Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 Referaat Kährik Juhendaja: Sirje-Tiiu Kivilo Rakvere 2013 Kährik Kährik ehk kährikkoer on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Kährik on pika karmi karvaga. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Levila Kähriku looduslik levila hõlmab Vaikse ookeani Aasia ranniku Indo-Hiina kirdeosast üle Ida- Hiina ja Korea poolsaare kuni Primorje ja Amuurimaa lõunaosani. Ta elab ka Jaapanis. Alates
Põhjapõder Välimus Põhjapõtradel on pikk pruunikas-hall talvekarvastik, mis katab tervet keha peale jalgade, seal on ka karvastik , aga lühem ja tugevam. Pea umber valge karvastik. Suvekarvastik on tal lühem ja ühetooniline (tavaliselt tumepruun ). Kaug-Põhjas elavad heledama karvaga põhjapõdrad kui metsades, kus elavad tumeda karvaga põhjapõdrad. Tal on pikk kere ja kael ning sarved, mis on väljaarenenud nii emastel, kui ka isastel. Sarved on pikad, algul taha, siis ette koondatud. Tüvepikkus on 200-220 cm. Õlakõrgus 110-140 cm. Mass on 100-220 kg. Toitumine Põhjapõdrad on enamjaolt taimetoidulised. Suvel toitub ta rohust ,talvel aga samblikest. Elupaik Põhjapõdrad elavad karjana. Nad elavad tundras, aga samuti ka taiga aladel.Põhjapõtru leidub Põhja-Euroopas, Alaskal, Kanadas, Siberis ja ka Gröönimaal
Kes see on? Paremale 1. Ta jookseb kiiresti ja tal on pikad kõrvad? 2. Ta on pruunikat värvi ja tal on suured sarved? 4. Ta on hallikat värvi ja tal on seljal küürud? 6. Ta on hallikas-pruun ta kannab oma poega kukrus ja algab K tähega? 9. Ta on pehme karvaga on hallikat värvi ja algab K tähega? 10. Ta on pika londiga ja algab E tähega? 12. Ta on halli värvi ja tal on ninal kaks sarve? 13. Ta on pruuni värvi ja ta seljal on palju teravaid okkaid? 14. Ta on kollane ja pruunide laikudega ja tal on veel hästi pikk kael? 15. Ta on musta-valge triibuline ja algab S tähega? Alla 1. Ta on valge paksu karvaga ja elab põhjapoolusel? 3. Ta on orantsikas-pruun ja talle meeldib kanu süüa ja on väga kaval? 5. Ta on kuldset värvi ja elab vees? 6
Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete siledakarvaliste merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine kui sellest ristamisest saadi 64 F2 merisiga. Ä- pruun, a- valge, B(ei domineeri b üle)- lokkis, b-sile. ab ÄB(ei dom.) ÄB(ei dom) laines kirju Äb kirju, sileda aB(ei dom.) pruun, laines ab valge, sile Vastus: F1 põlvkonnast on oodata pruuni-valgekirjut ja lainelise karvaga merisiga. F2 põlvkonnast on oodata, et 25% on valge-pruuni kirjud ja lainelise karvaga, 25% on valge-pruunikirjud ja siledakarvalised, 25% on pruuni ja lainelise karvaga ning 25% on valged ja siledakarvalised.
Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete siledakarvaliste merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine kui sellest ristamisest saadi 64 F2 merisiga. Ä- pruun, a- valge, B(ei domineeri b üle)- lokkis, b-sile. ab ÄB(ei dom.) ÄB(ei dom) laines kirju Äb kirju, sileda aB(ei dom.) pruun, laines ab valge, sile Vastus: F1 põlvkonnast on oodata pruuni-valgekirjut ja lainelise karvaga merisiga. F2 põlvkonnast on oodata, et 25% on valge-pruuni kirjud ja lainelise karvaga, 25% on valge-pruunikirjud ja siledakarvalised, 25% on pruuni ja lainelise karvaga ning 25% on valged ja siledakarvalised.
