Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käskkirja näidis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viisa, üldplank, käskkirja, käskkiri, allkiri, ametinimetus, jaotuskava, koostajadokument, mille väljaandmise õigus on asutuse (tipp)juhil või tema asetäitjatel vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi Käskkiri Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta) Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta) Puhkusekäskkirjad (-korraldused) Lähetuskäskkirjad (-korraldused) Käskkiri Käskkiri vormistatakse alati ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes eksemplaris Käskkirja tutvustatakse töötajale, kelle tegevust dokument puudutab. Tutvumist kinnitab töötaja oma allkirja ja kuupäevaga, kas käskkirjade registris või käskkirja originaaleksemplari pöördel. Käskkirja vorming Dokumendiliigi vorming KÄSKKIRI Trükitakse suurtähtedega kas alates vasakust veerisest või plangi keskele.
Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik) korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Dokumendiplankidele vormistatakse: ametikirjad, õigusaktid (nt käskkirjad, korraldused), protokollid, aktid jt Juhtimistegevuse dokumentideks on näiteks: käskkiri, protokoll, ametikiri, akt, esildis jt Igal organisatsioonil on üldplank ja dokumendiliigi plank üldplangi alusel moodustatud konkreetse dokumendiliigi plank, nt kirjaplank
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk;
komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud. 2) Visiitkaart. Visiitkaardi päritolu ulatub Vanasse Hiinasse, see oli üks sidevahend, mille kaudu sõlmiti ja hoiti kontakte. Visiitkaardi jätmist kellegi juurde võrdsustati visiidiga konkreetse isiku juurde. Tänapäeval on visiitkaardi kaudu suhtlemine levinud ja populaarne üle maailma.
lehe ülaservast, rea pikku ei tohiks ületada täidetava pinna keskjoont. Kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega: AVALDUS, TÕEND, GARANTIIKIRI, SOOVITUSKIRI, TEATIS, VOLIIRI, ÕIEND jne. Sellistel kirjadel pealkiri puudub. 7. Tekst- on kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. Asukoht: kaks kuni neli põhireavahet pealkirjast allpool. 8. Allkiri- on kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust.Allkiri ei ole kohustuslik informatiivse sisuga kirjades. Siis piisab allkirjastaja andmetest. Aduoht: omakäeline allkiri asub pärast lõputervitust ja enne allkirjastajat selleks jäetud tühjadel põhireavahedel. Allkiri kirjutatakse täpselt ees-ja perekonnanime kohale, kasutades tindisulepead. 9. Allkirjastaja- on füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirjja autorina või autori
I Viisad dokumendil Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Dokumentidele, mida säilitatakse üle kümne aasta, lisatakse ka ametinimetus. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele, allkirjast allapoole. Tehakse sellele eksemplarile, mis jääb asutusse ehk siis: · ametikirjal ärakirjale · käskkirjal originaalile Viisa jaguneb kaheks: 1
Nt.üleviimine kõrgemale/madalamale kohale, koondamine/vallandamine Säilit. 50 aastat · Puhkuse ja lähetus käskkirjad (korraldused) Säilit. 7 aastat 5. Käskkirjade registreerimine · Igal käskkirjal on oma numeratsioon (registreerimise raamat).käskkiri registreeritakse peale allkirjastamist · Käskirjad registreeritakse samas registris ühe asjaajamisperioodi jooksul s.o 1 jaanuarist kuni 31. Detsembrini. 6. Kuhu vormistatakse käskkiri? Mitmes eksemplaris ? · Üldplangile või · Käskkirja plangile · Ühes eksemplaris 7. Kes võib algatada käskkirjade väljaandmist? · Juhtkond · Struktuurüksuse juhid · Spetsialistid 8. Kes koostab? Kes vormistab? · Käskkirja projekti koostab,vormistab ja esitab viseerimiseks spetsialist,kelle kompetentsi kuulub antud küsimus. 9. Nimeta käskkirja vormistamise etapid · Projekti koostamine ja vormistamine
Akti näidisvorming AKT (5,5 cm) 10. jaanuar 2011 nr KINNITAN - Tallinn - (allkiri) Nimi Ametinimetus 12 . jaanuar 2011 Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et (struktuuriüksuse nimetus, ametinimetus, töötaja nimi) andis üle ja (struktuuriüksuse nimetus, ametinimetus, töötaja nimi) võttis vastu järgmised lahendamisel olevad dokumendid, asjaajamises lõpetatud toimikud, pitsatid ja plangid. 1. Täitmisel olevad dokumendid 1.2 Teised dokumendid 2
