mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja ujumine. Kaugele arenenud juhtudel (ehk võimlamisest ei piisa), kui on tekkinud juba rindekere organite haiguslikud muutused, tehakse operatsioon. Mida nooremas eas skolioos tekib, seda suurem on progresseerumise oht. Skolioos süveneb ka peale kasvu lõppemist. Kaasasündinud skolioos progresseerub väga järsku kiire kasvuea perioodis. Kui on tekkinud lülisamba kõverdumine, siis see jääbki püsima. Võimalik on vältida kõverdumise süvenemist. Tuleb jälgida noorukite ja laste eluviise, et istumeseks oleks alati sobiv tool ning asend, kooliranits peaks olema alati 2 sangaga. Olulisel kohal on ka kehaline kasvatus ja sportimine. Kaasasündinud ja närvihaigustest põhjustatud skolioos pole kahjuks võimalik ennetada. Kasutatud materjal: Meditsiinikooli loengukonspekt ja neti.ee otsingusüsteem.
Nelipealihase kinnituskohta sääreluule nimetatakse köbruks, mis kujutab endast luustumistuuma ning mis peaks lastel sulguma 7-9 eluaasta vahel. Kui seda ei juhtu, jääb kõõluse kinnituskoha ja luu vahele kõhrkude. Luustumistuuma ebanormaalsel kokkukasvamisel sääreluule jääb iseloomulikult suur köber, mis on nähtav põlve all. Peamiselt puudutab Osgood-Schlatteri haigus 11-14 aastaseid lapsi, kes tegelevad aktiivselt võimlemisega. Kuni kasvuea lõpuni on võimalik Osgood-Schlatteri haigust ravida tablettidega, kuid kindlasti tasub vähendada treeningukoormust ning vajadusel tarvitada valuvaigisteid. Kui haigus avaldub täiskasvanueas, siis rakendatakse kirurgilist ravi. Teine haigus, mis on seotud põlvega, on Larsen-Johannsoni sündroom. Selle tekkepõhjus ning ravi on sarnased Osgood-Schlatteri haigusega. Osgood-Schlatteri haigus
südame ja kopsude normaalset funktsioneerimist. Kirurgiline korrigeerimine nendel juhtudel on tähtis, et hoida ära hilisemaid tsiseid terviserikkeid. Operatsiooni phimte on: Operatsiooni tulemus Prognoos Mida nooremas eas skolioos tekib, seda suurem on progresseerumise oht. Skolioos süveneb ka peale kasvu lõppemist. Kaasasündinud skolioos progresseerub väga järsku kiire kasvuea perioodis. Kui on tekkinud lülisamba kõverdumine, siis see jääbki püsima. Võimalik on vältida kõverdumise süvenemist. 8 Ennetamine Tuleb jälgida noorukite ja laste eluviise, et istumeseks oleks alati sobiv tool ning asend, kooliranits peaks olema alati 2 sangaga. Olulisel kohal on ka kehaline kasvatus ja sportimine. Kaasasündinud ja närvihaigustest põhjustatud skolioos pole kahjuks võimalik ennetada.
