• Asjaajamise lihtsustamine Inimressursi arendamine • Ettevõtlusega tegelemise motiveerimine • Konkreetsel tegevusalal vajalike oskuste ja teadmiste arendamine, tagades VKE-dele parema juurdepääsu koolitus- ja nõustamisteenustele. Finantseerimisvõimaluste parandamine Vajalik riigipoolne toetus. • VKE-dele tagatakse parem ligipääs finantseerimisvahenditele • Töötatakse välja uued finantsinstrumendid alustavate ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete vajaduste katmiseks Ettevõtlust toetava tugistruktuuri arendamine • Hästitoimiva tugistruktuuri kaudu tagatakse olemasolevate riiklike toetusmeetmete kättesaadavus kõigile VKE-dele • Ettevõtlusega alustamise lihtsustamine ja tegevuse soodustamine inkubatsioonikeskuste ja tööstusparkide loomise toetamise kaudu Ettevõtluse tugisüsteem: • EAS • EAS välisesindused • Maakondlikud ettevõtluse arenduskeskused
arendustegevus ja ettevõtete innovatsioon Eestis viimase kümne aasta jooksul. Ning vaadata üle kuidas on muutunud koostöö eesti ettevõte ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga Urve Palo arvamuse järgi on Eesti eesmärk on olla targa majandusega riik. Seetõttu on riigi aktiivsus järgmisel seitsmel aastal esmalt suunatud valdkondadesse, kus on ettevõtete ja teadlaste koostöös kõige suurem potentsiaal lisandväärtuse. Arengufondi analüüs näitas, et suurima kasvupotentsiaaliga on Eesti majanduses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Nende valdkondade eelisarendamisele pühendumegi. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013) Ühe olulise uuendusena keskendume strateegias ettevõtete vajadustele, kes Eesti majandust enim mõjutavad. Olulise osa Eesti ekspordist ja lisandväärtusest annavad ca 3700 firmat, kellele mõeldes on plaanis luua ettevõtte arenguprogramm
8. Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)? 9. Millega tegeleb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 10. Kirjelda üht edukat projekti, mida on teotatud Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Vastused 1. Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid: aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali. luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada tööhõivet, investeerides suure kasvupotentsiaaliga piirkondadesse. viia pärast 2004. aastat ELiga ühinenud riikides elatustase võimalikult kiiresti ELi keskmisele tasemele. 2. Struktuuritoetus on Eestile Euroopa Liidu poolt eraldatud selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul. 3. Toetust saab taotleda:
seitse korda rikkam kui Rumeenia ja Bulgaaria, kes on kõige vaesemad ja uuemad ELi liikmesriigid. ELi liikmelisuse dünaamiline mõju ühendatuna tarmuka ja sihipärase regionaalpoliitikaga võib siiski anda häid tulemusi. Solidaarsus ja ühtekuuluvus ELi regionaalpoliitika eesmärk on: · aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali; · luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada tööhõivet, investeerides suure kasvupotentsiaaliga piirkondadesse; · viia pärast 2004. aastat ELiga ühinenud riikides elatustase võimalikult kiiresti ELi keskmisele tasemele. Ebavõrdsuse põhjused Piirkondlik ebavõrdsus võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sealhulgas järmisest: · geograafilisest eraldatusest tulenevad pikaajalised takistused; · hiljutised sotsiaalsed ja majanduslikud muutused; · eelnevalt kesksete majandussüsteemide pärand; · nende ja veel muude tegurite kombinatsioonid.
