Küsimused Eesti maakatastri kohta 1. Üliopilane peab teadma maakatastriseaduses (§ 2 Moisted) toodud mõistete sisu. Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses : 1) maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist; 2) maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu; 3) katastri kaardid (edaspidi kaardid) - katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne) graafiliseks esitamiseks. Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14); 4) katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire; 5) asum - katastri pidamisel kasutatav katastripiirkonna osa, mille määramisel arvestatakse
.............................................................................................. 2 Põhikaart............................................................................................................................. 3 Baaskaart.............................................................................................................................4 Baas ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem.....................................................................5 Katastri aluskaart.................................................................................................................7 Mullakaart.......................................................................................................................... 8 Kaitseväekaart...................................................................................................................10 Merenavigatsioonikaart............................................................................
eraldi number (kinnistu number). Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Mis on katastriüksus? Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk Mis on heauskne ja pahauskne omandamine? 1 Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsisks tulnud ehitusvead? Ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul.
5343, M 1:50 00; 2) "Vene 1-verstane" kaart, M 1:42 000, koost. 1893-1913 Uurimisala paikneb digitaalkaardilehtedel nr 5375 ja 5385; Togogaafilised kaardid: 3) M 1:50 000 (1905); 4) M 1:25 000 (1947); 5) Botaanilise keeluala "Halliste puisniit" piiridega kaart, M 1:25 000 (1959); 6) Riikliku kaitseala "Halliste puisniit" kaart planeeritavate piiridega, M 1:10 000 (1978); 7) Katastri aluskaart, M 1:10 000, koost. 1985-1986; 19 8) Soomaa rahvuspargi luhtade ja majandamisklasside piiridega kaardid MapInfo formaadis, koost. 1999; 9) Eesti Põhikaart (digitaalkaart) M 1:10 000, koost. 2002 Kasutatud kaartidest on kõige detailsem 1978. a. koostatud plaan ning katastri aluskaart, millel on kõlvikute piirid kõige selgemini eristatavamad. Väiksemamõõtkavaliste kaartide
Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmine kinnisturaamatuisse. Kinnisturaamatu printsiibiks on avaikkus ja usaldusväärsus. KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. maatükk maa- või veeala piiritletud osa, mis tuleb registerida maakatastris sõltumata omandivormist, nagu määrab maakatastriseadus katastriüksus katastris iseseisva üksusena registeeritud maatükk. Minimaalsuuruseks on 30 m2
mõttes. Nende hulka kuuluvad lisaks eeltooduile: · Üleriigilise, maakonna-ja üldplaneeringu raames vastavate haldusüksuste maafondi perspektiivse kasutamise küsimuste lahendamine, maafondi kasutamise projektide ja skeemide koostamine · Erilise kasutusreziimiga kaitsealade (looduskaitsealad, rahvuspargid) piiride määramine · Maa kasutamise ja kaitse üle kontrolli teostamine · Katastrimõõdistamised- moodustava katastriüksuse või kinnisasja piiride määramine, märkimine ja mõõdistamine, situatsiooni mõõdistamine, kõlvikute määramine, katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamine ning piiri maastikul tähistamine · Maade hindamise korraldamine ja maade maksustamisega seonduv tegevus · Maainfosüsteemide loomine ja pidamine · Maa-asulate piiride kindlaksmääramine ja muutmine · Maakondade, linnade ja valdade halduspiiride määramine ning märkimine looduses
3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis Materiaalne põhivara kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: ·maa; ·ehitised; ·masinad ja seadmed; ·muu materiaalne põhivara; ·lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Bilansikirjetele võib avada ühe või mitu sünteetilist kontot, mis avab detailsemalt kirje sisu. Analüütiline arvestus materiaalsete põhivarade osas toimub iga põhivaraobjekti kohta eraldi. Kontol Maa peetakse arvestust erinevate katastriüksuste viisi, näidates täiendavalt katastri numbri, suuruse ja kasutusotstarbe. Kontol Ehitised peetakse analüütilist arvestust erinevate ehitiste viisi (sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, kuivendus- ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud), näidates ära selle asukoht, valmimisaasta, renoveerimisaasta. Kontol Masinad ja seadmed toimub analüütiline arvestus erinevate masinate ja seadmete viisi.
kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellipsoid- Maa matemaatiline mudel Geoid - rahulikus olekus olevate maailmamerede pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale. Geoid on maa mudel, mis ei ole deformeerunud geomeetriliselt vaid füüsikaliselt
· GRASSLinks, Berekeley Ülikooli projekt massiliselt California andmestikku. Võimalused kliendi tüseduse järgi · Toorandmete tirimine · Staatilised kaardid · Metaandmete otsing · Dünaamiline kaardibrauser · Andmete eeltöötlus · Veebi-põhised päringud ja analüüs · Võrguandmete kasutamine Ruumiandmed Eestis · Kaardid: o Eesti Põhikaart o Eesti Baaskaart o Katastri aluskaart o Mullakaart ja mullaandmebaas o Eesti Asustus- ja Haldusjaotus o Muud kaardid o Kitsenduste kaart o Ortofotod · Kaardiserver ühendab endas kõiki Maa-ameti avalikke kaardirakendusi, mida senini on tunutud avalike teenuste nime all ja on kättesaadavad olnud Avalikud Teenused menüüpunkti kaudu. Saadaval on ka teised kaardirakendused. · Kaardiserveri kaudu kasutatavad kaardirakendused:
2) kinnistuspäevik 3) kinnistustoimik Kinnistusraamat on avalik. o Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid. o Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. o Teiste kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentidega võib tutvuda ja saada väljavõtteid õigustatud huvi olemasolul 14. Kes peab maakatastrit? Maa-amet 15. Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6) Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on järgmised: 1) elamumaa (001; E) alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaazide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa; 2) ärimaa (002; Ä) ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste
Kinnistusraamat on avalik. o Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid. o Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. 3 o Teiste kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentidega võib tutvuda ja saada väljavõtteid õigustatud huvi olemasolul 14. Kes peab maakatastrit? – Maa-amet 15. Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6) Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on järgmised: 1) elamumaa (001; E) – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa; 2) ärimaa (002; Ä) – ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste
„Tootmismaa – tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa: põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa, sadamaehitiste maa, v.a reisijate teenindamisega seotud ehitised, toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa, tehnorajatiste maa, mis 3 moodustab iseseisva katastriüksuse, sh kütte-, vee-, gaasi- või elektrivarustusega seotud ehitiste maa, jäätmekäitlusehitiste alune maa, v.a jäätmehoidla maa, muu tootmisotstarbel kasutatav maa“. „Veekogude maa – loodusliku või tehisveekogu või selle osa alune maa“. „Transpordimaa – liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi
Juurdekasvu võib leida kõigi takseertunnuste kohta.Ühe puu kohta suhteliselt täpne, puistu kohta enam mitte. Radiaalne juurdekasv on üheks näitajaks,mis aluseks dendrokronoloogiale. Kasvukäik on takseertunnuse muutumine puu kasvamahakkamise aastast kuni teatud vanuseni.Kasvukäigu annab juurdekasvude summa. 30. Metsade majandamise kava. · Inventeeritakse 10 aastaks · Vajalik majanduslike tööde tegemiseks Inventeerimine · Metsa inventeeritakse: ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa · silmamõõduline takseerimine, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega statistilise valikmeetodiga · Kirjeldamise väikseim üksus on eraldis Ortofoto on töödeldud aerofoto, millelt on kõrvaldatud moonutused. 1:10 000 mõõtkavas ortofotol on piksli suurus 40 cm
❏ Käsutus- omandiõiguse ülekandmine. ❏ Käsutustehing- kokkulepe selle üle, et omandiõigus läheb teisele inimesele üle. ❏ Käsundus- ❏ Käsundustehing- ❏ Kinnistustoiming - seal säilitatakse kõike tahteavaldusi, mis on tehtud selleks, et kinnisasja üle anda. ❏ Kinnisasjalon olemas registrikoodja võib olla ka mingisugune nimi. ❏ Maakataster - tehniline andmekogum, milles peetakse arvestus katastri üksuste üle. (EI OLE SAMA, MIS KINNISTUSRAAMAT ON EGA POLE SELLE SÜNONÜÜM) Maakataster on riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.
Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugkütte-võrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 o C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel. 16)Kirjelda kinnisvara moodustamise protsessi katastrimõõdistamine, katastriüksuse toimiku koostamine; - piirmärkide paigaldamine, piiriprotokolli koostamine ja kooskõlastamine; - katastriüksuse registreerimine riigi maakatastris; - vajadusel maa ostu-müügi korraldamine; - katastriüksuse kandmine kinnistusraamatusse. 17)Millised on kinnisvararegistreerimise eesmärgid. · Ülevaate saamiseks maast kui varast · Territooriumi plaanimiseks · Planeeringute ja ehituse järelvalve korraldamiseks · Kinnisvara maksustamiseks
o Majandus(teema)kaardid o Ajaloo(teema)kaardid o ... Erikaardid Liigitamine kujutatava ala järgi · Tüübi alusel (ookeani, mandri, mäe, järve, linna jne) · Hierarhia alusel (riik, osariik, omavalitsus jne) Liigitamine (kasutus)eesmärgi alusel: · Teaduslik · Õppe- 2 · Eri- · Katastri- · Operatiiv- · Turismi- · Orienteeritus- · Rahvaloendus- (jne) Liigitamine projektsiooni(omaduste) järgi Õigepindsed kaardid Õigenurksed kaardid Õigepikkuselised kaardid Sobedad kaardid Liigitamine kujutusviisi järgi: Punktiheduskaardid Sümbolkaardid Vookaardid Horopleetilised kaardid Isopleetilised kaardid Areaalkaardid Tunnustaustkaardid Dasümmeetrilised kaardid jne
nid II 1:500 Linnaplaa Munitsip 1:1000 nid, aal-ja 1:2000 asulate ehitusliku planeerim d kaardid. ise põhikaart II 1:5000 PK Loodusuu I suurendu ringute ja s katastri 1:10 000 PK põhikaart. lähtekaart 1:20 000 Põhikaart (PK) I 1:50 000 Baaskaart Topograa V filised ja 1:100 000 loodusres 1:200 000 sursside 1:300 000 baaskaard id.
Lisainfo(lisakaardid;prifiilid;pildid;tekstid) Kaardi kompositsioon- kuidas komponendid omavahel paiknevad (komp. Paiknemine, fookus, tasakaal) 9. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? · Kujutatav nähtus (geograafilise, taevakehad, tähed) · Kujutatava nähtuse ulatus (maailm, ookeanid, riigid) · Sisu (topogr., üldgeograafilised, temaatilised) · Mõõtkava (suure-, kesk-, väikemõõtkavalised) · Eesmärk või otstarve (katastri, teatme, õppe..) · Kasutusviis (aluskaart, kontuur-, tuletis-) · Tootevorm (analoog-paber, tavakaart, Digi. Kaart, arvutikaart) 10. Millisteks klassideks kaardid jagunevad? · teema: üldgeograafilised,temaatilised-geoloogilised, ajaloo, kultuuri, rahvastiku, p/majanduslik · Mõõtkava: SMK 25k; KMK 25k-250k; VMK<250k ICA · Kujutatav ala: tüübi alusel(ookean, mander, järv, mägi), hierarhia( riik, osariik, maakond...)
vormid PT50A (pindalatoetuste taotlus koos põldude loeteluga), mis tuleb esitada ka juhul, kui taotlejal pole muud maad peale poollooduslike koosluste; põllumassiivi kaart, millele on märgitud taotluse lisas loetletud põldude numbrid ja nende piirid, kui taotleja kasutuses on muud maad peale poollooduslike koosluste. Kui andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, tuleb esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal; Keskkonnaameti (edaspidi KA) poolt kinnitatud vormi MT68 (poollooduslike koosluste loetelu); KA poolt kinnitatud poollooduslike koosluste kaardid; teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta koos koosluste loetelu ja poollooduslike koosluste kaartidega, kui kohustusealused pinnad on koos kohustusega teiselt tootjalt üle võetud;Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik ettevõte ühelt omanikult üle teisele, on
i. Digitaalne mullakaart ii. Mullastiku tabelandmebaas iii. Tarkvaraline keskkond, mis võimaldab teha päringuid e. Ajakava: projekt teostati 1997. a. - 2001. a. f. Täielikult Eesti riigi poolt finantseeritud. g. Lähtematerjalideks: i. majandite ja metskondade mullastikukaardid ii. mullastiku väliuurimistööd iii. katastri aluskaart mõõtkavas 1:10000 h. Tootmist korraldab: Maaamet i. Tootjateks on: i. Koostaja OÜ ,,Agrimento" ii. EOMap Lõuna 134. Mis on ortofoto? Mis on ortofotokaart? Mis vahe on ortofotol ja ortofotokaardil? Kirjeldage Eesti ala kohta koostatud ortofotosid. a. Ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeef ja pildistamise hetkel aeronegatiivi kaldest tingitud moonutused. b
17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba täitsa tänapäevaselt tuntav plaan) 1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv) Eesti plaan, kus peal külad, veskid 1809 Struve mõtles välja triangulatsiooni, st. terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teaduslikud, katastri, propaganda, teatme, õppe, mere, lennu, teede, turismi jm. kaardid. NL ajal kasutati koolides õpetamiseks väiksemõõtkavalisi kaate: ja need olidväga ebatäpsed. Kui matkamiselneid kasutada, et jõudnudsinna, kuhu vaja ja km ei vastanud ka 15. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561. Eesti on riikluseeelses perioodis. Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD.
