Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja
juhtkonna 23. septembri 2012. aasta nõupidamise otsusele: 1. Määran Keskkonnaameti komisjoni liikmeteks alljärgnevad isikud: Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektori peaspetsialistiks Marje Kallas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistiks Jaak Kuusk Tallinna Loomaaia direktoriks Mati Kaal 2. Komisjoni ülesandeks on haruldase liikide kaitse alla võtmise taotluste menetlemine. 3. Käesoleva käskkirjaga kinnitan kaitsealuste liikide väljaselgitamise juhendi. (allkiri) Mart Maantee Keskkonnaameti arendus-osakonna juhataja Koopiad:Tallinna Loomaaed,Keskkonnaministeerium
dokument, mille väljaandmise õigus on asutuse (tipp)juhil või tema asetäitjatel vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi Käskkiri Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta) Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta) Puhkusekäskkirjad (-korraldused) Lähetuskäskkirjad (-korraldused) Käskkiri Käskkiri vormistatakse alati ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes eksemplaris Käskkirja tutvustatakse töötajale, kelle tegevust dokument puudutab. Tutvumist kinnitab töötaja oma allkirja ja kuupäevaga, kas käskkirjade registris või käskkirja originaaleksemplari pöördel. Käskkirja vorming Dokumendiliigi vorming KÄSKKIRI Trükitakse suurtähtedega kas alates vasakust veerisest või plangi keskele.
Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1
Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Nõupidamiste korraldamine, protokollimine Maire Kaldma Elektrooniline dokumendihaldus
Ministeeriumid- on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ametid- on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Inspektsioon- on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Riigikantselei- VV juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Maavalitsus- on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus. Kaitsevägi- on VV alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis
...................... 37 Lisa 4 Seos kasvaja diagnoosi ja VTE ning kasvaja diagnoosi ajalise järjestuse vahel, mehed.... 39 Lisa 5 Seos kasvaja diagnoosi ja VTE ning kasvaja diagnoosi ajalise järjestuse vahel, naised .... 41 Lisa 6 Haigestumus ning seos prognoostitud ja tegeliku juhtude arvu vahel ................................ 44 Lisa 7 Eetikakomitee taotlus .......................................................................................................... 45 Lisa 8 Andmekaitse Inspektsiooni luba ......................................................................................... 52 Lisa 9 Haigekassa taotlus ............................................................................................................... 57 Lisa 10 Vähiregistri taotlus ............................................................................................................ 59 Lisa 11 Andmete edastamise leping ..................................................................................
Esitlemine. Ka esitlemisel tutvustatakse nooremat vanemale, meest naisele. Väga suure vanuse puhul soole tähelepanu ei pöörata. Esitlemine on ka üks osa ametkondlikust protokollist. Lähtealuseks peetakse ettevõttesisest hierarhiat ning tutvustamine toimub järgmiselt: osakonnajuhatajat direktorile uut töötajat juhile kohalikku elanikku välismaalasele ettevõtte juhatajat kliendile. Näide: Härra doktor Kask, lubage teile esitleda härra Mändi, ravimifirma Pharmatex juhatajat. Kuidas esitleda. Tutvustamisel ja esitlemisel seistakse sirgelt, võetakse käed taskust välja ja naeratatakse sõbralikult. Enda tutvustamisel ei lisata kunagi oma nimele täiendit härra/proua. Käe annab esimesena see, keda tutvustatakse. Üksikisikut esitletakse alati grupile. Tutvustamine ei tähenda seda, et võib kohe sinatama hakata. Eraelus teeb
......................................................................................................19 4.1 Üldplank ja kirjaplank..........................................................................................19 4.2 Turvaelemendid ...................................................................................................20 5 Dokumendi vormistamine............................................................................................21 5.1 Käskkiri................................................................................................................21 5.1.1 Üldine informatsioon ...................................................................................21 5.1.2 Käskkirja koostamise protseduur.................................................................21 5.1.3 Käskkirja vorming .......................................................................................22 5
