3)Konkurents-Võistlus isendite vahel eluks vajalike ressursside pärast.Liikide sisene või väline.Ühe liigi vaheline konkurents:toidu,kasvuruumi,territooriumi pärast. Populatsioon-ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil,mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine.(Hiiumaa rebased,Läänemere hallhülged).Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis.(20 isendit tiigis).Populatsioonitihedust näitab isendite arv pinnaühikul.Populatsiooni kasvukõver näitab arvukuse või tiheduse muutust ajas.Eksponentsiaalne kasvukõver nt kui kõik kala järglased jääksid ellu suureneks see liik astronoomiliselt.Logistiline kasvukõver nt tegelikkuses ei realiseeru populatsiooni piiramatu kasv, tekib konkurent ja juurdekasv pidurdub.Kui populatsioonitihedus on ületanud keskkonna kandevõime,võib arvukus mõnel juhul kiiresti langeda,sest toitu pole.Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja
2) Suremus teatud ajavahemikul populatsioonis surevate isendite arv. 3) Sisseränne ehk immigratsioon teatud aja jooksul populatsiooni lisanduvate isendite arv. 4) Väljaränne ehk emigratsioon teatud aja jooksul populatsioonist eralduvate isendite arv. Vastavalt sündimusele v suremusele jagatakse populatsioonid kolmeks. 1) Kasvav ehk invasiooniline populatsioon 2) Kahanev ehk regressiivne populatsioon 3) Stabiilne. Isendite arv aeg eksponetsiaalne kasvukõver. Kontrolltööks peab olema tehtud 3 17 lk tvst. ÕPIK ptk 1.1 1.4
bakterite, mükoplasmade, viiruste, seente, pärmide, teiste eukarüootsete rakkude poolt Kontaminatsioonile iseloomulik on: -pH muutus -hägusus -ebameeldiv lõhn 8. Rakkude arvu määramine koekultuuri tassil (hematsütomeeter, rakkkude lugemine, rakkude arvu arvutamine). Hematsütomeeter loed rakud ühes teatud ühikus (1mm3) ja arvutad tassi koht. Loed igas ruudus, arvutad keskmise. Siis arvutad lahjenduste järgi tassi kohta. 9. Rakkude kasvukõver ja selle koostamine. Mida kasvukõver rakukultuuri kohta ütleb (nt fibroblastid vs epiteelirakud)? Rakkude arv eri päevadel 10. Rakkude elulemus, elulemuse %-i arvutamine. Elumus: elus/ surnud. Elumuse % = elumus *100% 11. Töö rakkudega: kultuuride harvendamine (suspensioonis kasvav vs kinnituvad rakud) Suspensioonis kasvavad rakud: suspensioon tsentrifuugitakse, sööde pealt, lisada uus sööde ja jagada Substraadile kinnituvad rakud: saab jagada 2 viisil:
6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17
Bakterite suhe hapnikuga : a) anaeroobid - hapnik on nende jaoks mürk.(konservid, muda) b) aeroobid - vajavad hapnikku hingamiseks( kõikjal , kus esineb hapnik) c) ülemineku vormid, kes võivad elada mõlemal pool. Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused : a) optimaalne temperatuur. b) niiskus. c) õige pH tase. d) lahustunud kujul toitaineid. e) hapniku olemasolu või puudumine. f) fotosünteesivad bakterid vajavad valgust. g) jääkainete vähesus. Bakterpopulatsiooni kasvukõver( joonist näitan tunnis) : I kohanemisfaas(toiduallikatega) - populatsioon väike. II kiire paljunemine. III statsionaarne faas (suremus = paljunemine) - populatsioon suur. IV suremisfaas (toitainepuudus, jääkained kuhjuvad). *bakterid paljunevad lihtpooldumisega e. amitoosiga. *osa baktereid moodustab spoore. Spooride eripära : a) paksud kestad. b) vähene veesisaldus (15%) c) allasurutud ainevahetus. d) erakordne vastupidavus äärmuslikele tingimustele. e) elu säilib pikka aega. NB
