teadusharudele. Iseloom: keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik, armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oma vastaste suhtes aus ja õiglane, tänulik oma heategijatele. (Allikas nr. 4) Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. (Allikas nr. 1) Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle.
Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. · Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. · Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.
· juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima b) klassikalise draamateose kompositioon aristotellik näidend "range ülesehitusega, terviklik ja selge arenguskeemiga sõlmitusest konklusiooni ehk lõpplahenduseni. Aristotelese järgi: näidendil olgu algus, keskkoht ja lõpp, sobivad karakterid, pööre õnnelt õnnetusele või vastupidi, äratundmine ehk teadasaamine ja kannatus, millest lõpuks sünnib vaataja katarsise, hirmu ja kaastunde läbi" (Mis on mis kirjanduses) Kolm ühtsust · ajaühtsus tegevustik olgu surutud kokku maks 24 tunnile; · kohaühtsus välditagu tegevuskoha vaheldumist (Kohaühtsust Aristoteles ei maini, seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus. Mida mõistatakse tegevusühtsuse all? · tegevus keskendub ühele tegevusliinile; · kõik toimuv on kausaalses seoses;
Ekspositsiooni funktsioonid · juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima b) klassikalise draamateose kompositioon aristotellik näidend "range ülesehitusega, terviklik ja selge arenguskeemiga sõlmitusest konklusiooni ehk lõpplahenduseni. Aristotelese järgi: näidendil olgu algus, keskkoht ja lõpp, sobivad karakterid, pööre õnnelt õnnetusele või vastupidi, äratundmine ehk teadasaamine ja kannatus, millest lõpuks sünnib vaataja katarsise, hirmu ja kaastunde läbi" (Mis on mis kirjanduses) Kolm ühtsust · ajaühtsus tegevustik olgu surutud kokku maks 24 tunnile; · kohaühtsus välditagu tegevuskoha vaheldumist (Kohaühtsust Aristoteles ei maini, seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus. Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt
Poeemis antakse meile edasi hilissügisene ilm ( tuul on külm ja tugev). See on nukker ja rahulik romantiline luuletus. Luuletuse sisu on edasiandev. Luuletuses esineb isikustamist, epiteete ja võrdlusi. Kõige enam leidub luuletuses epiteete ja isikustamist. Luuletuses ,,Kuldne sügis" ületas Raud nii sügavuti minekult kui ka kunstimeisterlikkuselt varasemad saavutused. Valguse ja varju sümboolikas, puhta südametunnistuse motiivi arenduses on samaaegu isikliku ja ühiskondliku katarsise tunnet. Otse trotslik on Raud avara diapasooniga hilisluules väljenduv usk elu vääramatusse edasiminekusse. 6 Luuletuses ,,Maa kasvab" on tähtsal kohal tema taidurlikul sõnastusel, luules on revolutsioonilise murrangu ja rahva võitluse teema. 4. Hinnang Luulekogu ,,Sügisnukrus" on minu jaoksomapärane. Luuletaja on kirjeldanud värvikalt
2 Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga. aristotellik näidend "range ülesehitusega, terviklik ja selge arenguskeemiga sõlmitusest konklusiooni ehk lõpplahenduseni. Aristotelese järgi: näidendil olgu algus, keskkoht ja lõpp, sobivad karakterid, pööre õnnelt õnnetusele või vastupidi, äratundmine ehk teadasaamine ja kannatus, millest lõpuks sünnib vaataja katarsise, hirmu ja kaastunde läbi" Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Analüüsige viimati teatris vaadatud näidendit. Milline oli selle vorm? Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust
Tragöödia tunnused tõsine tegevus, lõpule viidud tegevus, kunstipärane kõne lõbupakkuv kõne, pöörakud ehk peripeetiad ning äratundmine. 4. sajandil andis Aristoteles esimese määraatluse, mida mõista tragöödia all ,,Poeetika" seda peetakse esimeseks kirjandusteoreetiliseks tekstiks maailmas. Aristoteles pidas tragöödia vaatamist väga oluliseks. Tragöödia äratab inimeses hirmutunnet ja kaastunnet. Hea tragöödia tunnus on seesmine puhastus ehk katarsise tunne. Tragöödiad antiikajal ei jagune vaatusteks. Jaguneb Proloog sissejuhatus Parodos koor tuleb lavale. Koor annab mingisuguseid kommentaare/hindeid Episoodid dialoogid Koorilaulud Lõpus lahkub koor Näitekirjanduse ja tragöödia isaks peetakse Aischylost tema teoseid iseloomustab usk maailma harmoonilisusesse ja stabiilsusesse, mida traagilised konfliktid ajuti rikuvad, kuid mis taastub