......................................................................................................19 4.1 Üldplank ja kirjaplank..........................................................................................19 4.2 Turvaelemendid ...................................................................................................20 5 Dokumendi vormistamine............................................................................................21 5.1 Käskkiri................................................................................................................21 5.1.1 Üldine informatsioon ...................................................................................21 5.1.2 Käskkirja koostamise protseduur.................................................................21 5.1.3 Käskkirja vorming .......................................................................................22 5
protokollide registris. Protokoll - on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koos- oleku käigu ja vastuvõetud otsuste fikseerimiseks. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumi- te lahendamiseks. Käskiri vormistatakse üldplangile. Käskirja originaal vormistatakse üldjuhul ühes eksemplaris. Käskirja lisadele viidatakse tekstis. Käskirja lisa peab olema allkirjastatud. Käskkiri viseeritakse originaalil. Käskirjal on üks allkiri. Käskkirja kuupä- eva märgib allkirjastaja. Paberkandjal käskirja jaotuskava märgitakse käskkirja esikülje- le allkirjast allpool; eraldi jaotuskava lehele. Põhitegevuse käskkirjade säilitamise tähtaeg on alatiselt. Personali käskkirjade säilitamise tähtaeg on 7 aastat. Miks on vaja käskkirjadest moodustada sarju? kuna on erinevad säilitustähtajad. Käskkiri on
(kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (füüsiline omadus, nt. kivi, paber, plastmassi tükk jm.) · Sisu- kõik sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb · Tüüp- tekst, foto, helisalvestis jm. · Dokumendi vorming- reeglite pakett, milline dokument välja nägema peab · Vormielemendid- kohustuslikud väljad, mis dokumendil olema peavad (kuupäev, allkiri, nt. avaldusel 7 kohustuslikku välja) · Liik- tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementidest (kiri, protokoll, avaldus, trahvikviitung, ID-kaart) · Isikud- kes koostab (autor-kes vastutab sisu eest), kellele koostatakse (adressaat), sekretär (vastuvõtja), dokumendisüsteemi haldur; dokumentidega seotud isikute kindlakstegemise võimalus näitab dokumentide usaldusväärsust
.. Dok.tingimused. - usaldatav (mitte võltsitud) - autentne (teadaolev päritolu) Dok.süsteem? - dok.haldamise toimingud ringkäik, süsteemi kasutajad, tehnoloogia - infosüsteem, millega hallatakse dokumente Dokumentide liigitamine. - funktsionaalsed (töö, varad) - struktuuripõhised (juhtkond, planeerimine) - temaatilised (aruandlus, IT, personal) - dok.liigid / sisemised & välimised Dokumentide liigid. - käskkiri, protokoll, volitus - koopia, dublikaat, väljavõte - ... Mõisted. koopia originaaliga identne kinnitatud dokument väljavõte osa dokumendist; viidatud, kinnitatud; osa tõestatud taasesitis ärakiri rekvisiitide ja sisu täpne taasesitus; vormilt erinev dublikaat originaali kordusväljaanne; tõestatud allkirjaga Dokumenti iseloomustab... sisu sõltub juhtimisfunktsioonist, mille kohta dokument välja anti vorm õigusaktides vorminõuded
Ärakiri originaali sisuline kordus (sisu on sama, vorm on erinev) Ära läheb plangil kiri, asutusse jääb valgelpaberil kiri. Koopia täpne jäljend originaalist (kinnitus, et koopia on õige: allkiri + ees ja perekonnanimi + kuupäev + pitser peab läbima allkirja viimaseid tähti) Väljavõte mingist dokumendist osaline välja võtmine/taas esitamine (väljavõte arhiivist). (kinnitamine, väljavõte õige allkiri + nimi + ametinimetus + kuupäev + pitser) Millega saab dokumenti kinnitada? Allkirjaga ja õigusaktiga (käskkirjaga) Näide allkirjaga kinnitamise kohta: Kinnitan-allkiri, eesnimi- ja perekonnanimi, ametinimetus, kuupäev (kinnitatud direktori 15. Mai 2012 aasta käskkirjaga nr 53) Planki liigid on kirjaplank ja üldplank ÜLDPLANK vormistatakse ettekirjutused, aktid, käskkirjad Vormistatakse ühes eksemplaris, osapooltele lähevad koopiad.