Hallidel ja hallilaigulistel koertel mokad, laud ja ninapeegel pruunid. Ükskõik, millise värvuse korral mokad, laud ja ninapeegel täielikult pigmendita. Bolonja koer Bolonja koer on malta koera lähedane sugulane. Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer, üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga, tihedasti vastu pead hoiduvad. Ta silmad on ümmargused, suured, otsesed ja veidi pungis. Hambad on tal valged. Normaalne on käärhambus. Tal võib ka olla taatsine või eetsine hambumus. Nõrga pigmendiga ninapeegel ja mokad. Bolonja koeral on pikk kere. Jaapani tinn Arvatakse, et see koer põlvneb Hiinast ja on suguluses pekingi paleekoeraga. Rahvas pidas neid koeri kaheksandal sajandil Jaapanis jumala lemmikuiks. Jaapani tinn on populaarne ja hinnatud kogu maailmas. Nad on sõbralikud,
ümbruses. Toitumine • Peamiseks toiduks on kalad- tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu , mis inimesed siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse kuhu võivad ka oma elu kaotada. Areng • Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on halllikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama. Ohustatus • Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. Poegadele ka kotkad. Neid ohustab Läänemere reostamine, laevaliiklus ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.
Känguru Rauno leppik 7.A · Kängurud ei jookse, vaid hüppavad. · Neil on suured tagajäsemed ja tasakaalu hoiavad nad suure sabaga. · Tugevate tagajalgadega 3- 4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. · Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes. Punane hiidkänguru · Punane hiidkänguru on imetaja. · Punane hiidkänguru esineb vaid Austraalias. · Ta on kõigist kukrulistest kõige suurem, aga toitub ainult rohust ja põõsaokstest. · See känguru on ainuke punase karvaga känguru.
● Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed. ● Luukalade mitmekesisus oli suurem. REKONSTRUKTSIOON VARA-PERMI ELUSTIKUST ● Dimetrodon ähvardab kahepaikset. Näha on ka varased putukad. REKONSTRUKTSIOON HILIS-PERMIST ● Rekonstruktsioon Hilis-Permi elustikust terapsiididega, kes on oletuslikult karvaga kaetud. (Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp - terapsiidid) MIS OLI AJASTUS UUT? ● Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. ● Luukalade mitmekesisus kasvas kiiresti. ● Tekkis Pangea hiidmanner. ● Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest. NÄITED SELLE AJASTU FOSSIILIDEST KASUTATUD ALLIKAD
Mets Metsast üldiselt Põnevaid fakte metsa kota. Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu
astunud. Asukoht · Kaelkirjakud elavad Aafrikas. Elades savannis oma igapäevast elu. · Elavad väikeste karjadena. Vahes ühimevad teiste loomadega segakarjadeks. Suurus · Kaelkirjaku õla kõrgus on kuni 3m ja kaela pikkus kuni 2.25m isased kaaluvad umbes 750kg, emased natuke vähem. Välimus · Kaelkirjakul on suur sinine keel. · Tal on lapilise mustriga nahk ja väheldase karvaga kaetud luusarved. · Kahe ühesuguse mustriga kaelkirjakut pole siiani leitud. Toitumus harjumused · Vihmavarju moodi laiuva võraga akaatsia all toitu küünitav kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt. · Kaelkirjak on taimtoiduline. Paljunemine · Jooksuaeg on juulist-augustini. · Tiinus kestab kuni 450päeva. · Sünnib üks poeg. · Pulmamängus taplevad, pekstes üksteist pea ja kaelaga. Huvitavat
Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. 3.3. Toitumine Peamiseks toiduks on kalad - tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu, mis inimesed, siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse, kuhu võivad ka oma elu kaotada. 3.4. Areng Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on hallikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama. 3.5. Ohustatus Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. Poegadele ka kotkad. Neid ohustab Läänemere reostamine, laevaliiklus ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb)
Põhja-Ameerika kahe suurema keeleperekonna kodumaana on Alaskat nimetatud kontinendi ristteeks, kuna on tõendeid, et Põhja-Ameerika asustati Beringi väina kohal asunud maasilla kaudu. Loomad Jääkaru on levinud Põhjapoolkera polaaraladel. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu jalatallad on karvaga kaetud, mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Siberi ehk pruun lemming elab Alaskas. Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud. Lemmingute arv sõltub saadaolevast söögist ja ilmast. Kui lumi nende peakohal sulama hakkab, peavad