märts 322 eKr)-vanakreeka filosoof, Aleksander Suure õpetaja. ,,Hingest" autor. Tema õpetus toetus Platoni õpetusele. Aristotelese õpetus: Hing, Mateeria ja vorm, Põhjuslikkus, Jumal, Tunnetus, Täiuslikkus, Maailm, Teadus. Kirjandusajaloo tähtsaimaks teoseks tema poolt on ,,Poeetika", milleks lahati kirjanduse elemente. ,,Poeetika" sai aluseks klassitsismi kunstiteoreetikutele. Aristotelese arvates pidi tragöödia tekitama inimestes ängi ja kaastunnet ning tooma esile katarsise. Sokrates(470-399)-filosoof, kes ise oma filosoofilisi väljavaateid kirja ei pannud, kuid pärast tema hukkamist pandi tema vestlusi kirja, mis sisaldasid küll väljamõeldisi või siis mida kasutati omaenese ideede väljendamiseks. Platon(427-347)- Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ta
õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik.Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi
oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika,esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. 18.37
Philipp Reclam Jun, Stuttgart, lk. 143. hõlmamatu. Ülev on samas naudingu ja ebamugavuse ühendus: hõlmamatus tekitab ebamugavust, kuivõrd ülev on väljaspool inimlikkuse piire. Samas, Kant on väga uhke selle üle, et suudame siiski ülevast mõistuslikult kõnelda, suudame luua kontseptsiooni isegi lõpmatu ning sellegi kohta, mis tähistab inimmõistuse piiratust. Sellisena laieneb üleva kogemus ka kogevale teadvusele, inimene saab osaks ülevast. Aristoteles ei rõhuta katarsise puhul tunde mõõdutust, samuti ei too ta mängu inimmõistust ja selle piiratust. Siiski on kahe mõiste tähenduslik lähedus ilmne: mõlemad tähistavad ülenemist argisest, väljaastumist igapäevast, erilist, puhastavat kogemust. Mõistete kasutusväljad on muidugi erinevad: katarsis seostub otseselt kannatusega, üleva kogemine ei pea kannatust sisaldama (kuigi võib): ülevaks võib nimetada suurejoonelist vaadet mäetippudele või vahusele merele, seal võib
Looduslik keha lõuendilinal Urmo Rausi inspireerib II maailmasõja järgne kunst, mida kandsid psühhoanalüütilised ja eksistentsialistlikud otsingud. Selle suuna markantsed esindajad olid Jackson Pollock ja Henri Michaux, kes mõlemad väljusid kunsti vormi ja sisu probleemidest ning keskendusid kunsti loomise protsessile. Loominguline akt nagu ka suguline akt ja surm toimuvad argiteadvusest väljudes, läbi unustuse. Esimene lõpeb katarsise, teine orgasmi, kolmas igavikuga. Pollockit inspireeris navaho indiaanlaste liivapuistemaalide samanism, Michaux'd kirjanduslike käsikirjade mustand-kalligraafia. Pollock ei maalinud mäge ega Michaux kirjeldanud. Mõlemad lõid objekte, mis ei kujuta asju, vaid on ise asjad vaatamiseks. Sündinud automatistlikus protsessis, millele sarnasest stiihilisest protsessist on sündinud ka mägi ja teised loodusobjektid. See on
(enam-vähem nagu praegu vaatused), mis vahelduvad kooripartiidega. Vahel laulab näitleja ühes kooriga enamasti traditsioonilisi nutulaule. o Stasimonid koorilaulud episoodide vahel o Kommos näitleja ning koori vaheline lauldav osa. o Etenduse lõpetab viimane episood ja koori lahkumine eksodos (kr exodos 'väljaminek'). Aristotelese järgi (,,Poeetika") pidi tragöödia kaastunde ja hirmu kaudu tekitama katarsise (kr katharsis 'puhastus'), s.t vaataja vabaneb erutusest, tema hing puhastub, tunded õilistuvad. Kuna antiikteatris etendusel vaheaegu polnud ning koor kohalt ei lahkunud, kujunes loogiliselt välja nii, et tragöödia tegevus pidi toimuma ühe päeva jooksul ja samas kohas. 16. sajandil hakati seda põhimõtet nimetama aja- ning kohaühtsuseks. Aristoteles rääkis ka tegevusühtsusest, eelistades niiviisi ülesehitatud draamasid episoodilistele. Vanakreeka draama kirjutati värssides
kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne. Eessõnas on autor märkinud: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta kellelegi ,kes teda arusaamisega loeb, naudingut pakuks." Pean kahjuks tõdema, et sarnaseid mõtteid ma mõelnud ei ole, aga lugedes LFT- d elasin ma läbi tugeva katarsise ja vaim on tänu sellele oluliselt avaram. LFT on pannud mind huvituma ka teiste filosoofide materjalidest, et veel oma arusaamist filosoofiast laiendada. Mind ahvatleb see mõistmise rahuldus, mis kaasneb, kui tunned end aduvana midagi, mis suured mõtlejad on öelnud. Piltlikult öeldes võib seda võrrelda kosmosereisiga, kus sõidetakse tähtede vahel ja iga täht on kui filosoofi särav mõte. Filosoofiaga tutvuse algus tundub vähemalt sama ilus.