6. Eurütoopne liik on kitsa ökoloogilise amplituudiga organism. 7. Rohelised taimed on toitumissuhtelt miksotroofid. 8. 4 tähtsamat toidutaime on nisu, riis, kartul ja mais. 9. Kogu maad hõlmav ökosüsteem on biosfäär. 10. Kõige suurem liigirikkus Eestis on rannaniidul. 11. Metsa osakaal Eestis kahaneb. 12. 90% kõigist taime- ja loomaliikidest elab vihmametsades. 13. Söödavatest taimeliikidest oskab inimene kasutada ~3000 liiki. 14. Eksponentsiaalne kasvukõver ei saa reaalsuses eksisteerida. 15. Samas paigas kahe uruhiire vahel saab eksisteerida sümbioos. 16. Liigne UV-kiirgus on inimesele positiivse mõjuga. 17. Hemoglobiinide vähesus veres aitab madala hapniku kontsentratsiooni vastu. 18. Kuusk on valguse suhtes varjutalulik. 19. Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele kahjutu. 20. Eesti kirjutas TOKYO protokollile alla 1998. aastal. IV: Vii kokku mõiste seletus ja mõiste: 1. karnivoor a
mis eesmärgil me seda teeme, oleksid nad selles täiesti kindlad". 2. detsembril 1942 oli kõik valmis katsetuseks suure rühma spetsialistide ning VIP-ide komisjoni juuresolekul. E. Fermi juhtis kogu katsetust ja arvutas arvutuslükatiga tulemusi juhtpuldi juures. Avariivarras tõmmati välja, köis seoti rõdupiirde külge ja kirvemees asus kohale. Kell 15:25 saabus ajalooline hetk: reaktor viidi kontrollvarda väljatõmbamisega kriitiliseks neutronite tiheduse kasvukõver kinnitas seda. Esimene püsiv inimese juhitud tuumalõhustumise ahelreaktsioon kestis 28 min paarisajavatise võimsusega, kuni see kontrollvarda seadmesse viimisega summutati. Kui kõik taipasid, mis tegelikult nende juuresolekul oli toimunud, kõlas aplaus. Ungari päritolu füüsik E. P. Wigner kinkis Chianti veinipudeli, mille etiketile kõik kohalolijad oma allkirjad andsid. Reaktori projekti üldjuht füüsik A. H
Näiteks veekonna arvukus tiigis on 20 isendit. Populatsioonitihedust näitab isendite arv pinnaühikul. Oleneb sündimusest ja suremusest, toidu kättesaadavusest, valgusest, temperatuurist, haigused, vaenlased. Mida suurem on konkurents seda suurem on populatsioonitihedus. Populatsioonide areng sõltub vauselisest ja soolisest koosseisust.(kasvav, stabiilne, kahanev). Populatsiooni kasvu- arvukuse või tiheduse muutust ajas näitab populatsiooni kasvukõver. 9. Stabiilse, kasvava ja kahaneva populatsiooni võrdlus, näited loodusest. Kasvava populatsiooniga on siis tegemist kui populatsioonis on rohkem noori, mis tähendab et sünnib ka rohkem järglasi. Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte asr tasakaalus. Juurde sünnib niisama palju isendeid kui sureb, seega sündimus on võrnde suremusega. Kahanevad populatsioonis sureb rohkem isendeid kui sünnib. 10. Miks tekivad populatsioonilained?
25. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid (demograafilised parameetrid). 26. Kuidas eristada indiviidi? Unitaarsed ja modulaarsed indiviidid. 27. Genet, kännis, ramet. 28. Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid. 29. Elutabelid ja nende tõlgendamine. 30. Levik ja migratsioon. 31. Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. 32. Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41
23. Populatsiooni kasv: eksponentsiaalne, logistiline. Populatsioon kasvab/ kahaneb isendite arvu muutuse läbi nagu isend kasvab kaalu kasvu või kahanemise läbi. Lisaks sündivusele sõltub populatsiooni kasvukiirus veel sugupõlve kestusest ja suguküpsuseast. kasvukõverad: eksponentsiaalne või logistiline ehk S-kujuline. Kuni keskkonnatingimused populatsiooni kasvu piirama ei hakka, toimub see eksponentsiaalselt. Eksponentsiaalne kasvukõver on nn idealiseeritud juhtum keskkonnaressursside piiratuse tõttu ei saa populatsiooni arvukus üle teatud piiri (nn elukoha kandevõime) tõusta. Logistiline kasvukõver iseloomustab tegelikku olukorda looduses populatsiooni arvukus jääb teatud aja möödudes mingile tasemele, väheke aastati kõikudes. Seega kasvab iga populatsioon algul eksponentsiaalselt, kuni elukoha kandevõimeni. 24. Populatsiooni koostis ja struktuur
muutujaid ? · 66. Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. · 67 a) liikide arv EI b) arvukus JA c) geneetiline struktuur JA d) vanuseline struktuur JA e) sooline struktuur JA f) morfoloogiline struktuur EI · 68. [1 p.] Kõrvaloleval joonisel on kujutatud populatsiooni arvukuse kasvukõver. Milline osa kõverast (tähega märgitud) peegeldab keskkonna mahutavust? · 68. (a)......., (b)......., (c)Keskkonna mahutavus 700 Pärmirakkude arv (c) (b) (a) 0 18 Aeg tundides · 69. [1 p.] Kõrvaloleval joonisel on samuti
a) b) täielikult asendatavad anna kanale otra või nisu c) komplementaarsed ühte ressurssi tarbides kulub seda rohkem, kui tarbiks mitut ressurssi. d) Antagonistlikud kahte ressurssi koos tarbides kulub seda rohkem, kui ühte Vt. Slaid loeng 04, 2 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; Piiramatu kasvuvõime: Populatsiooni kasvukiirus e isendite arvu muutus pindalal või ruumalas ajaühiku kohta võrdub erikasvukiirus (r) korda isendite arv pindala ühiku kohta (N) dN/dt = rN r erikasvukiirus, liigi võimekus suureneda ning võimalikult kaua elada( r=B (sünnid) D (surmad)) Logistiline kasvukõver: dN/dt = rN N2 Pidurdav mõju PM = N2; - liigiomane koefitsent korda populatsiooni tiheduse ruut
probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel. Testi ülesanded: arvuread, kujundite maatriksid, geomeetrilised ülesanded, klassifitseerimise ülesanded. gc Crystallized Intelligence (kristalliseerunud intelligentsus) Sõltuv omandatud teadmistest. Intelligentsus, mis seotud teadmiste ja faktidega. Testi ülesanded: sõnavara, üldine informeeritus, aritmeetika, süllogismid. Eristavad tunnused: gf kasvukõver on analoogne füüsiliste omaduste arenguga: kiire/stabiilne kasv 20.a-ni, aeglane langus kuni 55-60 a. gc kasvab aeglaselt kuni 60-70. a -ni. Individuaalsed erinevused on gf -s suuremad kui gc gc ennustab paremini sooritusedukust. gf - integreeriv võime, gc abstraktsed reeglid, konkreetsed oskused III Süsteemsed mudelid Robert J. Sternberg (1949 - ) Sternberg, R.J. (1985) Beyond IQ: A triarchic
probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel. Testi ülesanded: arvuread, kujundite maatriksid, geomeetrilised ülesanded, klassifitseerimise ülesanded. gc Crystallized Intelligence (kristalliseerunud intelligentsus) Sõltuv omandatud teadmistest. Intelligentsus, mis seotud teadmiste ja faktidega. Testi ülesanded: sõnavara, üldine informeeritus, aritmeetika, süllogismid. Eristavad tunnused: gf kasvukõver on analoogne füüsiliste omaduste arenguga: kiire/stabiilne kasv 20.a-ni, aeglane langus kuni 55-60 a. gc kasvab aeglaselt kuni 60-70. a -ni. Individuaalsed erinevused on gf -s suuremad kui gc gc ennustab paremini sooritusedukust. gf - integreeriv võime, gc abstraktsed reeglid, konkreetsed oskused III Süsteemsed mudelid Robert J. Sternberg (1949 - ) Sternberg, R.J. (1985) Beyond IQ: A triarchic
Populatsioon * Populatsiooniks ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi kogumit teatud territooriumil, mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine. Näiteks Hiiumaa rebased, Võrtsjärve angerjad. Igal liigil on levila ehk areaal, ehk maa ala, kus neid võib kohata. Populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus. Kasvav populatsioon. Kahanev populatsioon. Stabiilne populatsioon. * Keskkonna kandevõime kui palju suudab vastav keskkond mingeid liike ,,üleval pidada". S-kujuline kasvukõver. Organismidevahelised suhted * Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. Kujunenud välja evolutsiooniga. Näiteks sipelgad ja lehetäid. * Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. Näiteks hai ja lootskala või imikala. * Parasitism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks saab kahju aga teine kasu. Üldiselt on seotud toitumisega. Sääsed ja inimesed.
