SISUKORD Sissejuhatus lk.2 Süsihappegaasi saamine lk.3 Süsihappegaasi keemilised omadused lk.3-4 Süsihappegaasi füüsikalised omadused lk.4 Süsihappegaas ja toidutööstus lk.4-5 Süsihappegaas ja fotosüntees lk.5 Süsihappegaas-kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7 Kokkuvõte lk.8 Kasutatud kirjandus lk.9 SISSEJUHATUS ~1~ Minu referaadi teemaks on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Praegusel ajal räägitakse palju kõiksugustest globaalsetest probleemidest ja varasemast õpitust tean, et süsihappegaas on kasvuhooneefekti põhjustajaks. Veel tean ma seda, et
juuni 2000. aasta osoonikihti kahandavate ainetekohta (1) alusel kontrollitavad ained; 2) fluorosüsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit; 3) perfluorosüsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit; 4) globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal fluoritud kasvuhoonegaasi mõju kliimasoojenemisele võrrelduna süsinikdioksiidi põhjustatud mõjuga. 5) valmistis käesoleva määruse kohustuste rakendamisel, välja arvatud hävitamine, segu, mis koosneb kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on fluoritud kasvuhoonegaas, välja arvatud juhul, kui valmistise globaalset soojenemist põhjustav kogupotentsiaal on alla 150. 6) käitaja füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegelik kontroll
° tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. ° paiskuvad atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. ° eralduvad biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. Fr e ooni d o Freoonid eralduvad ° aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), ° külmikute ning külmutussüsteemide, ° õhukonditsioneeride, ° tulekustutusseadmete, ° keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Kasvuhoonegaasi d Kasvuhoonegaasidekson kaveeaur (H2O), osoon ehk trihapnik ( O3). Kokku on neid40erinevat gaasi, midaloetakse kasvuhoonegaasideks. Kunaatmosfääri emiteeritudgaasidei hooli riigipiiridest ninglevivadkiiresti, siisnendevähendamineon kahtlematakõikideriikidehuvides. Kasvuhooneef ekt on l oodusl i k näht us IlmakasvuhoonegaasidetaatmosfäärisoleksMaa keskminetemperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. Seegaon kasvuhooneefekt tegelikult normaalneelukshädavajalik
Osoon O3 (tekib päikesekiirguse toimel atmosfääris) Tagajärjed Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumised Maakera keskmise temperatuuri tõus 0.3°C kümne aasta jooksul Tormid ja teised looduskatastroofid muutuksid sagedamaks Probleemile võimalikud lahendused Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist Nt. Auto asemel sõita hoopis jalgrattaga või käia jala. See vähendaks mingil määral kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi õhkupaiskamist. See aga tähendaks, et kasvuhoonegaase, mis tekitaks kasvuhooneefekti oleks vähem ja probleem muutuks väiksemaks. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/osoon.htm http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhoonee http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kasvuhooneefekt_tiina.htm http://www.envir.ee/1147506 http:// www.bioneer
JÄÄTMEPROBLEEMID Anna-Maria Belousova 12. kl Sisukord Üldine kirjeldus Probleemi põhjused Probleemi tagajärjed Pobleemi vältimise võimalused Jäätmed ja Eesti Probleemi kirjeldus * Jäätmed seaduses sätestatud kategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. *Maailmas suureneb rahvastiku arv - surve ümbritsevale keskkonnale. *Mida rohkem inimesi tarbib,seda rohkem tahetakse et toodetaks. *Rahvastiku kasvuga tõuseb jäätmete hulk, kuid neid jäätmeid keegi ei kogu ega töötle. *Jäätmeprobleemid on olemas ka vaesemates riikides, kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega. Probleemi põhjused Rahvastiku arvu suurenemine Tarbimise ja tootmise suurenemine Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine ...