Seadusega ettenähtud komisjonidel või nõukogudel võivad olla oma plangid. (4) Asutusesiseses asjaajamises ei ole kohustuslik kasutada planke, välja arvatud õigusaktide puhul või kui plangi kasutamine on ette nähtud õigusaktides. § 12. Plankide vorminõuded (1) Asutusel, struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus, peab olema asjaajamiskorras kehtestatud vormi kohane üldplank, mis on nii paberkandjal kui digitaalsel kandjal. (2) Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus (edaspidi dokumendi väljaandja) nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol. (3) Paberkandjal plangile kantakse soovitavalt turvaelement. (4) Turvaelemendiks võivad olla: 1) vesimärk; 2) reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis; 3) plangi number;
- dokumentide hoidmine - nõustamine asjaajamisega seotud küsimustes - asjaajamise pidev täiustamine - telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine - asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine HALDUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Dokumentide liigitus Dokumendid liigitatakse: - informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korraldavad dokumendid ehk haldusaktid - käskkiri, korraldus, otsus, juhend - organisatsioonilised dokumendid põhikiri, põhimäärus - kollegiaalse otsustusega dokument on protokoll Dokumendi plank Ametlikud dokumendid vormistatakse plankidel. Kehtib üks formaat A4 ( 210 x 297 mm) . Plangile trükitavate rekvisiitide järgi kasutatakse kahte liiki planke: 1 ) üldplank käskkirja, korralduse, otsuse, määruse, juhendi, tõendi, teatise, protokolli ja akti vormistamiseks 2) kirjaplank - ametikirja vormistamiseks.
Näited: Pr Ruuta Ratas Prof Ruuta Ratas Vastuskirjad adreseeritakse alati kirja saatnud isikule, kui dokumendis ei ole märgitud teist adresaati. Asukoht: adresaadi esimene rida trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, nii et aknaga ümbriku puhul oleks adresaat aknast tervikuna nähtav. Rea pikkus adressaadiväljakul ei tohi 7,6 cm plangi vasakust veerisest. 3. Allkiri- on kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust. Kirjal võib olla mitu allakirja. E-kirjal on allkiri kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides, kirjaga võetakse kohustusi või kirjaga antakse õigusi. Allkiri ei ole kohustuslik informatiivse sisuga kirjades. Siis piisab üksnes allkirjastaja andmetest. Digitaalselt allkirjastataval kirjal märgistatakse omakäelise allkirja kohale sulgudes allkirjastatud digitaalselt. Näide: (allkirjastatud digitaalselt) Kai Kaasikus
protsetuuride süsteemide ja protsesside kohta. 5) EVS-ISO 15836-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon- metaandmeelemendid - esitatakse dokumentide kirjeldavate andmete kohta nõuded. 4. Haldusdokumendi mõiste, liigitus ja omadused- Haldusdokumendid on dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Nt korraldus, käskkiri, protokoll, akt, analüüs, avaldus, esildis, kiri, märgukiri, teatelis, tõend jne. Need jagunevad : *teatmelis- informatsioonilised dokumendid (kiri, akt) *korraldavad dokumendid (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) *organisatsioonilised dokumendid (põhikiri, määrus) *kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumendid (koosolekute, nõupidamiste, konverentside dokumendid s.h protokoll). Dokumendi elementide koosseis sõltub dokumendi liigist. 5