Enamik paaritub maikuus, vihmaperioodi hakul. Kui emasloom on paaritumiseks valmis, järgneb temast huvitatud isasloom talle pikki tunde. Emane teeb sageli peatusi, et isane teda silmist ei kaotaks. Paaritumine isa leiab aset harilikult vees. Sünnituse lähenedes eemaldub emasloom karja juurest ja toob pojad ilmale varjatud kohas padrikus. Juba samal päeval naaseb ta karja juurde, ent järeltulijad jätab esialgu varjupaika. Pojad sünnivad tiheda, pehme helepruuni karvaga kaetult ning ühinevad karjaga 3-4 päeva pärast. Juba esimesel nädalal on nad võimelised rohtu sööma, kuid ei eemaldu oma sugulastest seni, kuni nad piimast võõrutatakse. Emasloomad lasevad ka võõrastel poegadel oma piima imeda. Pojad lasevad kuuldavale nurrumist meenutavaid hääli tõenäoliselt hoiavad nad sel moel emaga sidet. Nad on küll veel kaitsetud ning langevad kergesti paljude kiskjate saagiks. Neile peavad jahti kaeluskotkad, metsikud koerad ja rebased
MUTT Mutt on väike tömbi kehaga, lühikese, musta karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, puuduvad mutil kõrvalestad, kõrvaavasid ja suud katab nahakurd. Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa.
Kihtvulkaanidest tuntuim Hekla Pisikesi vulkaane esineb tihti, ohtlikke 5-6 a tagant Loomad Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki Enne inimasutuste teket elas maismaal vaid polaarrebane On kohatud 369 linnuliiki Roomajad ja kahepaiksed puuduvad Saart ümbritsev meri on kalarikas Islandi lambakoer Tavaline Islandi talukoer, kes ainuke koeratõug Keskmist kasvu, pikema karvaga, kikkis kõrvadega Ei ole väljaõppinud talukoer Kasutatakse hobuste, lammaste karjatamisel, samuti koduvalvuritena Kuulekas ja vastupidav Toit Söövad vaala, hülge, kala ja lambaliha Hommikusöögiks kaerakört koos piimaga Islandi heeringad on kvaliteedi poolest maailmakuulsad Maitseaineid lisatakse toidule tagasihoidlikult Söövad väga palju liha Peamine tegevus Karjakasvatus- karjatakse lambaid,
KOHEVAD LAMBAD Kodulammas on nõrga kehaehitusega: keha raske, jalad peened ja nõrgad. Sellepärast ei jõua ta ka kuigi kiiresti joosta. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt
a- välimuse eest b- et toode peab olema mugav c- nahkade kvaliteetsusele d- toodetel peab olema soojustatud vooder e- peab olema palju taskuid f- ........... 9. Kui te ostate mantel või jope, siis millega voodriga te seda valite? a- tavaline vooder b- soojustatud vooder 7 c- vooder mis võib lahti teha d- vooder karvaga e- vooder karvaga mis võib lahti teha 10. Kas talve nahk -õlatoodetel peab olema kaputs? a- jah b- jah, aga ta peab lahti teha c- ei d- võib olla e- ma ei tea 11. Kui tihti te midagi ostate nahkrõivasest? a- umbes 1 pool asstas b- umbes 1 kord aastas c- umbes 1 kord 2 aastas d- umbes 1 kord 5 -10aastas e- mitte kunagi 12. Mis arvate, kas on vaja midagi lisada nahkrõivaste assortimendile? a- ei, kõik on korras b- on vaja rohkem suuruseid
JAAGUAR (Panthera onca) Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Elupaik Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Jaaguarid elutsevad selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid,
Karu Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu.magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise
KOIOTT Koiott ehk preeriahunt on kiskja. Ta kuulub koerlaste sugukonda. Koiotid elavad Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Koiott on kollakaspruuni karvaga. Sabaots on must. Koiott võib kasvada kuni 75-87 cm kõrguseks ja kaalub keskmiselt 7-21 kg. Koiotid elavad väikestes karjades, aga jahti peavad enamasti paarikaupa. Koiotid on peamiselt öise eluviisiga, kuid neid võib sageli
põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel. Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis
Viigerhüljes Pusa hispida Schreb Välimus Täiskasvanud viigri pikkus on 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8 m Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad kalad. Tähtsus looduses ja inimestele Ohustus Vaenlased
Pruunkaru 1 2 Üldandmed Ld keelne nimetus Ursus arctos Suurim Eestis elav kiskjaline Kehapikkus 160...250 cm Kaal: 150250 (~ 400) kg Eluiga: 3035 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis Eelistab rabadega. metsamassiive. Aktiivsed videvikus ja pimedas. Üksikeluviisiga Talv möödub taliuinakus. 6 Toitumine Segatoidulised Valdav osa toidust taimed ja raiped. Mitmesugused marjad Erinevad putukad Mesi koos kärgedega 7 Sigimine Jooksuaeg aprillist juunini.