17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba täitsa tänapäevaselt tuntav plaan) 1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv) Eesti plaan, kus peal külad, veskid 1809 Struve mõtles välja triangulatsiooni, st. terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teaduslikud, katastri, propaganda, teatme, õppe, mere, lennu, teede, turismi jm. kaardid. NL ajal kasutati koolides õpetamiseks väiksemõõtkavalisi kaate: ja need olidväga ebatäpsed. Kui matkamiselneid kasutada, et jõudnudsinna, kuhu vaja ja km ei vastanud ka 15. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561. Eesti on riikluseeelses perioodis. Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD.
Materiaalne põhivara kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: - maa; - ehitised; - masinad ja seadmed; - muu materiaalne põhivara; - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Bilansikirjetele võib avada ühe või mitu sünteetilist kontot, mis avab detailsemalt kirje sisu. Analüütiline arvestus materiaalsete põhivarade osas toimub iga põhivaraobjekti kohta eraldi. Kontol Maa peetakse arvestust erinevate katastriüksuste viisi, näidates täiendavalt katastri numbri, suuruse ja kasutusotstarbe. Kontol Ehitised peetakse analüütilist arvestust erinevate ehitiste viisi (sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, kuivendus- ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud), näidates ära selle asukoht, valmimisaasta, renoveerimisaasta. Kontol Masinad ja seadmed toimub analüütiline arvestus erinevate masinate ja seadmete viisi. Märgitakse täpsustavalt juurde nende soetamise aeg, tehnilised andmed, inventari
Krooniametnikest olid tähtsamad- marsal- kuninga ihukaitseväe ülem; kantsler- algul kuninga kantselei ülem, hiljem kuninga lähedane usaldusmees ja välispoliitika juht; hetman- Poola sõjavägede ülemjuhataja; rahanduse ja majanduse juht, finantsmeister. Kuninga asetäitjaks Liivimaal oli asehaldur ehk administraator, kelle otseseks ülesandeks oli sõjaväe juhtimine. Administraatori kõrval oli ka teisi ametnikke nagu revidendid, kes koostasid katastri andmeid. President- ehk vojevoodkondade eesotsas olid presidendid ehk vojevoodad, kes täitsid poliitilisi, maksustamise jm ülesandeid. Vojevoodkondade allüksuste ehk kastellaankondade eesotsas olid kastellaanid ehk starostad. Nad olid kohaliku riigivõimu esindajad ja sõjaväelised ülemused. Ülesandeks oli maksude võtmine, riigiasjade haldamine, korra alalhoidmine. Neile allusid veel riigimõisate valitsejad, relva ja suurtüki parandajad, tööülevaatajad ja kupjad.
tegelikkusele mittevastavad andmed olid loa andmise otsustamisel olulised, või punkti 3 alusel ei või taotlejale uut luba anda varem kui 12 kalendrikuu möödumisel loa kehtetuks tunnistamisest arvates. § 14. Metsa inventeerimine (1) Metsa inventeerimise eesmärgid on: 1) metsaressursi arvestuse pidamine; 2) metsa seisundi hindamine; 3) metsanduse pikaajaline kavandamine; 4) metsamajandamiskava koostamise jaoks algandmete kogumine. (2) Metsa inventeeritakse katastri või majandamisüksuste kaupa ülepinnalise takseerimisega. § 15. Metsamajandamiskava (1) Riigile mittekuuluva metsa jaoks koostatakse metsamajandamiskava kinnisasjade kaupa või kinnisasjade omanike taotluse alusel ühist piiri omavatest kinnisasjadest koosnevate majandamisüksuste kaupa, riigimetsa jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. (2) Metsamajandamiskava koostamise kohustus ei laiene kinnisasjale, mille metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit.