3. vabadus otsustada järglaste muretsemise üle 4. teave viljakuse kontrolli meetoditest 5. ohutu rasedus ja sünnitus 6. terved järeltulijad Kooskõlas eelpool toodud reproduktiivtervise definitsiooniga, määratletakse reproduktiivset tervishoidu kui meetodite, võtete ja teenuste kooslust, mis toetab reproduktiivtervist ja heaolu probleemide ennetamise ja lahendamise kaudu. Teismeliseiga ja reproduktiivtervis: 1. kehaline areng: sootunnuste väljakujunemine 2. kaalu- ja kasvukõver 3. menstruaalfunktsiooni väljakujunemine 4. menstruaalfunktsiooni häired 5. õige toitumine, söömishäired 6. seksuaalkasvatus: teadmiste ja hoiakute kujunemine 7. seksuaalsuhete algus: teadmised, turvaline seks, rasestumisvastased vahendid, sugulisel teel levivate haiguste vältimine 8. teismeliste rasedus: soovitud/soovimatu Fertiilne iga ja reproduktiivtervis: 1.pereplaneerimine: · soovitud rasedused, raseduseaegne jälgimine, ohutu sünnitus, vanemilike rollide kujunemine
Bioloogiline produktiivsus on maksimumilähedane siis, kui mulla omastatav veevaru kõigub kapillaarsidemete katkemise niiskuse ja väliveemahtuvuse vahel (kui on üle selle, siis langeb aeratsioonipoorsus ehk õhuga täidetud pooride hulk alla 10% ning mulla hapniku varustus langeb alla normaalse piiri taimede jaoks). 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne ehk piiramatu ja logistiline e. Sigmoidne kasvukõver; keskkonna kandevõime. N isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npraegu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) E(migratsioon) N=Sünnid-Surmad+Immigratsioon-emigratsioon Unitaarne (inimene) vs. modulaarne (maikelluke). Üksiku populatsiooni piiramatu kasvu e. Maltuse võrrand: dN / dt = rN; r erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav mõju P.M
Selle täpseks arvutamiseks on vaja keerukaid spetsiaalvaatlusi. 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; Ressursside klassifikatsioon sünergilise efekti järgi on : o Essentsiaalsed ehk koheselt vajalikud o Täielikult asendatavad o Komplementaarsed o Antagonistlikud 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; Üksiku populatsiooni kasv toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust. Keskkonna kandevõime ehk keskkonnamahtuvus (K) on ökoloogiline parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma
Soodsates tingimustes suureneb rakkude arv populatsioonis eksponentsiaalselt rakkude arvu logaritm on võrdeline ajaga (logaritmiline kasv). Mikroorganismide kasvu piiravad looduses mitmed tegurid: 1. Toitainete vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine 2. Ebasobiv hapnikurezhiim, pH, temperatuur 3. Konkurents teiste mikroobidega ja kõrgemate organismidega 4. Ärasöömine algloomade poolt jne Mikroobipopulatsiooni kasvu suletud kultuuris kirjeldab kasvukõver, millel on järgmised faasid: o lag ehk stardifaas o log- e. eksponentsiaalne o statsionaarne o surmafaas o Elusrakkude arv suureneb kiiresti eksponentsiaalses faasis, hakkab vähenema statsionaarses faasis. Surmafaasis on populatsioonis palju surnud rakke. Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uued toitained jne.). Rakud suurenevad, kuid esialgu ei pooldu. Rakud sünteesivad ribosoome ja uusi mRNAsid
mingi kindla väärtuse juures. Paljunemise lõiv - isendid, kes panustavad rohkem paljunemisse (rohkem seemneid, suuremad pesakonnada), elavad tõenäoliselt lühemat aega ning kasvukiirus võib olla väiksem. Seega sigida ohtralt praegu ja palju vähendab võimalust sigida tulevikus. Resursid on piiratud, ei ole ruumi, ressursse, vett, kiirgust – lisandub konkurents 33.Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. Eksponentsiaalne. Iseloomustab organismi maksimaalset võimet oma arvukust suurendada kui puuduvad igasugused piiravad tegurid. Looduses võib eksp. kasvu täheldada lühikestel perioodidel, kui toitu on külluses ning puuduvad konkurendid ning vaenlased. Sellisel juhul toimub populatsiooni arvukuse kiire kasv, kuigi iga konkreetse isendi paljunemine ei toimu kiiremini kui tavaliselt. Eksponentsiaalse kasvu mudeli eeldused: suletud populatsioon; konstantsed b ja d (ehk siis ressursid ei