madalsoometsad). Liigirikkaid madalsoid on u. 5 000 hektarit Liigivaeseid madalsoid on 16 00017 000 hektarit. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole(57%). Kaitse Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus. Kaitseala on väga oluline vee ja soolinnuliikidepesitsus ja peatuspaik. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, ning seovad 25 30% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades seega kasvuhoonegaasi CO2 sisalduse kõikumise. Seega on nende kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline. Eestis on madalsoona kaitse all näiteks Tuhu soo. Toiduvõrgustik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kopenhaageni kliimakonverents Kopenhaageni kohtumise eesmärgiks on välja töötada 2012. aastal aeguva Kyoto protokolli järglane. Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on piirata nelja olulisima kasvuhoonegaasi -- süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiidi, väävelheksafluoriidi -- ning kahe gaaside rühma -- hüdrofluorosüsivesinike ja perfluorosüsivesinike -- atmosfääri paiskamist. Erinevatel riikidel on erinevad arusaamad ja erinevad nägemused lõpptulemusest, mistõttu ongi raske ühist kokkulepet saavutada. Leppe kohaselt koostavad tööstusriigid nimekirjad abinõudest, mida nad rakendavad kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks
et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis välisõhus akumuleerudes võivad põhjustada kliimamuutust. Vastavalt välisõhu kaitse seadusele peab teatud fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad tooted, seadmed või süsteemid ning seotud käitlemistoimingud registreerima vastavas registris (FOKA register) - vastavalt seadmes sisalduvale süsinikdioksiidi ekvivalendile. Süsinikdioksiidi ekvivalent on üks tonn kasvuhoonegaasi, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojenemise potentsiaali. Globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on soojuse tagasipeegeldamise võime poolest muu kasvuhoonegaasi üks molekul efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul. Kauplemise periood on ajavahemik, mille kestel võib lubatud heitkoguse ühikutega kaubelda. Keskkonnaministeerium korraldab kliimamuutust vähendavat tegevust lähtuvalt Ühinenud Rahvaste
transportida(kallis ja ohtlik), torujuhtmetega odav ja tõhus. Peamised tootjad: USA, Venemaa, Kanada, Suurbritannia, Indoneesia. Varud paiknevad: Venemaal, Iraanis, Kataril. Eksportijad: Lähis-Ida, L-A, Aafrika. Importijad: USA, Jaapan, Lõuna-Korea. · Tahked kütused- Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Taastumatud, suured varud, transport mahukas ja kallis, kaevandused rikuvad maastiku, saastus(kasvuhoonegaasi, happevihmad). Peamised tootjad ja eksportijad: Hiina, USA, India, Austraalia, LAV. Kaevandamis paigad: Apalatsid Ruhr, Siber. · Vee-energia- taastuv energiaallikas, vee omahind on väike, saatet ei teki, aitavad ühtlustada vee taset, vähendavad üleujutuste ohtu, ühtlustavad vee äravoolu. Kuid takistavad kalade liikumist ja setete edsaikandumist. Suurte liinide kaudu ei tasu kaugele vedada. Hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
Faktid on näidanud, et populatsioon kahekordistub iga kolme- või neljakümne aasta järel. Lood on niigi halvad, aga kas võib minna hullemaks? Inimesed on eksisteerinud ligikaudu viimased viis miljonit aastat, tekitamata probleeme endale ja teistele tema ümber. Möödunud viie kümnendi jooksul on mõistetud, et oleme muutunud üsnagi tülikaks. Ei leidu vist inimest, kes poleks kuulnud kisa ja kära keskkonnaprobleemide üle. Autod, bussid, mootorrattad jne nad kõik paiskavad õhku kasvuhoonegaasi, mis kahjustab Maad kaitsvat osoonikihti. Räägitakse, et keskkonnaprobleemide süvenemisel toimub kliimasoojenemine, mille käigus hoovuste suunad muutuvad ning aset võib leida uus jääaeg. Analüütikud pole ka välistanud seda, et süsihappegaasi hulga suurenemisel Maa atmosfääris võib see üle kaaluda hapniku hulga, mille tulemusena tõuseb temperatuur, taimed ei saa enam hapnikku toota, nii et me põhimõtteliselt lämbume omaenda saasta sisse
