Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Priit Pärnapuu Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Kas kõik on juhus? Raamatu autor biofüüsik Stefan Klein on vabakutseline kirjanik, kes võttis omale missiooni, et uurida juhust ennast, tema mõju ja inimeste arusaama sellest ning seaduspärasusi. Ühes sellega pakub välja ka võimalused kuidas kaasaegses globaliseerunud, automatiseerunud ühiskonnas juhuse toimaga hakkama saada. Käesolev kokkuvõte on jaotatud neljaks osaks nagu ka teos ise: teke, mõju, taju ja strateegiad, milledes toon välja enda jaoks meeldejäävama. Teke.
abstraktse saatuse kaela. Igal tehtud asjal mõju meie hingele. Jeesus on öelnud, et kui te ka kogu maailma võiduks saate, aga oma hingele kahju teete, siis pole te midagi võitnud. On tõsi, et me saame mõju avaldada vaid vähesele osale sündmustest, mis meiega sünnib, aga meil on täielik mõju selle üle, mis neist sündmustest saab meis endis. Võiksime isegi öelda, et meiega juhtub seda, mida tahame, et meiega juhtuks. Suur juhus ei ole kunagi tulnud selle õuele, kes pole selle suure juhuse jaoks olnud ise valmis. "Juhused meie elus on nagu peret heitvad mesilased mesipuu ümber -- nad ootavad, et ema- idee väljuks meie hingest ja kui ta on väljunud, kogunevad nad ta ümber. Suuri sündmusi ei juhtu kunagi nendega, kes pole midagi teinud, et neid külge tõmmata," on öelnud Belgia kirjanik Maurice Maetrlinck. Saatuse kujunemisel on äärmiselt suur osa ka juhusel. Juhus saadab meid iga päev ja kogu aeg. Juhus
Me võiksime öelda, et Augustinus nagu ükskõik kes oskas vastata konkreetsetele faktilistele küsimustele aja kohta; aga nagu [1832] kõik teisedki, ei suutnud ta vastata abstraktsetele küsimustele Aja mõistest. Aga mis vahe siis on neil konkreetsetel ehk faktilistel ning abstraktsetel ehk mõistelistel küsimustel? Võtame teise näite. Nagu iga arukas inimene teadis Hume suurepäraselt, kuidas eristada juhtumit, mil ta kohtab sõpra varem kokkulepitult, sellest juhust, mil ta kohtab sõpra juhuslikult; ning oskas teha vahet kaardimängul, kus jaotaja jagab kõik ässad kavalat võtet kasutades endale, ja teisel, kus ta omandab need õnneliku juhuse tõttu. Sellest hoolimata, kui Hume küsib endalt filosoofina: Mis on Juhus? annab ta tegelikult vastuse, mille ekslikkust võime hõlpsasti tõestada. Ta ütleb, et kuna kõigel, mis iganes juhtub, peab olema mingi põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis järelikult öelda,
Taevas ei ole ida ja läänt - inimesed mõtlevad need välja ning usuvad siis nende tõelisusesse. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid.