2. välimised kokkulepped firma klientide, koostööpartnerite, riigivõimuga DOKUMENDI LIIGID TEABE TALLETAMISVIISI JÄRGI · käsikirjaline võib olla ka allkirjata · masinkirjadokument masnal/arvutis · graafiline kannab allkirja · audio-, videosalvestused vajalik tõestatud autorlus · elektrooniline e digitaalne dokument Ärakirjad puuduvad blangi rekvisiidid. Duplikaat originaali kordusväljaanne. Koopia, väljavõte, ärakirja tõestamine: allkiri, nimi, ametinimetus, kuupäev, pitser. DOKUMENDI KOOSTAMINE JA VORMINÕUDED DOKUMENTI ISELOOMUSTAB · sisu sõltub juhtimisfunktsioonist, mille kohta dok on välja antud · vorm õigusaktides olevad vorminõuded · struktuur sõltub liigist ja sisust DOKUMENDI PLANGID · üldplank autor, logo (kirjapeaväli) · kirjaplank kirjapeaväli: logo, autor · dokumendiliigi plank kirjapeaväli: autor, logo, dokumendi liik VÕLTSIMISE ÄRAHOIDMINE
3. kasutamismärge – on kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. 4. adressaat – on org või isik, kellelele kiri suunatakse 5. aadress – sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini 6. pealkiri – kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada seda teistest dokumentidest. 7. Tekst – kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. 8. allkiri – kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline või digitaalallkiri 9. allkirjastaja – füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorina või autori nimel 10. lisamärge – märge kirjale lisatud dokumendile osutamiseks 11. lisaadressaat – on org või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks, mitte täitmiseks. Eesmärk on kolmanda osapoole teavitamine kirja sisust ja adressaadi teavitamine kolmandast osapoolest. 12
templijäljendi abil valmistatud planke. Plangid on eesti keeles. Vajaduse korral lisatakse tõlge võõrkeelde või võõrkeeltesse. Kahes või enamas keeles plankidel paigutatakse esikohale dokumendiväljaandja nimetus eesti keeles, seejärel tähestikujärjekorras võõrkeeltes. Dokumendiplankide valmistamiseks kasutatakse paberi formaati A4 (210 x 297 mm). Olemas peab olema asjaajamiskorras kehtestatud vormi kohane üldplank nii paber- kui ka digitaalsel kandjal. Üldplangi alusel vormistatakse kirjaplanke ja konkreetse dokumendiliigi planke. Dokumentide rekvisiitide paigutus peab vastama näidisvormingule. Näidisvormingute veerise laiused on: vasak 30 mm parem 15 mm ülemine 12 mm alumine 12 mm. Veeriste vahele jääva täidetava pinna võib jagada infoväljadeks. Kirjaplangi kirjapea-, kontaktandmete-,
GARANTIIKIRI Iseseisev töö Tallinn 2011 Garantiikiri koosneb järgmistest elementidest: aadress, adressaat, allkiri, allkirjastaja, autor, kontaktandmed, kuupäev, koostaja, pealkiri ja pealkirja liiginimetus, teksti, viit. Aadress - adressaadi sideandmed, mis sõltuvad saatmisviisist. Kirja saatmisel posti teel, kasutatakse postiaadressi. Kirjal vormistatakse aadress elemendi "adressaat" alla. Postiindeks trükitakse enne linna või maakonna nimetust. Linn ja maakond trükitakse suurtähtedega. Näiteks: Pärnu mnt 62 10135 TALLINN Padise vald 74001 HARJUMAA Adressaat- organisatsioon või isik, kellele kiri on suunatud. Garantiikirja