Haruldased liigid surevad välja. Soode pindala väheneb. Madalsood Eesti looduses Liigirikkaid madalsoid on u. 5 000 hektarit Liigivaeseid madalsoid on 16 00017 000 hektarit Madalsoode kaitse Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus. Kaitseala on väga oluline vee- ja soolinnuliikidepesitsus- ja peatuspaik. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, ning seovad 2530% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades seega kasvuhoonegaasi CO2 sisalduse kõikumise. Seega on nende kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline Eestis on madalsoona kaitse all näiteks Tuhu soo. Madalsoo toiduvõrgustik
peaaegu poole. Eestis rajati esimene sookaitseala 1937. aastal Ratva rabasse. Eestis on kaitse all 171 139 hektarit soid. Madalsoodele sai hukatuslikuks metsa ja põllumajanduskuivendus. Kõige olulisem taastada mitte rabasid, vaid just enim kannatanud madal ja siirdesoo elupaiku. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, seovad 2530% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades seega kasvuhoonegaasi CO2 sisalduse kõikumise. Paljud madalsood on praeguseks kuivendatud. Sootüüp Aasta Ligikaudne pindala Madalsoo 1950 650 000 ha Madalsoo 1990 58 000 ha KALJUKOTKAS SOOKURG RABAPISTRIK SOO- RÄSTIK LOORKULL HUULHEIN RABAKONN SOOKIUR
muldade kadumine, kõrbete laienemine, vähem niiskust. õik tagajärjed mõjutavad nii inimesi kui ka loomi. Kaotame liigirikkuse, näiteks jääkarud võivad surra välja, kuna nende jaoks on toidu püüdmine raskendatud ning ka elupaik n-ö sulab üles. Globaalset soojenemist mõjutavad sündmused · Tuumaenergia kasutamine aitab · Tähtis osa globaalse tugevasti vähendada soojenemise mõjutamisel on ka kasvuhoonegaasi CO inimestel. Kasutades vähem eraldumist atmosfääri, kuna energiat nõudvaid kodumasinaid seda ei eraldu tuumajaamadest ning kütuse/energia säästlikke üldse, kuid energiatootlikus on sõiduvahendeid, saame hoida ära suur. paljude gaaside eraldumist atmosfääri. Intensiivne põllundusega tegeledes
esmatähtsate probleemide nimistust välja, selle asemel pööratakse suuremat tähelepanu majanduskasvule ja sotsiaalsele heaolule keskkonna arvelt. Aeg on ka Eestis veenvalt tõestanud, et pillavale, raiskavale ületarbimisele orienteeritud ühiskond ei ole jätkusuutlik. Keskkonnavaenulik elulaad, kus kõik on muudetud kaubaks, kus miski pole püha peale RAHA ei vii meid edasi. Autod, bussid, mootorrattad jne nad kõik paiskavad õhku kasvuhoonegaasi, mis kahjustab Maad kaitsvat osoonikihti. Ajast maha jäänud tehnoloogia ja põlevkivil põhinev energiatootmine on põhjuseks, miks Eestis paisatakse õhku ligi kaks korda rohkem CO kui Euroopas keskmiselt. Eestil veab, et oleme saanud kaasa moosikeetmisoskuse ning juurikate kasvatamise oskuse, kuid inimene on muutunud mugavaks. Inimesed viskavad prahti maha või viivad prügikottidega metsa. Saastatud mõtteviis levib tuttavate kaudu. Sõbrad loobivad tühjad pudelid autoaknast välja,
Lämmastikoksiid Nox · Sisepõlemismootorid, autoheitgaasid · Reaktiivlennukite düüsid (35%) · Lämmastikväetise lagunemine mullas (21%) Freoonid hõrendab osoonikihti · Aerosoolid · Külmikud, külmutusseadmed · Õhukonditsioneerid · Tulekustutusseadmed · Keemilised puhastusvahendid Kasvuhoonegaasid *Veeaur H2O *Osoon O3 · KOKKU 40 ERINEVAT KASVUHOONEGAASI!!!1 (Kasvuhooneefekti tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhains) Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus! Sellega kaasnevad sademete hulga muutused. Sademete hulk suureneb põhjapoolkeral. Vähenemine steppides, lähistroopikas, troopilistes vöötmetes. Kliima muutus · Rannikualad (üleujutused) · Veevarud (vee kvaliteet, magevee vähenemine) · Metsad (liigne levik, liige koosseis) · Põllumajandus (saagikus kannatab)
