Varakristlik kunst Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ning isegi magamise kohad. Hakati ka vähesel määral kunstiga tegelema. Seintele ja lagedele maaliti sageli nn Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal. Hea Karjus Ristiusk
mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati surnute matmiseks. Seal leidus peamiselt seina-ja laemaale 13. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Sarkofaage LK 111 1.Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? 7.saj alguses, Araabia poolsaarel, ainujumalaks Allah 3.Mida tähendavad mosee, minaret, mihrab, medrese? Mosee: pühakoda Minaret: sale ja kõrge torn, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse Mihrab: poolümar palveniss
ristiusk e. kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga .Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Ajastu heaolu Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks .Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maaaluseid matmispaiku katakombe. Need olid looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Lagedes ja seintes olid tihtipeale ka maalid. Kõige tuntumad on Rooma katakombid. Katakombid Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii
Usukommete täitmiseks oli kristlaastel tarvis hooneid, kuid jälitamise ja tagakiusamise olukorras pidid kristlased esialgu varjatult kokku tulema ning nende kultushoonete arhitektuurist saame rääkida alles alates 4. sajandist. Algul said kristlaste kokkutulekukohtadeks üksikute jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. Seetõttu on 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad (katakombid), mille sintesse maeti surnuid. Katakombe on leitud mitmel pool Lähis-Idas, Itaalias jm. Osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Isegi Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi. Sealsesse pehmesse vulkaanilisse kivimisse oli käikude uuristamine suhteliselt hõlpus. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt lae- ja seinamaalid.
Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga. MAALIKUNST
ühendatud sambaid jagas kiriku 3 osaks-lööviks; keskmine lööv oli kõrgem ja tema ülaosa müüridesse oli tekitatud aknad ehk valgmikud; aknad olid ka külglöövide külgseintes; idapoolses osas asus veel 1 lööv, mis oli teistega risti; sambad-pilaarid; uks-portaal; apsid- kumerad osad. 3. Varakristlik kunst ja skulptuur. Kunstiallikateks on katakobide olevad seina- ja laemaalid ; Rooma linnas ja selle lähistel u.900 km katakombe; vk kunsti temaatika erines Rooma maalist: erootika ja paganlikud komponendid olid tabuks; maalikunstis kujunes välja antiikkunsti motiive nt lambatall- Kristus e hea Karjus, tuvi-Püha Vaim, ankur-lootus; osad maalid kujutasid Vana Testamendi lugusid ( Joonas ja vaalaskala, Taaniel lõvide keskelkannelit mängimas); väga leinud oli üles tõstetud kätega inimene-palvetaja; inimesi kujutamisel on jätkatud Rooma
Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees- Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse Sümboolika Kala sümboliseeris Jeesus Kristust Kristuse võimu sümbolid Katakombid Ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe Seinamaal Rooma katakombi seinamaal Kirik Kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline ja uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Basiilika Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta
Porteeskulptuur 13.Milliste linnade järgi tunneme Rooma seinamaali, kirjelda? Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. 14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18.Kes oli Bütsantsi tuntuim valitsejapaar ja mis ehitus rajati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora. Hagia Sophia katedraal 19.Mis juhtus Hagia Sophiaga peale türklaste vallutust? Ehitati juurde kõrged saledad tornid ehk minaretid, mis moonutavad esialgselt välisilmet. Kinni kaeti maalid ja mosaiigis, mis katsid seinu ja kupleid.
1)kunstis hakkas nähtava otsene ja täpne kujutamine tagaplaanile jääma 2)otsiti uusi kujutamisvõtteid 3)läbi kunstnike isiklike filosoofiliste otsingute 4)kunstnike reisimine 5)uued poliitilised suundumused ühiskonnas VARA KRISTLIK KUNST Vara Kristlik kunst tekkis seoses ristiusu levikuga. Roomas olid võimalused hooneid ehitada ja alates 4.saj. võime rääkida varakristlikust arhidektuurist. Nad ehitasid maa alla katakombe oma usukommete täitmiseks ja alates 4.saj maapealseid hooneid. Rooma all on leitud 900 km käike ja katakombe. Hakati viljelema seina ja laemaale. Kui ristiusk kuulutati seaduslikuks siis tuldi maa alt välja ja tekkis vajadus suurte pühakodade järele. Hakati ehitama kirikuid mille sisekujundusele pandi rohkem rõhku kui välisvaatele. Esimesed kirikud olid lihtsad, mille 2 rida sambaid jagasid ruumi 3 osaks. Need ehitati lääneida suunas. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem.
aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 silma. 8) Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? Katakombi seintesse maeti surnuid. Leidus seina- ja laemaale. 9) Miks välditi varakirslikkus kunstis skulptuure? Sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. 10) Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna? Basiilika kohtu ja ühiskondlik hoone. Külglööv-kesklööv-külglööv. Poolkerad- apsiid. 11) Kõige püham paik kirikus? Altar apsiid.
Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjas (Kristust). Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Töödeldud loomanahast pärgamendi kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes. Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati kristlaste kokkutulekukohtadena. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Reljeefikunstiga ehiti näiteks sarkofaage. Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? Varakristlikus kunstis välditi skulptuure, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega.
Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses. Tähtsad kooskäimiskohad olid katakombid maa-alused matmispaigad. Osalt looduslikud, osalt kaevatud. Rooma linna all oli katakombe 900 km. Surnud maeti nissidesse. Suuremates ruumides peeti jumalateenistusi. Rooma riigi langedes katakombid unustati, taasavastati 16. sajandil. Kui ristiusk sai ametlikuks usuks, hakati ka hooneid rajama. Kristlased võtsid üle roomlaste turu- ja kohtuhoone basiilika, mida arendati edasi. Basiilika on ristiusu kiriku tüüp, mille puhul kesklööv on külglöövidest kõrgem ja mille ülaosas on aknad. Basiilika vastand on kodakirik (1-lööviline või on kõik löövid ühe katuse all).
Paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, väikesed uksed ja aknad. Vitraažkunst. Arhitektuur - templiehitus, mille materjaliks kasutati marmorit. Maalikunst - vaasimaal, erineva kuju ja ülesandega. Sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus, ranged ettekirjutused. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puust või elevandiluust kaaned. Kasutati katakombe. Puust või lihvitud kivist skulptuure täidab väärikus. Arhitektuuri omapära loodi uskumuste mõjul(püramiidid). Õhuline, õrn, mänglev, intiimne ja kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega. Kupliga kaetud 4 nurkne ruum, basiilikud, ristkuppelkirik, tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid. Maalikunstis kasutati miniatuurmaale ja ikoone. Suurte mõõtmetega kujud
kaunistusmotiive viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. Sajandist. Sarkofaagid maeti maa-alustesse koobastesse ehk katakombidesse. Sarkofaagi matmine sai siiski osakd vaid jõukamatele kristlastele *Katakombid on maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osalt olid need looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Katakombe on leitud mitmel pool Lähis-Idas, Itaalias jm. Need koosnevad käikudest ja hauakambritest. Näiteks Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi. Katakombides on poolringikujulised seinahauad ehk arkosooliumid. Katakombides leiduvad ka esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Seintel olid enamasti freskod, millel kujutati stseene Uuest ja Vanast Testamendist
22.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? – 313.a Constantinus. 23.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? – Kala, lambatalle õlul kandev mees. 24.Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? – Pärgamendi. 25.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest. – Kui võeti kasutusele pärgament, hakati tegema miniatuurmaale, ehk värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 26.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? – Surnute matmiseks, kokkusaamisteks. Seina ja laemaalid. 27.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? – Sarkofaage. 28.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? - Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 29.Miks ei sobinud antiikaegnae tempel ristiusu kirikuks? – Usulistel ja praktilistel põhjustel. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv
Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Kristluse sümboleid Katakomb Hea karjane Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks
Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Varakristlik kujutav kunst. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Sai alguse sümboolika. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitleti kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nende loojad. Jeesus Kristust kujutati kalana. Roomas hakkas levima pärgament. Sellest sai köita raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti
Alates Teise Maailmasõja lõpust on sealt leitud vähemalt 700 süvendit, alates Vana-Kreeka ajastust päritevatest maa-alustest hauakambritest kuni paleokristlike matmiskambriteni ja Bourboni põgenemistunneliteni. Ekspertide hinnangul on see alles algus avastamata on veel 2 miljonit ruutkilomeetrit inimtühje põnevusi. Pühendunud koobaste-entusiastid Napolis on innukad väitma, et nende all-ilm on suurim ja vanim terves maailmas. Jah, ka Pariisis on mõningaid katakombe, kuid sealsed maa-alused vaatamisväärsused ei ole ligilähedalgi Napoli all-ilma suursugusele 2500 aastasele vanusele. Ajalugu on sellel väärikas. Napoli kõige kuulsam pühak San Gennaro oli maetud katakombi 5. sajandil ning sajand hiljem aastal 536 Belisario ja tema sõdurid püüti ootamatult kinni, kui nad tormasid mööda linna läbi selle iidsete tunnelite. Legendi järgi Alfonso Aragon kasutas sama meetodi aastal 1442, õõnestades linnamüüre kasutades maa-alust tunnelit, mis viis
IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu ja mõtte andmisega (nt antiikaja tallekandja varakristlik hea karjane jne Sarkofaagid Raaamatuminiatuurid Varakristlik sümboolika Varakristlik sümboolika Värvused HALL tuha värv. Lein ja Määrdunudkollane
teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal ehk miniatuurmaal. Alguses said kristlaste kogunemiskohtadeks jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. Seetõttu on 1.- 2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks katakombid, kuhu maeti surnuid. Katakombid olid kaunistatud seina- ja laemaalidega: - loodusvaated - piibli tegelased - on säilinud Itaalias ja Lähis-Idas, Rooma linna all on kogupikkuses 900km katakombe. Kristlikud sümbolid: 1) valge tuvi - 4) paabulind - 2) kala - 5) rist - 3) ankur - 6) roos - Vabalt sisvaid skulptuur ei tehtud üldse, rohkem harrastati reljeefikunsti. Sarkofaagid kaunistati reljeefidega. Meenutavad roomlaste ajalooteemalisi reljeefikunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. [ Julius Bassuse sarkofaag. ]
sõnakuulelik. Siis pääseb pärast surma paradiisi. Sellisena sobis ristiusk ka valitsejatele alamaid sõnakuulelikena hoida. Aastal 313 kuulutas keiser Constantinius ristiusu rooma riigi usundiks. Oma kahetuhande aasta vältel on tal suur mõju olnud ka kunstile. Koos ristiusuga tekkis ka nn. Vanakristlik kunst. Et riski usk oli algul keelatud siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumala teenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkusaamiseks kasutasid nad katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnassesse kaevatud käigud mis mõnikord olid kilomeetrite pikkused. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Laed ja seinad kaeti maalingutega. Varakristlikus kunstis üldse ei leia skulptuure. Enne ristiusu tekked oli Rooma aladel elanud rahvad olid kummardunud jumala kujusid. Aga ristiusk ei lubanud kummardada jumalatele sarnaseid kujusid. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati siis hakati
sümboolika? -Et mitte jääda vahele võimudele; hoida enda asja saladuses 9)Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? -Lambatalle õlal kandev mees või kala. 10)Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? -Töödeldud loomanahast pärgoment. 11)Räägi raamatumaali e. Miniatuurimaali tekkest. -Hakkati jumalasõna levitama. Hakkati raamatuid tegema. Hakkati tegema raamatutesse miniatuurmaale, et seletada piltidega. 12)Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? -Katotombe kastusaid kristlased, et seal kokku saada ja teha seal usutalitusi, selleks, et mitte jääda võimudele vahele ja oma tegevusi varjata. Katakombides leidus lae ja seinamaale. 13)Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? -Sarkofaage 14)Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? -Et eristuda teistest paganlikest religioonidest. Kirikuehituse algus 1)Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? -Peetrus