seemnete kvaliteet ja sellest tulenevalt tootlikud ning kvaliteetsed puistud. Selle eelised on puude kiire kasv ja areng, seemnete kogunemisega pole vaja kiirustada, seemnesaak pinnaühiku kohta on väga rikkalik, puid on lihtne uuendada või asendada. See kõik on tänu sellele et kilehoonetes reguleeritakse temp, valgust, õhuniiskust, co2 sisaldust jne. Raiete liigitus Hooldusraied- Seda tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie joaks oluliste puude kasvu või halvendada metsa tervislikku seisundit, ehk raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haigeid,vigaseid puid. Uuendusraied- tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o
Soja puhastab organismi radioaktiivsetest ja mürgistest ainetest tänu fosforiühenditele. Kuna soja sisaldab fosforiühendeid, mis seovad mürgiseid aineid ja viivad need seedetrakti kaudu organismist välja. Ainult taimset valku sisaldav sojapiim ja sellest valmistatud piimatooted on asendamatud lastele, kes on allergilised loomsele piimavalgule. Sojaubades leiduvad väärtuslikud mineraalid ja vitamiinid tagavad lastele terve ja aktiivse kasvuea. Sojatoodetes on kaltsiumi tervete luude ja hammaste jaoks ning rikkalikult taimseid proteiine, mida lapsed kasvamiseks vajavad. Soja tarbimine vanemas eas on eriti oluline, kuna soja kergendab probleeme mitmete haiguste puhul, sealhulgas luude hõrenemine, südameveresoonkonna-, vähi-, seede- ja neeruhaigused. Soja on asendamatu vitaalsuse ja elujõu säilitaja vanemas eas, sest eaga hormonaalne talitlus nõrgeneb. · Soja reguleerib soolte tegevust; leevendab kõhukinnisust, kiirendab
(Nahkur,Sokk 2001:10) Salmik ja laulik on olnud mitu sajandit kirjaliku pärimuse edasikandjateks. Salmide ja laulude kaudu kajastuvad neis ajastu populaarseimad tundetoonid ning üldfilosoofilised arusaamad. Need on olnud ka ajast-aega teatava sõpruskonna huvide ja kokkukuuluvuse väljendamiseks. Salmikud (ennustuskaustikud) on mitteametlikuks pärimuslikuks teabeallikaks teismeliste tüdrukute hulgas. Selle kui terviku tähtsamad ülesanded on aidata lahendada ja välja elada kasvuea probleeme ja õpetada kultuuri tabuteemasid. Samuti rahuldada romantika ja sentimentaalsuse vajadusi ning levitada populaarset teavet. Lisaks on tal ka turvalisuse loomise eesmärk ning olla ka kommunikatsioonivorm tüdrukute hulgas. (Kalmre 1993: 6) Niisiis on salmikuluulel omaette roll pärimuskultuuris. Ta esindab kindla inimrühma maailmapilti, mõtteid ja tundeid ning seega loob ja kujundab inimese identiteeti. Viimane on aga isiksuse kujunemisel teismeeas väga oluline
autoriteedivaba isiklikul hindamisvõimel põhinev mõtlemisoskus. Nii algab kasvuprotsessi kolmas etapp, millele suguküpsuse saavutamise kõrval on iseloomulik eneseteadvuse eristumine teadvusest. Hindamisvõime omakorda põhineb kooliküpsuse ja murdeea vahelisel ajal jõuliselt areneval tundeelul. Täiskasvanuea mõisteline mõtlemine kujuneb elavaks, liikuvaks ja loovaks vaid siis, kui eelpool kirjeldatud kasvuea perioodid on olnud täidetud neile kohase sisuga. Niisuguse teoreetilise periodiseerimise abil võib jõuda väga täpselt piiritletud ajavahemikeni, kuid tegelikus kasvupraktikas on sellest kõigest kasu vaid juhul, kui neid perioode osatakse vaadelda õigesti. Steiner-pedagoogiline kasvatus ja õpetus kujundab omad meetodid vastavuses arenguperioodide teadvusastmetega ning püüab toetada ja tugevdada igale arenguetapile omast eripära
seeme ka nii ruttu varisema. 6. Seemnesaak pinnaühiku kohta on väga rikkalik ja seda on võimalik hiljem mitmete vahenditega veelgi suurendada. 7. Puid on lihtne uuendada/asendada. Kilehoonetes reguleeritakse: temperatuuri; valgust; õhuniiskust; CO2 sisaldust; toitainete sisaldust mullas; kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle; umbrohutõrje; kujundatakse võrasid. Raied Raiete liigitus Hooldusraie raied mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Uuendusraied tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata.