Asjaajamise eesmärk - Asjaajamise eesmärk on tagada ettevõtte efektiivne toimimine, sealhulgas tegevuse dokumenteerimine, dokumentide korrektne vormistamine , dokumendiringlus, dokumentide tähtaegne täitmine, dokumentidele juurdepääs, dokumentide ja nende tõestusväärtuste säilitamine ning arhivaalide korrastamine. Dokumendi element - EVS 882-1:2006 Kirjal on järgmised elemendid (esitatakse tähestikulises järjestuses): 1. Aadress 2. Adressaat 3. Allkiri 4. Allkirjastaja 5. Autor 6. Kasutusmärge 7. Kontaktandmed 8. Koostaja 9. Kuupäev 10. Lisaadressaat 11. Lisamärge 12. Logo 13. Pealkiri 14. Seosviit 15. Tekst 16. Viit Kirja esitlusvormil on järgmised väljad · Kirjapeaväli · Adressaadiväli · Viidaväli · Tekstiväli · Kontaktandmeväli E-kirja esitlusvormil on järgmised väljad 0 Kellele 1 Koopia 2 Kuupäev 3 Pimekoopia
,,Asutuse siseseks kasutamiseks" või ,,Avalik"). 4.10.4. Adressaat; 4.10.5. Dokumendi tähis 4.10.6. Dokumendiliigi nimetus 4.10.7. Pealkiri 4.10.8. Pöödumine 4.10.9. Märkus lisade kohta 4.10.10. Lisaadressaadid 4.10.11. Pitser(ainult paberkandjal dokumentidel) 4.10.12. Ärakirja, koopia, väljavõtte ja väljatrüki ametliku kinnitamise märge paberdokumentide korral. 4.10.13. Koostaja ja/või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi ning tema sideandmed 4.10.14. Asutuse registrikood 4.11. Dokumendile pannakse pealkiri, suuremahulisele ja mitut teemat käsitlevale dokumendile võib panna alapealkirjad. 4.12. Dokumendid vormistatakse arvutil püstkirjas sriftiga Times New Roman, tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5. Üld- ja kirjaplangile trükkimiseks: ülaäär 1,2 cm, alläär 1,2 cm, vasak veeris 3,0 cm, parem 1,5 cm.
Selle lõiguga tuleb jätta mulje, et suudad oma tööga panustada ettevõttesse lisaväärtust, saades sellest ka ise rahuldust. Kolmanda ja kokkuvõtva neljanda lõigu vahele jäta pisut tühja ruumi. Kokkuvõttes märgi, et motivatsioonikirjale on lisatud ka Sinu CV, mis võiks tööandjale huvi pakkuda. Lisaks võid üles näidata initsatiivi võimalikuks tööintervjuuks. Palu endaga sellel teemal lahkelt ühendust võtta ning lõppu lisa kuupäev, oma nimi ja allkiri. RSS RSS (ingliskeelne lühend sõnadest Rich Site Summary või Really Simple Syndication) on XMLil põhinev andmevorming (uudistevoo vormingu standard). Internetis kasutamiseks, peamiselt veebilehtede sisukorra või uudiste kokkuvõtete tegemiseks. RSSi levikule on kaasa aidanud ajaveebide suur populaarsus, sest RSSvormingus kokkuvõtted on mugav vahend operatiivse info saamiseks huvipakkuva lehekülje muutmisest.
ning millele võib toetuda järgnevate toimingute või tegevuse käigus Terviklik - on täielik ja teda ei ole muudetud Kasutatavus - asukoha saab kindlaks teha ning ta on sealt kättesaadav, esitatav ja tõlgendatav 4. Dokumendi metaandmed. - dokumendi kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendisüsteemis tõestamiseks, et dokument on süsteemi võetud; - kirjeldavad andmed dokumentide ja protsesside kohta Saatja organisatsioon, kuupäev, koostaja, allkirjastaja, saatja isik, aeg, dokumendi liik, allkirjastaja, ees- ja perekonnanimi, Allkirjastaja ametinimetus 5. Dokumendi- ja arhiivihalduse valdkonda reguleerivad normdokumendid (eesmärk, kasutusala). Avaliku teabe seadus- eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest,
(kool,asutus) REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND referaat Koostaja: Nimi Perenimi (klass) Juhendaja: ........................... (koht,aeg) 2 Sisukord 1. Referaadi osad..................................................................................................4 1.1. Tiitelleht...........................................................................................................................4 1.2
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ..............
