Enne koopasse heitmist kogub karu aluspanuks mitmesugust metsakõdu ja sammalt, rullib selle kokku ja tassib ise tagurpidi juurekänkra varju. Kui ta aga sätib und "maapealsesse koopasse", korjab ta lisaks samblale ka oksi ja ehitab midagi pesa taolist ning murrab noori kuuski pea kohale kokku. Mõnikord kaabivad karud endale maa sisse ehtsa uru, mägedes kasutavad aga taliuinakuks kaljukoopaid ja kivilahmakate vahelisi tühemeid. Taliuinaku kestus sõltub laiuskraadist. Karupojad Karude innaaeg on kesksuvel. Tiinus kestab umbes seitse kuud. Talvel sünnitab emakaru üks kuni neil, enamasti aga kaks karvadega kaetud pimedat poega, kes kaaluvad umbes 500 g. Nägijaks saavad need 30.elupäeval ja toituvad kuni viiekuuseks saamiseni ainult emapiimast. Karuema liigub poegadega koos kaks aastat, kuid perekonna huku korral indub juba samal aastal. Karu jäsemed Karudest jääb nende elupaika suurte mõõtmete ja kaalu tõttu maha mitmesuguseid jälgi.
Elab keskmiselt 30 aastat. Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine: Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemine: Karupojad sünnivad keset talve. Paaritumine toimub juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Suguküpsus isaskarudel 4-aastaselt, emaskarudel 3-aastaselt. Sünnitab tavaliselt 2 poega. Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Ökoloogiline roll karudel: Aitab kaasa taimede, marjade levikul. Aitab mulla viljakamaks teha oma käppadega. Hoiavad metsades kontrolli all toiduahela. Karu ja inimene:
Reisikirjand Inimestele meeldib sellepärast reisida, et laieneb nende silmaring, tutvuvad teiste maade kultuuridega ja kindlasti reisides puhatakse. Ma olen käinud Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Ungaris. Ungari reisist on mul kõige värskemad mälestused, kuna käisin seal eelmisel suvel. Kui ma Ungarisse läksin, siis külastasime mitmeid riike : Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Ungari. Reisin koos ansambliga Karupojad, kus ma juba teist aastat mängin viiulit.Seal mängivad lapsed ja nende vanema erinevatel pillidel : mitut liiki kandleid, akordion, kontrabass, flööt ja erinevad rütmipillid. Meie lood on pärit rahvamuusikast. Selle ansambliga olen käinud ka erinevates laagrites. Reisi alguses sõitsime läbi Lätist ja Leedust. Poolas külastasime soolakoopaid. Soolakoobastes olid kõik ruumid soolast. Slovakkias käisime jääkoobastes. Seal oli väga külm, harjumatu oli suvel minna jääkoopasse
......................................................................................................................7 Iseloomustus 2 Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.
Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii küünarvarre luud, kui ka sääre luud on lahus, mis tingib suure pööratavuse. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu teistelgi
Grisli on kõigesööja. Samuti on nad võimelised tundma ära korjuse lõhna ligi 25 km kauguselt. Suuri loomi jahib ta ainult siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Isasloom saab suguküpseks 4-aastaselt ja emane 3-aastaselt. Nad ühinevad paaridesse juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Pojad on sündides umbes 20 cm pikkused, pimedad, hambutud, peaaegu paljad ja kaaluvad umbes 450-700 grammi. Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Siis ei anna ema neile enam piima, vaid õpetab neid jahti pidama. Ema ettevaatlikkusest hoolimata langevad vahel grislipojad vanade ja üksikute isakarude ohvriks. Esimese talve veedavad karud ema koopas, vahel isegi rohkem. Grislid elavad kuni 30 aastat vanaks. Grisli jääkaru Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni,
TA VAATAB TALVIST METSA. SIIS HEIDAB TA JÄLLE PIKALI JA PÕÕNAB KEVADENI. 4 KUI LAUSE ON ÕIGE, TEE ¨ SISSE + ¨ TALVEKOOPAD ON METSA ÄÄRES. ¨ KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. ¨ SOOJADE ILMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. ¨ TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE. RINGITA ÕIGE VASTUS. 1) MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA A) ROHKEM ÄRKAB KARU ÜLES. B) SÜGAVAM ON KARUDE UNI C) SOOJEM ON KARUDE KOOPAS 2) KARUPOJAD ON SÜNDIDES A) PEHMED JA KARVASED B) SÜGAVA UNEGA C) TILLUKESED JA PIMEDAD 3) KARUPOEGADE TOIDUKS ON A) EMAPIIM B) LÕHNAVAD KUUSEOKSAD C) KUIV SAMMAL JÄRJESTA TEGEVUSED: KARUD ÄRKAVAD TALVEUNE KARUD ON SÜGAVAS TALVEUNES. KARUD POEVAD KOOPASSE TALVEUNELE. KARUEMAL SÜNNIVAD POJAD. 5 RISTSÕNA 1. 2. 3. 4.