2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie -siia hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse tee-, kraavi- või muu trassi ning kvartali- või piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest; 5.Raadamine -Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied neid tohib teha mistahes vanusega
Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. Kõdusoometsade pindala 5-6%. Raiete liigitus - Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena, gruppidena, lankidena Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied –
Maakasutus- ja metsapoliitikas eelmisel sajandil tehtud vead [4] ei lase praegu planeerida ühtlast puidukasutust raiuda tuleb rohkem, kui juurdekasv seda lubaks. Metsanduse arengukava (20012010) koostamisel lepiti ka kokku võimalik puidukasutuse maht (edaspidi optimaalne raiemaht) [10]. Kuuse puhul on see tõesti suur, ulatudes 20 protsendini kuusikute üldpindalast ehk 70 000 hektarini kümne aasta jooksul. Samas peaks männikute raie mainitud perioodil just pikema kasvuea tõttu jääma veel alla ühtlase kasutuse, taandades sellega vähemalt osaliselt tugeva üleraie kuusemetsades. Paraku on selline arutlus, nagu ka Riigikogu kinnituse saanud metsanduse arengukava, vaid teooria, mille elluviimise peaksid tagama õigusaktidega sätestatud planeeringud. Ent 1998. aasta metsaseadus lubab raiuda kõnesoleval perioodil (siinjuures erametsades ilma igasuguse planeeringuta) kuusikuid 180% ning teoorias kuusikute üleraiet kompenseerivaid männikuid lausa 200%
o Puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine Puid raiutakse o Üksikpuudena o Gruppidena o Lankidena Hooldusraie o Valgustusraie o Harvendamisraie o Sanitaarraie Uuendusraie o Lageraie o Turberaie Aegjärkne riae Häilraie Veeraie Valikraie Trassiraie Raadamine Hooldusraied – raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesanne on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Uuendusraied – nim koondnimetusega raieviise küpsusest metsast puidu varumisel Valikraied – need on raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta Hooldusraied o Kiirendavad puude kasvu o Kujundavad metsa liigilist koosseisu o Parandavad metsa sanitaarset seisundit
Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud. Ravi: haigestunud loomad tuleks eraldada sooja aedikusse ja anda sondiga vedelikku iga 4-6 tunni järel. Esimesel päeval kiiretoimega penitsilliin ja edasi LA Osteokondroos, jäsemete nõrkus luu-kõhre haigus. Kasvuea luu arenguhäirete rütm, millele on omane liigeskõhre aluse luu osa aspetiline nekroos ja sellest tulenev deformatsioon ja kasvuhäire. Kõhrega seotud luuosa võib irduda. Hingamiselundite haigused (sigade enzootiline pneumoonia, pleuropneumoonia); Enzootiline pneumoonia. Levib tuulega sigalast sigalasse ja haigetelt tervetele otsese kontakti teel. Kliiniliselt väljendub 3-4 nädalat peale võõriku või nuumalauta paigutamist; köha ja kopsupõletik,
Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest. Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud. Ravi: haigestunud loomad tuleks eraldada sooja aedikusse ja anda sondiga vedelikku iga 4-6 tunni järel. Esimesel päeval kiiretoimega penitsilliin ja edasi LA Osteokondroos, jäsemete nõrkus – luu-kõhre haigus. Kasvuea luu arenguhäirete rütm, millele on omane liigeskõhre aluse luu osa aspetiline nekroos ja sellest tulenev deformatsioon ja kasvuhäire. Kõhrega seotud luuosa võib irduda. Hingamiselundite haigused (sigade enzootiline pneumoonia, pleuropneumoonia); Enzootiline pneumoonia. Levib tuulega sigalast sigalasse ja haigetelt tervetele otsese kontakti teel. Kliiniliselt väljendub 3-4 nädalat peale võõriku või nuumalauta paigutamist; köha ja kopsupõletik, haigusel on väga erinev kulg
fossiilsetekütuste põletamisellisandub atmosfääri süsinikku juurde. Väga pikalt maapõues akumuleerunud orgaanilised kütused (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi) sisaldavad suurtes kogustes orgaanilise päritoluga süsinikku, mis põletamise käigus vabaneb ja jõuab atmosfääri. Puidupõhiste kütuste kasutamise puhul “uut” süsinikku globaalsesse süsinikuringesse juurde ei paisata, vaid põletamise käigus vabaneb CO2-na süsinik, mis puude kasvuea vältel nende biomassis on akumuleerunud. 7.4.2 Metsaõhu süsihappegaasisisaldus Metsaõhu CO2 sisaldus oleneb ühelt poolt selle eritumisest õhku orgaanilise aine lagunemisel ja teisalt selle tarbimisest fotosünteesil. Mida paremakasvulisem (tootlikum) on puistu, mida kõrgem on tema boniteet, seda enam kasutab ta süsihappegaasi ja eritab õhku hapnikku. Metsaõhus on süsihappegaasi kontsentratsioon kõige kõrgem maapinnalähedastes õhukihtides, väiksem aga võrade