eristamist koopiast. 6.Mis on plank ja millised dokumendid vormistatakse plankidele? · Plank - on halduses osaliselt ettetrükitud tekstiga leht andmete sisestamiseks. Plankidele vormistatakse kirjad, protokollid, aktid, õigusaktid ja dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. 7.Nimetage dokumendi kohustuslikud elemendid! · Dokumendi väljaandja nimi või nimetus, kuupäev, tekst, allkiri. 8.Mis on dokumendi kuupäev ja millega see on seotud? · Dokumendi kuupäev on õigusakti,protokolli,koosoleku,lepingu ja väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev. 9.Mis on personaalne adresseerimine? · Dokument on adresseeritud ainult määratud isikule. 10.Mis on dokumendi registreerimine, selgitage selle vajalikkust! Mida tähendab ühekordne registreerimine? · Dokumendi registreerimine on:
Johannes Kukebal Maikel Astur SELETUSKIRI PROJEKTILE Õppeaines: Teede projekteerimine Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: Meelis Toome Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 1. LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ............................................................5 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..........
) nimetatakse joonisteks. Illustratsioonid võivad paikneda kas tekstis (võimalikult lähedal vastavale tekstiosale) või eraldi lehtedel (formaat A4). Kui illustratsioone dokumendis on üle ühe, tuleb nad tähistada. Illustratsiooni tähis koosneb kahest numbrist, milledest esimene tähistab jaotist, teine illustratsiooni järjekorranumbrit antud jaotise piirides. Numbrid eraldatakse omavahel punktiga. Tähistusele järgneb joonise allkiri, mis on joonisel kujutatu lühike sõnastus. Joonise tähistus koos allkirjaga paikneb joonise all. Näiteks: Joonis 1. Õpilaste arvu muutus Kõikidele kasutatavatele joonistele tuleb töös viidata ja nad peaksid asuma võimalikult lähedal kohale, kus neile esmakordselt viidatakse. Viited illustratsioonidele antakse ümarsulgudes (vt. joon. 4.3.) või (joon. 2.5). Graafikute teljed peavad olema varustatud mõõtkavaga ning esitatavate suuruste tähiste ning mõõtühikutega
Tabel paigutatakse lehe keskele. 2.5 Joonised · Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt Töö pealkiri Keskjoondusega, SUURTE TÄHTEDEGA, paksus kirjas 22 pt Töö liik (uurimus, referaat...) keskjoondus 16 pt Töö autor, klass ja juhendaja Paremjoondusega 16 pt Töö valmimise koht ja aasta Keskjoondusega 16 pt Referaadi vormistamine 4 · Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Joonis" koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri Joonis 1. Alatskivi loss 2.6 Kasutatud allikmaterjalid Kõik referaadis kasutatud teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud ja vastavad materjalid lisatud kasutatud kirjanduse hulka. Nimekirja lisatakse kõik ja ainult need materjalid, mida õpilane kasutab.
käsitlemiseks puuduvad õpilasel võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud. Soovitav on valida selline teema, mille kohta on piisavalt erialast kirjandust. Teema peaks olema aktuaalne ning tuleb leida uudne lähenemine/probleem. Teema võib õpilane ise valida või soovitab seda õpetaja. Teema valikul tuleb silmas pidada: teema aktuaalsust ja originaalsust; 6 teema konkreetsust ja piiritletust; töö koostaja huve ja võimeid. 3 Referaadi osad ja vormistamine 3.1 Üldnõuded Referaat vormistatakse arvutil. Töö trükitakse valge lehe ühele poolele formaadis A4 (297x210 mm). Kasutatakse kirjatüüpi Times New Roman, kirja suurus on 12 ning reavahe 1,5. Lõigu ees ja järel kasutatakse lõiguvahet (6pt). Joonealuste märkuste ning kasutatud kirjanduse vormistamisel kehtivad samad reeglid. Referaadi pikkus on soovitavalt 8-15 lehekülge (kaasa arvatud tiitelleht, sisukord ning viited
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Shokolaadi tooted juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku shokolaadi tooted SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEHNILISED NÕUDED............................................................................................ 4 2. TÖÖ OSAD................................................................................................................. 5 2.1 TIITELLEHT ....................................................................................................... 5 2.2 SISUKORD.......................................................................................................... 5 2.3 SISSEJUHATUS...................................................
annaabi.ee 