02.2012 Jaaguar Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised
Norra Lemming Lemminguid tuntakse peamiselt nende “massiliste enesetappude” järgi. Nende jooksud pole üldsegi mingi mõttetu enesetapp, vaid mõnikord osadele traagiliselt lõppev võidujooks söögi peale. Sellele järgnev lemmingute arvukuse langus aitab säilitada arktilise ökosüsteemi loomade vahelist habrast tasakaalu. Välimus: Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Elukoht: Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud, kus nad maa-aluses keskkonnas elavad ja paljunevad. Paljunemine: Emasloom võib poegida aastas kuus korda, igas pesakonnas 5-6 poega. Noortel
PRUUNKARU Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini.
kus on suur koormus. Katet on lihtne puhastada tänu sellele, et sodi ja tolm jääb katte pinnale. Mitmetasandiline aasaline karv (berberid, scrollid) — aasad on erineva kõrgusega. Selline struktuur võimaldab luua efektseid ruumikaid mustreid. Sellisel kattel peaaegu ei märka kulumist või määrdumist. Skrollid on koheva karvaga. Saxony — seda tüüpi kate tuletab meelde plüüsi, aga on tehtud keerutatud lõngast ja sellepärast karvad ei segune omavahel. Karv ei ole eriti kohev ja seetõttu säilitab paremini oma vertikaalse asendi. Selline kate ei kulu kiiresti, ning jäiljed sellisel kattel ei riku dekoratiivset efekti. Tekstuurne karv — katte karv on tugevalt keerutatud ja kinnitatud siis kuumtöötlusega.
karvasemat või siledamat või nöbininalisemat merisiga. Siin need merisead ongi ! Tollel pildil oleval merisela on mõned karvad ninal ja jalgadel, aga muidu on ta karvutu. Merisigadel on erinevad nahavärvid ja mustrid. Keda küll meenutab too loomake ? On see kass või jänes ? Ei üks ega teine, hoopis merisiga. Sellel meriseal on pikk laines karmipoolne karv. Pööristeta karv muutub korralikult läbi kammides peaaegu sirgeks. Inglismaal väga levinud pika sileda karvaga merisiga. Pealael on tal üks pööris. 6 2. MERISIGADE PÄRITOLU JA ELUVIIS Merisiga on väga ammu kodustatud liik ja sellist merisiga, nagu me tänapäeval lemmikloomana peame, pole looduses kunagi elanud. Kodustatud merisea eellaseks peetakse metsikut liiki. Merisigade päriskodu on Lõuna-Ameerika mägistel aladel, kus
A-punane a-kollane B-ümar b-piklik P= Aa Bb x aaBb F1= aabb aB ab AB AaBB AaBb Ab AaBb Aabb aB aaBB aaBb ab aaBb aabb 1/8 tõenäosusega tekib kollaseid piklike tomateid. Ülesanne: Ristati must pikakarvaline merisiga analüüsivalt valge lühikese karvaga meriseaga. F1 isendid olid pooled mustad pikakarvalised, pooled mustad lühikese karvaga. Määrake vanemate ja F 1 järglaste genotüübid. Dihübriidne ristamine. Must-A Valge-a Pikk-B Lühikarvaline-b P= AABb x aabb F1= AaBb Aabb ab AB AaBb Ab Aabb Ülesanne: Musta pikakarvalist küülikut ristati valge normaalkarvalise küülikuga