See on nähtuste kompleks, mis sõltub paljudest tingimustest ja mille täpseks arvestamiseks on vaja keerukaid spetsiaalvaatlusi. 12. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi (konspekt, Begon et al. 3.8); 1. essentsiaalsed (koheselt vajalikud) 2. täielikult asendatavad 3. komplementaarsed 4. antagonistlikud 13. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver (konspekt, Begon et al. 6.10), keskkonna kandevõime, erikasvukiirus (konspekt, Begon et al. 6.4) ; Üksiku populatsiooni kasv toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Populatsiooni kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust. Keskonna kandevõime ehk keskonnamahtuvus (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis
Teatud plasmiididega bakterid lagundavad naftat ja naftasaadusi Gaasivakuool Gaasiga täidetud mahuti rakus, mis parandab ujuvust Varuainete kogumid peamiselt N, P ja S-ühendid Ribosoomid Vabalt esinevad molekulkompleksid, mis vastutavad valkude sünteesi eest Tsütoplasma Org ja anorg osadest koosnev lahus, mis täidab kogu rakku, seob selle tervikuks ja on liikumatu Bakterite elutegevus I Paljunemine Lihtpooldumise teel ja see viib tekkivate rakkude ebavõrdsusele · Kasvukõver: 1. Kohanemine valitakse optimaalne C energiaallikas 2. Kiire kasvufaas 3. Statsionaarne faas surevad ja moodustuvad rakud tasakaalus 4. Suremisfaas · Bakterite kasv sõltub: 1. Vaba vee sisaldusest 2. Temp ja pH 3. Toitainete hulgast 4. Jääkainete hulgast 5. Fotosünteesivatel bakteritel vajalik valgus II Ainevahetus Tüübilt jaguneb: 1
valgus). · Täielikult asenduvad ühte vähendades ja teist suurendades jääb kasv samaks(näiteks anda kanale otra või nisu, ikka sama). Komplementaarne kaks ressurssi koos annavad parema tulemuse kui üks ressurss üksinda. · Antagonistlik teatud juhtudel on summaarne kulu suurem kui eraldi tarbides. 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja piiratud e. logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; Populatsioon tähendab emaseid isendeid, isaseid kas läheb paljunemisel vaja või ei. N populatsiooni tihedus populatsiooni isendite arv pindalaühiku kohta Populatsioontihedus sõltub: · Kui palju sünnib uusi populatsiooni liikmeid, B sündide arv · Negatiivselt sõltub, kui palju ära kaob, D- surmad · Populatsiooni saabuvate isendite arv muudest populatsioonidest (I) · Kui palju isendeid lahkub (E)
hapnik, C3 ja C4 taimed, CAM fotosüntees sukulentidel; 7. Tingimusfaktorid: temperatuur, kliima, pH, soolsus, bioomide asend sademete hulga ja aasta keskmise temperatuuri poolt määratud kahemõõtmelises ruumis; 8. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus, näited; 9. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 10. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid – eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime (K), biootiline potentsiaal ehk erikasvukiirus (r); 11. K- ja r-strateegid, lõivsuhte mõiste ja näited; 12. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 13. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus, nimetatud seaduste põhieeldused; 14. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus,
· etoloogiline struktuur erineva käitumisega loomarühmad antud populatsioonis. Karjaloomade keeruline hierarhia Populatsiooni kasv · muutuste kiirus · Populatsiooni kasvu kõver Eksponentsiaalne kasvu kõver (J-kõver), kasvab eksponentsiaalselt, kuid hakkab hakkab mõjuma keskkonna vastupanu või mõni limiteeriv tegur enamasti üsna teravalt ja kasv aeglustub järsult. Logistiline e. sigmoidiline kasvukõver (Skõver), algul on kasv aeglane (kujunemise ja kohastumise faas), siis kasv kiireneb, kuid keskkonna tegurite mõjul kasv aeglustub, kuni saavutab tasakaaalu, mille säilitab. Keskkonnamahutavus (kandevõime) populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad. Populatsiooni kiire kasv võib põhjustada tagasilöögi: kasv ei aeglustu piisavalt enne kandevõine saavutamist