majandus- või kutsetegevuse koht. Tegevuskoha väljaselgitamisel tuleb tuvastada, kus töötajad tavaliselt tööd teevad. Töölepinguseaduse § 5 lg 3 järgi on töötajal õigus igal ajal nõuda tööandjalt andmeid töötamise koha kohta, kui seda pole tehtud enne töötaja tööle asumist. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul alates nõude saamisest. Autor: Ann Tiitson, Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; (soovituslik, aga tuleneb seadusest) 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; (on reeglid, mis reguleerivad sisemiselt töökorraldust tööandja juures nt. nõuded riietele. Ei pea tööinspektoriga kooskõlastama) 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes
Ministeeriumid olid arengujärgus ja nõrgad või kandsid endas nõukogude pärandit Nad olid juba loomuliku arengu käigus tekkinud, alternatiiv oleks olnud likvideerimine Ametite tunnused: Täidesaatva riigivõimu asutus, § 38 Valitsusasutus, § 39 lg 3 Teostab täidesaatvat riigivõimu § 39 lg 1 Luuakse jms seaduse alusel, § 40 lg 1 Aruandekohuslane ministri ees, § 41 lg 1 Põhimäärus, eelarve, pitsat, sümboolika, § 41 lg 2 Ainujuhtimine – peadirektor § 41 lg 4, allub ministrile § 73 Pädevus seaduses või põhimääruses, § 42 Peadirektoril õigus anda teenistusalastes küsimustes käskkirju, § 74 Miks ameteid moodustatakse, ümber korraldatakse, lõpetatakse? Uus tegevusvaldkond Vajadus mingit tegevusvaldkonda eelisarendada Järelevalve funktsiooni täitmiseks
Küsimusele võib Riigikogu liige lisada muid materjale, mis on küsimusega seotud. Küsimus esitatakse kirjalikult Riigikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile viivitamata. Küsimuse adressaat vastab küsimusele kirjalikult 10 tööpäeva jooksul selle edastamisest arvates. Küsimuse adressaat saadab kirjaliku vastuse Riigikogu esimehele, kes korraldab selle Riigikogu liikmetele teatavakstegemise. Õigusaktide menetlemine riigikogus 5 Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu
....................................................................................7 7.2. Erakorraline inventuur..........................................................................................................8 8.Inventuuri komisjoni moodustamine ...........................................................................................8 8.Inventuuri komisjoni moodustamine ...........................................................................................8 8.1. Inventuuri käskkiri................................................................................................................8 8.2. Inventuurikomisjoni liikmed ja komisjoni esimees..............................................................8 8.3. Komisjoni liikmete vaheline tööjaotus.................................................................................9 9.Inventeerimise üldpõhimõtted....................................................................................................10 9
Riigikogu Kerttu Koemets 9b Tallinna Mustamäe Gümnaasium 2009 Riigikogu Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu parlalment. See sõna tuleneb prantsuse keelest ning väljendab parlamendi peamisi ülesandeid käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Eestis kutsutakse parlamenti riigikoguks. Kuid mis on täpsemalt Riigikogu ülesanded? Kes kuuluvad Riigikokku? Kuidas valitakse Riigikogu liikmeid? Milline on Riigikogu struktuur? Kes kuuluvad praegusesse Riigikokku? Nendele küsimustele üritame vastused saada. Ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim, mis tähendab seda, et nende ülesandeks on seadusi välja töötada ning vastu võtta. Kuid lisaks seadusloomele on riigikogul ka muud ülesanded. Teiseks ülesan
