Ei meeldi neile kohe mitte. Püsikliendid kui müügimehed. Kliendid tavaliselt ei soovita edasi. Raske tõestada tulemusi päris elus. Et see toimuks, oleks vaja emotsionaalset tõuget. Teema peab sobima konteksti. Kas teema on oluline. Teema emotsionaalne või ratsionaalne huvitavus või erakordsus. Positiivset infot antakse palju vähem edasi. Suurenevad ostud ja kasum. Püsioste teevad küll. Pigem tähelepanu pöörata kliendikonentratsioonile. RFM mudel kategoriseerib kliendi ostusuma, ostusageduse ja viimasest ostust möödunud aeg. Et tõeliselt mõista klientide käitumist, ei saa keskenduda protsentuaalsusele vaid individuaalsete kliendikontode analüüsimisele. Kes on lojaalsed kliendid? Millega seda mõõta? Kuidas on nad firmale kasulikud? Mis on firma kliendisuhete juhtimise eesmärk? Milline on erinevate klientide kasumlikkus ja nende käitumismustrid. Kas kõik lojaalsed kliendid on ühtmoodi head
· 6 kuluartiklit: näiteks alltöö jaotus kaheks. NB! Eelarve kulupositsioonil võivad esineda kõik kuluartiklid, kuid vähemalt üks peab esinema. 17. Ehituskulude jaotamisel koodi funkt-d variant 1 Kood lühimeetod kandmaks olulist informatsiooni mingi objekti või elemendi kohta. · Kood kui universaalne nimi, mis identifitseerib elementi · Identifitseeriv kood organiseeritakse selliselt, et see kategoriseerib, kvalifitseerib või muul viisil kirjeldab elementi, mille juurde ta kuulub variant 2 Kodeerimissüsteem peab haarama kogu firma juhtimissüsteemi. Kood lühimeetod kandmaks olulist informatsiooni mingi objekti või elemendi kohta. Elementide seos maksumusega: Koodide funktsioonid: · Kood kui universaalne nimi, mis identifitseerib elementi
suhet. Kehamassiindeks (KMI) on saavutanud üldist heakskiitu ja on eelistatuim meetod ülekaalu mõõtmiseks. Kehamassiindeksit arvutatakse valemiga kg/m2 ehk kaal jagatakse pikkuse ruuduga, kusjuures pikkus on arvestatud meetrites. Kuid KMI ei tee vahet keha rasva ja lihaste protsendil, seega oleks õige mõõtmistulemuse saamiseks tarvis lisaks kasutada ka teisi mõõtmisvõimalusi. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) klassifikatsioonisüsteem kategoriseerib ülekaalu ja rasvumise kasutades kehamassiindeksit. Kasutatakse kuute kategooriat, mis põhinevad teadaolevatel haiguslike seisundite tekke riskidel ning seostuvad kehamassiindeksi tasemetega. Kategooria KMI(kg/m2) Haigestumise risk Alakaal 18.5 Madal * Normaalkaal 18.5 .... 24.9 Keskmine Ülekaal 25
võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused Esmasus Teisesus Kolmasus Qualisign Sinsign Legisign Omadusmärk
nende kaasaja kohta? Antud kirjutis ei pretendeeri täielikule ülevaatele erinevate kriitikute nägemustest Manet’ teosele. Pigem püüan siinkohal mõningaid vaatenurki kõrvutades tuua välja levinumad tõlgendused antud teosest ning vaadelda lähenemisnurkade omapära tulenevalt kriitikute autoripositsioonist. Alain de Leiris oli kunstiajaloolane, kes on koostanud ka mahuka raamatu Manet’ joonistustest. Raamatus kategoriseerib ta Manet’ joonistusi lähtudes vormi ja meediumi erisustes ning eraldi peatükk käsitleb ka Manet’ joonistusi, mis kujutavad koopiaid suurmeistrite teostest. Alain de Leiris kasutab Manet’ teose analüüsimise ikonograafilist meetodit. Ta analüüsib Manet’ teose kompositsiooni ja maalil esinevaid vormilisi elemente võrdluses El Greco maaliga Burial of Count Orgaz
ümar, magus, punane Prototüübiteooria teooria mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskisel või tüüpilisel väärtusel Prototüüp-kõige tüüpilisem või tuttavam kategooria liige. Nt Ameerika jaoks prottüüplinnuks punarind Ülemmõiste-loom Baastaseme sõna-koer kõigepealt õpitakse see sõna Alammõiste-puudel Whorfi hüpotees-väide, et keel, mida inimene kõneleb, võib määrata või tugevasti mõjutada seda, kuidas ta mõtleb ja kategoriseerib Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus. Selle sõlmpunktid tähistvad fraase ja sõnaliike ning neist alanevad harud suhteid kategooriate vahel 11.Intelligentsus voolav intelligentsus võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega kristalliseerunud intelligentuss omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused. Analüütiline intelligentsus-võimekus, mida mõõdetakse intelligentsustestidega ja mis on oluline akadeemilise edu saavutamisel.