4. saj nägid keisrid kristluses viimast lootust lagunevat riiki koos hoida. Visuaalse kunsti loomine oli kristlastel algul keelatud. tähtis oli vaid jumala sõna. Pühasid tekste hakati kirjutama pärgamendile ja pandi sellega alus kristlikule raamatu kunstile. Edasi tekkis 5-6 saj kristlik raamatu maal e miniatuurmaal. Varaseimad arhitektuuri näited on 4. saj. Varem käidi koos salaja ilmselt koguduse liikmete kodudes või looduses. 1-5. saj rajati maaaluseid koopaid e katakombe, mida kasutai matmispaigana. Asusid linnamüüridest väljaspool, suurte teede ääres. Sealt on pärit ka vanim seina- ja laemaalid. Alguse sai keeruline kristlik sümboolika. Sümbolid võimaldasid viidata pikkadele legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos.(nt kala = Kristus, ankur = lootus, paabulind = surematus, tuvi = püha vaim, võti = Püha Peetrus, kes oli taevaväravate valvur) Sageli on kujutatud erinevaid stseene Piiblist ja palvetavaid inimesi. Kunstiliselt ei ole
· Pompeii - suvituslinn · Aatrium - lahtise laeavaga pearuum, põrandas bassein vihmavee kogumiseks, ümbritsesid ruumid Ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst · Tekkis Vahemere Idarannikul Palestiinas, kust levis kiiresti üle Rooma · Kuulutati lubatuks 313 aastal Constatinuse poolt · Nõudis usu ja igapäeva elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, käsk armastada kõiki k a vaenlasi, kõik on jumala ees võrdsed, oli vastastikuses Rooma usuga · Katakombe kasutati kunstiteoste loomiseks: seina- ja laemaalid · Antiiktempel ei sobinud kristlaste pühamuks, kuna oli vaja ruumi, mis mahtutaks võimalikult palju koguduse inimesi · Kristlik sümboolika tekkis, kuna nad käsitlesid mõnda tavlist antiikkunsti motiivi, kui tingmärki mida ainult nemad mõistsid. Iga päevastest motiividest tuli leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Nt lambatalle õlal kandev mees tähendas head karjust
Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras kohtuda Selleks sobisid rikaste elamud ja maa-alused looduslikud koopad- katakombid. Katakombe laiendati ja selle seintesse maeti ka surnuid. Roomas asuva Calixtuse katakombi Paavstikrüpt. 4.saj. Kristlik sümboolika Katakombe kaunistati seina- ja laemaalidega. Kaunistuste juures kasutati sümboolikat, mille tähendust teadsid vaid usklikud. Nt.Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu-
Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev
alles vähe haaval levimas, tegemist on keskaja algusega. Kristluse tekkimise ajal oli see vastumeelt valitsejatele just oma põhimõtete pärast, mis väitsid, et kõik on Jumala ees võrdsed ning valitsejad kartsid alamate ülestõusu ja mässu kui see usk oleks levinud. Sel samal põhjusel kiusati kristlasi taga keskaja alguses. Tagakiusamine oli ka põhjus, miks nad pidid salajas tegutsema ja selleks, et kohtuda kasutati erinevaid renditud kohti kui ka katakombe. Viimastesse uuristati ka matmiskohti lisaks oli seal veel söögi-ja koosolekuruumid, kabelid ja ka kohad magamiseks. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") Alguses polnud kristliku teemaga kunstiteoseid peaaegu üldse, sest esiteks neil ei olnud sellega aega tegeleda, oli suuremaid igapäevaseid probleeme, mille pärast muretseda. Teiseks peamiseks põhjuseks oli Vana Testament, kus oli hoiatatud selle eest, et pilte ei tohi kummardada, sest see ei ole tegelik Jumal
kuppelehitis), termid, foorum · Rooma maalikunst maalid olid seintel(loodus, portreed) · rooma skulptuur VARAKRISTLIK KUNST Esimese sajandi lõpul hakas levima krstlus. See on lähisidas alguse saanud usuline liikumine. Levis kiiresti üle rooma riigi territooriumi. Algul sattus konflikti rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased end varjama. Hakati ehitama suuri katakombe Rooma linna alla. Sinna maeti ka oma surnuid. Need olid ühtlasi kristlaste salajased kogunemisekohad. Sealt pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist. Põhiline kaunistusobjekt oli lagi. Püüti luua kerguse ja avaruse muljet. Lae pind jaotati kontuuridega ringideks ,poolringideks, nelinurkadeks. Kujutati sageli lendlevaid figuure, stseene, mis kujutati surma ja võeti kasutusele motiivid, mis said sümboolse tähenduse. Ja olid arusaadavad ainult kristlastele. Ümarskulptuur oli