Samas mõnel patogeenil võib generatsiooniaeg ulatuda päevadeni. 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes Laboris on enim levinud bakterite kasvatamine suletud süsteemides, mis tähendab, et bakterite söötmesse ei lisata täiendavaid toitaineid kasvatamise käigus. Suletud süsteemis bakterite kasvatamise korral inokuleeritakse steriilne sööde teatud arvu bakterirakkudega ning jälgitakse bakterite arvukuse muutu teatud aja perioodil. Saadakse bakterite kasvukõver. Bakterite arvukust võib mõõta mitmel moel, kuid kõigil meetoditel on iseloomulikud puudused, mistõttu bakterite kasvukõver on tinglik. Meetod Kasutusala Kommentaarid Bakterite loetlemine Ei erista elusaid ja surnuid Mikroskoopimine toiduainetes ja rakke vaktsiinides
Teadmistest sõltumatu Intelligentsus, mis seotud võimega lahendada probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel. Testi ülesanded: arvuread, kujundite maatriksid, geomeetrilised ülesanded, klassifitseerimise ülesanded. gc – Crystallized Intelligence (kristalliseerunud intelligentsus) Sõltuv omandatud teadmistest. Intelligentsus, mis seotud teadmiste ja faktidega. Testi ülesanded: sõnavara, üldine informeeritus, aritmeetika, süllogismid. Eristavad tunnused: gf kasvukõver on analoogne füüsiliste omaduste arenguga: kiire/stabiilne kasv 20.a-ni, aeglane langus kuni 55-60 a. gc kasvab aeglaselt kuni 60-70. a -ni. Individuaalsed erinevused on gf -s suuremad kui gc gc ennustab paremini sooritusedukust. gf - integreeriv võime, gc – abstraktsed reeglid, konkreetsed oskused III SÜSTEEMSED MUDELID: ROBERT J. STERNBERG (1949 - ) Sternberg, R.J. (1985) Beyond IQ: A triarchic theory of human intelligence. New York: Cambridge University Press.
a)anaeroobid - hapnik on nende jaoks mürk.(konservid, muda) b) aeroobid - vajavad hapnikut hingamiseks(kõikjas, kus esineb hapnik) c) (nendevahelised bakterid - ülemineku vormid, kes võivad elada mõlemal pool.) Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused : 1) optimaalne temperatuur. 2) Niiskus. 3) Õige pH tase. 4) Lahustunud kujul toitaineid. 5) Hapniku olemasolu või puudumine. 6) fotosünteesivad bakterid vajavad valgust. 7) Jääkainete vähesus. Bakterpopulatsiooni kasvukõver : I kohanemisfaas(toiduallikatega) - populatsioon väike. II kiire paljunemine. III Statsionaarne faas(suremus = paljunemine). populatsioon suur. IV Suremisfaas. (toitainepuudus, jääkained kuhjuvad. *bakterid paljunevad lihtpooldumisega e. amitoosiga. *osa baktereid moodustab spoore. Spooride eripära : 1) Paksud kestad. 2) Vähene veesisaldus (15%) 3) Allasurutud ainevahetus. 4) Erakordne vastupidavus äärmuslikele tingimustele. 5) Elu säilib pikka aega. NB
Kui vaadata eestikeelse laste- ja noorsookirjanduse aastanimestikke, siis leiab sealt aina kasvava hulga inimesi, kes on ühel või teisel põhjusel saanud maha lasteraamatuga, kuid kellel puudub edasine kirjanduslik ambitsioon. 21. sajandi debütantidest pole 80 autorit peale esikraamatu lastele midagi avaldanud. 15 autorit on avaldanud lisaks oma loomingut lasteajakirjades ning 21 autorit ei saaks lastekirjanduses enam juhukülalisteks nimetada. 21. sajandil debüteerijate kasvukõver on graafiliselt ära toodud lisas number 2. Sellisest `ise-kirjutan-ise-toimetan-ise-avaldan' pinnasest on pärit ka Heiki Vilep, kes ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku. 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik Infotehnoloogilised suhtlusvahendid, alates Skype'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning
coli'le. Soodsates tingimustes kasvad mikroobirakkude arv eksponentsiaalset. Generatsiooniaeg sõltub ka keskkonnatingimustest (temperatuur, toit). Madalamal temperatuuril, vähema toiduga generatsiooniaeg on pikem 52 Mikroorganismide paljunemist piiravad faktorid 1. Toitaine vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine 2. Ebasobiv hapnikuhulk, pH, temperatuur 3. Konkurents teiste mikroobidega 4. Ärasöömine algloomade poolt Kasvukõver- lag-faas, log-faas (eksponentsiaalne faas), statsionaarne faas, surmafaas. Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uued toitained jne.). Rakud suurenevad, kuid esialgu ei pooldu. Rakud sünteesivad ribosoome ja uusi mRNAsid. Rakkude RNA hulk lag-faasis suureneb 8-12 korda. Log e. eksponentsiaalne faas on kasvufaas, kus rakud hakkavad kiiresti ühtlase kiirusega poolduma. Selles kasvufaasis on rakkude arvu logaritmi ja aja vahel võrdeline sõltuvus.