Alonzo-üsna imelik musta- ja valgekirju kass. Asparagus "Gus"-teatrikass. Bombalurina-väga ilus emane kass, he sõber ja võimalik et ka Demetri õde. Bustopher Jones-paks kass(kaalub 25 naela). Ta on üsna pidulik. Carbucketty Cassandra-salapärane emane, kes paistab pärit olevat Egiptusest. Coricopat-Tantomile partner. Arvatakse, et nad on nõia kassid, sest neil on maagilised võimed. Demeter-hea sõber ja ilmselt Bombalurina õde. Etcetera-kassipoeg unikaalse karvaga ja väga rõõmsa iseloomuga. Grizabella-glamuurne vana emane kass. Jellylorum Jemima-üks kassipoegadest, üpriski andekas laulja. Jennyanydots-kass, kes ´´aitab´´ hiirtel ja putukatel olla vähem räpased. Macavity-kuri kass, kes proovib röövida Deuteronomy, et tagada oma uuestisünd. The Magical Mr. Mistoffelees-kass, kellel on maagilised võimed. Mungojerrie-tõenäoliselt Rumpleteazeri vend,koos nad varastavad asju.
Koht ökosüsteemis Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad. Vanaloomadele on ainsaks vaenlaseks inimene. 6 SIGIMINE, ARENG Viigerhükjes poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. 7 OHUSTATUS JA KAITSE Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad
Liivas püherdades hoiavad nad oma kasuka puhtana. Jooginõu peaks olema joogipudel, mis asub väljaspool puuri. Söögitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav või üsna raske, et seda ümber ei saaks ajada. Eesti Näriliste Seltsi kodulehe andmetel tuleks deegu puuri puhastada vähemalt kord nädalas. Paaritumine Deegud saavad suguküpseks 45 päeva ja aasta vahepeal. Sündides on pojad karvaga kaetud, silmad avavad nad 1-3 päeva vanuselt ja enamasti on nad kohe võimelised ka ringi liikuma ja turnima. Tiinuseperiood kestab 8793 päeva, tavaliselt sünnib pesakonnas 46 poega. Pojad hakkavad sööma kuivtoitu juba esimesel elunädalal. Sotsiaalne käitumine Deegu on aktiivne ja väga uudishimulik. Ta peab kindlasti kõik asjad järgi nuuskima ja hambaga järgi proovima.
2.) Kirjuta punktiirile kas järgnevad laused on õiged või valed? Vale lause puhul paranda see õigeks! 1. Oravad on vähetuntud loomad. .................................................................................................................................... 2. Orava saba on kehast veidi lühem. .................................................................................................................................... 3. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata musta karvaga oravaid. .................................................................................................................................... 4. Orava kehapikkuseks on 20-25 meetrit. .................................................................................................................................... 5. Oravad suudavad liikuda puude peal väga kiiresti. .................................................................................................................................
SISSEJUHATUS Viis tuhat aastat tagasi olid kõik hobused vabad ja metsikud. Nad Hobused on kaunid loomad, kiired, elasid väikeste karjadena, igas kümme kuni viisteist hobust. tugevad ja nõtked, aga samas ka Hobusekarja juhiks oli üks vanematest märadest. Täkk hoidis karja pehme karvaga ja mõnusa siidja koos ja kaitses seda ohtude eest. koonuga. Paljud inimesed peavad hobust kõige ilusamaks loomaks. Hea, et hobune seda ise ei tea. Äkki läheb edevaks nagu mõni ilus inimene. Loomad on kõik omamoodi ilusad. Hobune kuulab hästi inimese sõna ja seepärast peetakse teda ka targaks loomaks. Tegelikult on kõik loomad omamoodi targad. Rumalaid loomi pole üldse olemas.