Teoreetiliselt ei ole võimalik elektrit efektiivsemalt toota. Tavapärasel elektritootmisel võib kasutegur olla vahemikus 15-30%. Kütuseelemendis elektri tootmisel ulatub kasutegur 60-70%-ni. Kasutades protsessi jääksoojust kütte- või jahutussüsteemides, on kogu süsteemi kasutegur üle 90% . Kui kütuseelemendis kasutada kütusena vesinikku, on ainsaks "põlemisjäägiks" puhas vesi. Isegi süsinikku sisaldavate kütuste kasutamisel kütuselemendis on CO2 (süsinikdioksiidi ehk nn kasvuhoonegaasi) jäägid tavapäraste põlemisprotsessidega võrreldes 40-60% väiksemad. Oluliselt väheneb inimesele kahjulike lämmastik- ja vääveloksiidide ning tahkete osiste emissioon. Tänu kütuseelemendi suurele kasutegurile on võimalik ohjeldada tänast fossiilsete kütuste raiskamist ning oluliselt vähendada keskkonna saastamist. Cu-Zn element Kui elektrolüüdi (nt. soolhappe HCl) vesilahusesse lasta tsingist elektrood, algab keemiline
poletamisel ja orgaanilise aine kodunemisel (nt pollumajanduses ja prugilates) satuvad atmosfaari taiendavad kasvuhoonegaasi (CO2, CH4, N2O, O3, SF6, HFC, HCFC, PFC, veeaur jt.) kogused, mis on seni olnud loomulikust susinikuringest valjas. See suurendabki kasvuhooneefekti. Kuigi 0,5°C tundub vaikese muutusena, on tegemist koige kiirema globaalse keskmise temperatuuri tousuga parast viimast jaaaega
heitkoguste vähendamist käsitletakse üksikute projektide tasandil. Nad on suunatud heitkoguste vähendamisele majanduslikult kõige efektiivsemal teel. Kolmas Kyoto mehhanism- heitkogustega kauplemine- ei anna reaalset vähenemist, kuid võimaldab riikidel oma KHG heitkoguste vähendamise kohustust täita teistelt riikidelt ostetavate lubatud heitkoguse ühikutega. Kyoto protokolliga reguleeritakse kuut peamist kasvuhoonegaasi, milleks on: süsinikdioksiid (CO2); metaan (CH4); dilämmastikoksiid (N2O); fluorosüsivesinikud (HFCs); perfluorosüsivesinikud (PFCs); väävelheksafluoriid (SF6). Protokoll ei käsitle klorofluorosüsivesinike (CFC) heitkoguste vähendamist, sest see on reguleeritud 1987. aastal vastu võetud Montreali protokolliga. Osalise vabatahtlikult võetud kohustust heitkoguste vähendamiseks
konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu 3 üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial tulevikus kasutusele võtta kasvuhoonegaase vähem või üldse mitte tekitavaid energiaallikaid.Tuumaenergiat tulebki vaadelda kui ühte võimalikku Eesti baaskoormuse katmise allikat. Tuumaenergia kasutuselevõtu osas näeb Eesti Energia erinevaid lahendusi. Võimalik on nii tuumaenergeetika arendamine Eestis kui ka liitumine mõne tuumajaama projektiga naaberriikides. 1.AJALUGU
Sissejuhatus Kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine nii erinevate tööstusettevõtete kui transpordivahendite poolt on kindlasti suureks keskkonnaprobleemiks, kuna see põhjustavab kasvuhooneefekti ning seeläbi ka kliima soojenemist. Teadlaste hinnangul on viimase 140 aasta jooksul globaalne keskmine temperatuur tõusnud üle 0,5°C, mis on tingitud eelkõige inimtegevusest. Fossiilkütuste põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel satuvad atmosfääri täiendavad kasvuhoonegaasi kogused, mis on seni olnud loomulikust süsinikuringest väljas. See suurendabki kasvuhooneefekti. (1) Tõsiasi on, et plaaneedi elamiskõlblikkuse säilimiseks peab inimkond astuma samme vähendamaks kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Käesoleva referaadi eesmärgiks ongi uurida põhjalikumalt ühte meedet, saastekvootide müüki, riikide ning ettevõtete distsiplineerimiseks ja õhkupaistavate heitgaaside hulga vähendamiseks ning täpsemalt just Eesti osalust selles kaubandussfääris.