(Vastused esitatud küsimustele) Näide imetajate esindajast: Pruunkaru. Liiginimi eesti keeles on pruunkaru. Pruunkaru on kiskja. RAHVAPÄRASED NIMED ON mesikäpp laikäpp, vana päts, metsaott, karuott. KARU VÄLIMUS. Karu on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Karu käpad on suured, laiad ja jõulised. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Karu oskab ujuda. Ta võib ujuda kuni 6 km. Karupojad oskavad ilusti ronida ja neile meeldib ronimine. Isegi vanad karud proovivad ronida, aga nende keha on raske ja nad ei jõua kõrgele ronida. Karud ei näe väga hästi ja nad leiavad toidu enamasti lõhna järgi. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karusid on Eestis üle 500 isendi. Karu kaalub umbes 150...250 kg
veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega. Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile. Jääkaru pojad mängivad üksteisega tihti. Mäng muudab jääkarupojad tugevaks ja osavaks. See on harjutuseks iseseisvaks eluks. Noored karud maadlevad tihti lumes, suud lahti, näidates oma teravaid hambaid. Emaga elavad nad umbes 2 aastat. Jääkarud olid peaaegu välja suremas, sest neid kütiti nii naha kui ka liha pärast sportlikust huvist. Paljud neist said surma ka siis, kui nad läksid linnadele liiga lähedale. Ka nende põhitoitu hülgeid kütiti palju. Et jääkarusid päästa, viidi paljud neist linnadest eemale. Mitmed maad nõustusid
Koorimuusika Meeskoorile 1932 Akvarell (Gustav Ernesaks) Rannal (Gustav Ernesaks) 1933 Hakkame, mehed, minema ("Vana kannel") Mehed (Gustav Suits) (käsikiri RRs) Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks) Tulen, tulen (Juhan Liiv) [2. var. 1954] Sügisel (Gustav Ernesaks) Põhjatalv (Gustav Ernesaks) 1934 Tuled on vaarade tipul (Henrik Visnapuu) Rändaja laul (Jaan Kärner) 1935 Ants ablas (Betti Alver) Harjulaste laul (E. Remmelgas) Hõi, karupojad (Henrik Visnapuu) Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu) Rabamaastik (August Alle) Rännakulaul (Sõduri lohutus) (J.W. Goethe, tlk. Marie Under) Langevate lehtede laul (E. Remmelgas) Merele (Henrik Visnapuu) Naiskoorile 1932 Koolist lahkudes (Gustav Ernesaks) Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks) 1933 Punased kobarad (E. Tiidemann) Tuul jutustas (Gustav Ernesaks) Oli mul rikas ristiisa ("Vana kannel") Videviku viis (rahvaluule) 1934 Kevade laul (Gustav Suits)
Võitja otseselt puudub, kuid enda meeleheaks võivad võitjatena tunda ennast need, keda pole kordagi kätte saadud. Et mängu raskemaks teha, võib välja valida ka kaks otsijat, kuid sellisel juhul kehtib üks täht kõigile osalejatele siiski. Jääkarud Osavõtjaid vähemal 10. Määratakse ära ja märgitakse maha suur nelinurk – jääpank. Ülejäänud osa mänguväljakust on meri. Mängujuht määrab kaks juhtmängijat – jääkaru, kes seisavad jääpangal. Ülejäänud mängijad (karupojad) ujuvad meres (jooksevad ringi). Mängu alustamise signaali peale võtavad jääkarud teineteisel käest kinni ja lahkuvad jääpangalt vallatuid poegi püüdma, kes ei taha koju tulla. Vanad karud ajavad poegi taga ja püüavad ühendada vabad käed selliselt, et karupoeg jääks nende vahele. Taoliselt püütud karupoeg viiakse jääpangale jne. Kui on kinni püütud kaks karupoega, muutuvad viimased samuti jääkarudeks ja hakkavad karupoegi püüdma.