Seda teeb sotsiaalne ettevõte oma toodeteteenuste müügi abil. ·Ehk siis sotsiaalne ettevõte tegutseb mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu Sotsiaalettevõtluse eesmärgid: ·luua sotsiaalset väärtust, ·luua majanduslikkus väärtust. Elustiiliettevõte ja kasvupotentsiaaliga ettevõte Elustiiliettevõte Kasvupotentsiaaliga ettevõte Väike töötajate arv Orienteeritud kasvule, suurem töötajate arv (vähemalt perspektiivis) Stabiilne tegutsemine, ei rõhuta innovatsioonile Innovaatilisus, uute võimaluste otsing
ärivõimaluse realiseerimine 63. Ettevõtte kasvupotentsiaal elustiili ja kasvuettevõtted (viimased omakorda jaotatuna kahte gruppi). Elustiiliettevõtted sõltumatus, täielik kontroll, piisavate äraelamisvahendite teenimine, ettevõtja elustiilKasvuettevõtted sihiks laienemine, kiired muutused, uute võimaluste otsing, töötajate arvu suurendamine, riskid on suuremad, vajab organisatsiooni. > väikesed ent kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtted ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted. 64. Kasvu motiivid, kasvuga seotud ohud. Mastaabiefekt, kasvukõlblik ärimudel, turuliidri eelis, mõjuvõim, vajadus sobida võtmeklientide kasvuga, võime ahvatleda ja hoida võimekaid töötajaid. Ohud: ülemäärased kulud, krediidi ja varude suuruse kontroll, ruumid kitsad, äritegevuse fookuse kadumine, oskamatus delegeerida, rahulolematud töötajad. 65. Ettevõtte elutsükkel alustamine, kasv ja laienemine, küpsus, langus. 66
Ökoturismi majanduslikud aspektid Ökoturismi roll majanduse ümberkorraldamises Tööjõumahukas majandusharu Kogu riigi territooriumi hõlmav tegevus Välisvaluuta sissetooja Olemasoleva tööhõive säilitaja ja uute töökohtade looja Maksude näol raha tooja riigi ja kohalikesse eelarvetesse Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele sobiv majandussektor Tugevalt seotud teiste majandusharudega Suure kasvupotentsiaaliga majandussektor Üldise toimetuleku ja elukeskkonna parandaja Maapiirkondade ja regionaalse arengu tõhustaja Ökoturismi roll majanduse ümberkorraldamises Ökoturism on oluline regionaalse arengu tööriist, mis võimaldab piirkondade enda potentsiaali ja ressursside ärakasutamist. Turism, sh. ökoturism toimib majandusliku regulaatorina, kus kõrgemal majanduslikul tasemel olevad piirkonnad toetavad vaesemaid, viibides maapiirkondades turistidena.
· varimajanduse osatähtsuse tõstmist, · riikliku regionaalpoliitika vahendina toimimist, · õppiva majanduse ja piirkondlike konkurentsieeliste kujundamist. 11. ETTEVÕTLUSPOLIITIKATE TÜÜBID (Lundström & Stevenson 2001): · Väikeettevõtluspoliitika laiendus (extension), kus lisandub laiema ettevõtluspoliitika elemente; · Nissi-ettevõtluspoliitika, mis keskendub teatud gruppidele, kusjuures eristuvad kaks alaliiki: - alaesindatud grupid (nt naised, rahvusvähemused jne), - kõrgeima kasvupotentsiaaliga grupid (nt teadalased jms, mistõttu nimetatakse ka "techno-entrepreneurship policy") · Uusettevõtluse poliitika (New Firm Creation Policy), mis võib ka keskenduda teatud sihtrühmadele, nt naistele; · Terviklik ettevõtluspoliitika (Holistic E-policy), mis sidustab kõikvõimalikke poliitilisi eesmärke ja meetmeid ning integreerib ka teisi e-poliitikate tüüpe. 12. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA STRUKTUURIDE (INSTITUTSIOONIDE) TÜPOLOOGIA:
arendamise ülesanne lasub Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitaval teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegial, siis inimressursi üldisel arendamisel on võtmetähtsusega elukestva õppe strateegia. Kasvustrateegial on kaks fookust: 1) Suure potentsiaaliga tegevusalad (nn kasvuvaldkonnad) 2) Suure potentsiaaliga ettevõtete grupid Kasvualadepõhise poliitikakujundamise eesmärk on kontsentreerida tegevusi suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamiseks. Väärtusahelate valikul lähtutakse Eesti majanduse ja teaduse tänasest spetsialiseerumisest ning arengupotentsiaalist ning neid kõige lähemalt mõjutavatest arengutest Euroopas ja maailmas.7 Seejuures on oluline rõhutada, et keskendume sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele vastamisele ettevõtete ja teadusasutuste tihedas ja piiriüleses koostöös) (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120)).