emastel 175300 kg · Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. · Poegade arv: Tavaliselt 2 · Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. · Eluea pikkus: 2530 aastat Jääkaru suurus · Kuna jääkaru on maailma suurim kiskja, looduslikke vaenlasi tal rohkem ei olegi. · Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. · Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Eluviis Jääkarud kogunevad kokku enne jääle minemist. Üheskoos oodatakse kuni jää on piisavalt paks, et suudaks kanda kuni 650 kg kaaluvat suurt kiskjat. Ootamise ajal naudivad jääkarud üksteise seltskonda ja mängivad palju. Suurema osa oma elust viibivadki jääkarud jääl. Jääkarud elutsevad polaaraladel. Jääkarusid on leitud Ameerika Ühendriikidest (Alaskalt),
Seedermänd- Siberis olev tüüpiline männiliik. Soobel- taimetoitlane loom kes elab Taigas või Kaug-Ida metsades. 8. Tundra Polaarpäev ja öö- polaaraladel on pool aastat päev ja pool aastat öö. Virmalised- atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Vaevakask- kask tundras. Karibuu- põhjapõder Lõuna-Ameerikas. Muskusveis- suur elukas kellel on suur pea ja väikesed sarved. Lemming- paksu ja tiheda karvaga väike elukas. Saamid- Euroopas elavad laplase. Innuitid- Põhja-Ameerikas elavad eskimod. 9. Jäävöönd Mandrijää- suure ja paksu jää kihiga liustik. Jäämägi- mere pinna tiirlev liustik. Külmakõrb- jäävööndi äärealadel oaasid. Pingviin- põhiline elaja Antarktikas ( lõunapoolus ). Jääkaru- põhiline elaja Arktikas ( põhjapoolusel ). Arktika- põhjapoolus ( meri ). Antarktis- lõunapoolus ( manner ).
KARU VÄLIMUS KARU ON KÕIGILE HÄSTI TUNTUD LOOM. TA ON SUUR, MASSIIVNE, HELE- KUNITUMEPRUUNI KARVAGA. SABA ON TAL LÜHIKE JA KARVADE SISSE PEITUNUD. POEGADEL ON KAELA ÜMBER VALGE KRAE, MIS VAHETEVAHEL ON SÄILINUD KA VANALOOMADEL. KARULE ON ISELOOMULIK SEE, ET TA KÕNNIB TALLA PEAL. SELLE POOLEST SARNANEB TA INIMESEGA. HAMBAD ON TAL NÜRID NAGU KÕIGIL, KES SÖÖVAD NII TAIMSET KUI KA LOOMSET TOITU. ELUKOHT JA ELUVIIS KARUD EELISTAVAD ELADA SUURTES METSADES, MILLES ON TUULE POOLT MAHALANGETATUD PUID JA MILLES LEIDUB RABALAIKE. KARUD LIIGUVAD RINGI PEAMISELT VIDEVIKUS
enne kui viljastatud muna oma kohale laskub. Pojad sünnivad umbes 15 kilo raskustena ning võtavad iga päev keskmiselt 2 kg juurde, kuna hülgeema piim on äärmiselt rasvane (rasvasisaldus on kuni 60 protsenti). Imetamine kestab kuni kolm nädalat. 7 ARENG Tiinus kestab aasta. Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis, tavaliselt üks. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vees hakkavad käima umbes üheksa kuusena. 8 OHUSTUS JA KAITSE Kaitse Eestis Kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Vaenlased
Erik seiskus ja vaatas ringi. Tema ümber oli imeilus loodus linnud säutsusid, kauguses siristasid rohutirtsud, nende kõrval vulises oja ning lehtede vahel krabistas orav. Erik mõtles, kas ta naise mälu kunagi taastub, sest kolmandik matka oli läbi, kuid edusamme polnud veel tekkinud. Sel hetkel jõudis tema imeilus Adrienne koos Spenceriga talle järele. Spencer vudis Eriku juurde ja haugatas sõbralikult just nagu tervitaks. Spencer oli väike ja heasüdamlik kastanpruuni karvaga krants. Ta ei olnud enam kutsikas, kuid elujõudu oli veel kõvasti. Ka Adrienne'il olid kastanpruunid juuksed, ta silmad olid hallikasrohelised ning keskpäevane päikesevalgus muutis ta veel kaunimaks. ,,Kas peatume siin või lähme edasi? Kaardi järgi peaks varsti tulema üks lagendik," lausus Erik. Adrienne mõtles korra ja vastas: ,,Jääme siia, mulle meeldib siinne loodus, pealegi mul on kõht tühi." ,,Sinu tahtmine sündigu," ütles Erik ning pani koti maha. Adrienne võttis samal
