jumala armu vahendamise toiming. Katolitsismis on 7 sakramenti (ka vene õigeusus). Protestantismis on 2 sakramenti ristimine ja armulaud. Püha õhtusöömaaeg Kristuse ihu ja veri leib ja vein. Katoliikluses ilmikutele veini ei anta. Protestantismis antakse. Anglikaani kirikus hakati armulauda andma mõlemal kujul. TSÖLIBAAT abielutus. Katoliku kiriku preestrid ei tohi olla abielus. Katolitsismis, et mitte kiriku varasid laiali kanda ja pärandada. Vene õigeusus tsölibaadinõuet ei ole, luterluses see kaotatakse. Anglikaani kirikus kaotati tsölibaat ei ole nii palju vara, et saaks laiali tassida. Canterbury Inglise peapiiskopi residents, religioosne keskus
1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Kuid tulemus oli oodatust vastupidine: saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine s.o õigeusu ehk kreekakatoliku kirik allus patriarhile. Katoliiklus ja õigeusk. Katoliikluses Rooma paavst, õigeusus Konstantinoopoli patriarh. Õigeusk allub ilmalikule võimule. Praegu on õigeusus 2 kirikupead(Kreeka ja Venemaa). Katoliikluses on peapiiskopid. Vaimulik võim. Katoliikluses on preestrid, kes juhivad kogudusi. Lõhenesid 1054. Paavstivõim Kui Otto I pani 962. aastal aluse Püha Rooma keisririigile, hakkasid keisrid ka paavste ametisse seadma. Otsustav reform toimus 1059. aastal, mil paavstid hakkasid endi seast ametisse
ning kehtestas sõjalise diktatuuri. Cromwelli surma järel ähvardas maad sisemine segadus ja sõjavägi nägi ainsa variandina anda võim tagasi Stuartitele. 1660 kutsus parlament Charles II tagasi. Sõlmiti kokkulepe- nn Breda deklaratsioon, kus lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused, piirates parlamendi võimu. Charles II surma järel sai troonile tõsikatoliiklik vend James II, kes soovis vähendada parlamendi osa. Enamik inglasi nägi kuninga katoliikluses ähvardust kogu rahvale. Parteide juhid pakkusid krooni Hollandi väejuhile ja James II väimehele Oranje Willemile, kelle armee maabus 1688 Inglismaal, mille peale James II Prantsusmaale põgenes. Seda nimetatakse Kuulsaks revolutsiooniks. Püüded kehtestada Inglismaal absolutism oli läbi kukkunud. Kuninga ja parlamendi võimuvõitlus oli lõppenud viimase võiduga. Uus valitsejapaar pidi alla kirjutama Õiguste billile, millega kinnitati
igavesse ellu ning see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa on Vana testament, mis on judaismi püha raamat ja sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi jm. Teine osa on Uus Testament, mis koosneb 4-st evangeeliumist, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi. Suur osa neist ettekirjutustest tugineb kirikuisade ja teiste teoloogide töödele. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. Keskne koht sakramentide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Sakramente käsitleva õpetuse järgu on sakramente 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühasse seisusesse pühitsemine. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult
Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust." Katoliikluses ja õigeusus 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, piht, armulaud, abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt: Jehoova tunnistajad, mormoonid jne Islam Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud
Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust." Katoliikluses ja õigeusus 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, piht, armulaud, abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt: Jehoova tunnistajad, mormoonid jne Islam Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud
Pokrovski kirik e. Maarja kirik e. Lumeimekirik Keskkuppelkirik on ehitatud 13. sajandil Volga suudmeala kirdeosasse. Vene kiviarhitektuuri armastatuim kirik. Tambuur ning kõik ülejäänud välispind on skulpturaalselt kujundatud (reljeefid): Venemaal ei olnud skulptuure, sest see olevat maalist palju pahelisem. Uspenski kirik e. Neitsi Maarja Uinumise kirik Asub Vladimir-Suzdalimaal Vlasimiri linnas. Viiskuppelkirik. 15. august Neitsi Maarja surmapäev katoliikluses ja 3 päeva vene õigust. Kasutatud kirjandus Vladimir Sergejev, David Vseviov "Venemaa lähedane ja kauge" http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Vene http://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik http://et.wikipedia.org/wiki/Kiiev http://www.hot.ee/sethos/materjalid/Vanavene.rtf http://www.kool.ee/?5675 http://search.yahoo.com/search?p=slaavlased
sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots.teooriale. Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik saanud suurema grupi osak, sellele küsimusele vastates seletab ta enesetappude suhtarvu erinevust ühiskonnas. Sots.sidemed on nt abielu, vanemlikkus, tööhõive ja usuorganisatsioonides liikmeks olemine. Indiviidi enesetapu sooritamisel on suhteliselt vähe kasu infost indiviidi psüh.seisundi kohta, tähtsamad on teadmised inimese pikaajalistest sots.sidemetest ja nende iseloomust.
Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria
Liivimaal oli ka naisklooster - Pirita klooster. Seal elasid koos mugad ja nunnad, kuigi nad ei puutunud üksteisega kokku. Nad pidasid jumalateenistust ka lihtrahvale. Maarahvas seas levis sünkretism ehk erinevad usundid, õpetused ja maailmavaated segunesid. Samuti levis külakatoliiklus ning paganlikud kombed jätkusid. Reformatsiooni viis läbi Martin Luther, kes naelutas 1517 aastal kiriku uksele 95 teesi selle kohta, milles väideti, mis on katoliikluses valesti. Ta astus indulgentside müümise vastu. Indulgentsid on patupuhastuskirjad. Tema arvates on õndsaks võimalik saada vaid läbi pühakirja. Liivimaale levis reformatsioon 1521. Toimub pildirüüste vihase rahvamassi poolt, sest siinsed jutlustajad levitasid luterlikku maailmavaadet, mille järgi on pühad pildid jms väärtusetu, sest seda pole piiblis kirjas. Talupoegadeni reformatsioon ei ulatunud.
ilmaliku võimu taotlused). Reformatsiooni valmistasid ette ideoloogiliselt humanistid, kes katoliku kiriku rüpes kritiseerisid kirikut ja püüdsid seda reformida hariduse levitamise teel, mitte vägivallaga. Reformatsioon oli oma sisult kahene. Ühelt poolt oli eesmärgiks kiriku organisatsiooni muutmine ja katoliikliku õpetuse viimine uutele alustele. Eelkõige taotleti Piibli õpetuse eraldamist kiriklikust pärimusest, mis aga katoliikluses moodustavad ühtse terviku. Teisalt oli tegemist poliitilise võitlusega, mis oli suunatud kiriku poliitilise mõjuvõimu vastu ühiskonnas. Varakapitalismi tingimustes vajati algset kapitali ka ettevõtluse arendamiseks ja seetõttu ihaldati rikka kiriku varasid. 3.2. Usupuhastus Saksamaal: Usupuhastuse algatajaks loetakse teoloog Martin Lutherit (1483 – 1546), kes Wittenbergi linna lossikiriku uksele naelutas 1517 oma 95 ladinakeelset
Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõppudel, nii on ka lihttöölistel võimalus valima minna; 2)valijateks regristreerimise tingimused on lihtsamad kui Ühendriikides. Asjastamine
kõrtside lahtiolekuaegu. Tantsimisse suhtuti ebasoosivalt. Reeglitest kõrvalekaldujaid karistati. Kalvinismi järgi oli koguduse juhil õigus kontrollida inimeste eraelu. Kalvinism tõhutas töökuse vajadust. Tööd tehes võis saada hiljem õndsaks. Töö pidi olema inimese kutsumus. Anglikaani kirik Inglismaal Inglise reformatsioon oli seotud kuningas Henry VIII-ga. Algselt toetas ta katoliku kirikut ja oli luterluse vastu. Probleemid tekkisid, kui Henry VIII tahtis lahutada abielu. Katoliikluses oli see võimatu. Seda sai vaid paavsti loal teha, aga Henry VIII naine oli Euroopa mõjukaima valitseja Karl V tädi ja Karl V toetas katoliku kirikut, seega ei tahtnud paavst luba anda, kuna ta oleks võinud Karl V soosingu kaotada. Henry VIII sai 1534 supremiaatiaakti ehk ülemvõimuaktiga Inglise kiriku peaks. Tal oli palju toetajaid, sest kirikuvaldused läksid riigile nüüd. Lõplikult kinnistus anglikaani kirik Henry VIII tütre Elisabeth I ajal, kui parlament kiitis
levinud eelkõige kristlikud (katoliku ja õigeusu) kloostrid. Astmestus kloostris: Abt- (aramea aba "isa") on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss". Prior- (ladina "kahest esimene") on roomakatoliku mungakloostri abti asetäitja või väiksema harukloostri ülem. Ajaloos oli Katoliku kirikus prior orduülem. Prioraat oli/on tegevuspiirkond. -vend - meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta -õde (õeke) - naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta Joonis . Kuremäe klooster Kompass on suuna määramise mõõteriist. Kompass leiutati muistses Hiinas 1. sajandil pKr. Hiinlased avastasid, et võimaluse korral võtab magnetiidi (teatud rauamaagi) tükk põhja-lõuna suuna. Ka mõistsid nad, et magnetiseeritud nõel toimib samamoodi. Umbes aastaks 1000