tagasi. Enamus looduslikke pindu peegeldavad tagasi 10-30% pealelangevast energiast. Vesi on erandiks -- lumi ja jää peegeldavad väga hästi, veekogud aga peaaegu mitte üldse. 23. Millest ja kuidas on põhjustatud kasvuhooneefekt? Maale langenud päiksekiirgus on lühilaineline ja see muundub pinnases soojusenergiaks. Suurema lainepikkusega soojuskiirgus (infrapunakiirgus) hajub seejärel soojuskiirgusena maailmaruumi. Osa soojuskiirgusest aga peegeldub atmosfääris kasvuhoonegaasi pilvedelt tagasi ja jääb maapinnalähedasse atmosfääri, tõstes selle õhukihi temperatuuri. 24. Nimeta atmosfääris esinevaid optilisi nähtuseid! Miraaz - kauged objektid tunduvad lähemana või teises kohas paiknevana. Vikerkaar - paistab inimesele spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Halo - rõngas Päikese või kuu ümber Oreool - helendus, mis tekib oma varju ümber, kui inimene kõnnib märjal (kastesel) murul Tara - värvilised rõngad kuu või päikese ümber
Teoreetiliselt ei ole võimalik elektrit efektiivsemalt toota. Tavapärasel elektritootmisel võib kasutegur olla vahemikus 15-30%. Kütuseelemendis elektri tootmisel ulatub kasutegur 60-70%-ni. Kasutades protsessi jääksoojust kütte- või jahutussüsteemides, on kogu süsteemi kasutegur üle 90% . Kui kütuseelemendis kasutada kütusena vesinikku, on ainsaks "põlemisjäägiks" puhas vesi. Isegi süsinikku sisaldavate kütuste kasutamisel kütuselemendis on CO 2 (süsinikdioksiidi ehk nn kasvuhoonegaasi) jäägid tavapäraste põlemisprotsessidega võrreldes 40-60% väiksemad. Oluliselt väheneb inimesele kahjulike lämmastik- ja vääveloksiidide ning tahkete osiste emissioon. Tänu kütuseelemendi suurele kasutegurile on võimalik ohjeldada tänast fossiilsete kütuste raiskamist ning oluliselt vähendada keskkonna saastamist. 13 Kütuseelemendiseadet on võimalik installeerida kuhu vaja, vastavalt tarbija soovidele.
Siiski kulub seda väga palju ning tihti tähendab see lageraiet. Paberkottide tootmiseks kulub palju energiat- raie jaoks vaja minevad masinad, puidu töötlemine on keerukas ja kulukas protsess, transport. Kui tegemist on pruuni kiletamata paberkotiga võib seda peale kasutusaja lõppu kodus põletada, muidu tagastadakse see tavaliselt vanapaberina või visatakse tavalisse prügikasti. Prügimäel kõduneb kott alles aastate jooksul ning toodab lisaks kasvuhoonegaasi metaani. Taaskasutusel on nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Esiteks kulutab see protsess jällegi palju energiat, kuid samas säästab iga tonn ümbertöödeldud paberit umbes seitseteist loodulikust metsast pärit puud, lisaks veel vett ja energiat. Kilekottide suhtes on inimestel erinevad arvamused. Ühest küljest on valmistatakse neid nafta jääkidest ehk taastumatust loodusvarast, teisest küljest kulub kilekottide
Teoreetiliselt ei ole võimalik elektrit efektiivsemalt toota. Tavapärasel elektritootmisel võib kasutegur olla vahemikus 15-30%. Kütuseelemendis elektri tootmisel ulatub kasutegur 60-70%-ni. Kasutades protsessi jääksoojust kütte- või jahutussüsteemides, on kogu süsteemi kasutegur üle 90% . Kui kütuseelemendis kasutada kütusena vesinikku, on ainsaks "põlemisjäägiks" puhas vesi. Isegi süsinikku sisaldavate kütuste kasutamisel kütuselemendis on CO 2 (süsinikdioksiidi ehk nn kasvuhoonegaasi) jäägid tavapäraste põlemisprotsessidega võrreldes 40-60% väiksemad. Oluliselt väheneb inimesele kahjulike lämmastik- ja vääveloksiidide ning tahkete osiste emissioon. Tänu kütuseelemendi suurele kasutegurile on võimalik ohjeldada tänast fossiilsete kütuste raiskamist ning oluliselt vähendada keskkonna saastamist. Kütuseelemendiseadet on võimalik installeerida kuhu vaja, vastavalt tarbija soovidele. Elekter ja soojus on alati käepärast, ülekandevõrkudest sõltumata
veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle. Sudu klassikaline tekkepiirkond oli näiteks Londoni piirkond, kus tuulevaikse ja uduse ilma korral õhk reostus küttekollete suitsus sisalduvate vääveloksiididega ja tekib mürgine udupilv linna kohal. Tooge kolm näidet inimtegevuse mõjust kasvuhoonegaaside hulga suurenemisele atmosfääris. Iga näite puhul tooge välja, milline tegevus, millise kasvuhoonegaasi hulka suurendab. 1) Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, 2 maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO on neeldunud puudesse, kuid 2 kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem
kolmanda konverentsi raames vastu Kyoto protokoll. See konventsiooni rakendusakt mõjutab kõiki suuremaid majandussektoreid ja on kõige kaugemale ulatuva mõjuga keskkonna- ja säästva arengu kokkulepe, mis kunagi vastu võetud. Eesti ühines Kyto protokolliga 1998. aastal. Eestil tuli ajavahemikus 20082012 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada kaheksa protsenti võrreldes 1990. aasta mahtudega.19 Kyto protokolliga reguleeritakse kuue peamise kasvuhoonegaasi emissioone. Protokolli mõjusfäärist jäävad välja lennundus ja merendus ning protokoll ei käsitle Montreali protokolliga reguleeritud gaaside heitkoguste vähendamist. Kasvuhoonegaaside potentsiaalset efekti iseloomustatakse nende globaalsoojenemise tekitamisvõimega (global warming potential, GWP) võrrelduna süsinikdioksiidi omaga. Globaalsoojenemise tekitamisvõime näitab, kui suure panuse annab konkreetne kasvuhoonegaas globaalsoojenemisse. See sõltub gaasi infrapunakiirguse
lagundatakse CO2-ks ja CH4-ks. See on loomulik protsess, aga tänu reaktori kasutamisele on võimalik reaktsioonisaadusi kokku koguda ja ära kasutada. Metaani osakaal võib sõltuvalt reaktsiooni toimumise tingimustest kõikuda 40% ja 70% vahel, kuid tavaliselt on see 50%. Metaani kütteväärtus on enamasti ligikaudu 4 kWh/m3 (Lehtveer, 2007). Prügilad ei ole mitte ainult ebameeldivad ja maad raiskavad rajatised, vaid eritavad ka kasvuhoonegaasi metaani. Sellised gaasieritised lehkavad vastikult ja võivad iseenesest süttida. Gaasi saab aga ka aktiivselt välja pumbata või lihtsalt prügimäe alt torude kaudu välja juhtida. Gaas vabastatakse üleliigsest niiskusest, analüüsitakse automaatselt ja põletatakse ahjudes või tööstusseadmetes (Lehtveer, 2007). Jäätmetest saadav bioenergia. Kodumajapidamistes ja tööstusettevõtetes tekkivate
3. Huvi ei pea põhjendama. 4. Põhjendama peab info andmisest keeldumist. KYOTO PROTOKOLL _1997 New Yorki konventsiooni täiendus _Jõustus 2005 _2009 ratifitseeris 184 osapoolt, sh 183 riiki ja Euroopa Liit _EM saavutamisega tegeleb 37 riiki lisaks EL riikidele _Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. Erandlik, erineva suunitlusega, lepe _Tööstusriigid peavad vähendama tervikuna 2008-2012 kuue kasvuhoonegaasi heitmete vähendamist umbes 8% võrra alla 1990. a. taseme. => Kindlad saastekvoodid Arengumaade jaoks sihtväärtusi ei kehtestatud. => Saaste vähendamine Mehhanismid: _Ühisrakendus ( Joint Implementation) _Puhta arengu mehhanismid ( Clean Development Mechanism) suunatud aregumaadele tehnoloogia edastamine ja finantsskeemid, nt alternatiivenergia. _Heitkogustega kauplemine ( Emissions Trading): Üleilmne heitmetega kauplemise turg ( Carbon market) 7.-18
kogus energiat gammakiirgusena. [4] Ahelreaktsioonile annab ülevaate joonis 1. Joonis 1. Tuumade lõhustamine 5 3. Tuumaenergia kasulikkus Tuumaelektrienergia on paremaid elektriallikaid, mida kasutavad energiamahukad tööstusharud ning mida kasutatakse heitkoguste CO 2 piiramise siseriiklike nõuete täitmise eesmärgil. Fossiilkütuseid põletades oleks peamise kasvuhoonegaasi CO 2 heitkogused olnud suuremad. Ühe miljoni kilovati elektri tootmine söest eraldab atmosfääri 230 tonni süsinikku, samast kogusest naftast eraldub 190 tonni ning gaasist 150 tonni süsinikku. Normaalsetes tingimustes töötav tuumaelektrijaam toodab samade kilovattide juures peaaegu süsinikuvabalt. Tuumaenergia on üheks kättesaadavaks võimaluseks, mis ei saasta õhku väävli, lämmastikoksiidide ja kasvuhoonegaasidega nagu süsinikdioksiid.
konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial tulevikus kasutusele võtta kasvuhoonegaase vähem või üldse mitte tekitavaid energiaallikaid.Tuumaenergiat tulebki vaadelda kui ühte võimalikku Eesti baaskoormuse katmise allikat. Tuumaenergia kasutuselevõtu osas näeb Eesti Energia erinevaid lahendusi. Võimalik on nii tuumaenergeetika arendamine Eestis kui ka liitumine mõne tuumajaama projektiga naaberriikides.