lobiseme kõigest, sest see päästab meid, et me hulluks ei läheks; senikaua kui me kõike selliselt võtame, avaldame vastupanu."(lk. 105) ,,Üks käsk tegi need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie sõpradeks muuta."(lk. 141) ,,Rinne on nagu puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub. Me lamame granaatide lennukaare võre all ja elame teadmatuse pinges. Meie kohal hõljub juhus. Kui mürsk tuleb, võin ma küüru tõmbuda, ja see ongi kõik; kuhu see sisse lööb, seda ma täpselt ei tea ega saa ka mõjutada."(lk. 77) ,,Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Ja iga sõdur usub ja usaldab juhust." (lk. 78) ,,Mulle tundub, et nad liiga palju räägivad. Neil on oma mured, eesmärgid, soovid, mida ma ei suuda mõista nii nagu nemad. Mõnikord istun ma ühega neist kõrtsi väikeses aias ja
mõiste. Aristoteles tahab siinkohal rõhutada, et inimesepoolse aktiivsusega on võimalik oma tegevusega õnne saavutada. Õnn aga paistab olevat ülimalt jumalik isegi siis,kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud loomutäiuse, teatud õppimise või treenimisega. Kindlasti on võimalik eesmärke saavutada õppimise läbi, selleks peavad olema nii füüsilised, kui vaimsed eeldused. Kõike ei saa muidugi jätta juhuse hooleks. Kuigi vahest võib tunduda, et õnne tuleb juurde sinna kus seda juba on ja ei taha tulla sinna kus seda pole. Õnnelikul juhusel võib olla elus suur osa. Päris mitte midagi tegemata ja mingeid eesmärke seadmata ei pruugi ka seda juhust tulla. Samas võib elus olla ka hoopis vastupidiselt õnnelikule juhusele hoopis õnnetu juhus, mis võib tabada nö. õnne tipul. Kas inimesel polegi ehk võimalik õnnelik olla,seni kuni ta elab? See küsimus kerkis tänu
(peamiselt Praha kevad) kommunistlikule võimule meelepärane ei ole. Ta saab tööd aknapesijana, sama skui Tereza töötab baaridaamina. Terezal on afäär mehega, kes Peategelaste iseloomustused väidetavalt üritas hoopis Tomasele selle kaudu lähemale pääseda. Tereza oli noor ettekandja, kes juhuse tõttu armub Prahas elavasse Luupainajate tõttu nõuab Tereza kolimist maale seni, kunai mees lõpuks Tomasesse, kuna uskus esmakohtumisel, et neid kaht ühendab nõustub. Nad asuvad elama väikelinna, kus saavutavad alles elu lõpus mingisugune salaklubi, sest mõlemad kandsid kaasas raamatut. Ta rahu ning Tomas truuduse. Paar sureb autoõnnetuses, kusjuures esindas raamatus n-ö leidlast, kes Moosese kombel Tomaseni juhiti
tunnetamist võimatuks) või skeptikuks, sest näitas ta, et Jumala olemasolu tõestamise katsed ei ole edukad olnud, aga ega see ei tähenda, et Jumalat ei ole. Hume kritiseeris kaht argumenti, mille abil on püütud tõestada Jumala olemasolu. Teleoloogilise argumendi kriitika. (meeldetuletuseks teleoloogiline ehk eesmärgipärane argument: 1) me täheldame maailmas korda ja plaanipärasust 2) see kord ja plaanipärasus ei saa olla juhus, vaid see peab olema planeeritud. Järelikult: 3) on olemas planeeriv olend- jumal või veelgi pikemalt ja täpsemalt saab soovi korral lugeda teleoloogilisi argumendi kohta kasvõi vikipeediast (alljärgnev on copy-paste sealt): /Teleoloogiline argument kujutab endast argumenti plaani või eesmärgi põhjal (teleos tähendab kreeka keeles 'lõpuleviidud, täielik'). Inglise keeles argument from design. Siin on
Iseäranis paistab unes muudetud olevat meie mõtlemine. Tihti on unenägu oma sisu poolest täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi silma. Mõnikord teatavad mõtted, teatav nali jne., mis on iseenesest kahtlase väga väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad olevat, me tunneme nende puhul uhkust iseeneste üle, naerame nende peale jne. Vahel me paneme tähele, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad gaasid, mis tekivad põlemise tagajärjel? Ja kohe näeb ta, et veepinnale hakkavad tõusma gaasimullid. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Jutustatakse koguni sellistest juhtudest, kus unes on lahendatud tähtsaid teaduslikke probleeme, mille kallal ärkvelolekus oli asjata pead murtud, on komponeeritud terveid muusikapalasid jne
Teos räägib Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Juhuslikult tapab Oidipus oma isa ning abiellub enese-teadmata oma emaga. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt, Iokastelt, teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. Peategelased: Oidipus, Iokaste, Teiresias, Kreon. Tegevuskoht: Teeba linn. Teose põhiteemad: saatuse vältimatus, traagiline iroonia, eneseohverdus, tõe ohtlikkus ning nägemine, pimedus. Tsitaadid: ,,Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks"
marsib, kuna tal on säärsaapad jalas, ja kes kõik muu on unustanud peale marssimise. Kas silmapiiril pole lilli ja maastik, mis on nii rahulik, et sõdur nutta tahaks? Kas seal ei ole pildid, mida ta pole kaotanud, kuna tal neid iial pole olnud, segadusse viivad pildid, ent siiski tema jaoks möödas? Kas ei ole seal tema kakskümmend eluaastat?" Lk 60) (,,Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. /-/ Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Ja iga sõdur usub ja usaldab juhust" Lk 63) 6. Lugejapoolne hinnang Võib öelda, et raamat on autobiograafiline, kirjutas ju autor teose sellest, mida ta ise noore poisina sõjas läbi elas. See on kurb ja masendav raamat, kuid ladusalt ja haaravalt kirjutatud ja annab edasi kogu meeleheidet, mida tunnevad tavalised inimesed, lihtsad käsutäitjad, kes on sunnitud enda ellujäämiseks tapma.