muutevormid tuletatud sõnad liitsõnad - juursõnad Leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid Lekskon e sõnavara on keelesüsteemi kinnistunud sõnade allsüsteem. Kui palju on sõnu ühes keeles? Kui suur on tuumsõnavara, kui suur üldsõnavara? Põhimõisteid: sõna Tavainimesele täiesti iseenesestmõistetavad elemendid. Osalt seetõttu, et sõnad on primitiivontoloogia kesksed ülesehituselemendid, inimene kategoriseerib maailma suurel määral sõnade abil. Kusjuures maailm võib olla olemas ka ainult tänu keelele, ainult selle tõttu, et keeles on olemas vastav sõna (nt "haldjas"), mille vormi ja tähenduse kombinatsioon selle mõiste loob. Vt nt "ükssarvikute" kohta Fred Karlssoni "Üldkeeleteadusest" pt 1.4.3. Sõna II Sõna on kaua olnud grammatika traditsiooniline keskne mõiste. Alles 20. sajandi keskpaigast on sõna grammatika
Kognitiivne keeleteadus tekkis 1970ndatel vastusuunana formaalsetele keeleteooriatele. Lähtub kognitiivteadustest, eriti kognitiivsest psühholoogiast, mis uurib, kuidas inimene võtab vastu, talletab ja kasutab infot. Tänaseks on see hargnenud, eri suundi ühendab mõnikord vaid funktsioonilähtene mõtteviis ja/või paradigmasse kuuluda tahtmine. KEEL ON PILT SELLE KOHTA, KUIDAS INIMENE MAAILMAS JUHTUVAT/OLEVAT KONSTRUEERIB/KATEGORISEERIB = MÕISTESTAB. Psühholingvistika on tänapäeval omaette distsipliin, sh omaette ajakirjad (nii rakenduslik kui ka teoreetiline). Psühholingvistika uurimisobjektid: puuded, haigused (tekkinud kahjustused haiguste järel), vead (nt afaasia, düsleksia), erinevused. Psühholingvistika on olemuslikult interdistsiplinaarne, seda mitte ainult psühholoogia ja keeleteaduse inter-. Ka kognitiivteadus, semiootika, filosoofia, arstiteadus jne. Palju koolkondi on lapsekeelekesksed (Clark ja Clark).
