Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasumiaruanne - skeem 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kahjum, finantstulud, tulumaks, kirjete, äritulud, toore, intressikulud, immateriaalse, sotsiaalmaks, kontserni, müügitulu, kapitaliseeritud, kaubad, tegevuskulud, palgakulu, sotsiaalmaksud, kulum, ärikasum, tekkivad, trahvid, netokasum, tarnijate, kindlustus, kapitaliosaluse, kasumid, täiendavaid, tööjõukulud, vähemusosaluse, kusjuuresSkeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6 Vähemusosaluse osa kasumist7. 6 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 7 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine")
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE 21-33 Kasumiaruande üldreegl
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud
Kasumiaruanne (skeem 1) (Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236
3021 Teenuse eksport Tulu Müügitulu 3040 Müügitulu (5% km) Tulu Müügitulu 3050 Muu müügitulu (18% km) Tulu Müügitulu 3060 Maksuvaba müügitulu Tulu Müügitulu 3099 Ümardused müügil Tulu Müügitulu 35 Muud äritulud Tulu 351 Kasum põhivara müügist Tulu 3510 Põhivara müük (18% km maksustatav) Tulu Muud äritulud 3511 Põhivara müük (maksuvaba) Tulu Muud äritulud 3512 Müüdud põhivara jääkmaksumus Tulu Muud äritulud 3514 Põhivara müügist tekkinud kahjum ärikuludesse Tulu Muud äritulud 3520 Realiseeritud kasum valuutakursist (H,K) Tulu Muud äritulud 3521 Realiseerimata kasum val. kursi m. (H,K) Tulu Muud äritulud 3530 Saadud leppetrahvid Tulu Muud äritulud 3531 Saadud dotatsioonid, toetused Tulu Muud äritulud 3550 Eelmiste aruandeper.selgunud tulud Tulu Muud äritulud 3560 Muud äritulud Tulu Muud äritulud 39 Varude muutus Tulu 3910 Valmis- ja lõp-ta toodangu varude jääkide muutus Tulu Valmis- ja lõpetamata toodangu
Kasumiaruannet võib defineerida kui firma tulude ja kulude loetelu, mis lõpeb puhaskasumiga. Kasumiaruanne on ühe bilansirea , Perioodi puhaskasum (kahjum), detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta ( kuu, kvartal, aasta) kasvavalt. Põhimõtteliselt on võimalik 2 varianti: 1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Tööjõu kulu 270 000 Kaubad, toore, materjal 300 000 Põhivara kulum 130 000 Energia 50 000 Ärikasum 250 000 2) tähtis on kulude tekkimise (kasutamise ) koht, s.t. kulusihitis. Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Realiseeritud toodete omamaksumus 600 000 Brutokasum 400 000 Turustuskulud 70 000 Üldhalduskulud 80 000 Ärikasum 250 000
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflik
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad
jääkide muutus незавершенной 4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma Капитализированные расходы при tarbeks põhivara valmistamisel изготовлении основного имущества для собственных нужд 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused Товары, сырье, материал и услуги 6. Mitmesugused tegevuskulud Различные расходы на деятельность 7. Tööjõu kulud Расходы на рабочую силу Palgakulud Расход на зарплату
aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul kajastatakse kontol 2231 vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel. Reservid kajastatakse kohustuslik reservkapital ja muud reservid. Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) siin kajastatakse eelmistest perioodidest kogunenud kasum ja kahjum, mida võib kasutada reservide moodustamiseks. Aruandeaasta kasum(kahjum) siin kajastatakse aruandeaasta jooksul kujunenud kasum või kahjum ( 4 lk 34 ) Viljandi Aken ja Uks AS omakapitali järkjärgulist suurenemist on kõige parem näidata tabeli 6 abil. OMAKAPITAL 2007 2008 2009 Aktsiakapital 8 392 8 392 8 392
omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksetest). Kulu, majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara väljaminek või ammendumine või kohustustest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud selline vähenemine, mis on seotud omanikele tehtavate väljamaksetega. Kasum, määratletud kui summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest. Kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum. 4.2. Finantsarvestuse printsiibid Igal teadusel, õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9). Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest
2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum 0
Kasumiaruande skeeme on kaks. Vabalt võid valida, millisega alustad tööd, kuid arvestama pead asjaoluga, et juba valitud skeemi firmas muuta ei saa ning tulemus peab tulema ühesugune, olenemata valitud skeemist. Ka kasumiaruandes võib põhikirjeid omakorda liigitada, kui see on otstarbekas ja informatiivsem. Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud
, , , . . : D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud siduettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum valuutakursi muutustest Muud intressi- ja finantstulud RT I, 25.05.2012, 16 § 3, , / kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine jam is vähendavad raamatupidamiskohustuslane omakapitali, välja arvatud
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
KASUMIARUANNE AASTA 2 AASTA 1 ÄRITULUD 1. Realiseerimise netokäive 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud ÄRITULUD KOKKU 0 kr 0 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 7.2. Sotsiaalmaksud 7.3. Pensionikulu KOKKU rühm 7. 0 kr 0 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 8.2. Käibevarade allahindlus KOKKU rühm 8. 0 kr 0 kr 9. Muud ärikulud
VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 18 AKTIVA PASSIVA KOHUSTUSED VARA OMAKAPITAL KASUM VÕI KAHJUM TULUD KULUD Joonis 3. Bilansi ja tulude-kulude seosed 7. KASUMI-KAHJUMI ARVESTUS Tulud - on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasumi suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel.
Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõu kulud 1) Palgakulu 2) Sotsiaalmaksud 3) Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud 1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 4) Intressikulud
Lisa 14 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 18 Lisa 15 Üldhalduskulud 18 Lisa 16 Tööjõukulud 18 Lisa 17 Muud ärikulud 19 Lisa 18 Finantstulud ja -kulud 19 Lisa 19 Seotud osapooled 19 2 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne
Aruandeaasta kasum 28,000 Dividendivõlg 28,000 Aruandeaasta kasum 105,000 Eelm. per. jaot. kasum 105,000 Dividendide TM kulu 7,000 TM võlg 7,000 Müügitulu 200,000 TKKK 200,000 TKKK 311,480 Kõik kulud 311,480 Aruandeaasta kahjum - 111,480 TKKK - 111,480 1,289,620 1,289,620 PEARAAMAT A/konto Materjal ja varuosad (laos) Tulumaksuvõlg Aktsiakapital Masinad ja seadmed Masinate akum. kulum
D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 1210 Ostjate tasumata summad D 1350 Aruandvad isikud K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 8 D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 8500 Kasum valuutakursi muutustest D 8510 Kahjum valuutakursi muutustest K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 3.2. Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes Baltic Chess Group OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassatehingud on kõik Eesti kroonides. Kassast makstakse välja jooksvate majanduskuludega seotud väljaminekud. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Kannete õigsust kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.
Lisa 8 Laenukohustused....................................................................................... 16 Lisa 9 Kapitalirent................................................................................................ 17 Lisa 10 Võlad töövõtjatele................................................................................... 18 Lisa 11 Maksud.................................................................................................... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd............................................................................18 Lisa 15 Kasutusrent..............................................................................................19 Lisa 16 Aktsiakapital.......................