küllalt tõestatud suur hulk erilisi katseid piltidega, etteloetud juttudega jne. Sellepärast võiks kõigil sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik. Kuid üldine sarnasus ei anna meile veel õigust rääkida unenäo "täideminekust". Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus. Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata. Usuga unenägude prohvetlikku tähendusse on lugu sama kui teiste ebausklike arvamusega. Tuhat unenägu, mis ei ole täide läinud, unustatakse kohe jälle ära, ja üht, mida arvatakse täideläinuks, peetakse meeles, jutustatakse teistele edasi ja tehakse nii paari juhuse põhjal
Iseäranis paistab unes muudetud olevat meie mõtlemine. Tihti on unenägu oma sisu poolest täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi silma. Mõnikord teatavad mõtted, teatav nali jne., mis on iseenesest kahtlase väga väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad olevat, me tunneme nende puhul uhkust iseeneste üle, naerame nende peale jne. Vahel me paneme tähele, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad gaasid, mis tekivad põlemise tagajärjel? Ja kohe näeb ta, et veepinnale hakkavad tõusma gaasimullid. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Jutustatakse koguni sellistest juhtudest, kus unes on lahendatud tähtsaid teaduslikke probleeme, mille kallal ärkvelolekus oli asjata pead murtud, on komponeeritud terveid muusikapalasid jne
See on sõbra ülesanne. (R. W. Emerson) Mitte midagi tegemine on kõige raksem töö. (O. Wilde) Seda, kes on su sõber, ei saa sa teada enne, kui vajud läbi jää. (Eskimo vanasõna) Õnn pole eesmärk , vaid eluviis. (Tundmatu) Õnn pole miski, mida sa kogud, vaid miski, mida sa mäletad. (O. Levant) Iga inimese jaoks on kusagil tükike taevast maa peal. (Tundmatu) Üks suurimaid kaugusi on alati vahemaa kahe inimese vahel. (Tundmatu) Keda rahuldab juhus, seda ei häiri paratamatus. (J. W. Goethe) Ma ei ole piisavalt noor, et teada kõike. (O. Wilde) Parem raisata oma noorus kui mitte midagi teha. (Tundmatu) Olla täiskasvanud tähendab olla üksi. (E. Rostand) Täiuse tingimus on laiskus, täiuse eesmärk on noorus. (O. Wilde) Mehed teevad seadusi, naised kombeid. (Voltaire) Kes ei armasta naisi, veini ja laulu, on tuhandekordne tola. (M. Luther) Naised kaunistavad end meeste pärast, aga mehed varastavad ja röövivad naiste pärast
Saatuslik öö Olen tavaline 19-aastane tüdruk, kes elab tavalist elu nagu enamik teised noored. Või vähemalt elasin… Käisin koolis, õppisin, elasin vanemate juures, käisin mõnikord sõpradega väljas ja pidudel. Elu on juhuseid täis. Üks juhus võib muuta elu täielikult. Minu elu on muutunud juhuse tõttu. Mu suurim hirm on üksi olemine ja valu tundmine. Räägin nüüd sellest, mis on teinud mu hirmul olevaks ja armetuks. See juhtus täpselt aasta tagasi. Minu sõbral oli sünnipäev ning olime tema juures sõpradega seda tähistamas. Peol tarvitasime ka veidi alkoholi nagu sünnipäevadele kohane. Me pidutsesime poole ööni. Lubasin endale, et lähen kella kolmest koju, et saaksin ennast välja puhata. Ma elan kahe kilomeetri kaugusel peopaigast. Asusin kella kolme paiku teele. Oli