Päideroo saagikus jääb mõnevõrra alla paju saagikusest, kuid tema kasvatus- ja koristustehnoloogia on olemas ja kergesti kättesaadav. Puuduseks on optimaalse koristusaja lühidus - koristatakse varakevadel, kui varred on kuivanud. Juhul, kui sel ajal on ilma tõttu koristusaeg piiratud, on oht suurteks saagikadudeks. Perspektiivikaks võib osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel. Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik. Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine energiaheina kultuurina. Eesti Maaviljeluse Instituudi pikaajalised uurimused on näidanud, et idakitsehernes ei levi iseeneselikult kuna taim vajab arenemiseks liigiomast bakterkultuuri (Rhizobium galegae), millega seemned tuleb vahetult enne külvi töödelda ja seetõttu ei saaks pidada ida-kitsehernest loodusesse tungivaks võõrliigiks. Vanemate
Siia gruppi kuuluvad enamuses mitmeaastased liigid, kuna nende puhul on kultuuri rajamise kulud oluliselt väiksemad. Ainus erand on kiukanep, mis on vana, kuid 10 vahepealsetel aastakümnetel unustatud väga kiire biomassikasvuga põllukultuur. Perspektiivikaks võib osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel. Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik. Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine energiaheina kultuurina. Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet Kõikide nimetatud liikide kasutamisel vedelkütuste tootmisel võib saagi kvaliteet olla kõikuvam ning vähem valke sisaldav kui toidu- või sööda otstarbel kasvatataval kultuuril. Tuleb märkida, et teraviljast toodetava etanooli omahind on madalam kui
Võimalik rakendada spetsiifilisi teadmisi kitsamas valdkonnas Ettevõtjate tüübid 1. Isikuomadustelt ettevõtja 2. Professionaal 3. Idee realiseerija 4. Sundettevõtja 5. Ettevõtja konflikti/eriarvamuse tagajärjel 6. Ettevõtja hobi baasil 7. Teise põlvkonna ettevõtja Elustiili ettevõte Väike töötajate arv Stabiilne tegutsemine, ei rõhuta innovatsioonile Eesmärk piisav kasum ja püsimajäämine Valmis mõõdukaid riske võtma Kasvupotentsiaaliga ettevõte Orienteeritud kasvule, suurem töötajate arv (perspekt.) Innovaatilisus, uute võimaluste otsimine Eesmärk kasvav kasum ja tegevuse laiendamine Valmisolek uute võimaluste ja kasvuga kaasnevateks riskideks Ettevõtet ümbritsev keskkond: Globaalne keskkond Makrokeskkond Poliitiline Majanduslik Tehnoloogiline Sotsiaalne Mikrokeskkond Konkurendid Hankijad Tarbijad Globaalkeskkond · rahvusvaheline poliitika
· Nissi-ettevõtluspoliitika, mis keskendub teatud gruppidele, võivad efektiivselt suunata eri ametkondade tegevust VKE kusjuures eristuvad kaks alaliiki: sektorile, aga (kuna "katusel" on tavaliselt omad ülesanded - alaesindatud grupid (nt naised, rahvusvähemused jne), täita) võib olla ajakulukas ning viia vertikaalsele mudelile; - kõrgeima kasvupotentsiaaliga grupid (nt teadalased jms, mistõttu nimetatakse ka "techno-entrepreneurship policy") · horisontaalne, mitme-ministeeriumi mudel üks ministeerium koordineerib e-poliitikat, kuid on konsensus ja · Uusettevõtluse poliitika (New Firm Creation Policy), mis võib koostöö teistega, poliitika läbipaistev ja sidus, suur osa
väärtuse. Sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Riskitase võib olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeeritavatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse investeeritavate fondideni. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Eesmärgid väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitali kasvuni. Kõige suurema tulususega. Eesmärgi järgi: Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse. Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse kui
tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. - Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. - Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse.
tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse.
teerajajaks uutes harudes. Finantskaalutlused mängivad suuremat rolli. Ettevõte võib kesta kauem, kui tema asutaja seal isiklikult tegev on. Kohtab seda, et kui ettevõte edu korral müüvad asutajad ettevõtte maha, olgu siis uutele sõltumatutele omanikele või mõnele suuremale ettevõttele. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted: Võimalik tegevuse mahu oluline laienemine, töötajate arv kasvab üle 50, vajalikuks võib olla suures mahus täiendava kapitali kaasahaaramine. Stardieelne periood on pikk, kestes 1-3 aastat või isegi kauem. Tegevust võidakse alustada kohe suuremahulisena, võimalik on ka järk-järguline laienemine. 26. Kasvu kolm sammast. Kasvu motiivid, kasvuga seotud ohud. Motiivid:
privaatsus, luksus jne. 6. Segmentide valimise (selekteerimise) kriteeriumid. (too välja vähemalt 5 tegurit ja seleta lahti). 1. Segmendi suurus mida suurem on segment, seda suuremad on müügipotentsiaalid ning võimalused saavutada tootmises ja turunduses mastaabiefekti. 2. Kasvukiirus ollakse seisukohal, et ettevõtte müügi kasv on kergemini saavutatav kasvavatel turgudel. Seetõttu peetakse suurema kasvupotentsiaaliga segmente atraktiivsemaks. 3. Hinnaelastsus segmendid, mis on vähem hinnaelastsed, st. vähem hinnatundlikud on atraktiivsemad. 4. Sisenemisbarjäärid kui on kõrged barjäärid tehnoloogiliselt, siis on sinna turule raske siseneda ning ka kulukas 5. Nõudluse sõltuvus hooajast loomulikult on vähem atraktiivsed segmendid, kus nõudlus on seotud sessoonsusega. 7. Miks erinevad suhteosapooled (pakkujad ja kliendid) võiksid olla huvitatud pikaajalistest suhetest
Kohtab seda, Ettevõtja: et kui ettevõte edu korral müüvad asutajad ettevõtte maha, olgu siis uutele Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68% sõltumatutele omanikele või mõnele suuremale ettevõttele. SUURE KASVUPOTENTSIAALIGA ETTEVÕTTED Töötamise aja ja koha vaba valik 35% Võimalik tegevuse mahu oluline laienemine, Paremad sissetulekuväljavaates 20% töötajate arv kasvab üle 50, Ärivõimaluse realiseerimine 9%
Ettevõte võib tekkida uute tehnoloogiate või teaduslike avastuste baasil, olla teerajajaks uutes harudes. Finantskaalutlused mängivad suuremat rolli. Ettevõte võib kesta kauem, kui tema austaja seal isiklikult tegev on. Kohtab seda, et kui ettevõtte edu korral müüvad asutajad ettevõtte maha, olgu siis uutele sõltumatutele omanikele või mõnele suuremale ettevõttele. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted: Võimalik tegevuse mahu oluline laienemine Töötajate arv kasvab üle 50 Vajalikuks võib olla suures mahus täiendava kapitali kaasahaaramine Strardieelne periood on pikk, kestes 1-3 aastat või isegi kauem Tegevust võidakse alustada kohe suuremahulisena, võimalik on ka järk-järguline laienemine. 28. Kasvu kolm sammast. Kasvu motiivid, kasvuga seotud ohud. Kasvu kolm sammast: Juhtkonna/omanike kasvuambitsioon (kasvualane) kompetentsus
Ettevõte võib tekkida uute tehnoloogiate või teaduslike avastuste baasil, olla teerajajaks uutes harudes. Finantskaalutlused mängivad suuremat rolli. Ettevõte võib kesta kauem, kui tema asutaja seal isiklikult tegev on. Kohtab seda, et kui ettevõte edu korral müüvad asutajad ettevõtte maha, olgu siis uutele sõltumatutele omanikele või mõnele suuremale ettevõttele. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted Võimalik tegevuse mahu oluline laienemine, töötajate arv kasvab üle 50, vajalikuks võib olla suures mahus täiendava kapitali kaasahaaramine. Stardieelne periood on pikk, kestes 1-3 aastat või isegi kauem. Tegevust võidakse alustada kohe suuremahulisena, võimalik on ka järk-järguline laienemine. Kasvu kolm sammast o Juhtkonna/omanike kasvuambitsioon o (Kasvualane) kompetentsus o Ettevõtte kasvupotentsiaal 22