osa tagasi maapinnale), soojeneb selle mõjul-----väheneb kosmosesse suunduv soojuskiirgus Õhus on CO2 0,03% (kui infrapunane hajuks takistamatult oleks praeguse +15 asemel maakera keskmine õhutemp-18.C Põhjus- industrialiseerimine- suurenenud CO2 vabanemine, aeglaselt tõuseb ka CH4 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% Peamise kasvuhoonegaasi CO2 kogus on praegu suurim möödunud 420 000 aasta jooksul ja tõenäoliselt suurim isegi viimase 20 miljoni aasta jooksul. Viimasel 20 aastal on saastehulga kasvu peamiseks allikaks olnud autoliiklus. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7C. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Tagajärjed.
arv 0,01...1,0). Aine R-134a ODP = 0, sest ta ei sisalda kloori üldse. Globaalsoojenemispotentsiaal Sageli seostatakse kasvuhooneefekti osoonikihi kadumisega. Tegemist on siiski kahe eri asjaga. Kasvuhooneefekti põhjustavad mõned gaasid Maa atmosfääris, peamiselt süsihappegaas CO2 ja veeaaur H2O, mis lasevad päikesevalguse küll läbi maapinda soojendama, kuid takistavad sellelt omakorda lähtuva soojuskiirguse pääsu maailmaruumi. "Kasvuhoonegaasi" nimetus tulenebki sellest, et ta toime sarnaneb kasvuhoone klaaskatuse omaga. Keelatud külmutusaine R-12 kasvuhooneefekti suurendamise võime oli suur. Ta globaalsoojenemispotentsiaal 100 aasta arvestuses on 10 600...10 900 korda suurem kui süsihappegaasil (selle GWP = 1). R-134a vastav arv on u 8 korda väiksem (1300), kuid sellegipoolest on aine atmosfääri laskmine keelatud. 2.27 Tööohutus
osa tagasi maapinnale), soojeneb selle mõjul-----väheneb kosmosesse suunduv soojuskiirgus Õhus on CO2 0,03% (kui infrapunane hajuks takistamatult oleks praeguse +15 asemel maakera keskmine õhutemp-18.C Põhjus- industrialiseerimine- suurenenud CO2 vabanemine, aeglaselt tõuseb ka CH4 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% Peamise kasvuhoonegaasi CO2 kogus on praegu suurim möödunud 420 000 aasta jooksul ja tõenäoliselt suurim isegi viimase 20 miljoni aasta jooksul. Viimasel 20 aastal on saastehulga kasvu peamiseks allikaks olnud autoliiklus. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7C. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Tagajärjed.
t ta ODP = 1 (üldiselt on haloalkaanide vastav arv 0,01...1,0). Aine R-134a ODP = 0, sest ta ei sisalda kloori üldse. Globaalsoojenemispotentsiaal Sageli seostatakse kasvuhooneefekti osoonikihi kadumisega. Tegemist on siiski kahe eri asjaga. Kasvuhooneefekti põhjustavad mõned gaasid Maa atmosfääris, peamiselt süsihappegaas CO2 ja veeaaur H2O, mis lasevad päikesevalguse küll läbi maapinda soojendama, kuid takistavad sellelt omakorda lähtuva soojuskiirguse pääsu maailmaruumi. "Kasvuhoonegaasi" nimetus tulenebki sellest, et ta toime sarnaneb kasvuhoone klaaskatuse omaga. Keelatud külmutusaine R-12 kasvuhooneefekti suurendamise võime oli suur. Ta globaalsoojenemispotentsiaal 100 aasta arvestuses on 10 600...10 900 korda suurem kui süsihappegaasil (selle GWP = 1). R-134a vastav arv on u 8 korda väiksem (1300), kuid sellegipoolest on aine atmosfääri laskmine keelatud. 2.27 Tööohutus
- sademetehulga suurenemine - ekstreemsed temperatuurid Allikas : www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=899169/kliima_radiko.pdf - 20 - EESTI KLIIMA TULEVIKUS Niikaua, kui Maad on ümbritsenud atmosfäär, on selles toiminud ka kasvuhooneefekt. 20.sajandi jooksul on tähendatud Maa keskmise temperatuuri tõusu umbes 0,6 kraadi võrra. Et samal ajal kasvas atmosfääris üsna ühtlaselt ühe tähtsama kasvuhoonegaasi,süsihappegaasi kontsentratsioon, siis pole midagi loomulikumat kui siduda temperatuuri tõusu ülemäärase süsihappegaasi tekitatud täiendava kasvuhooneefektiga, atmosfääri ülemäärane süsihappegaasisisaldus aga tormiliselt arenenud tööstusrevolutsiooniga. Loodusseadused ja inimtegevus Niisuguse esmase hüpoteesi poolt ja vastu on olnud nii palju arvamust,et kaua ei julgenud teadusringkonnad midagi kindlat väita. Läbimurre toimus 1990. aastal,mil