arenemine omaette regionaalkeele suunas annab põhjust arvata, et rahvas võtab hoopis omaks arusaamise kohalikest asulanimedest kui kakskeelsetest: eestikeelses kirjapildis üks, võrukeelses kirjapildis teine kuju. Siiski tuleb püüda ka Võrumaa ja Setumaa eestikeelsetes külanimedes saavutada suuremat ühtlust. Tuleb teha selgitustööd kantseleietümoloogiatest moonutatud ja jätkuvalt vana kirjaviisi elemente sisaldavate kohanimede parandamiseks. Katastriüksuste nimed on selliseid moonutusi täis, kuid ka külanimede osas leidub juba aastakümneid leierdatud kahetsusväärseid näiteid. Kui kõnekeeles hästi säilinud vokaalharmoonia Kagu-Eesti kohanimede kirjapildis leiab jätkuvalt altpoolt tulevat vastuseisu, tuleks kaaluda Võrumaa kohanimede kirjapildi jaoks vähem radikaalsete reeglite tegemist, kus on kas täielikult või osaliselt loobutud õ-harmoonia nõudest
Metsanduse ja Looduskaitse Instituudis 1980-tel ja 1990-tel aastatel. Rekreatiivseteks metsadeks loeti haljasvööndi parkmetsi, linnametsi ja rahvusparki, maastikukaitsealade puhketsoonide metsi ning rekreatviiseteks maadeks peale metsamaade ka haljastusmaid (ka lagendikud, puhkerannad, veed-alad, liivikud, kivistikud, lood). Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi Looduskasutuse laboratooriumi töörühm koostas rekreatiivsete metsade katastri, mis kujutas endast andmete kogumit metsade kvantitatiivse ja kvalitatiivse seisundi kohta, mis võimaldas organiseerida metsade majandamist seoses rekreatsiooniga (Paalme 1987). Katastri koostamisel arvestati järgmiseid näitajaid ning hinnati neid 5-palli süsteemis (Paalme 1987): • metsade paigutus (kaugus linnalisest asulast või suure linna elamurajoonist); • metsasus (haljasvööndis, puhkealal, puhketsoonis; suletud, poolavatud ja avatud
See projekt läheb arutlusele ja Liivimaa 1847. aasta Maapäev võtab ka selle projekti niiöelda vastu. 1849. aastal kuulutab Nikolai I ka selle välja. Siinkohal tuleb silmas pidada, et seadus kehtestatakse ainult Liivimaa jaoks, Eestimaa jaoks ei muutu midagi. Oli paljuski prooviseadus, pidi esialgu kehtima ainult kuus aastat. Sisu: seaduse kohaselt pidi kogu põllumajanduslik maa kuuluma mõisnikule, kuid tuli õiguslikult jagada kahte ossa: mõisamaa (tugineda tuli 1804. aasta katastri andmetele) ning talumaa (vakumaa). Talumaa jaotati omakorda kaheks tervikust võeti maha üks kvood (?) (kuuendik). Seda võis ära võtta, ülejäänut ei tohtinud mõis puudutada. 1849. aasta seadus näeb ette ühe revolutsioonilise sammu, kuid see tegelikkuses ei jõustunud raharendi kasutamine. Tekib koheselt mitmeid praktilisi probleeme maal ei ole nii palju ,,lahtist rahvast" vabadikke, kes teeks ära mõisatöö palgatöö vormis. Tekib
192. Maastikuanalüüsil kasutatavad lähteandmed. Kaitsekorralduskavade andmed, modelleerimise andmed ja kaardid, fotod geoinfosüsteemidest. Digitaalsed kaardid ja andmebaasid, arhiivide andmed 193. Eesti alade kohta kasutatavad kaasaegsed ja ajaloolised kaardid Eesti baaskaart (1:50 000) Topokaart (1:200 000 kuni 1:10 000) Eesti Põhikaart (1:10 000, trükkversioonis 1:20 000) L-Est süsteemis Vene verstaline kaart Katastri aluskaart Kitsenduste kaart 194. Temaatilised kaardid ja andmebaasid Temaatilised kaardid Huvipakkuvaid teemavaldkondi, mida kaartidel käsitleda, leidub lugematult ning sellepärast on see kaartide liik väga mitmekesine. Temaatiliste kaartide hulk ja valik suureneb väga kiiresti seoses arvutikaartide hulga suurenemise ja nende võimalusteringi avardumisega - selliseid kaarte võib igaüks oma andmetest ise endale valmistada, kasutades näiteks Microsoft Mapi võimalusi
annaabi.ee 