võlakirjadesse investeerivatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse (s.t ilma korraliku tagatise ja pika krediidiloota emitentide võlakirjadesse) investeerivate fondideni. 3) Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid: a) Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. b) Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse. c) Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse See tagab, et
Ettevõte võib tekkida uute tehnoloogiate või teaduslike avastuste baasil, olla teerajajaks uutes harudes. Finantskaalutlused mängivad suuremat rolli. Ettevõte võib kesta kauem, kui tema asutaja seal isiklikult tegev on. Kohtab seda, et kui ettevõte edu korral müüvad asutajad ettevõtte maha, olgu siis uutele sõltumatutele omanikele või mõnele suuremale ettevõttele. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted Võimalik tegevuse mahu oluline laienemine, töötajate arv kasvab üle 50, vajalikuks võib olla suures mahus täiendava kapitali kaasahaaramine. Stardieelne periood on pikk, kestes 1-3 aastat või isegi kauem. Tegevust võidakse alustada kohe suuremahulisena, võimalik on ka järk-järguline laienemine. Kasvu kolm sammast o Juhtkonna/omanike kasvuambitsioon o (Kasvualane) kompetentsus o Ettevõtte kasvupotentsiaal 22
· Ettevõte võib tekkida uute tehnoloogiate või teaduslike avastuste baasil, olla teerajajaks uutes harudes. · Finantskaalutlused mängivad suuremat rolli. · Ettevõte võib kesta kauem, kui tema asutaja seal isiklikult tegev on. Kohtab seda, et kui ettevõte edu korral müüvad asutajad ettevõtte maha, olgu siis uutele sõltumatutele omanikele või mõnele suuremale ettevõttele. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted: · Võimalik tegevuse mahu oluline laienemine, · töötajate arv kasvab üle 50, · vajalikuks võib olla suures mahus täiendava kapitali kaasahaaramine. · Stardieelne periood on pikk, kestes 1-3 aastat või isegi kauem. · Tegevust võidakse alustada kohe suuremahulisena, võimalik on ka järk-järguline laienemine. 28. Kasvu kolm sammast. Kasvu motiivid, kasvuga seotud ohud. · Juhtkonna/omanike kasvuambitsioon · (Kasvualane) kompetentsus
tootmissektorisse. Vaatamata kriitikale on ülevooluefekt üks mõjusamaid argumente aktiivse tööstuspoliitika kaitseks Samuti on tööstuspoliitika pooldajad toonud välja terve rea olukordasid, kus valitsus peaks soodustama tööstusharu kasvu. Sellisteks argumentideks on: · kõrget lisandunud väärtust andvad tööstusharud; · sisemajanduslike võtmetööstusharude edendamine; · oodatava kasvupotentsiaaliga tööstusharude edendamine; · reaktsioon teiste riikide tööstuspoliitikale. Regionaalne integratsioon Majandusliku koostöö vormid Lisaks eelpoolkäsitletud võimalustele rahvusvahelise kaubanduse piiramiseks on võimalik kasutada ka selliseid vahendeid, mis piiravad kaubandust ainult teatud riikides. Näiteks võib otsustada mingi grupp riike kasutada ühiseid piiranguid kolmandate riikide suhtes. Seega tuleks lähemalt vaadata, missugused on
liisingufirmalt ettevõttele. B. Kasutusliising (kasutusrent) – renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal Erinevad ettevõtted omavad erinevat kasvupotentsiaali. Sageli jaotatakse uusettevõtteid järgmiselt: 1. Elustiili ettevõtted 2. Väikesed kõrge rentaablusega ettevõtted 3. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõte. 9.2. Elutsükli etapid 1. Stardieelne periood. Äriidee leidmine, tegevuse kavandamine ja ettevalmistamine, stardikapitali leidmine. 2. Alustamise periood. Ärikontseptsiooni täiustamine, mõningane eksperimenteerimine, ettevõtte rajamine kavandatud asukohas ja kujul. Startimine, hoo sissesaamine ja tasuvuspunkti saavutamine võtab aega – võib-olla aasta või kauemgi. Stardiperiood on riskantseim, siin esineb kõige enam läbikukkumisi.