Idapoolsetes islamimaades (näiteks Pärsias) suhtuti loogikasse al-Ghazali eeskujul pigem kui tööriista, mida muuseas saab oma filosoofiavastastes rünnakutes kasutada ka islami teoloogia. Seetõttu jätkati Pärsias käsiraamatute ja kommentaaride kirjutamist, iseseisvate loogikauurimustega aga ei tegeldud. 2.2.2 Loogika taastärkamine Euroopas Canterbury Anselm (1033-1109) kasutas oma tuntud teoloogiaalastes teostes antiikajast tuntud loogikameetodeid ning rajas sellega eriti katoliikluses hiljem väga t"htsaks muutunud teoloogilise traditsiooni. Otseselt loogikaga Anselm palju ei tegelenud, küll aga tegi seda Peter Abelard (1079-1142). Boethiusest ja Anselmist mõjutatud Abelard tõstis oma kommentaaridega Aristotelese ning Porphyriose klassikalistele tekstidele keskaegse loogikauurimise senisest palju kõrgemale tasemele. Aristotelese muidu suhteliselt väheoluline teos Sofistlikud vastuväited sobis hästi 12. sajandi teoloogiasse: tegu oli
Teadmist, mis on vähestel, ei ole suurtel hulkadel ja usk hakkab ära kaduma. Usk ei ole mõistuse asi. Uks on uskumise asi, see ei ole teadmine. Mida rohkem teadmist ja teadust, seda rohkem hakkab siiras usk kaduma. Prantsusmaa lõhenes kodusõjas 16. saj keskel. Jean Calvin oli veelgi radikaalsem kui Luther. Nõudis äärmist askeetlikku usulist rangust vastandina kat kiriku pahedele ja korruptsioonile. Kalvinistlikke kirikuid leiab prantsusmaal ja Sveitsis. Ettemääratuse idee, katoliikluses selle vastu vaba tahe. Kat kuigi in on eksinud, jätab Jumal talle võimaluse valida ja patust vabaneda. Hugenotid e prantsuse protestandid. Pärtliöö lahing 1572 kat ja protestantide vahel. Taustaks renessanssi järgnevale kulgemisele. Kat maades algas ka kirikuelu karmistamine. Protestante loeti ketseriteks. Siiski tõukas see kat ka reformidele. Katoliiklik vastureformatsioon, inkvisitsiooni hoogustumine. Kriitilise ühk olukorra
Taevariigi valitseja on Jumal, maapealses riigipea. Võimutäiuse on riigipeal algselt saanud Jumalalt, on tema volinik ning asemik maa peal. Siit ka nõue vastuvaidlematult kuuletuda monarhile, muidu n-ö tõstetakse käsi Jumala enda vastu. Sellise (vaimuliku) riigi tegelikud seadused põhinevad usulise pärimuse tõlgendusel ning kõrgeima võimu kandjaks (tegelikuks valitsejaks) on vaimulikkond või selle juht (nt islamis kaliif, sultan, ajatolla; budismis dalai-laama; katoliikluses paavst). 90. Ühiskondliku lepingu teooria. Nende teooriate alged on antiikajas, põhiideestik toetub aga valgustusaja suurmõtlejate ideedele. Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Riigile eelnes ajalooliselt nn ürgvabaduste periood ja üldine demokraatia, kus inimestele kuulusid ürgsed ehk loomuõiguslikud vabadused. Ühiskond rajaneb kollektiivsel tööl ja tarbimisel. Eraomandi
hädade korral. Salaja ohverdati nii endistes hiites kui allikatel, aga ka kirikutes ja kloostrites. Tekkis rida katoliiklike pühakuid, kelle kultusesse segunes paganlikke jooni, nt Tõnn (Püha Antonius) kaitses loomi, eriti sigu, Jüri (Gregorius) oli karjakaitsja, Peeter (Peetrus) aga "kalajumal". Pühitseti päevi, mis olid olulised nii katoliikluses kui muinasusundis - Jüripäev, Jaanipäev (Püha Johannes), Mihklipäev (Püha Miikael) Ristiusu mõjul muutusid ka eestlaste nimed. Assot, Meelitut ja Tõivelembe hakkasid asendama Andres, Mihkel, Peeter, Jaan ja Jüri. Küll aga jäi püsima esivanemate austamine ning matusekombed. Peamiselt maeti külakalmistule,
samastada teokraatlike teooriatega: viimased eitavad üldse ilmaliku võimu olemasolu. Teokraatlike teooriate kohaselt on kõrgeima riigivõimu allikaks Jumal, tegelik valitseja kas jumalustatakse või käsitatakse teda Jumala asemikuna maisuses. Sellise (vaimuliku) riigi tegelikud seadused põhinevad usulise pärimuse tõlgendusel ning kõrgeima võimu kandjaks (tegelikuks valitsejaks) on vaimulikkond või selle juht (nt islamis: kaliif, sultan, ajatolla; budismis: dalai-laama; katoliikluses: paavst). § 4. RIIGI TEKKE ÜHISKONDLIKU LEPINGU TEOORIADNende teooriate alged on antiikajas, põhiideestik toetub aga valgustusaja suurmõtlejate ideedele (Spinoza, Hobbes, Locke, Rousseau). Riik on tekkinud kodanike (resp inimeste) ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Riigile (st kokkuleppele) eelnes ajalooliselt nn ürgvabaduste periood ja üldinedemokraatia, kus inimestele kuulusid ürgsed vabadused. kõikide sõda kõikide vastu. Ühiskond rajanes kollektiivsel tööl ja tarbimisel
annaabi.ee 