(Uriini ja higi N2) Tasakaalustatud - organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukogused on võrdsed. Positiivne - organismi tulnud lämmastiku hulk ületab organismist väljunud lämmastiku hulga. Negatiivne - organismist väljunud lämmastiku hulk ületab organismi tulnud lämmastiku hulga. Kehalise töö ajal on lämmastikubilanss negatiivne, peale taastumist muutub positiivseks. Süües palju valgurikast toitu, muutub negatiivseks. Kasvuea vältel on bilanss positiivne, täiskasvanuna on tasakaalustatud, vananedes muutub negatiivseks. 34. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikuid e. sahhariide jaotatakse molekuli ehituse alusel liht- e. monosahhariidideks ja liit- e. polüsahhariidideks. Süsivesikud on peamised energia allikad organismis 1g süsivesikutest on võimalik toota 4,1 kcal energiat. Allikas - taimne toit: · tärklis · roosuhkur e. sahharoos · piimasuhkur e. laktoos · linnasesuhkur e. maltoos
Veel algelises kirjatarkuse omandamise õhinas maal viibides on see raama- tute kallal istuja kord kooliõpetaja vennalt saanud võõraste nimede ja sõnadega raskendatud teose. ,,Kui ometi kord sinnamaale jõuaks, et seda võiks lugeda arusaamisega ja et sellest, mis oled lugenud, oskaks ka teistele jutustada", õhkas Indrek. (,,Tõde ja õigus", lhk. 522). Teistele jutustada! Umbes niisugune salatung pidi küll kätketud olema ka Tammsaare talu nooremasse pojasse. Lähem ligipääsemine ta kasvuea videvasse isikuloosse näidaku võimalikult edaspidi, millal meie saabuvas jutustajas käärivad külaelamused ja raamatumõjud hakkasid taotlema kirjanduslikku väljendust. Hansen-Tammsaare on oma varasemas nooruses maitsnud tüseda kihelkonnakoolmeistri Jakob Tamme õpetust ja luuletusi. Kas on ka tema kirjanikutungi ärkavad hääled värsis õnne katsunud? Küsitagu seda Tammsaarelt eneselt. Sestsaadik kui ta sulelükked ja mõttenükked
1.3. Sanitaarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine 6. Kujundusraie Raieks ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamist kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne, nn. miinuspuud). Uuendusraied – tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist.
tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. 41. Hooldus- ja uuendusraiete liigid ja lühiiseloomustus. Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks,samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud(kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala
Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde. Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stiumuleerivad kondrotsüütide paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomeedinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam
suurenemine Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde. Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stimuleerivad kondrotsüütide paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomediinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse, mis kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui
Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele eristatakse paremad puud (korralik võra, tüvi) ning tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26- 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid. 35%, väga tugev - üle 35%. hooldusraie Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on olulist vähenemist (hõrenemist). Täius peaks jooksul hooldusraieid tehakse. Kordusperiood eemaldada metsast puud, mis takistavad meie peale raiet jääma 0,6-0,7. sõltub konkreetsetest tingimustest - jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad kasvukoht, puuliik ja võib olla väga metsa tervislikku seisundit, st
selle üheks võimaluseks on taastuvenergia, sh. puidul põhineva bioenergia laialdasem kasutamine ning suurema tähelepanu pööramine metsade majandamisele. Puidupõhiste kütuste kasutamise puhul “uut” süsinikku globaalsesse süsinikuringesse juurde ei paisata, vaid põletamise käigus vabaneb CO2- na süsinik, mis puude kasvuea vältel nende biomassis on akumuleerunud. Ka puidu kasutamine ehitusmaterjalina võimaldab süsinikku siduda küllaltki pikaks perioodiks (50-100 a.). Vastavalt Eesti riiklikule kasvuhoonegaaside inventuurile oli 1990. aastal Eesti kasvuhoonegaaside emissioon 42 miljonit tonni ning 2007. aastal 22 miljonit tonni. Sellest nähtub, et Eesti on üks nendest liikmesriikidest, kes on kasvuhoonegaaside
1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala
1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitaarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied nimetatakse koondnimetusega raieviise küpsest metsast puidu varumisel
annaabi.ee 