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise 17 inventuuriga. Kui tuvastatakse olulisi erinevusi võrreldes eelneva aastaga, siis hinnatakse uus bilansiline väärtus ja vahe kantakse aruande perioodi kasumiaruandesse lausendiga: D Bioloogilised varad (veistekari) K Kasum bioloogilistelt varadelt D Kahjum bioloogilistelt varadelt K Bioloogilised varad (veistekari) Bioloogiliste varade müügil lähtutakse samuti karja liikmete vanusest, kuid ka sellest kas lehm on poeginud või mitte. Tavapäraselt müüakse Rakvere Lihakombinaadile noorloomad või pullid ning selektiivselt lehmad, kes ei ole oma eluajal järglasi andnud. Müügi vormistamisel väljastab Rakvere Lihakombinaat arve, millel teavitatakse klienti, mis klassi veis kuulub, veise kaal,
tagama ettevõtte kasvu ja kasumi tulevikus. Abitegevuse kulud on ettevõtte põhitegevusega mitteseotud funktsioonide, tegevuste või protsesside kulud. Nende jaotamine kuluobjektidele ei ole sageli otstarbekas ning need arvestatakse eraldi. ( Karu, 2008, lk 132) Muud ärikulud on ebaregulaarse äritegevuse käigus tekkinud kulud, mis ei kaasne finantstegevusega. Sellel kasumiaruande real arvestatakse (Karu, 2008, lk 132): • kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist; • kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist; • kahjum kinnivarainvesteeringute väärtuse muutustest; • tasutud trahvid ja viivised; • valuutakursimuutuste netokahjum nõuetelt ostjate vastu ning kohustustelt tarnijate ees. Peale kirjet „Ärikasum“ on kasumiaruande skeemid ühesugused (Ilisson, 2015, lk 19). Kõikidel ettevõtetel peab äritegevuse käigus järgi jääma tulu, mida kasutatakse kulude,
5254 309161 1111 95101 11859 1435 5 13299 729 27835 1842 8725 36248 46815 155200 75992 15520 906 636675 732207 134733 1751233 Kasumiaruanne Tuhandetes kroonides 2010 2009 ÄRITULUD Müügitulu 3058195 2534960 Muud äritulud 672 737 Kokku äritulud 3058867 2535697 ÄRIKULUD Lõpetamata toodangu jääkide muutus -2784 -1978 Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel -87265 -110553 Kaubad, toore, materjal ja teenused 2682699 2236405
3100 Kauba müük Eestis (km.20%) Tulud Kasumiaruanne 3200 Teenuste müük Eestis (km.20%) Tulud Kasumiaruanne 3400 Käibemaksuvaba käive Tulud Kasumiaruanne 3510 Kauba müük EL (km.0%) Tulud Kasumiaruanne 3520 Teenuste müük EL (km.0%) Tulud Kasumiaruanne 3990 Muud äritulud Tulud Kasumiaruanne 4100 Müügiks ostetud toore, materjalid Kulud Kasumiaruanne 4110 EL-st ostetud toore, materjalid Kulud Kasumiaruanne 4200 Müügiks ostetud kaubad Kulud Kasumiaruanne 4210 EL-st ostetud kaubad Kulud Kasumiaruanne 4300 Ostetud teenused Kulud Kasumiaruanne 4600 Transpordikulud ostul Kulud Kasumiaruanne 5010 Üürikulud Kulud Kasumiaruanne
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Lisa nr 2005 2004 6 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Äritulud Müügitulu 8 4 503 609 5 530 910 Muud äritulud 18 326 4 967 Kokku äritulud 4 521 935 5 535 877 Ärikulud Kaubad, toore, materjal, teenused 2 548 317 3 093 119 Muud tegevuskulud 378 633 538 812 Tööjõu kulud 1 177 322 1 138 770 Sh
mõõdetuna koguselises või rahalises vääringus. 5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6 · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Olulised käibevara allahindlused · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kind
........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 2 1. SISSEJUHATUS Antud kodutööga hindame Tallinna Kaubamaja AS majandustegevuse tulemusi ja finantsseisundit finantsaruandluse analüüsi baasil. Aluseks on võetud 2009-2011 aastate majandusaasta aruanded. Tallinna Kaubamaja kontserni ettevõtjate peamised tegevusalad on jae- ja hulgikaubandus. 2012. aasta lõpus annab Tallinna Kaubamaja kontsern tööd enam kui 3 330 töötajale. Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluvad tütar- ja sidusettevõtted Kaubamaja AS, Selver AS, Kulinaaria OÜ, AS Tartu Kaubamaja, Topsec Turvateenused OÜ, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, TKM Auto OÜ, TKM Beauty OÜ, TKM Beauty EestiOÜ, Ülemiste Autokeskus OÜ, KIA Auto AS,
Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Kahekordne kirjendamine- kokkuleppeline, arvestuse metoodiline võte, mille järgi iga majandustehing kajastatakse üheaegselt nii debiteeritavatel kui krediteeritavatel kirjetel. Kapital-vara v varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks jaguneb käibe ja põhi kapitaliks. Kasum- v kahjum: on aruande perioodi tulude ja kulude vahe. Kasumi aruanne (tulude ja kulude aruanne) -majandusaasta üks kohustuslikest aruannetest ja kajastab aruande perioodi majandustulemusi (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kohustus- ettevõttel lasub rahaliselt hinnatav võlg. Konto- raamatupidamisarvestuse element ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks.
annaabi.ee 