12 Selle valitsemisalas on muinsuskaitseamet: muinsuskaitsetöö korraldamine riikliku järelvalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle kultuurimälestiste riikliku registri pidamine kultuurimälestiste väljaveotaotluste läbivaatamine 48. Ministri ja kantsleri funktsioonid ja roll ministeeriumis. 49. Ameti ja inspektsiooni funktsioonid ja erinevused. Ametid on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldada riiklikku sundi ennekõike poliitika elluviimise funktsioon inspektsioon on samuti seaduses sätestatud ja ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldada riiklikku sundi
1983-1989 Saare KEKi töödejuhataja Võõrkeeled: inglise, vene, soome keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 6. Laine Jänes - Reformierakond Kultuuriminister Kultuuriministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 kultuuriminister 2004 2007 Tartu linnapea 2002-2004 Tartu abilinnapea 1998-2002 Vanemuise Kontserdimaja direktor 19971998 Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali juhataja 19941997 Tartu Õpetajate seminari õppejõud 19951998 Tartu Linnavalitsuse kultuuriteenistuse peaspetsialist 19851998 H. Elleri nim Tartu Muusikakooli kooriliteratuuri õpetaja ja kontsertmeister Võõrkeeled: vene, inglise keel; algtasemel saksa keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 7. Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Teenistuskäik Alates 04. 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 2005-2007 Riigikogu X koosseis 2003 2005 peaminister 1998 2002 riigikontrolör
?? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele suletuna ), sest torm lõhkus ära senise kai Pirital ning ka sügavused muutusid laeva ohutuks seismiseks ebapiisavaks. 2002.a
?? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele suletuna ), sest torm lõhkus ära senise kai Pirital ning ka sügavused muutusid laeva ohutuks seismiseks ebapiisavaks. 2002.a
Põltsamaa Ametikool K13K Euroopa Ülemkogu Referaat Juhendaja : Tiia Piir Koostaja: Grete Päärand Kaarlimõisa 2016 1 SISUKORD 1.Sissejuhatus .....................................................................................3 2.Tegevuspõhimõtted .........................................................................4 2.1. Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava.....................................5 3. Ajalugu............................................................................................6 4.Volitused ja funktsioonid..................................................................9 5. Koosseis.........................................................................................10 5.1. Eesistuja......................................................................................12 5.2. Eesistuja kabinet...........................................................
on, et samad inimesed, kes komisjoni komiteedes või 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja töögruppides osalesid nö EL kui terviku nimel eelnõu kvalifitseeritud häälteenamus väljatöötamisel, osalevad (nüüd juba eelkõige konkreetse liikmesriigi huve kaitstes) ka sama eelnõud Erinevalt muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest arutavas nõukogu töögrupis. tehakse EL Nõukogus otsused enamasti Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti kvalifitseeritud häälteenamusega. Vaid kõige jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes olulisemates valdkondades, kus liikmesriigid ei soovi lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. oma vetoõigusest loobuda, kasutatakse ühehäälsust. Enamushääletuse kasutamine on EL edasiarenemiseks
ee/?id=95334&print=1 (26.10.2009) 75 Juurikas, P. Intellektuaalse omandi probleemid õpilaste pilgu läbi, lõputöö, juhendaja Andre Sääsk, Viljandi 2009, lk. 16. 76 Samas, lk. 16. 77 Samas, lk. 16. 25 aastaks ilma. Kava näeb ette, et esimesele rikkumisele järgneb hoiatus e-posti teel, teisele kiri postiga ja kolmanda sammuna lülitab internetipakkuja ühenduse aastaks välja. Eesti Andmekaitse Inspektsiooni kontrolliosakonna vaneminspektor Indrek Jürgensoni sõnul on prantslaste idee õilis, kuid sarnase süsteemi rakendamine näiteks Eestis oleks äärmiselt keeruline. Piraatlusega tegelevad eraisikud ju kodudes. Nii peaks tegema suuri pingutusi, et luua andmebaas autoriõigusi rikkunud isikutest ja nende aadressidest.78 Esmajärjekorras tuleb tarbijatel anda endale aru sellest, kuidas käituda. Valida on seaduskuuleka ja õigustrikkuva käitumise vahel