9.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Teda tähistati lambatalle õlul kandva mehena, samuti kala. 10.Milliseid materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Raamatukunstile pani aluse töödeldud loomanahast pärgamendi kasutuselevõtt. 11.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest? Pärgamendile oli võimalik erinevalt papüürusest maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Kuna ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuste pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulemisteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku katakombe. Need olid kas looduslikud või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Käikude seintesse uuristati hauad. Neis leiduvad ka esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid
alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. 3.saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Roomas hakkas levima palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. Nii tärkas kristlik raamatumaal e miniatuurmaal. 1.2.saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks olid maaalused koopad e katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Katakombe on leitud mitmel pool LähisIdas, Itaalias jm. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seinaja laemaalid. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast e Kristust. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti nt sarkofaage. § 20. Kirikuehituse algus. Mosaiigid.
Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Seina- ja laemaalingud. Kristliku sümboolika tekkimine Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, ainult et kõrvale on jäetud erootilised motiivid. Igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust, teda sümboliseeris ka kala, lootust - ankur, surematust - paabulind, Püha Vaimu- tuvi jne
Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud.
säilitamiseks. Pärgamendile sai maalida ka värvilisi pilte, mis selgitasid teksti, nii tärkas kristlik raamatumaal e miniatuurmaal. Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis hooneid, kuid jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku tulema ja nende kultushoonete arhitektuurist saame rääkida alles 4.sajandist. 1.-2. Sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks saab pidada maa aluseid katakombe, kuhu maeti surnuid. Osalt olid need looduslikud koopad ja osalt inimeste kätetöö. Otse rooma linna all ulatus käikude kogupikkus 900 km'ni, moodustades mitmekorruselise labürindi. Katakombides on esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootika ja kõik mis seostub paganlike jumalatega. Kasutasid ka tingmärke, mille tähendust teadsin ainult nemad.
Inimeste poosid tema maalidel on rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole. Oluline osa on valgusel, mis suundub tavaliselt ülevalt ühest puntist alla tegeleaskujudele. Valgusvihk on tugevalt kontrastne muidu tumedal pildil. Pilet8 1. Varakristlik kunst, kirikuehituse algus Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks
nelinurksete avade kaudu, seinad ja lagi olid kaetud freskodega. Tihti raiuti hauakambri lagi välja selliselt, et see meenutas ristvõlvi. Hilisemal ajal, 4.-8.saj. laiendati hauakambrid kabeliteks (cryptae). Tufist raiuti välja algeline kooriruum, piiskopitool, pingid preestrite jaoks, kaks sammast ja neid ühendav võidukaar. Nii kujunesid katakombid oma erinevate osadega sakraalehituste algseks prototüübiks. Tuntumaid katakombe on Roomas Püha Calixtuse, Püha Priscilla, Püha Domitilla (kõik 2.saj.). Alates 3.sajandist, kui kristlasi enam taga ei kiusatud, kogunesid nad oma kombetalitusteks tavalistes elamutes, mille peristüülõue avanesid palvetussaal ja baptisteerium e. ristimiskoda. Taolistel palvemajadel puudus ühtne ehituslaad . Varakristlik arhitektuur hakkas arenema alates 313.aastast, kui Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga kristluse riigiusuks
Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all ja moodustasid mitmesaja kilomeetri pikkuse käikude rägastiku. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintele uuristati hauad; seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud (nii näiteks tähendas
annaabi.ee 