Kulude kärpimine Varade või ettevõtte osade müük 25 ETTEVÕTTE KASVUPOTENTSIAAL JA ELUTSÜKKEL Ettevõtete gruppideks jagamise võimalused: Elustiili ettevõtted ettevõtja elustiil, sõltumatus ja kontroll ettevõtte üle. Äraelamine. Väikesed kõrge rentaablusega ettevõtted tekkivad uute tehnoloogiate ja teaduslike avastuste baasil Suure kasvupotentsiaaliga ettevõte olulise tegevusmahu laienemisega ettevõte Ettevõtte elutsükkel 1. Stardieelne periood äriidee leidmine, tegevuse kavandamine, vahendite leidmine käivitamiseks 2. Stardiperiood ärikontseptsiooni täiustamine, eksperimenteerimine. Palju läbikukkumisi. Koha leidmine turul. Reservide vajalikkus. 3. Kasvu ja laienemise periood kiirenev arenemine, laienemine, kasumid. Kapitali laiendamise vajadus.
B. Kasutusliising (kasutusrent) renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal Erinevad ettevõtted omavad erinevat kasvupotentsiaali. Sageli jaotatakse uusettevõtteid järgmiselt: 1. Elustiili ettevõtted 2. Väikesed kõrge rentaablusega ettevõtted 3. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõte. 9.2. Elutsükli etapid 1. Stardieelne periood. Äriidee leidmine, tegevuse kavandamine ja ettevalmistamine, stardikapitali leidmine. 2. Alustamise periood. Ärikontseptsiooni täiustamine, mõningane eksperimenteerimine, ettevõtte rajamine kavandatud asukohas ja kujul. Startimine, hoo sissesaamine ja tasuvuspunkti saavutamine võtab aega võib-olla aasta või kauemgi. Stardiperiood on riskantseim, siin esineb kõige enam läbikukkumisi.
põhimõtteid24 toetada tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist, sh alternatiivenergia ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu kogu sektoris. Eesti kalandusettevõtted on väljendanud oma huvi panustada TA&I tegevustesse, sh tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse parendamisse. Tuleb arvestada sellega, et senised kasvuallikad majanduses on ammendunud ja uusi kasvuallikaid soovitatakse otsida suurima ülemaailmse kasvupotentsiaaliga ärialadelt, sh kohalike bioloogiliste ressursside efektiivsemast kasutamisest ja biomajandusest.25 Sellest tulenevalt on kalandussektori innovatsiooni osas oluline välja selgitada ,,sinise kasvu"26 võimalused rannikuturismis, vesiviljeluses, sinises biotehnoloogias (Blue biotechnology), mere mineraalressurssides ja sinises energias (Blue energy). (Näiteks vetikate kasvatamine biodiisli tootmiseks, kala sööda komponentide valmistamine
annaabi.ee 