Lõvidel ja teistel suurkaslastel on lühike ja tugev, võimsate lõugadega näokolju. Nende vahedad piigitaolised silmahambad ehk kihvad tungivad sügavale ohvri lihasse ja rebivad sellest tükke. Suured kisk- ja purihambad tükeldavad liha ning purustavad luid. Jäsemed lüheldased ja väga tugevad, pikk saba lõpeb tutiga. Väga iseloomulik on täiskasvanud isaste pikk lakk, mis katab kaela, õlgu ja rinda, kusjuures ülejäänud keha on kaetud lühikese pruunikaskollase karvaga. Lakk on märksa tumedam. Lõvi on väheseid kiskjalisi, kellel on selgelt välja kujunenud suguline dimorfism. See ei seisne mitte üksnes emasloomade väiksemates mõõtudes, vaid ka laka täielikus puudumises emastel. Veel VII-X sajandil elasid lõvid Lõuna-Euroopas (näiteks Kaukaasias), kuid selle kiskja areaal on pidevalt ahenenud. Kunagi kogu Aafrikas elanud ja sealt ida poole laialdast ala (kuni Hindustani poolsaareni)
Levik Eestis Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis, välja arvatud Võru ja Valga maakonnas. 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud. Karude arvu Eestis on aastati hinnatud järgmiselt: 1954. aastal 180, 1980 – 150, 1985 – 500, 1995 – 660, ja 2001. aastal 550 isendit. Arvukus oli aga väga madal sajandi eest, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma. Iseloomustus Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Kehapikkus. 150-280 cm Kaal. 100-315 kg (isastel) 60-200 kg (emastel) Turja kõrgus. 90-150 cm Saba pikkus. 6-21 cm Tagakäpa pikkus: 13-30cm Kogupikkus püsti seistes: 250-330cm Käitumine
väiksemad ja lehti on rohkem 7-11 lehte, kujult ovaalsed või ümarad, peene saagja servaga) Potentilla fruticosa põõsasmaran (0,5-1m suurune harali põõsas, hästi tilluke leht , lehed on sulgjad , 3-7 lehekest, lehed on terveservalised, siidkarvased) Prunus domestica harilik ploomipuu (eliptilised või äraspidimunajad, täkilise servaga , pealt leht paljas , alt pehme karvaga, lehe rootsul on näärmed) Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu e alõtsa (vili ümmargune või kergelt piklik, terava tipuga , peensaagja servaga, kiiljas alus, alt heledam roheline) Prunus cerasus hapu e harilik kirsipuu (lehed on eliptilise ja vahel ka äraspidi munajad, terava tipuga , täkilis-saagja servaga, lehe alusel 1-2 nääret) Prunus avium maguskirsipuu (lehed on suured, munaja-eliptilise või äraspidise kujuga , saagja
Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane. Kaslastest on jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger. Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari levikuareaal. Punasega endine, rohelisega praegune. Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine
............8 Sissejuhatus Jääkaru on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda karulased ning liik on Thalarctos maritimus. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskja. Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohastunud eluks Arktika külma keskkonna tingimustes. Need loomad on väga kiired ning võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Jääkaru on levinud põhjapoolkera polaaraladel. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarud esinevad punasega märgitud piirkondades : Arktika, Grööni maa, PõhjaA m e erika ja Aasia p õhjaalad. Jääkaru toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad kõige enam hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kui hülged käivad seal õhku hingamas või hiilivad
sead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapi- baarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väikse- maid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisi- loomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Jaa- guaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmamet- sades elavad jaaguarid on tavaliselt väik- semad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. KAPIBAARA on maailma suurim näriline, kes asutab Lõuna-Ameerika jõgede kaldaid. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võime- line isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiiv- ne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib isasloom. Kapi- baara toitub eranditult taimsest toidust.