Lorenz väitis, et agressiivne energia koguneb indiviidis pidevalt, nii nagu kraanist tilkuv vesi täidab ajapikku paagi. Kui nivoo muutub liiga kõvaks, ,,voolab" agressiivsus üle ääre. Lorenzi arvates peab ühiskond seetõttu hoolitsema agressiivse energia ohutu vallandamise eest. Vägivalda pealt vaadanud või seda mõnel sotsiaalselt vastuvõetaval moel (näiteks agressiivse spordiala kaudu) väljendanud inimesed ,,kulutavad" agressiivsuse ära katarsise protsessi kaudu, muutes nii ühiskonna ohutumaks. Kuigi Lorenzi mudel sai nii laialt tuntuks kui ka väga populaarseks, on kahjuks väga vähe tõendeid selle kohta, et inimestele oma agressiivsuse väljaelamise võimaluse andmine seda tõesti vähendab. Kui miski kehtib, siis näib see töötavat vastupidi: Buss (1966) leidis, et olukorras, kus katsealusel paluti anda korduvaid elektrilööke kellelegi teisele ilma nende
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
Õpetus: Allatulek ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi (olemise tõelisuseks saanud kuju). HEN-üks(jumalik alge) NOUS-maailmamõistus (vaim,mõistus) MAAILMAHING (psüühiline maailm, vaimu jäljend) Üleminek ühelt astmelt teisele toimub emanatsioonidena. Plotinosele kuulub lause: ''Ma häbenen, et mul on keha.'' Mateeria on kõige oleva algusest kõige kaugemal. Ülesminek: See saab võimalikuks vaid puhastumise ehk katarsise protsessis. Inimese tegevusel on seda suurem väärtus, mida vähem on see seotud meelelise maailmaga. Platoni 4 voorust (tarkus, mehisus, õiglus, mõõduksus/enesevalitsus) on üksnes madalamad astmed teel eesmärgile. Kõrgeim on kontemplatsioon, mis ületab igasuguse mõtlemise ja teadvuse. EKSTAAS, milles vahetult vaadeldakse ürgalget. Me püsime ülima suunas, kui hoiame nousi puhtana. Lähedane India religioonifilosoofia pühimeeleolule.
Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat (lääneliku loogiateooria rajaja), metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia, psühholoogia teemad), aga ka eetikat, poliitikat, retoorikat ja poeetikat (katarsise teooria). Aristoteles rajas Ateenas oma filosoofiakooli Lykeioni, hilisema nimega peripateetikute koolkond. 49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Plutarchose (u 46/47 - pärast 119) proosatööd jaotakse kaheks: 1) ,,Moralia" (entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse omaaegset teadusi); 2) ,,Paralleelsed elulood" (sisaldab 46 väljapaistva kreeklase ja roomlase elulugu); Tema biograafiatele toetudes kirjutas W
kirja hoopis peale tema surma. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon oli Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast 21.Peatükk.Kreeka kunst 1
kirja hoopis peale tema surma. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon oli Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast 21.Peatükk.Kreeka kunst 1
psühhopaatiliste/antisotsiaalsete joontega - Osadel on empaatiavõimega kõik korras aga teistel just bioloogiline faktor teguriks - Soodusteguriteks: Vaimne alaareng, käitumishäired, ATH, hüperkineetilised häired, isiksushäired - Ca 85% alaealistel kinnipeetavatel esinevad psüühika ja käitumishäired - Rasked kuriteod enamasti soovitatud oma pereliikmete, kõige rohkem kaasa vastu. - Beebid saavad 3. eluaastani vanglas olla Vägivalla vähendamine - Katarsise teooria – agressiivne käitumine „puhastab? o Ei päde, ventileerimine suurendab agressiivsust o Vihased inimesed peaksid kasutama lõdvestustehnikaid o „The Purge“ - Karistamine o Töötab vaid ideaalsetes tingimustes: kui on intensiivne, kohene (enne kui indiviid neg käitumisest saab pos tagasisidet), konstantne, õiglane, karistaja
mitte hukanud, see oligi O, kes kasvas võõras ema ja isaga ning vältimaks ettekuulutust, asus teele, kus tappis oma isa, sai Laiose kuningriigi valitsejaks, sest arvas ära sfinksi mõistatused ja seega Iokaste meheks ehk oma ema meheks. peripeteia pöörak, pööre süzee arengus, mille tulemusena õnnelik muutub õnnetuks või vastupidi (teataja Oidipuses) katarsis puhastumine, Aristotelese järgi pidi tragöödia inimeses tekitama katarsise 21. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia: 5. saj II poole komöödia, arens välja pilkelauludest, mida Dionysose pühal laulsid lõbusad, nokastanud meestesalgad (koomosed). Komöödia pilkeline, karikeeriv, mõnitav zanr, kasutati vaba keelepruuki, ei puudunud ropendamine, kahemõttelised ja erootilised naljad. Eelkõige poliitiline pilge ja satiir.
On kuulus oma ütluse poolest poeedi eesmärgiks on keskenduda sisule, mitte vormile (värsimõõt pole oluline). ,,Poeet olgu faabulate, mitte värsside looja". Peamine tähelepanu ,,Poeetikas" läheb tragöödiale, millele annab kindla definitsiooni. Mis on selle komponendid: · Tõsine tegevus · On lõpuni viidud · Lõbupakkuv kõne kõrge kirjanduslik stiil · Tegevus, mis tekitab kaastunnet ja hirmu · Tekitab vaatajas puhastuse e katarsise Millest koosneb: · Lugu e faabula · Karakterid · Mõtted · Sõnaline väljendus e tekst · Muusika · Miljöö laval Peab olema murrangumoment üleminek õnnelt õnnetusele. Tragöödia tegelane peab olema: · Õilis · Sobiv · Loomulik · Järjekindel Mis on õnn Aristotelese arvates? ,,Nikomachose eetika" Õnnelik on elu, mis õnnelik selle enda pärast. Ma ei ole õnnelik seepärast, et mul on asju
Ühel ilusal päeval aga hüpnotiseerisid tema üliõpilased terve naise, sugereerisid talle hüsteeria sümptomid ning näitasid professorile kui patsienti. Selmet karistada vembumehi, muutis dr. Charcot oma teooriat. Üks tema õpilasi - Pierre Janet (1859-1947) jätkas hüsteeria psühholoogilise teooria arendamist. Hüsteeria uurijatest ei saa nimetamata jätta Josef Breuerit (1842-1925). Tema patsient Anna O., tolle edukas ravi hüpnoosis “ärareageerimise” abil e. katarsise meetodil ning koos S.Freudiga kirjutatud raamat “Studien über Hysterie” (1895) on hüsteeria, sellega ka neurooside, sellega ka vaimsete häirete psühholoogilise teooria ja ravi nurgakivi. 8 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST IV. NORMI JA PATOLOOGIA PSÜHHOANALÜÜTILINE MUDEL
Aristoteles-(384-322) Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst ning temast endast sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon- Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig".
Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata algkujud. Koopa võrdpilt . Inimese hing on surematu ja on näinud ideid enne sündimist. On kõrgemad ja madalamad ideed Aristoteles- Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Atomistikat Aristoteles ei pooldanud. Mateeria ja vorm on igal füüsilisel asjal, aga need ei saa eksisteerida ilma elementideta. Miskit ei saa sündida mittemillestki. Elusolenditel kaks tegelikkust: vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile. Looduse toimimine: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega
annaabi.ee 