Pärast uinakut tahab karu lahti saada karupunnist ehk tema sooltesse tekib kork ning vaja seedimine korda saada. Selleks läheb ta soole jõhvikaid sööma. Järglased on tema lähedal, kas samas koopas või lihtsalt lähedal. Talikoopas ei ole emaskarul emainstinkti. Jooksuaeg ja sigimine Mai ja juuni on jooksuaeg. Karud sigivad üle kahe aasta. Järeltulijaid on reeglina 2-3, harva 4 ja üliharva 5. Karupojad on sündides 300 g ning sünnib magava ema nisa küljes – täiesti kaitstud. Toitumine Kõigetoiduline Mida põhjapoolsem karu, seda lihatoidulisem on. Eesti karu on pigem taimetoitlane. 8 Eesti karu sööb marju (pohli, jõhvikaid, pihlakaid, vaarikaid) ja rohelisi taimi – olenevalt aastaajast ning ka meest. Võib lõhkuda ka sipelgapesi.
eestlased kelle najale suuremad rahvused aina rohkme koormat laovad. Kirikuõpetaja kui rätik, tema töö kohustas tal kuivatada nn veriseid käsi pattustanud inimestelt. Must karvaga pikka sabaga loomake mis ilmub peale Jürka surma kui Jürka ekslev hing mis otsib teed põrgusse. Riia kui hoolimatu uus põlvkond, sest tuletagem meelde, et Riia alguses peale Juula surma suhtus külmalt ja neutraalselt isasse. Karu tappmine kui jumala poolehoiu kindlustamine, "Karupojad ei teadnud, et on olemas jumal, kes oli nende ema ja ka neid maha jätnud, sest tema hoiab tugevama poole. " (lk 62) Maarent kui lunastuse füüsiline asend maa peal mille nimel ennast ogaraks töötada. 13. Autori sõnum Anton Hansen Tammsaare sõnum selle teosega on näidata omakasupüüdlikust ahnestunud ühiskonnda, küsitleda usu tõdesi ja kas isegi need kes ennast vaid tööle pühendavad saavad taevasse või on teiste inimeste negatiivne mõjuvõim liiga tajutav.
Vööga keeratud rusika pistis ta karule kurku, pussiga torkas sinna kuhu sai. Kui puss maha kukkus, võttis Juula selle üles ja torkas karule südamesse, karu, üritades seda eemaldada, torkas selle täielikult rindu ja suri. Jürkal oli palju raskeid rnidkere- ja käevigastusi, kuid läks omal jalal koju. Karu jätsid nad metsa. Kodus viskas Jürka ennast pikali ja jäi norinal magama, Juula aga tõttas metsavahi juurde rääkima mis toimunud oli. Metsavahid läksid metsa, püüdsid karupojad kinni ja nülgisid emakaru. Juula sai ka pussnoa kätte. Mõne päeva pärast ilmus Põrgupõhjale ametnik, kes juhtunust täpsemalt teada tahtis. Järgnesid pikad ja Jürkale omased segased seletused millest ametnik tahtis järeldada, et Jürka meelega mitte laste kaitseks karule kallale läks, kui viimaks Juula ametnikule kõik ära rääkis ja viimane sai aru, et enesekaitse see ju oligi.
Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal 7 karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal. Sigimine - Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Imetamine kestab 4–5 kuud ja selle lõppedes on pojad 7–9 kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks.
hiinstinkt on võitluskihuga lähedalt seotud. On jõutud järel- kaitsekilp. dusele, et mainitud võitluskihk nõuab aeg-ajalt mahalaadi- mist. Noored rebased, karupojad, aga ka inimlapsed mürgel- davad ja maadlevad tihti isekeskis (sõbralik võitlus). Sel juhul on selgelt tegemist võitluskihu mängulise mahalaadimisega. Agressioon ja võitluskihk vallandavad üleoleku- ja rahuldus-
märterlikkuse sümbol. Parun Mayggel. Prototüübiks oli Boris Steiger, kes oli välissuhete volinik. Suur nuhk ja pealekaebaja. 1937ndal aastal, kui oli suur puhastus, lasti ka Steiger maha. Saatana suur ball. Balli eeskujuks on üks vastuvõtt, mille korraldas USA saatkond Moskvas, kuhu olid kutsutud ka Bulgakovid. See vastuvõtt oli väga uhke ja pompoosne, tohutus sammastega saalis oli üles lakke tõmmatu võrk, mille taha oli püütud ja kogutud terve hunnik laululinde. Maas istusid karupojad, kes lõbustasid külalisi. Loomulikult oli seal ka väga palju muusikat. Ameerika saatkonnaga oli Bulgakovil väga head suhted. Pärast ,,Turbini" vaatamist palusid nad autoriga tutvumist. Wolandi prototüübiks peetakse välimuse poolest peetakse Ameerika suursaadikut tolleaegset. Friida episood. Friida oli põrgus, sest ta tappis oma lapse ära. Margarita tahab saada tagasi Meistrit, ta on kõigega nõus leppima. Friida on pandud ka sellepärast sinna, et näidata, et
annaabi.ee 