Äärmuslikke asju pole meie jaoks olemas, me hulbime keskel, seetõttu on meile kättesaamatud nii kindel teadmine kui täielik teadmatus. 8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascali sõnul on loomus täiesti loomulik. Loomus on esimene harjumus, nii nagu harjumus on teine loomus. Tema sõnul saab kõike asju muuta loomuseks ning paljud loomupärased asjad võivad kaduda. Loomuse ning harjumusega on seotud ka juhus. Harjumus on see, mis sunnib loomust tagant. Loomus tuleb välja siis, kui oma vaistule truuks jäädakse. Harjumused omanduvad keskkonnast ning nad määravad sisemised kalduvused, kuid loomus on omane sünnist saadik. 9. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Inimesed püüavad oma vigu, oma tõelisi tundeid ja olemust enda ja teiste eest varjata, nad püüavad muuta neid märkamatuteks
eksemplar. (F. Nietzsche) *Kokkuvõte on koht, kus teil saab mõtlemisest villand. *Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus. (Buddha) *Dogma ei tähenda mitte mõtte puudumist, vaid selle lõppu. (Chesterton) *Kõige raskem on küsimus, mille vastus on ilmselge. *Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel. (Schopenhauer) *Kui me enam ei looda, tuleb see, mida me kardame, kindlasti. *Aeg ja juhus ei saa midagi teha nende heaks, kes ei soovi midagi teha enda heaks. *Me ütleme oma mõtetele nagu lastele, et nad enne väljaminekut mütsi pähe ja mantli selga paneksid. *Kui probleemi on võimalik sõnastada, on seda võimalik ka lahendada. (E. H. Land) *Otsusta olla sina ise ja tea, et kes leiab enda, kaotab oma viletsuse. (M. Arnold) *Sa ei leia iial millegi jaoks aega. Kui tahad aega, pead seda ise tegema. *Kes elab klaasist majas, ei saa teisi kividega visata. (Norra vanasõna)
Kui üks ei sobi võetakse teine, kui ka see ei sobi võetakse kolmas jne. Lõpuks leitakse potensiaalsed sobivad tükid, siis hakatakse vaikselt välja peilima, milline neist potensiaalsetest tükkidest võiks sobida. Sellist tegevust jätkatakse kuni suudetakse eristada ainult üks sobiv tükk ja pannakse se siis paika. Loomulikult nõuab see suurt oskust ja pole garanteeritud, et ei eksita. Eksimise põhjuseid võib olla mitmeid. Üks neist, mitte just harv juhus, oleks see kui satutakse kokku inimesega kes on samasugune kui ta ise. Niisiis nad mõlemad analüüsivad, mõlemad üritavad oma lausetes anda enda ja oma mõttemaailma kohta võimalikult vähe informatsiooni. See tavaliselt viib infosuluni, see omakorda vaikimiseni, ebamugavustundeni. Niisiis, sattudes ikkagi vastu omasugusega, tuleb mängu võtta kavalus, taktika ja instinktid. Kavalus on relv, mis õigesti kasutatuna anna meile suure eelise teiste ees
Tänapäeval usume, et sõnal on psüühilisi nähtusi esile kutsuv jõud. Tänu millele sõnadel selline jõud on? Sõna ja keel ei ole ei antropoloogilised ega kultuurilised nähtused. Nad ei ole inimese väljamõeldised vaid sõna kuulub kosmilise korra juurde. 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras: nimesid ei saa moodustada igaüks vaid see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enese poolt. Demokritos: Sõnad on juhus ja mitte looduse poolt. Sofistid: sõnad on konventsioonid. Ratsionalism: (Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas) sõnade tähendust nähakse peituvat asja olemuses. Sõnad tähistavad asja essentsiat. Uusaegne empirism (Locke, Hume)- sõnad on korduvad tajuimpulsid ehk ideed. Locke: Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume: Sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Pragmatism