3. vabadus otsustada järglaste muretsemise üle 4. teave viljakuse kontrolli meetoditest 5. ohutu rasedus ja sünnitus 6. terved järeltulijad Kooskõlas eelpool toodud reproduktiivtervise definitsiooniga, määratletakse reproduktiivset tervishoidu kui meetodite, võtete ja teenuste kooslust, mis toetab reproduktiivtervist ja heaolu probleemide ennetamise ja lahendamise kaudu. Teismeliseiga ja reproduktiivtervis: 1. kehaline areng: sootunnuste väljakujunemine 2. kaalu- ja kasvukõver 3. menstruaalfunktsiooni väljakujunemine 4. menstruaalfunktsiooni häired 5. õige toitumine, söömishäired 6. seksuaalkasvatus: teadmiste ja hoiakute kujunemine 7. seksuaalsuhete algus: teadmised, turvaline seks, rasestumisvastased vahendid, sugulisel teel levivate haiguste vältimine 8. teismeliste rasedus: soovitud/soovimatu Fertiilne iga ja reproduktiivtervis: 1.pereplaneerimine: · soovitud rasedused, raseduseaegne jälgimine, ohutu sünnitus, vanemilike rollide kujunemine
ja teine, mis mõjub soodsalt. Nimetage kaks eri viisi, kuidas nähtav valgus mõjutab taimi. Ahvenate populatsioon: üks biootiline, üks abiootiline ja antropogeenne faktor, mis mõjutab. Populatsiooni ökoloogia 1. populatsiooni mõiste koos erienvate näidetega (vt Mikroevolutsioon). 2. Populatsiooni iseloomustavad ökoloogilised parameetrid: 1. Populatsiooni kasv, kolmel graafikul x-telg aeg, y- telg arvukus: stabiilne, kasvav, kahanev. Logistiline kasvukõver (vt bakterid ja nende populatsioonid); 2. Vanuseline struktuur (erinevasse vanusklassi kuuluvate isendite arv ja suguküpsete ja mitte suguküpsete isendite vahekord); 3. Sugude suhe (lahksugulistel liikidel), emaste ja isaste arvukus (tõsine probleem hiinas, sugude suhe on paigast ära); 4. Asustustihedus (isendeid/pindala v ruumala); 5. Sotsiaalne hierarhia (loomapopulatsioonide hierarhia- "nokahoobi järjestus", avastati kanadel). Isendite vahelised suhted pupulatsiooni liikmete vahel.
vanusegrupil on iseloomulik sigivuse ja suremise määr. Vanusepüramiid - populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Vanusepüramiidi kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. Populatsiooni sooline struktuur. Populatsiooni sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid. Taimede seas on väga levinud ühesoolised populatsioonid. 119. Populatsiooni arvukuse dünaamika: kasvukiirus, kasvukõver, eksponentsiaalne ja logistiline kasvumudel Populatsioonidünaamika. 1) Kasvav e invasiooniline populatsioon – sellise populatsiooni iive (arvukuse muutumine ajaühikus) on positiivne. Kui iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt (limiteerimatult). Kui iive sõltub populatsiooni tihedusest, siis logistiliselt . 2) Normaalne e stabiliseerunud populatsioon – sellise populatsiooni arvukus on