Keskkonnamõju arengustsenaariumid lähitulevikuks I - Indiviidide hulk • 1950-1975 Maa elanikkonna aastane juurdekasv ca 2% • 1975-1999 1,6% • 2000 kuni 2008 1,3%, arenenud maades vähem kui 0,5% • 2008 absoluutne juurdekasv suurem kui 1950 Kolm stsenaariumi – low fertility, medium and high. Majanduskasvu prognoos koos CO 2-e emissiooni kasvuga aastaks 2050 - 3 stsenaariumi, SKP elaniku kohta kasvab 1%, 2,5% ja 4%. CO 2-e peetakse suurimaks kasvuhoonegaasi tekitajaks.Kui palju peaks tehnoloogia muutuma, et 2050 oleks CO 2-e emissiooni tase võrdne aastaga 2000? Järeldus: 1%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO 2-e sisaldus langema üle 50%. Järeldus: 4%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO2-e sisaldus langema üle 90% 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme
soe kiht kõige tüsedam. Ookeani kõige nooreim vesi on Gröönima kilbist sulav vesi, mille toiteainesisaldus on suhteliselt madal. Ainevahetus biogeokeemia. Ainevahetus järvedes mõõdetakse aastate, ookeanis miljonite aastate jooksul. Gaasivahetus õhu ja vee vahel Liikumapanevaks jõuks tuul. Väike tuul > väikesed pinnavirvendused; suur tuul > suured lained (kuni mitmekümne meetri kõrgused) Tuuleenergia mõjutab ka paljusid protsesse, näiteks kasvuhoonegaasi vahetus õhu ja vee vahel. Konstantsetes tingimustes on erinevate gaaside vahetus õhu ja vee vahel proportsionaalne nende molekulaarse difusiooni koefitsendiga. Ookeani eri piirkonnad käituvad nende gaaside suhtes erinevalt. Mõnes kohas neelab, mõnes piirkonnas annab ookean süsinikdioksiidi atmosfääri juurde. Põhjapoolkeral annab ookean süsinikdioksiidi ümbritsevasse keskkonda, lõunapoolkeral neelab. Neeldub rohkem kui vabaneb
Saastetasu rakendamine · orgaanilisi aineid · fosforiühendeid · lämmastikuühendeid · hõljuvaineid · sulfaate; · ühealuselisi fenoole · naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte · heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 · käesolevas lõikes nimetamata muid ohtlikke aineid. Õhusaastemaks - finantsinstrument kasvuhoonegaasi emissioonide vähendamiseks Saastetasude kehtestamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 1.Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine · maksul peavad olema selged eesmärgid; · maksumaksjal peavad olema reaalsed alternatiivid; · maksustatavad suurused peavad olema kergesti mõõdetavad. 2.Saastetasu ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust · maksu saab vältida; · maks on kompenseeritav;
Kaks esimest paindlikku mehhanismi on n-ö projektipõhised, mis tähendab, et KHG heitkoguste vähendamist käsitletakse üksikute projektide tasandil. Nad on suunatud heitkoguste vähendamisele majanduslikult kõige efektiivsemal teel. Kolmas Kyoto mehhanism - heitkogustega kauplemine - ei anna reaalset vähenemist, kuid võimaldab riikidel oma KHG heitkoguste vähendamise kohustust täita teistelt riikidelt ostetava kvoodiga. Kyoto protokolliga reguleeritakse kuut peamist kasvuhoonegaasi, milleks on: - süsinikdioksiid (CO2); - metaan (CH4); - dilämmastikoksiid (N2O); - fluorosüsivesinikud (HFCs); - perfluorosüsivesinikud (PFCs); - väävelheksafluoriid (SF6). Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 14. oktoobril 2002. aastal. Riigi vabatahtlikult võetud kohustust heitkoguste vähendamiseks iseloomustab Kyoto sihtarv. Eesti jaoks on see 8%. Lisaks kohustuste kehtestamisele seoses heitgaaside vähendamisega sisaldab Kyoto protokoll ka
annaabi.ee 