näota." Mis saab neist teose lõpuks? Kõik klassivennad on surnud ka. Ka Paul. II. Sõja mõju Missugust mõju avaldas sõda Paul Bäumerile ja tema sõpradele? Too näiteid. Too veel näiteid erinevatest tegelastest ja sõja mõjust neile. Millised omadused sõda esile toob? ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub. Me lamame granaatide lennukaare võre all ja elame teadmatuse pinges. Meie kohal hõljub juhus. Kui mürsk tuleb, võin ma küüru tõmbuda, ja see ongi kõik; kuhu see sisse lööb, seda ma täpselt ei tea ega saa ka mõjutada. Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. " (63) ,,Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise eest. Me ei viska käsigranaate inimeste pihta. Me võime nüüd hävitada ja tappa, et ennast päästa ja kätte maksta." ,,Me oleme üksteise vastu kõik tunded kaotanud, me vaevalt et tunneme veel üksteist, siis
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
d. Meelelahutusest saab tööjätk. Kultuuritööstuse produktid on standardiseeritud, nad on loodud sama loogikaga, millele tugineb tootmistegevus. Tulemus on igavus. Nauding ei saa jätkuda pingutuseta, see tuuakse automaatselt kätte, seetõttu inimene ei arene. e. Massikultuuri publikule sisendatakse sellised ideaalid, mille teostamise võimalused hoiavad teda sotsiaalselt allasurutuna. Ainult juhus võib tühistada sellise ahistava hierarhia. (nt. prostituut abiellub miljonäriga. Või et inimene võidab lotoga. ) f. Reklaam on asendanud kunsti. Juhuslik romanss asendab armastuse. g. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri kuna kõrgkultuuri ei tirazeerita nii palju ja see ei jõua inimesteni, kes muidu võibolla hakkaks ka kõrgkultuuri tarbima. 51
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Realismi kohaselt reaalselt olemas, instrumentalismi puhul väljamõeldis. 19. Fatalism- saatus alati varjul, elu on ära määratud kaootiliste jõudude poolt, aktiivselt ellusekuv deemonlik jumal, ei otsitud seadust, mille järgi elada. Jäik determinism- väidab, et maailmas valitseb põhjuslikkus. Me ei saa valida oma tahtmisi, need on samuti determineeritud Järelikult pole ka vabadust. Spinoza metafüüsika kirjeldas maailma üheainsa ainulise substantsina, loomulikult ei mahu sinna juhus ja vabadus., mõistus saavat kontrollida tundeid. Freud oli seisukohal, et ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o
eneseväljendus. Kõik võivad olla erinevat päritolu ja tüüpi, kuid mõjutavad üksteist ja annavad üksteisele sisendeid, millest tekib kultuuriline tervik. Kultuur on alati õpitud, seda ei saa geneetiliselt edasi anda. Kultuur on alati õpetatav. Kultuur ei ole stabiilne vaid pidevas muutumises. Kultuuril on meie jaoks selline tähendus et ilma selleta ei ole inimeseks olek võimalik. Milles seisneb kultuuri funktsioon? Inimene on ainukene bioloogiline olend, kellele on võimalik oma tegevustesse kaasata varem elanud liigikaaslaste tegevuste tulemusi. Inimese võime koguda ja kasutada tähendusi. Inimene võib tähendustega manipuleerides lahendada üksi ülesandeid, millega üksi olend toime ei suudaks tulla, tänu sellele, et teiste olendite töö on juba kasutuses. Maailm ei ole tähenduslik iseenesest. Tähenduslikuks muutumine - Maailma muudab tähenduslikuks vahekiht - kultuur.