-Kui vastuvõtja ei ole akti sisuga nõus, koostab ta eriarvamuse, mis lisatakse aktile. Vastavasisuline märge tehakse akti teksti allkirjadest allpool... Praktiline ülesanne: Koosta asjaajamiskorra struktuur (sisukord). Mõtle läbi, milliseid tegevusi peab asutuse asjaajamiskord reguleerima. Harjutamiseks kasuta VV määruse Asjaajamiskorra ühtsed alused §-s 4 toodud loogikat. SISUKORD: I. Üldsätted II. Linnavalitsuse istung III. Dokumentide vormistamine IV. Menetlemine V. Dokumentide arhiveerimine VI. Asjaajamise üleandmine VII. Rakendussätted SISUKORD 1. ÜLDALUSED..............................................................................................................................3 2. DOKUMENDI VORMISTAMISE NÕUDED ............................................................................4 2.1. Üldnõuded dokumendile......................................................................................................4 2.2
Vali üks vastus. a. Ühtse Euroopa Aktiga 1986 a Väär b. Luksemburgi lepinguga 1970 a Õige c. ESTÜ lepinguga 1951 a Väär d. Rooma lepinguga 1958 Väär Question 6 Millised on traditsioonilised omavahendid? Vali üks vastus. a. VAT põhine maks Väär b. RKP-l põhinev maks Väär c. Tollimaksud ja põllumajanduslikud maksud Õige d. Liikmesriikide osamaksed Väär Question 7 Millisel lepingul põhines 2010 a eelarve menetlemine? Vali üks vastus. a. Lissaboni lepingul Väär b. Luksemburgi lepingul Väär c. Nizza lepingul Õige d. Rooma lepingul Väär Question 8 Mis on ,,Delors package"? Vali üks vastus. a. J.Delorsi abinõude programm töötuse likvideerimiseks Euroopa Liidus Väär b. J.Delorsi abiprogramm kolmandatele riikidele Väär c. J.Delorsi pakutud finantsreform Õige d. J.Delorsi ettepanekud Euroopa Parlamendi töö ümberkorraldamiseks Väär
otsustamine vastavalt seadusele 3. tegevus loa andmine, keeldumine, teatamine, taastamine ja kehtivuse lõpetamise otsustamine. 4. vande audiitori kutse sama väärtuse tunnustamine või keeldumine 5. sise audiitori kutse või avaliku sektori siseaudiitori kutse taseme andmine keeldumine, või ära võtmise otsustamine. 6. siseaudiitori kutse tegevuse osas esitatud kaebuste menetlemine 7. seaduses ettenähtud alustel ulatusel ja korras haldus sunni rakendamine rahandus ministeeriumi ül on välja töötada või muuta 1. siseaudiitori kutse tegevuse ja selle aluseks olevad standardid 2. tunustatud siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise kord 3. siseaudiitori tegevusaruande koostamise ja aruandmise kord 4. siseaudiitori täiend õppe programm Järelevalve nõukogu pädevuses on: 1. järelevalve korraldamine ja juhtimine 2
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on samas Euroopa Liit nii
43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu – keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) – liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47
43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47
43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47
43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47
kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Seda organit ei tohi ajada segamini: Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete Euroopa Nõukoguga, mis ei olegi ELi organ. Nõukogu tegevus ELi õigusaktide menetlemine. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. ELi aastaeelarve heakskiitmine. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. 1. ELi õigusaktide menetlemine Komisjoni esitatud ELi õigusaktide ettepanekute suhtes on lõpliku otsustamise õigus nii nõukogul kui Euroopa Parlamendil. 2. Majanduspoliitika koordineerimine
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemu
.............................................11 3.Parlamendi ülesanded ja töökorraldus...............................................................13 3.1Rahva huvide esindamine ja seadusloome...................................................13 3.2Mis on lobism?.............................................................................................. 13 3.3Parlamendijärelevalve.................................................................................. 14 3.4Seaduseelnõu menetlemine.........................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega...............................17 4.2Kuidas valitsust moodustatakse?.................................................................18 4.3Valitsuste elueast......................................................................................... 19 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