4.2.2. Ehituskulude kodeerimine Kodeerimissüsteem peab haarama kogu ettevõtte juhtimissüsteemi, selliselt et igat eelarvestatavat ehitusprojekti oleks võimalik võrrelda eelnevalt eelarvestatud objektidega. Kood on aga lühimeetod kandmaks olulist informatsiooni mingi objekti või elemendi kohta. Iga objekt või element, mis on seotud koodiga on läbi selle seotud ka maksumusega. Koodide funktsioonid: Universaalne nimi, mis identifitseerib elemendi Kategoriseerib, kvalfitseerib või muul viisil kirjeldab elementi mille juurde ta kuulub Eelised loogilise kodeerimissüsteemi kasutamisel: Elementide kerge ülesotsimine varasematest projektidest Kergem projekteerimisinfo saamine Kergem üles leida osturekvisiite ja spetsifikatsioone Paremad võimalused statistiliseks analüüsiks Üldiselt kasutatakse kahte liiki maksumuskoode: 1) Standardsed – tagavad andmevahetuse ühtluse erinevate projektide vahel
saadavatele sensoorsetele andmetele kasutatakse ka mällu talletatud informatsiooni maailma nähtustest, sündmustest ja objektidest tajumine – kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu taju mõtestatud tunnetusprotsess - üldjuhul mõistab tajuja esemete ja nähtuste tähendust ja või otstarvet taju kategoriseerib tunnetusprotsess – tajumise käigus paigutab tajuja mõttes tajutava mõne talle tuttava või teadeoleva kategooria alla, mis omakorda eeldab eelnevat kogemust taju selektiivne tunnetusprotsess – aistingusignaalide tervikuks integreerimine võib toimuda ühel või teisel moel, kuid igal hetkel on tajukujundamine välja valitud üks kandev tõlgendus; keskendumine ühele kindlale objektidele ja teised jäävad tahaplaanile TAJU SEOTUS TÄHELEPANUPROTSESSIDEGA:
teooriaid, mõtestada ja rikastada vaateid, luua kaanoneid. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Zanr kategoriseerib kirjandust (ka teisi kunstiliike), määrab teatud tunnuste-sarnasuste põhjal, mis kategooriasse teatud teos kuulub. Antiikkultuurist pärit põhižanrid: 1) lüürika(sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka) Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus, Sisemaailma elamused, Subjektiivne, isiklik, Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus), Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee
kuulumisest mingisse sotsiaalsesse gruppi koos gruppi kuulumise emotsionaalse tähtsustamise ja väärtustamisega. Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimine: teooria annab võimaluse analüüüsida inimese mina ja seoseid mina, sotsiaalsete normide ja sotsiaalse konteksti vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end grupi liikmena, siis tema enesetaju muutub depersonaliseerituks, st et inimesed kalduvad endid nägema enam selliste ühiste stereotüüpide valguses, mis määratlevad ära nende gruppi kuulumise ja vähem tajutakse endid siis kui üksikindiviide oma eripäraga. Kategooriate kohandamist endale kujutati sotsiaalse identiteedi teoorias järgmise protsessi läbi. Esmalt kategoriseeritakse endid kui erilist sotsiaalset kategooriat ehk siis omistatakse endile mingi sotsiaalne identiteet
a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimine Mina-kategoriseerimise (self-categorization) teooria (Turner, 1991) annab võimaluse analüüüsida inimese mina ja seoseid mina, sotsiaalsete normide ja sotsiaalse konteksti vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end grupi liikmena, siis tema enesetaju muutub depersonaliseerituks, st et inimesed kalduvad endid nägema enam selliste ühiste stereotüüpide valguses, mis määratlevad ära nende gruppi kuulumise (need tunnused, mis määratlevad ära nende ühtse sotsiaalse identiteedi) ja vähem tajutakse endid siis kui üksikindiviide oma eripäraga (Hogg and Turner1978). Kategooriate kohandamist endale kujutati sotsiaalse identiteedi teoorias järgmise protsessi läbi
juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused Esmasus Teisesus Kolmasus Qualisign Sinsign Legisign Omadusmärk
juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused Esmasus Teisesus Kolmasus Qualisign Sinsign Legisign Omadusmärk
6. Isolaatkeel - Isolaatkeel e keel, millel pole sugulasi. Nt baski, burusaski, jaapani keel. 7. Areaalse jaotuse põhimõtted Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). 8. Mis on The Ethnologue ja milleks seda kasutada saab? Ethnologue: Maailma Keeled on kompleksne teatmeteos, mis kategoriseerib kõiki maailma elus keeli. Alates 1951.a on Ethnologue olnud aktiivne uurimustöö, mis kaasab endaga sadu lingviste ja teadlasi ümber maailma. 9. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Substraat-keeleline mõju vaadeldava keele suhtes varasemalt kontaktis olnud keelet Adstraat- mõju, mis on tingitud teisest keelest, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma, et ta oleks
Kulgemisest väljumine juhtub tavalselt siis, kui väljast poolt surutakse inimesele peale mingisugune informatsioon või hinnang tema enda kohta. Tema kohaselt on kõge õnnelikumad eluperioodid, mil endale ei pea üldse tähelepanu pöörama. Liigne tähelepanu iseendale, liigne võrdlemine on halb. · enesekaitse edu tähtsustamine, ebaedu unustamine. Identiteet · Identiteet kui tervikkonstruktsioon iseendast. Püsitunnused, millega inimene ennast kategoriseerib indiviidi ja rühmaliikmena. Identiteeti ei saa valida, ei saa muuta nagu enesehinnangut. Identititeedi osasse kuuluvad: füüsiline indentiteet, pärilik(kultuur, perekond), professionaalne identiteet jne · Henry Tajfel. Sotsiaalne ja personaalne identiteet. Sotsiaalne: kuulumine mingisse rühma Personaalne: vältimatud, mulle iseloomulikud tunnused. nt välimus. · Identiteet on karkass, mille peale iga inimene joonistab pildi iseendast. Eneseteadvuse element. Uurijad
oodatavast/eeldatust. Paigutusvaldkond on sinna see tasside katse. Keelemängukoomiksid, reklaamid Näide Vaene mees ja kallis inimene > millegi poolest kahetsusväärne mees, rahatu mees ja armas inimene, imestuses Keeleteadus 13.11.2018 Kognitiivne keeleteadus Kognitiivses keeleteaduses mõistetakse keelt kui pilti selle kohta, kuidas inimene maailmas juhtuvat/olevat konstrueerib/kategoriseerib = mõistestab. Kuidas inimene tajub maailmas toimuvat. Leonard Talmy (2000) imaging systems Kategooriad koonduvad nelja suuremasse süsteemi, mis organiseerivad mõistelise materjali struktureerimist ja "vaatlemist". Kujutamise viiisid: Struktuuriline skematiseerimine (jaotatavus jts) Perspektiivi asetamine (kust/kuidas/ jne keel maailma kirjeldab) Tähelepanu jaotamine (figuur foon)
- Reaalne: tegelik olukord, vaatlustega selguv, uuritavate poolt viidatav vastuolu normatiivsega. Antropoloogias on vastuolu jaoks välja vaja mõelda uurimisstrateegia. Kas lähtutakse vaatlejast (eetiline) või tegijast (eemiline). Uurimisstrateegiad Emic: Eemiline strateegia lähtub uuritavast: kuidas mõtleb uuritav antud asjast: kuidas ta kategoriseerib maailma, millised on jagatud reeglid nii käitumises kui mõtlemises, mis on tähenduslik, kuidas kujutletakse ja seletatakse toimuvat. Uurija tugineb uuritava maailmale ehk mis on kohaliku jaoks oluline. Etic: Eetiline lähenemine seab uurimuse keskmesse selle, mil moel antropoloog kogeb maailma, kuhu ta sattunud on. Eetilist lähenemist on vaja kasutada, sest see võimaldab ka adektvaatseid võrdlusi teha ega lase uurijal uppuda uuritava kultuuri väärtuste tulva.