Hallhüljes sigib tavaliselt ajujää ja kinnisjää piirialal. Selle jäätüübi levik sõltub talve karmusest. Pehmetel talvedel on hallhüljestele sigimiseks sobivad piirkonnad jäävabad ja hallhülged kogunevad poegima lähedalasuvatele saartele. Hallhülge innaaeg on varakevadel. Isasloomad moodustavad 67 emasloomaga haaremeid. Tiinus kestab aasta, tavaliselt sünnib üks poeg veebruari lõpus, märtsis. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vette lähevad nad umbes 9 kuu pärast. Ilma vanaloomade hooleta pojad hukkuvad. Pärast poegade ilmaletoomist, paaritumist ja karvavahetust, mis kestab aprilli lõpuni, hajuvad hallhülged ulgumerele üksikult või väikeste salkadena. Hallhüljes on vähem inimpelglik kui viigerhüljes, teda kohatakse sagedamini inimasustuse ja kalapüüniste lähedal. Sageli lähenevad ja järgnevad nad aeglaselt sõitvatele paatidele.
peenestada. Toitu ei pea ta kaugelt otsima, sest bambus kasvab igal pool. Hiidpandadel on nn. kuues varvas( eesjäsemetel pöidla taoline luine jätke ) , mille abil nad osavalt toitu hoiavad . PALJUNEMINE Innaaeg on ebaselge, mõnede teadlaste hinnangul märtsist maini . Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Ta on umbes 13 cm pikk ning vaid 85- 130 grammi raske. Pojad sünnivad pimedatena ja hõreda valge karvaga , millel pole täiskasvanud loomadele iseloomulikke musti laike alles umbes kolmenädalaselt muutuvad tema silmaümbrused ja käpad tumedaks. Silmad avanevad poegadel esimest korda alles 6-9 nädala vanuselt . Ta toitub ainult emapiimast ning kasvab sellega ühe kuuga 9 korda raskemaks . Selleks ajaks on ta juba must-valge . Viiekuune hiidpandapoeg suudab juba süüa pehmet riisi piimaga, kuid bambuselehti hakkab ta sööma alles aasta ja kahe kuu vanuselt . Kui
· Kokkuvõtvat ettekannet ühest esindajast.(maksimushinne on ettekande eest, mida suudad peast oma sõnadega esitada). · Enesehinnangut oma tööle.(Vastused esitatud küsimustele) Näide imetajate esindajast: Pruunkaru. Liiginimi eesti keeles on pruunkaru. Pruunkaru on kiskja. RAHVAPÄRASED NIMED ON mesikäpp laikäpp, vana päts, metsaott, karuott. KARU VÄLIMUS. Karu on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Karu käpad on suured, laiad ja jõulised. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Karu oskab ujuda. Ta võib ujuda kuni 6 km. Karupojad oskavad ilusti ronida ja neile meeldib ronimine. Isegi vanad karud proovivad ronida, aga nende keha on raske ja nad ei jõua kõrgele ronida. Karud ei näe väga hästi ja nad leiavad toidu enamasti lõhna järgi. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud
*elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral *sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne *ta ei lenda otseses mõttes vaid liugleb *elavad 5-6 aasta vanuseks *on Eestis looduskaitse all Mutt Click to edit Master text styles Second level *väike tömbi kehaga ja musta Third level Fourth level sametise karvaga imetaja Fifth level *väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga. *peamise osa oma elust on mutt toiduotsingul *Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib - hiiri, konni, madusid ja teisi mutte. Põhitoiduks on tal vihmaussid, mida ta varub talveks. *kevadel sünnib mutil 3-8 abitut poega *mutti on kütitud tema karusnaha pärast Mügri e. vesirott Click to edit Master text styles
annaabi.ee 