jaoks. Õnn samas on ka selline. Õnne saamiseks valima selle, mis on mulle endale kõige parem. Õnne kujutatakse ka enese piirdumisega. Kui inimesel on kõik olemas ja elu on meeldiv, siis ongi see õnn ehk enda lõplik piir. Hüvesid võib jagada ka kolmeks: välised, hingele, kehale. Kõige tähtsamaks peetakse hingega seotud hüvesid. See mis on hingele hea ongi ju hüve inimesele. Kas õnn on õppimise, mingi muu pingutuse tulemus või hoopis juhus ehk jumalaann? Ülima eesmärgi leidmine on õnn ja samas kuidas inimene selle eesmärgi õpimise ja treenimisega täidab on õnnistus. Nii et see võib olla täiesti Jumala poolt määratud. Arvan, et õnn on kõige kombinatsioon. Selleks on tarvis mingil määral juhust, enda poolt pingutust ja tahet õppida, et jõuda eesmärgini. Väga hea on ütlus, et poole elueajooksul ei erine õnnelikud õnnetutest, kuna hinge headus ilmneb unes olles kõige vähem.
täiesti loomulik. Ajalugu on ju teatud võimaluste teostumine (või mitteteostumine) ja lõppkokkuvõttes on nende võimaluste hulk piiratud. Sageli ei ole küsimusele, miks üks või teine võimalus teoks sai, ühest ega rahuldavat seletust, pealegi mängib ka ajaloosündmustes lisaks üldistele seaduspärasustele oma osa faktor, mida me nimetame «juhuseks», ja sageli on määrav just see faktor. Kui jätta valik tegemata, siis tuleb triivida juhuste voolus. Vahel võib hea juhuse korral väga hästi minna, kuid samas ei pruugi seda head võimalust tulla. See on risk, kui jätta asjad juhuse hoolde. Valimise võlu seisneb selles, et kui on olemas valikud, siis on hea inimesel või rahval kaalutleda, mis variant kõige parem on. Sõltumata sellest, kuidas mõjutavad ajalugu konkreetsete inimeste konkreetsed valikud, võib ometi küsida, kuivõrd on ühel väikesel riigil või rahval üldse võimalik oma saatust ise kujundada. Enamasti sõltutakse
üheaegselt erinevaid piirkondi. 2011. aastal puutub inimkond kokku ülitugeva 9 päikesetormiga, mis lööb kontrolli alt välja elektri seda on võimatu taastada sellisena kui see oli varem. Elektromagnettormid kustutavad infosüsteemid ja neid ei saa enam kasutada. A: Kuule, millal väljub järgmine laev Inua suunas? Ehk sebin (tutvuse kaudu hanki- mine) sellele pileti. D: Kahjuks selles suunas reise pole! A: Sinu jutust saan aru nii, et meid ootab sünge periood? D: Kõiki. Maa peab puhastuma ja meie koos temaga. See saab olema raske aeg kuid see, mis järgneb, on seda väärt. See saab olema teistsugune maailm. Ma ei tea kuidas seda selgitada, et sa mõistaksid. See tuleb üle elada, seda näha, muidu pole millelegi viidata. A: Võib-olla utoopiline maailm? Oleks hea, kui me ärkaksime täiuslikus maailmas. D: Peale seda nii ka toimub aga mitte korraga. On vaja läbida mitu aastat täielikku
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unen�
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning va
Ainult täht pimestab: planeedi kiirgus on mahedam, kuutaoline. Ma kuulen, mida sa ütled tema, keda sa ülistad, imetlusväärsete omaduste ja järeleproovitud meele kohta; aga ma näen selgesti, et hoolimata purpurrüüdest ta ei meeldi mulle, kui ei osutu lõpuks vaeseks kreeklaseks nagu ma isegi. Ma ei saa eitada, oh sõber, et sinagi sisaldud Nähtumuslikkuse määratu varju kirjus ja maalitud hõlmas ka sina, kelle kõrval kõik muu on vari. Sa ei ole Olend nii, nagu on Tõde, on Õiglus sa ei ole minu hing, vaid selle pilt ja kujutis. Sa tulid mu juurde alles hiljuti, ja juba haarad sa oma kübara ja kuue järele. Kas pole lugu nii, et hing kasvatab sõpru, nagu puu kasvatab lehti, ja peagi lükkab uue lehe pungumine vana eest lahti?3 Looduse seaduseks on igavene vaheldumine. Iga elektriline olek kutsub esile enda vastandi. Hing ümbritseb end sõpradega, et võiks jõuda sügavama
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