*Seoseid võib uurida Kooslustabelite alusel; korrelatsioonidega *Seoste uuringud tavaliselt ei võimalda teha põhjuslikke järeldusi muutujatevaheliste seoste kohta (ei kindlusta tugevat sisemist valiidsust) Seoste uuringud püüavad kindlaks määrata, kuidas kaks või rohkem muutujat on omavahel seotud. Tavaliselt seoste uuringute puhul uurija ei manipuleeri muutujatega, vaid registreerib mingeid loomulikult toimuvaid sündmusi (ex post facto andmed), kategoriseerib või hindab andmeid ja selgitab nende vahelisi seoseid. Kooslustabelid Suur osa psühholoogilistest uuringutest otsib vastust küsimusele, kas tulemus ühe muutuja osas on kuidagi seotud teise muutuja väärtustega. Üks võimalus seda uurida on esitada andmed kooslustabelina, mille puhul esitatakse kahe muutuja väärtuste kõigi kombinatsioonide sagedused e. koosesinemissagedused. Kooslustabeleid kasutatakse eelkõige selliste muutujate vaheliste seoste
Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi. Mina- kontseptsioon mina arengus. Mina kontseptsiooni areng kahes aspektsis: 1) eksistentsiaalne mina- tunne, et ollakse teistest eraldi (tekib 2-3 aastasel lapsel); pärast seda hakkab tekkima mina mitmetahulisus. Hakkavad tekkima kategooriad, püsivus ajas ja ruumis ehk ei asi ja inimene ei kao, kui seda ei näe hetkel. Imikuiga. 2) kategoriaalne mina- esialgu on kategooriad isoleeritud. Hiljem saab neist tervik. Laps vanuses 2-3 a kategoriseerib ka soo ja vanuse terminites (pole omavahel seotud). Nt algul on hea või halb laps, pärast on hea või halb tüdruk või poiss. lapse- ja noorikuiga (kategoriaalne, sisemine ja psühholoogiline). 3,5- 4,5 aasta vahel on periood, kus laps arvab, et sugu, vanust ja tegevusega seotud tegureid saab muuta- nt poiss ütleb, et ta kasvab emmeks. Lapsed üldistavad, et asjad pole püsivad. Kui laps on 4,5 ja peale, hakkavad aru saama, et sugu, vanus jms on permanentsed- see oleneb
4.2.2. Ehituskulude kodeerimine Kodeerimissüsteem peab haarama kogu ettevõtte juhtimissüsteemi, selliselt et igat eelarvestatavat ehitusprojekti oleks võimalik võrrelda eelnevalt eelarvestatud objektidega. Kood on aga lühimeetod kandmaks olulist informatsiooni mingi objekti või elemendi kohta. Iga objekt või element, mis on seotud koodiga on läbi selle seotud ka maksumusega. Koodide funktsioonid: Universaalne nimi, mis identifitseerib elemendi Kategoriseerib, kvalfitseerib või muul viisil kirjeldab elementi mille juurde ta kuulub Eelised loogilise kodeerimissüsteemi kasutamisel: Elementide kerge ülesotsimine varasematest projektidest Kergem projekteerimisinfo saamine Kergem üles leida osturekvisiite ja spetsifikatsioone Paremad võimalused statistiliseks analüüsiks Üldiselt kasutatakse kahte liiki maksumuskoode: 1) Standardsed – tagavad andmevahetuse ühtluse erinevate projektide vahel
arendasid 1979.a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimise (self-categorization) teooria (Turner, 1991) annab võimaluse analüüüsida inimese mina ja seoseid mina, sotsiaalsete normide ja sotsiaalse konteksti vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end grupi liikmena, siis tema enesetaju muutub depersonaliseerituks, st et inimesed kalduvad endid nägema enam selliste ühiste stereotüüpide valguses, mis määratlevad ära nende gruppi kuulumise (need tunnused, mis määratlevad ära nende ühtse sotsiaalse identiteedi) ja vähem tajutakse endid siis kui üksikindiviide oma eripäraga (Hogg and Turner1978). Kategooriate kohandamist endale kujutati sotsiaalse identiteedi teoorias järgmise protsessi läbi. Esmalt kategoriseeritakse
• riskeerimine • näide-vt sokke ja kingi • Osa autoreid on leidnud, et vasak ja parem HF töötavad rohkem koos- seega vajame • “mõtleb” keele abil mõlema ajupoolkera koostööd, (input tuleb erinevatest visuaalse välja osadest) • kategoriseerib heaks ja halvaks • egokeskus Uuringu Tulemused: Parem HF Vasak HF 1.For the AA and CS, the LH was faster for local matches and the RH for global matches. The MG showed no hemispheric differences.
annaabi.ee 
